Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 29

Ani Osaa Ohe Oto Amanehulu Kpeteŋkpele Lɛ?

Ani Osaa Ohe Oto Amanehulu Kpeteŋkpele Lɛ?

“Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa.”​—MAT. 24:44.

LALA 150 Taomɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ Koni Ehere Oyiwala

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ wɔbaasaa wɔhe wɔto oshãra?

 KƐ́ WƆSAA wɔhe wɔto dani shihilɛ fɔŋ ko ba lɛ, no baanyɛ ahere wɔyiwala. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oshãra ba he ko lɛ, bei pii lɛ, mɛi ni esaa amɛhe amɛto lɛ ayi náa wala ni amɛnyɛɔ amɛyeɔ amɛbuaa mɛi krokomɛi. Kuu ko ni yɔɔ Yuropa ni yeɔ ebuaa mɛi kɛ́ amɛyaje fimɔ mli lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mɛi saa amɛhe jogbaŋŋ amɛto oshãra ko lɛ, no nyɛɔ ehereɔ amɛyiwala.”

2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto amanehulu kpeteŋkpele lɛ? (Mateo 24:44)

2 “Amanehulu kpeteŋkpele” lɛ baaba trukaa. (Mat. 24:21) Shi akɛni wɔle akɛ eeba hewɔ lɛ, ebatiŋ wɔ shi trukaa tamɔ bɔ ni oshãrai pii batiɔ mɛi ashi trukaa lɛ. Aaafee afii 2,000 ni eho nɛ lɛ, Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ ni amɛsaa amɛhe amɛto nakai gbi lɛ lɛ. (Kanemɔ Mateo 24:44.) Kɛ́ wɔsaa wɔhe wɔto lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli shweshweeshwe ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛfee nakai.​—Luka 21:36.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ shifimɔ, musuŋtsɔlɛ, kɛ suɔmɔ baaye abua wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto amanehulu kpeteŋkpele lɛ?

3 Ehe miihia ni wɔná sui etɛ komɛi ni wɔkɛsaa wɔhe wɔto amanehulu kpeteŋkpele lɛ. Mɛni ji sui etɛ nɛɛ? Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji, shifimɔ. Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ wɔshiɛ kojomɔ sane ko ni naa wa, ni mɛi te shi amɛwo wɔ lɛ, su nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔbo Yehowa toi ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ akɛ ebaabu wɔhe. (Kpo. 16:21) Nɔ ni ji enyɔ lɛ ji, musuŋtsɔlɛ. Kɛ́ wɔnyɛmimɛi lɛ anibii ahiɛ kpãtã lɛ, su nɛɛ ji nɔ ni baahã wɔnu he wɔhã amɛ ni wɔye wɔbua amɛ. (Hab. 3:17, 18) Nɔ ni ji etɛ lɛ ji, suɔmɔ. Kɛ́ majimaji komɛi ni efee ekome lɛ batutua Nyɔŋmɔ webii lɛ ni ehe bahia ni wɔ fɛɛ wɔhi he kome lɛ, su nɛɛ ji nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔtsɔ nakai shihilɛ ni mli wa lɛ mli.​—Eze. 38:10-12

4. Mɛni Biblia lɛ ewie ni hãa wɔnaa akɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔfi shi, wɔmusuŋ atsɔ wɔ, ni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ?

4 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔfi shi, wɔmusuŋ atsɔ wɔ, ni wɔjie suɔmɔ kpo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Luka 21:19 lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ nyɛfi shi lɛ, nyɛbaabaa nyɛwala yi.” Kolosebii 3:12 lɛ hu kɛɔ akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ.” Ni 1 Tesalonikabii 4:9, 10 lɛ hu kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ tsɔɔ nyɛ akɛ nyɛsumɔa nyɛhe. . . . Shi nyɛmimɛi, wɔmiiwo nyɛ hewalɛ ni nyɛya nɔ nyɛfee nakai ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ.” Aŋma ŋmalɛi nɛɛ amli saji lɛ ahã blema Kristofoi lɛ, ni no mli lɛ amɛmiifi shi, amɛmiijie musuŋtsɔlɛ kpo, ni amɛsumɔɔ amɛhe momo. Fɛɛ sɛɛ lɛ, awo amɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛjie sui nɛɛ kpo. Wɔ hu esa akɛ wɔya nɔ wɔjie sui nɛɛ kpo. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni blema Kristofoi lɛ jie sui nɛɛ kpo amɛhã. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase amɛ koni no awa wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto amanehulu kpeteŋkpele lɛ.

