Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 32

Yehowa Nuɔ Nii Ashishi​—Kasemɔ Lɛ

Yehowa Nuɔ Nii Ashishi​—Kasemɔ Lɛ

“Nyɛhãa gbɔmɛi fɛɛ alea nyɛniiashishinumɔ lɛ.”—FIP. 4:5.

LALA 89 Bo Toi, Ye Nɔ, Koni Ajɔɔ Bo

NƆ NI ABAASUSU HE a

Te tsei nɛɛ ateŋ nɔ ni obaasumɔ ni akɛ bo ato he lɛ? (Kwɛmɔ kuku 1)

1. Mɛni esa akɛ Kristofoi afee koni kɛ́ nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ po lɛ, amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

 KƐ́ KƆƆYƆƆ tswa waa lɛ, tsei pii kumɔɔ. Shi bei pii lɛ, akooshi tso ekuuu. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ kɔɔyɔɔ tswa lɛ, emaaa shi jaŋŋ tamɔ tsei krokomɛi lɛ, shi moŋ ehãa kɔɔyɔɔ lɛ tswaa lɛ kɛyaa kɛbaa. Nakai nɔŋŋ wɔ hu kɛ́ nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, nibii komɛi yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ. Mɛɛ nibii? Nomɛi ji, ni wɔbaatsake wɔhe wɔwo shihilɛ ni wɔyaje mli lɛ mli, ni agbɛnɛ hu, wɔkawie wɔshi mɛi yɛ yiŋ ni amɛkpɛɔ loo susumɔi ni amɛhiɛ lɛ ahe. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi.

2. Kɛ́ wɔshihilɛ tsake lɛ, mɛɛ sui baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Akɛ Yehowa tsuji lɛ, esa akɛ wɔfee mɛi ni nuɔ nii ashishi, ni nɔ ni baaye abua ni wɔfee nakai ji, ni wɔbaaba wɔhe shi ni wɔnu he wɔhã mɛi. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni sui nɛɛ ye ebua nyɛmimɛi komɛi be ni amɛshihilɛ tsake lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔbaana bɔ ni sui nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ. Shi dani wɔbaasusu no he lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni Yehowa kɛ Yesu etsɔɔ akɛ amɛnuɔ nii ashishi, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase amɛ.

YEHOWA KƐ YESU NUƆ NII ASHISHI

3. Mɛni hãa wɔnaa akɛ Yehowa nuɔ nii ashishi?

3 Biblia lɛ tsɛɔ Yehowa akɛ “Tɛsaa,” ejaakɛ eyɛ shiŋŋ ni egbugbaaa. (5 Mo. 32:4) Shi enuɔ nii ashishi hu. Kɛ́ nibii tsake lɛ, Yehowa tsakeɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ efeɔ enii koni eyiŋtoo aba mli. Yehowa bɔ adesai tamɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ, no hewɔ lɛ, kɛ́ shihilɛ tsake lɛ, wɔ hu wɔnyɛɔ wɔtsakeɔ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa. Yehowa ehã wɔ shishitoo mlai ni mli kã shi faŋŋ yɛ Biblia lɛ mli koni no aye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. Bɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ feɔ enii ehãa, kɛ agbɛnɛ hu, shishitoo mlai ni ehã wɔ lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, “Tɛsaa” ji lɛ moŋ nɛ, shi enuɔ nii ashishi hu.

4. Tsɔɔmɔ nɔ ko ni Yehowa fee ni hãa wɔnaa akɛ enuɔ nii ashishi. (3 Mose 5:7, 11)

4 Nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa feɔ lɛ ja ni ehãa anaa akɛ enuɔ nii ashishi. Ekɛ mɔ fɛɛ mɔ yeɔ yɛ bɔ ni mɔ lɛ shihilɛ ji lɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni ekɛ Israelbii lɛ ye ehã lɛ he okwɛ. Jeee be fɛɛ be Yehowa bi ni Israelbii lɛ fɛɛ, mɔ ni yɛ shika jio, mɔ ni bɛ shika jio, kɛ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ abashã afɔle ahã lɛ. Bei komɛi lɛ, eŋmɛ gbɛ ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ abashã afɔle.​—Kanemɔ 3 Mose 5:7,11.

5. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii hãa wɔnaa akɛ Yehowa baa ehe shi ni enuɔ he ehãa mɛi?

5 Yehowa baa ehe shi ni enuɔ he ehãa mɛi, ni enɛ hewɔ lɛ, enuɔ mɛi shishi. Nɔ ko ni Yehowa fee be ni eyaakpãtã mɛi fɔji ni yɔɔ Sodom lɛ ahiɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, ebaa ehe shi. Yehowa tsu ŋwɛibɔfoi ni amɛyakɛɛ Lot ni eji jalɔ lɛ akɛ ejo foi kɛya gɔji lɛ anɔ. Shi Lot she gbeyei akɛ ebaaya jɛmɛ. No hewɔ lɛ, ekpa Yehowa fai ni eŋmɛ lɛ kɛ eweku lɛ gbɛ ni amɛyaba abo yɛ Zoar, ni ji maŋ bibioo ko ni kulɛ Yehowa baakpãtã hiɛ lɛ mli. Kulɛ Yehowa baanyɛ akɛɛ akɛ doo lɛ Lot aya gɔji lɛ anɔ tamɔ bɔ ni efã lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi efeee nakai. Eŋmɛ Lot gbɛ ni etee Zoar tamɔ bɔ ni ebi lɛ, ni ekpãtãaa Zoar hiɛ. (1 Mo. 19:18-22) Afii komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa nu he ehã Ninivebii lɛ. Etsu gbalɔ Yona ni eyakɛɛ amɛ akɛ, ebaakpãtã amɛ kɛ amɛmaŋ lɛ fɛɛ hiɛ ejaakɛ amɛmiifee nibii gbohii. Shi be ni Ninivebii lɛ tsake amɛtsui lɛ, Yehowa na amɛ mɔbɔ ni ekpãtãaa amɛ kɛ amɛmaŋ lɛ hiɛ.​—Yona 3:1, 10; 4:10, 11.

6. Mɛni Yesu fee ni hãa wɔnaa akɛ ekase bɔ ni Yehowa nuɔ nii ashishi lɛ?

6 Yesu kase Yehowa ni lɛ hu etsɔɔ akɛ enuɔ nii ashishi. Yehowa tsu lɛ ni eyashiɛ ehã “Israel shĩa lɛ gwantɛŋi ni elaaje lɛ.” Shi bɔ ni etsu nitsumɔ nɛɛ ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ, enuɔ nii ashishi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, yoo ko ni jeee Israelnyo lɛ kpa lɛ fai ni etsa ebiyoo ko ni ‘daimonio haoɔ lɛ waa lɛ.’ Yesu nu he ehã yoo lɛ ni etsa ebiyoo lɛ. (Mat. 15:21-28) Naa nɔkwɛmɔnɔ kroko. Be ko lɛ, Yesu wie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni jeɔ misɛɛ . . . lɛ, mi hu makwa lɛ.” (Mat. 10:33) Shi be ni Petro tso shii etɛ sɔŋŋ akɛ eleee Yesu lɛ, ani Yesu kwa lɛ? Dabi. Yesu na akɛ, nɔ ni Petro fee lɛ edɔ lɛ Petro lɛ waa, ni agbɛnɛ hu, Petro heɔ enɔ eyeɔ lolo. Be ni atee Yesu shi lɛ, ejie ehe kpo etsɔɔ Petro, ni ekã shi faŋŋ akɛ, ehã ele akɛ ekɛ ehe esha lɛ eke lɛ ni esumɔɔ esane lolo.​—Luka 24:33, 34.