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ OYA NƆ OFI SHI

5. Mɛni ye ebua blema Kristofoi lɛ ni amɛnyɛ amɛfi shi?

5 Ehe bahia waa ni blema Kristofoi lɛ afi shi. (Heb. 10:36) Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, yɛ naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ asɛɛ lɛ, amɛkɛ naagbai krokomɛi hu kpe yɛ Kristofoi ni amɛji lɛ hewɔ. Yudafoi lɛ ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ Roma amralofoi lɛ wa amɛ yi. Shi amɛteŋ mɛi pii yɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛwekumɛi hu wa amɛ yi. (Mat. 10:21) Agbɛnɛ yɛ asafo lɛ mli hu lɛ, ehe bahia ni amɛmia amɛhiɛ waa koni jamɔ kwalɔi kɛ amɛtsɔɔmɔi kɔɔdɔji lɛ akalaka amɛ ni amɛyafata amɛhe. (Bɔf. 20:29, 30) Blema Kristofoi lɛ fi shi yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ amli. (Kpo. 2:3) Mɛni ye ebua amɛ ni amɛfee nakai? Amɛjwɛŋ mɛi tamɔ Hiob kɛ mɛi krokomɛi ni fi shi ni awie amɛhe yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ ahe saji lɛ anɔ. (Yak. 5:10, 11) Amɛsɔle ni Nyɔŋmɔ awaje amɛ, ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma jɔɔmɔi ni amɛbaaná kɛ́ amɛfi shi lɛ anɔ.​—Bɔf. 4:29-31; Bɔf. 5:41.

6. Mɛni Merita fee koni enyɛ efi shi? Ni mɛni okaseɔ yɛ mli?

6 Kɛ́ wɔ hu wɔkase mɛi ni fi shi ni awie amɛhe yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ amli lɛ ahe sane be fɛɛ be ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi. Nakai nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Albania ni atsɛɔ lɛ Merita ni ewekumɛi wa lɛ yi waa lɛ fee. Ewie akɛ: “Be ni mikase Hiob he sane yɛ Biblia lɛ mli lɛ, eta mitsuiŋ waa. Ena nɔ waa diɛŋtsɛ, ni eleee mɔ ni hãa enaa nɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ewie akɛ: ‘Miŋmɛŋ minɔkwayeli lɛ he kɛyashi magbo!’ (Hiob 27:5) Mikɛ minaagbai lɛ to Hiob nɔ lɛ he ni mina akɛ, minɔ lɛ jeee nɔ ko kwraa. Lɛ lɛ, eleee mɔ ni hɔ enaagbai lɛ asɛɛ. Shi mi lɛ, mile.”

7. Kɛ́ bianɛ lɛ wɔkɛ naagba ko ni mli wa ekpeee po lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

7 Nɔ kroko ni baaye abua wɔ ni wɔfi shi ji, ni wɔbaafɔ sɔlemɔ ni wɔkɛɛ Yehowa nɔ fɛɛ nɔ ni haoɔ wɔ lɛ. (Fip. 4:6; 1 Tes. 5:17) Ekolɛ bianɛ lɛ, okɛ shihilɛ ko ni mli wa ekpeee. Shi ani osɔleɔ ohãa Yehowa ni eye ebua bo be fɛɛ be ni obaahao loo oleee nɔ ni obaafee yɛ sane ko he loo nɔ ko baagba onaa? Kɛ́ bianɛ lɛ, osɔleɔ ohãa Yehowa ni eye ebua bo kɛ naagbai bibii ni okɛkpeɔ daa gbi lɛ, wɔsɛɛ kɛ́ okɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, ewaaa akɛ obaasɔle ohã lɛ ni eye ebua bo. Kɛ́ ofeɔ nakai lɛ, ebaahã hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ Yehowa le be tuuntu ni yelikɛbuamɔ he hiaa bo kɛ nɔ ni esa akɛ efee kɛye ebua bo lɛ mli awa.​—Lala 27:1, 3.

SHIFIMƆ

Kɛ́ wɔnyɛ wɔfi shi yɛ shihilɛ ni mli wa ko mli lɛ, no waa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfiɔ shi be kroko kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa kpe (Kwɛmɔ kuku 8)

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Mira niiashikpamɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ kɛ́ wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai amli bianɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔfi shi wɔsɛɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe? (Yakobo 1:2-4) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

8 Kɛ́ wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ amli lɛ, ewaŋ akɛ wɔbaafi shi yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ hu mli. (Rom. 5:3) Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Nyɛmimɛi pii ena akɛ, kɛ́ amɛnyɛ amɛfi shi yɛ shihilɛ ko ni mli wa mli lɛ, no waa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛfiɔ shi be kroko kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe. Amɛshifimɔ lɛ hãa amɛnáa hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ Yehowa efee klalo akɛ ebaaye ebua amɛ be fɛɛ be. Hemɔkɛyeli nɛɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛfiɔ shi kɛ́ amɛkɛ shihilɛ kroko kpe. (Kanemɔ Yakobo 1:2-4.) Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ Albania ni atsɛɔ lɛ Mira lɛ ena akɛ, bɔ ni efi shi be ko ni eho lɛ eye ebua lɛ ni eefi shi yɛ naagbai ni ekɛkpeɔ bianɛ lɛ amli. Ekɛɛ bei komɛi lɛ, enuɔ he akɛ lɛ pɛ ekɛ naagbai pii kpeɔ nakai. Shi kɛ́ enu he nakai lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ yaa bɔ ni Yehowa eye ebua lɛ afii 20 sɔŋŋ nɛ lɛ nɔ, ni ekɛɔ ehe akɛ: ‘Yehowa eye ebua bo ni onyɛ ofi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai babaoo amli. No hewɔ lɛ, kaakpa lɛ sɔɔmɔ, yaa nɔ ofi shi.’ Bo hu susumɔ bɔ ni Yehowa eye ebua bo ni onyɛ ofi shi lɛ he, ni oná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ be fɛɛ be ni obaafi shi yɛ shihilɛ ko mli lɛ, enaa, ni ebaajɔɔ bo. (Mat. 5:10-12) Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaafi shi, ejaakɛ ofi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai amli be ko ni eho.

OMUSUŊ ATSƆ BO YƐ ONYƐMIMƐI LƐ AHE

9. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ jie musuŋtsɔlɛ kpo?

9 Be ko be ni hɔmɔ kpele ko ba lɛ, mɛni nyɛmimɛi ni yɔɔ Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ fee amɛhã Kristofoi ni yɔɔ Yudea lɛ? Be ni amɛnu hɔmɔ lɛ he lɛ, amɛmusuŋ tsɔ amɛ yɛ amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ahe, shi amɛkɛwaaa jɛmɛ. Amɛfee nɔ ko kɛye amɛbua amɛ. Amɛkpɛ mli akɛ “amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ahã bɔ ni ebaanyɛ koni akɛmaje nyɛmimɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ni akɛyaye abua amɛ.” (Bɔf. 11:27-30) Eyɛ mli akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Yudea, ni ji he ni hɔmɔ lɛ eba yɛ lɛ kɛ amɛ teŋ jekɛ moŋ, shi amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ kɛye amɛbua amɛ.​—1 Yoh. 3:17, 18.

MUSUŊTSƆLƐ

Kɛ́ oshãrai nina wɔnyɛmimɛi lɛ, nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmusuŋ tsɔɔ wɔ yɛ amɛhe (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Mɛɛ nibii nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmusuŋ tsɔɔ wɔ yɛ wɔnyɛmimɛi ni oshãra enina amɛ lɛ ahe? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