7. Yɛ nɔ ni awie yɛ Filipibii 4:5 lɛ naa lɛ, te esa akɛ mɛi ale wɔ amɛhã tɛŋŋ?

7 Wɔna akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo nuɔ nii ashishi. Ni wɔ hu? Yehowa miisumɔ ni wɔfee mɛi ni nuɔ nii ashishi. (Kanemɔ Filipibii 4:5 lɛ.) Biblia ko tsɔɔ Filipibii 4:5 lɛ shishi akɛ: “Nyɛhãa mɛi alea nyɛ akɛ mɛi ni nuɔ nii ashishi.” No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mɛi le mi akɛ mɔ ko ni nuɔ nii ashishi, ni ŋmɛɔ sane he, ni kɛ esusumɔi fiii mɛi anɔ? Aloo mɛi naa mi akɛ mɔ ko ni sane wa, ni yɔɔ kpɛŋŋ, ni nuuu nii ashishi? Ani mikɛɔ doo akɛ, mɛi afee nii bɔ ni misusuɔ akɛ esa akɛ afee lɛ lɛ? Aloo miboɔ mɛi toi ni mikpɛlɛɔ ni akɛ nɔ ni amɛwie lɛ atsu nii kɛ́ no fiteee nɔ ko?’ Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi waa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa kɛ Yesu jogbaŋŋ. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii enyɔ amli ni esa akɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji, kɛ́ wɔshihilɛ tsake. Ni nɔ ni ji enyɔ lɛ ji, kɛ́ esoro mɛi asusumɔ yɛ sane ko he, loo yiŋ ni amɛkpɛ yɛ sane ko he lɛ yɛ wɔnɔ lɛ he.

KƐ́ OSHIHILƐ TSAKE LƐ, OKƐ ONIFEEMƆ ATSƆƆ AKƐ ONUƆ NII ASHISHI

8. Kɛ́ wɔshihilɛ tsake lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

8 Kɛ́ wɔshihilɛ tsake lɛ, esa akɛ wɔnifeemɔ ahã ana akɛ wɔnuɔ nii ashishi. Nibii ni baanyɛ ahã wɔshihilɛ atsake lɛ ekomɛi ji, hela ko baanyɛ amɔ wɔ trukaa. Agbɛnɛ hu, nibii ajara baanyɛ aya ŋwɛi trukaa, loo nɔyeli lɛ baanyɛ atsake. Kɛ́ nibii ni tamɔ nɛkɛ ba lɛ, no baanyɛ ahã wɔkɛ naagbai ni wɔkpaaa gbɛ akpe. (Jaj. 9:11; 1 Kor. 7:31) Bei komɛi po lɛ, kɛ́ atsake nɔ ni wɔtsuɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ, no hu baanyɛ afee kaa kɛhã wɔ. Ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsake wɔhe wɔwo nakai shihilɛ lɛ mli kɛ́ wɔfee nibii ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: (1) wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔshihilɛ etsake, (2) wɔsusu nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee bianɛ lɛ he, moŋ fe nɔ ni wɔbaasusu nɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ be ko ni eho lɛ he, (3) wɔsusu nibii kpakpai ahe, kɛ (4) wɔfee nibii kɛye wɔbua mɛi. b Agbɛnɛ, nyɛhãa wɔkwɛa niiashikpamɔi ni nyɛmimɛi komɛi ená ni tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔfee nibii ejwɛ nɛɛ ebaaye ebua wɔ.

9. Be ni nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni miisɔmɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ kɛ naagbai kpe trukaa lɛ, mɛni amɛfee?