10 Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ oshãra nina wɔnyɛmimɛi lɛ, wɔ hu wɔmusuŋ tsɔɔ wɔ yɛ amɛhe, ni wɔfeɔ nɔ ni wɔbaanyɛ oya nɔŋŋ kɛyeɔ wɔbuaa amɛ. Nibii ni wɔfeɔ lɛ eko ji, wɔhãa asafoŋ onukpai lɛ leɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua kɛtsu nibii ni esa akɛ atsu kɛye abua wɔnyɛmimɛi lɛ. b Agbɛnɛ hu, wɔtsuɔ onia kɛhã jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ, ni wɔsɔleɔ wɔhãa mɛi ni oshãra lɛ enina amɛ lɛ. (Abɛi 17:17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2020 lɛ, ato Yelikɛbuamɔ Ajinafoi Akui 950 kɛ sɛɛ yɛ jeŋ fɛɛ koni akɛye abua mɛi ni yelikɛbuamɔ he bahia amɛ be ni COVID-19 hela lɛ ba lɛ. Wɔhiɛ sɔɔ nyɛmimɛi ni yayeɔ amɛbuaa kɛ́ oshãra ba lɛ waa. Amɛmusuŋ tsɔɔ amɛ yɛ amɛnyɛmimɛi lɛ ahe, ni no hewɔ lɛ, amɛyahãa amɛ nibii ni he hiaa amɛ, amɛwoɔ amɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa, ni bei komɛi po lɛ, amɛsaa tsũi kɛ Maŋtsɛyeli Asai ni efitefitei lɛ.​—Okɛto 2 Korintobii 8:1-4 lɛ he.

11. Kɛ́ wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ewoɔ Yehowa hiɛ nyam?

11 Kɛ́ oshãra ba ni wɔyaye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ, mɛi krokomɛi naa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2019 lɛ, kɔɔyɔɔ ko ni naa wa ni atsɛɔ lɛ Hurricane Dorian lɛ fite Maŋtsɛyeli Asa ko yɛ Bahamas. Be ni nyɛmimɛi lɛ saa Maŋtsɛyeli Asa lɛ, amɛbi kɔntrata ko ni jeee Yehowa Odasefonyo lɛ bɔ ni ebaahe kɛ́ etsu nitsumɔ pɔtɛɛ ko. Kɔntrata lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Mikɛ mi diɛŋtsɛ mitsɔji, minitsulɔi, kɛ minibii baatsu nii lɛ mahã nyɛ ni miheee nyɛ nɔ ko. Miisumɔ ni maye mabua nyɛsafo lɛ, ejaakɛ bɔ ni nyɛyeɔ nyɛbuaa nyɛnyɛmimɛi lɛ eta mitsuiŋ waa.” Mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii leee Yehowa, shi amɛnaa nibii ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ, kɛ́ wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo lɛ, enyɛɔ egbalaa mɛi kɛbaa Yehowa, Mɔ ni ‘mɔbɔnalɛ fa babaoo’ lɛ ŋɔɔ!​—Efe. 2:4.

12. Kɛ́ wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo bianɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli? (Kpojiemɔ 13:16, 17)

12 Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ ehe baahia ni wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe? Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, mɛi ni fiii je lɛ nɔyelii lɛ asɛɛ lɛ kɛ naagbai ni mli wawai baakpe bianɛ, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. (Kanemɔ Kpojiemɔ 13:16, 17.) Enɛ hewɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ koni amɛná nibii ni he hiaa amɛ lɛ. Kɛ́ Kristo Yesu, wɔ-Maŋtsɛ lɛ, ba ni ebakojo je lɛ, eba akɛ, ebaabanina wɔ akɛ wɔmiijie musuŋtsɔlɛ kpo koni efɔ̃ wɔ nine ni ‘wɔbaŋɔ Maŋtsɛyeli lɛ.’​—Mat. 25:34-40.

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ OSUMƆ ONYƐMIMƐI LƐ WAA

13. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Romabii 15:7 lɛ, mɛni blema Kristofoi lɛ fee ni hã suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli wa?

13 Suɔmɔ ji nɔ ni akɛle blema Kristofoi lɛ waa. Shi ani amɛná lɛ mlɛo akɛ amɛbaasumɔ amɛhe? Hã wɔsusu nyɛmimɛi ni yɔɔ Roma asafo lɛ mli lɛ ahe akɛ nɔkwɛmɔnɔ. No mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ji Yudafoi, ni akɛ Mose Mla lɛ etsɔse amɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi. Shi mɛi krokomɛi lɛ, jeŋmajiaŋbii ji amɛ, ni esoro bɔ ni atsɔse amɛ ahã. Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi hu yɛ ni no mli lɛ nyɔji ji amɛ, ni mɛi komɛi hu jeee nyɔji. Ni mɛi komɛi po yɛ ni nuŋtsɔmɛi ji amɛ, ni tsɔɔ akɛ amɛyɛ nyɔji. Mɛni ye ebua nyɛmimɛi nɛɛ ni amɛtee nɔ amɛsumɔ amɛhe waa yɛ bɔ ni esoro amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ? Bɔfo Paulo wo amɛ hewalɛ ni ‘amɛhereheree amɛhe atuu.’ (Kanemɔ Romabii 15:7.) Mɛni etsɔɔ be ni ewie nakai lɛ? Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘nyɛherea atuu’ lɛ shishi ji, ni mɔ ko baatse ehiɛ ehã mɔ ko ni ehere lɛ hiɛmɛɛ ekolɛ kɛba eshĩa loo ni ebafata enanemɛi ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Filemon nyɔŋ ko ni atsɛɔ lɛ Onesimo lɛ jo foi ni sɛɛ mli lɛ Paulo miihã eku esɛɛ kɛba Filemon ŋɔɔ lɛ, Paulo kɛɛ Filemon akɛ: “Heremɔ lɛ hiɛmɛɛ.” (Flm. 17) Agbɛnɛ hu, Priskila kɛ Akwila here Apolo ni no mli lɛ eleee Kristo jamɔ lɛ he nɔ ko tsɔ lɛ hiɛmɛɛ, ni “amɛhã eba amɛŋɔɔ.” (Bɔf. 18:26) Nyɛmimɛi ni yɔɔ Roma lɛ hãaa shihilɛi srɔtoi amli ni amɛjɛ lɛ ahã amɛtsetsee amɛhe kɛje amɛnyɛmimɛi lɛ ahe. Moŋ lɛ, amɛfee ekome kɛhi shi yɛ suɔmɔ mli.

SUƆMƆ

Suɔmɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ (Kwɛmɔ kuku 15)

14. Mɛni Anna kɛ ewu fee kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ nyɛmimɛi lɛ?

14 Kɛ́ wɔ hu wɔtse wɔhiɛ wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔkɛ amɛ bɔ naanyo lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ. Bei pii lɛ kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, no tsirɛɔ amɛ ni amɛ hu amɛsumɔ wɔ. (2 Kor. 6:11-13) Nakai eba lɛ yɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Anna lɛ kɛ ewu gbɛfaŋ. Amɛsɔmɔɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi yɛ West Africa. Akɛ amɛ tee West Africa maŋ ko nɔ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni COVID-19 hela lɛ ba. Enɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ amɛsafo hee lɛ mli lɛ akpe hiɛ kɛ hiɛ. Shi Anna kɛ ewu fee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ nyɛmimɛi lɛ. Amɛtsɔ videoconferencing nɔ amɛkɛ nyɛmimɛi lɛ shara, ni amɛhã amɛle akɛ amɛmiishwe waa ni amɛle amɛ jogbaŋŋ. Enɛ ta nyɛmimɛi lɛ atsuiŋ ni amɛbɔi amɛ tswaa kpitiokpitio, ni amɛsɛndiɔ amɛ mɛseji hu. Mɛni tsirɛ Anna kɛ ewu ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaale nyɛmimɛi ni yɔɔ amɛsafo hee lɛ mli lɛ? Anna wie akɛ, “Mikaiɔ suɔmɔ ni nyɛmimɛi srɔtoi ejie kpo amɛtsɔɔ mi kɛ miweku lɛ yɛ be ni hi kɛ be ni ehiii mli, ni enɛ ji nɔ ni tsirɛɔ mi ni mi hu majie suɔmɔ kpo matsɔɔ mɛi.”