9 Kpɛlɛmɔ nɔ akɛ oshihilɛ etsake. Ahã nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Emanuele lɛ kɛ eŋa Francesca yasɔmɔ yɛ maŋ ko nɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi. Be ni amɛtee lɛ, amɛbɔi wiemɔ ni asafo ni amɛyɔɔ mli lɛ wieɔ lɛ kasemɔ, ni amɛbɔi nyɛmimɛi lɛ hu lee fiofio. Shi nɔŋŋ kɛkɛ ni COVID-19 hela lɛ ba. Enɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkɛ nyɛmimɛi lɛ akpe hiɛ kɛ hiɛ dɔŋŋ. Trukaa lɛ, Francesca mami hu bagbo. Francesca shwe waa ni eya shĩa ni eyaye ebua ni ato nibii ahe gbɛjianɔ, shi hela lɛ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ eya. Enɛ hã ehao waa diɛŋtsɛ. Shi mɛni ye ebua lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, Francesca wu lɛ kɛ lɛ fee ekome ni amɛsɔle ni Yehowa adro amɛ hiɛshikamɔ koni amɛnyɛ amɛtsu naagbai ni amɛkɛkpeɔ daa gbi lɛ ahe nii ni amɛkajwɛŋ fe nine. Yehowa tsɔ esafo lɛ nɔ ehã amɛsɔlemɔi lɛ hetoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ko ni nyɛmi nuu ko wie yɛ vidio ko mli lɛ wo amɛ hewalɛ waa. Ewie akɛ: “Kɛ́ wɔtsake wɔhe wɔwo shihilɛ hee ni wɔyaje mli lɛ mli lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔmii baashɛ wɔhe, ni wɔkɛ hegbɛ ni wɔná lɛ baatsu nii jogbaŋŋ kɛye mɛi odase.” c Nɔ ni ji enyɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaakase bɔ ni ashiɛɔ yɛ tɛlifoŋ nɔ jogbaŋŋ, ni enɛ ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkɛ mɔ ko je Biblia lɛ kasemɔ shishi. Nɔ ni ji etɛ lɛ, nyɛmimɛi ni amɛkɛyɔɔ asafo mli lɛ wo amɛ hewalɛ ni amɛye amɛbua amɛ, ni amɛhiɛ sɔ enɛ waa. Nyɛmi yoo ko sɛndiɔ amɛ mɛseji daa gbi ni ekɛ ŋmalɛ ko woɔ mli kɛwoɔ amɛ hewalɛ. Efee enɛ afi sɔŋŋ. Kɛ́ wɔ hu wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔshihilɛ etsake lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔkɛ miishɛɛ atsu nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ nakai shihilɛ lɛ mli.

10. Mɛni nyɛmi yoo ko fee be ni eshihilɛ tsake trukaa lɛ?

10 Susumɔ nɔ ni obaanyɛ ofee bianɛ lɛ he, ni okɛ ojwɛŋmɔ ama nibii kpakpai anɔ. No mli lɛ, nyɛmi yoo ko ni jɛ Romania ni atsɛɔ lɛ Christina lɛ yɛ Blɔfo asafo ko mli yɛ Japan. Shi agu nakai asafo lɛ, ni enɛ dɔ lɛ waa. Kulɛ Christina baanyɛ ehã enɛ ahe ejwɛŋmɔ fɛɛ. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, etee asafo ko ni wieɔ Japanese lɛ mli, ni emia ehiɛ akɛ ebaashiɛ yɛ Japanese mli. Ebi yoo ko ni be ko ni eho lɛ ekɛ lɛ tsuɔ nii lɛ ni eye ebua lɛ ni ele Japanese wiemɔ jogbaŋŋ. Christina kɛɛ yoo lɛ akɛ, ebaasumɔ ni ekɛ Biblia lɛ kɛ Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! broshuɔ lɛ atsɔɔ lɛ nii lɛ, ni yoo lɛ kpɛlɛ nɔ. Naagbee lɛ, Christina bale Japanese lɛ wiemɔ bɔ ni sa, ni yoo lɛ hu baná anɔkwale lɛ he miishɛɛ. Kɛ́ wɔshihilɛ tsake trukaa, shi wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ emaaa nɔ ni eho lɛ nɔ, shi moŋ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee lɛ nɔ ni wɔjwɛŋ nibii kpakpai ahe lɛ, ewoɔ yibii kpakpai.