15. Mɛni okaseɔ yɛ Vanessa sane lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

15 Ŋmɛnɛ lɛ, asafoi pii yɛ ni esoro hei ni nyɛmimɛi ni yɔɔ mli lɛ jɛ kɛ bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ feɔ enii ehãa. Kɛ́ wɔyɛ asafo ni tamɔ nakai mli lɛ, nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee ni baawa wɔ ni wɔsumɔ nyɛmimɛi lɛ fɛɛ ji, ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baama amɛsui kpakpai lɛ anɔ. No mli lɛ, ewa kɛhã nyɛmi yoo ko ni sɔmɔɔ yɛ New Zealand ni atsɛɔ lɛ Vanessa lɛ akɛ ebaasumɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi asane ejaakɛ amɛnifeemɔi komɛi woɔ emli la. Shi nɔ najiaŋ ni ebaatsi ehe kɛje nyɛmimɛi nɛɛ ahe lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ amɛ baabɔ waa moŋ. Enɛ ni efee lɛ ye ebua lɛ ni ena nɔ hewɔ ni Yehowa sumɔɔ nakai nyɛmimɛi lɛ. Ewie akɛ: “Kɛjɛ be ni miwu batsɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ nɛɛ, wɔkɛ nyɛmimɛi pii ni esoro amɛsubaŋ ekpe, shi minyɛɔ mikɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiɔ shi jogbaŋŋ. Eŋɔɔ minaa akɛ wɔyɛ nyɛmimɛi srɔtoisrɔtoi, ni mile akɛ eŋɔɔ Yehowa hu naa, ejaakɛ lɛ egbala mɛi srɔtoi nɛɛ fɛɛ kɛba esafo lɛ mli.” Kɛ́ wɔna mɛi tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ.​—2 Kor. 8:24.

Yehowa ewo shi akɛ, kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, ebaabu wɔhe kɛji wɔtee nɔ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ fee ekome kɛsɔmɔ lɛ (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛni hewɔ ehe baahia ni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

16 Ehe baahia ni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ ebu wɔhe? Be ni abatutua blema Babilon lɛ, Yehowa kɛɛ ewebii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ akɛ: “Mimaŋ, nyɛyaa, nyɛyabotea nyɛsɛɛtsui lɛ amli, ni nyɛŋamɔa nyɛshinai lɛ nyɛwoa nyɛyi. Nyɛtea nyɛhe be fioo ko kɛyashi mlifu lɛ baaho aya.” (Yes. 26:20) Ekolɛ, wɔ hu ehe baahia ni wɔfee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi. ‘Sɛɛtsui’ ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ baanyɛ afee wɔsafoi lɛ. Yehowa ewo shi akɛ, kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, ebaabu wɔhe kɛji wɔtee nɔ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ fee ekome kɛsɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, bianɛ ji be ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa diɛŋtsɛ. Ekolɛ, no ji nɔ ni baahã wɔná wala!

SAAMƆ OHE OTO BIANƐ

17. Kɛ́ wɔsaa wɔhe wɔto bianɛ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli?

17 “Yehowa gbi wulu lɛ” baahã nibii amli awa waa kɛhã adesai fɛɛ. (Zef. 1:14, 15) Nibii amli baawa ehã Yehowa tsuji hu. Shi kɛ́ wɔsaa wɔhe wɔto bianɛ lɛ, wɔyeŋ wɔtsui tsɔ ni wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi hu. Wɔbaafi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai fɛɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ amli. Kɛ́ oshãra ko nina wɔnyɛmimɛi lɛ, wɔmusuŋ baatsɔ wɔ yɛ amɛhe ni wɔbaaye wɔbua amɛ ni wɔhã amɛ nibii ni he hiaa amɛ lɛ. Ni wɔbaasumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa, ejaakɛ wɔsumɔɔ amɛ bianɛ po. Kɛ́ Yehowa na akɛ wɔmiijie sui nɛɛ kpo lɛ, ebaahã wɔhi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ ko ni oshãrai kɛ amanehului bɛ mli lɛ mli.​—Yes. 65:17.

LALA 144 Hã Ohiɛ Ahi Wɔsɛɛ Jɔɔmɔi Lɛ Anɔ!

a Etsɛŋ, amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi. Ehe baahia ni wɔkase bɔ ni afiɔ shi, wɔnu he wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ, ni wɔsumɔ amɛ, ejaakɛ sui nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ shihilɛi ni mli wawai ni eko bako pɛŋ ni wɔkɛbaakpe yɛ nakai beiaŋ lɛ anaa. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana nɔ ni blema Kristofoi lɛ fee ni hã amɛná sui nɛɛ, nɔ ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee ŋmɛnɛ koni wɔná sui nɛɛ, kɛ bɔ ni sui nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto amanehulu kpeteŋkpele lɛ.

b Kɛ́ ootao oyaye obua kɛ́ oshãra ko ba lɛ, fiilimɔ Local Design/Construction Volunteer Application (DC-50) loo Application for Volunteer Program (A-19) fɔm lɛ, ni omɛ kɛyashi abaatsɛ bo dani oya.