11. Be ni nyɛmi nuu ko kɛ eŋa he fi amɛ lɛ, mɛni amɛfee?

11 Feemɔ nibii kɛye obua mɛi. Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni yɔɔ maŋ ko ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ nɔ lɛ ahe bafi amɛ be ni maŋ lɛ shika he gbɛjianɔtoo bafee basaa lɛ. Be ni amɛkɛ naagba nɛɛ kpe lɛ, mɛni amɛfee? Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛkwɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee koni amɛkafite shika tsɔ. No sɛɛ lɛ, nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ baama amɛnaagbai lɛ anɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe baawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli waa kɛye amɛbua mɛi krokomɛi. (Bɔf. 20:35) Nuu lɛ wie akɛ: “Akɛni wɔkɛ wɔbe pii tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni wɔfeɔ lɛ he wɔjwɛŋmɔ fɛɛ moŋ fe wɔnaagbai lɛ.” Kɛ́ wɔshihilɛ tsake lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ, ehe miihia waa ni wɔya nɔ wɔye wɔbua mɛi, titri lɛ, kɛtsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsake eshiɛmɔ wiemɔ lɛ mli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ?

12 Yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hu lɛ, esa akɛ wɔtsake wɔshiɛmɔ wiemɔ lɛ mli. Mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ jɛ hei srɔtoi kɛ jamɔi srɔtoi amli, ni esoro bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ feɔ enii ehãa. Bɔfo Paulo tsake eshiɛmɔ wiemɔ lɛ mli, ni wɔbaanyɛ wɔkase lɛ. Yesu hala Paulo akɛ “jeŋmaji lɛ abɔfo.” (Rom. 11:13) Enɛ hewɔ lɛ, Paulo shiɛ ehã Yudafoi, Greekbii, mɛi ni le woloŋ, mɛi ni leee woloŋ, maŋ onukpai, kɛ maŋtsɛmɛi. Bɔ ni afee ni sane ni eshiɛɔ lɛ anyɛ ashɛ mɛi srɔtoisrɔtoi nɛɛ atsui he lɛ, etsɔ ehe ‘nɔ fɛɛ nɔ ehã mɛi srɔtoi fɛɛ.’ (1 Kor. 9:19-23) Esusu he ni mɛi ni eshiɛɔ ehãa lɛ jɛ kɛ jamɔ mli ni amɛyɔɔ lɛ he jogbaŋŋ, ni enɛ ye ebua lɛ ni ena sane ni kɛ́ ekɛ amɛ gba lɛ, no baahã amɛná anɔkwale lɛ he miishɛɛ. Kɛ́ wɔ hu wɔsusu mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ ahe, ni wɔhã wɔsane lɛ kɔ amɛhe lɛ, no baahã wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ.

KAANU HE AKƐ SUSUMƆ NI OHIƐ LƐ JA NI MƐI KROKOMƐI ANƆ EJAAA

Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔnuŋ he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ loo yiŋ ni wɔkpɛ yɛ sane ko he lɛ pɛ ji nɔ ni ja (Kwɛmɔ kuku 13)

13. Tamɔ bɔ ni atsɔɔ yɛ 1 Korintobii 8:9 lɛ, kɛ́ wɔnu he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ yɛ sane ko he loo yiŋ ni wɔkpɛ yɛ he lɛ ja ni mɛi krokomɛi anɔ ejaaa lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

13 Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔnuŋ he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ kɛ yiŋ ni wɔkpɛɔ yɛ saji ahe lɛ ja ni mɛi krokomɛi anɔ ejaaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi yei lɛ ekomɛi sumɔɔ ni amɛwo makeup, shi amɛteŋ mɛi komɛi hu sumɔɔɔ. Nyɛmimɛi komɛi enuuu dãa kwraa, shi mɛi komɛi hu nuɔ fioo. Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, shi esoro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ gbɛ ni ebaasumɔ ni atsɔ nɔ atsa lɛ. Kɛ́ wɔyanu he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ ahe lɛ ja fe fɛɛ, ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaakɔne nyɛmimɛi lɛ ayiŋ koni amɛ hu amɛkpɛlɛ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtɔ̃tɔ mɛi komɛi anane ni wɔfite ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko sumɔŋ ni efee nakai! (Kanemɔ 1 Korintobii 8:9; 10:23, 24) Nyɛhãa wɔkwɛa shihilɛi enyɔ komɛi amli ni kɛ́ wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi ni ebaahã toiŋjɔlɛ aya nɔ ahi asafo lɛ mli.

Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔnuŋ he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ loo yiŋ ni wɔkpɛ yɛ sane ko he lɛ pɛ ji nɔ ni ja (Kwɛmɔ kuku 14)

14. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai esa akɛ wɔsusu he kɛ́ eba lɛ saji ni kɔɔ atade kɛ yitsɔi he?

14 Atade kɛ yitsɔi he saji. Nɔ najiaŋ ni Yehowa baawo wɔ mlai yɛ nɔ ni wɔwo kɛ nɔ ni wɔkawo he lɛ, ehã wɔ shishitoo mlai koni nomɛi akudɔ wɔ. Ekɛɛ wɔsaa wɔhe bɔ ni sa mɛi ni tsɛɔ amɛhe Nyɔŋmɔ jalɔi, ni wɔkɛ hiɛ ni gboɔ nɔ kɛ “hiɛshikamɔ” awula wɔhe. (1 Tim. 2:9, 10; 1 Pet. 3:3) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsaa wɔhe bɔ ni kɛ́ mɛi na wɔ lɛ, amɛhiɛ baafee amɛ yaa. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ hu kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, amɛwoŋ amɛnyɛmimɛi lɛ mlai yɛ saji ni kɔɔ atade kɛ yitsɔi he lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ, asafoŋ onukpai ni yɔɔ asafo ko mli lɛ miitao amɛwo nyɛmimɛi oblahii komɛi ŋaa yɛ yitsɔi ko ni eba nɔ ni bɛ hiŋmɛi nɔ ni amɛbɔi kuu lɛ he. Te asafoŋ onukpai lɛ baafee tɛŋŋ amɛwo nyɛmimɛi nɛɛ ŋaa ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛwooo amɛ mla? Kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ wo amɛ ŋaa ni amɛkɛɛ nyɛmimɛi oblahii lɛ akɛ, “Kɛ́ nyɛdamɔ wiemɔ kpoku lɛ nɔ ni nyɛmimɛi lɛ miikwɛ nyɛhesaamɔ kɛ bɔ ni nyɛku nyɛyitsɔi nyɛhã lɛ moŋ fe nɔ ni amɛbaabo nɔ ni nyɛwieɔ lɛ toi lɛ, belɛ naagba yɛ he.” Be ni asafoŋ onukpai lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii lɛ, amɛnyɛ amɛye amɛbua nyɛmimɛi oblahii lɛ ni amɛna nɔ ni esa akɛ amɛfee ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛwooo amɛ mla. d

Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔnuŋ he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ loo yiŋ ni wɔkpɛ yɛ sane ko he lɛ pɛ ji nɔ ni ja (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Yɛ helatsamɔ saji amli lɛ, mɛɛ mlai yɔɔ Biblia lɛ mli ni esa akɛ wɔdamɔ nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ? Ni mɛɛ shishitoo mlai yɔɔ Biblia lɛ mli ni esa akɛ wɔdamɔ nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ? (Romabii 14:5)

15 Saji ni kɔɔ helatsamɔ he. Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo diɛŋtsɛ ni baakpɛ eyiŋ yɛ saji ni kɔɔ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he lɛ ahe. (Gal. 6:5) Mlai fioo pɛ yɔɔ Biblia lɛ mli ni kɔɔ helatsamɔ he, tamɔ famɔ ni Yehowa kɛhã akɛ wɔtsi wɔhe kɛje lá kɛ mumɔi kɛ sharamɔ he lɛ, ni esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo aye mlai nɛɛ anɔ kɛ́ eekpɛ eyiŋ yɛ saji ni kɔɔ helatsamɔ he lɛ ahe. (Bɔf. 15:20; Gal. 5:19, 20) Kɛ́ helatsamɔ gbɛ ko ekuuu mlai nɛɛ amli lɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo diɛŋtsɛ baanyɛ akpɛ eyiŋ yɛ he. Mɛi komɛi yɛ ni blɔfo tsofa pɛ amɛsumɔɔ, shi mɛi komɛi hu yɛ ni amɛnuɔ tsofai krokomɛi. Kɛ́ wɔnuɔ he akɛ tsofafeemɔ gbɛ ni wɔhala lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ po lɛ, esa akɛ wɔna akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ hu yɛ hegbɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ helatsamɔ gbɛ ni amɛsumɔɔ lɛ he. Shishitoo mlai ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ saji ni kɔɔ helatsamɔ he lɛ ahe. (1) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ atsa wɔhelai fɛɛ ni ejie helai kɛya kwraa. (Yes. 33:24) (2) Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo “aná nɔmimaa” akɛ, helatsamɔ gbɛ ni ehalaa lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ kɛhã lɛ. (Kanemɔ Romabii 14:5.) (3) Esaaa akɛ wɔkojoɔ mɔ ko loo wɔtɔ̃tɔɔ mɔ ko nane. (Rom. 14:13) (4) Kristofoi sumɔɔ amɛhe, no hewɔ lɛ, amɛhãaa hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ saji ahe lɛ afite ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. (Rom. 14:15, 19, 20) Kɛ́ wɔhã otii nɛɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, no baahã suɔmɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ mli awa, ni agbɛnɛ hu, toiŋjɔlɛ baaya nɔ ahi asafo lɛ mli.

Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔnuŋ he akɛ susumɔ ni wɔhiɛ loo yiŋ ni wɔkpɛ yɛ sane ko he lɛ pɛ ji nɔ ni ja (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛni kɛ́ asafoŋ onukpa ko fee lɛ no baatsɔɔ akɛ enuɔ nii ashishi? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

16 Esa akɛ asafoŋ onukpai ahã ana akɛ amɛnuɔ nii ashishi ni amɛkɛ enɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. (1 Tim. 3:2, 3) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esaaa akɛ asafoŋ onukpa ko nuɔ he akɛ akɛni eye asafoŋ onukpai krokomɛi lɛ fɛɛ onukpa hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni ebaawie lɛ, esa akɛ amɛkpɛlɛ nɔ. Esa akɛ ehã ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa mumɔ lɛ baanyɛ atsirɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni ewie nɔ ko ni baaye abua ni onukpai akuu lɛ akpɛ yiŋ kpakpa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ onukpai akuu lɛ miikpɛ yiŋ, ni amɛteŋ mɛi babaoo kpɛlɛ nɔ akɛ atsu sane lɛ he nii yɛ gbɛ ko nɔ ni eteee shi ewooo Biblia mli shishitoo mla ko lɛ, asafoŋ onukpa ni nuɔ nii ashishi lɛ baafi nɔ ni mɛi babaoo lɛ kɛɔ lɛ sɛɛ kɛ́ esoro no yɛ bɔ ni kulɛ ebaasumɔ ni atsu sane lɛ he nii ahã lɛ he po.

KƐ́ WƆNUƆ NII ASHISHI LƐ, WƆBAANÁ HE SƐƐ

17. Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa he sɛɛ?

17 Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔbaaná he sɛɛ yɛ gbɛi srɔtoi pii anɔ. Suɔmɔ ni mli wa baahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ, ni toiŋjɔlɛ baahi asafo lɛ mli. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ wɔjɛ hei srɔtoi kɛ shihilɛi srɔtoi amli moŋ, shi akɛni wɔnuɔ wɔhe shishi hewɔ lɛ, wɔfee ekome kɛmiija Yehowa, ni enɛ hãa wɔnáa miishɛɛ waa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli, ejaakɛ wɔle akɛ wɔmiikase Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni nuɔ nii ashishi lɛ.

LALA 90 Nyɛwowoa Nyɛhe Hewalɛ

a Yehowa kɛ Yesu nuɔ nii ashishi, ni amɛmiisumɔ ni wɔkase amɛ. Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ́ wɔbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, wɔkɛ shika he naagbai kpe, loo wɔkɛ naagba kroko kpe. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, no baahã wɔfee nibii ni baahã toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ aya nɔ ahi asafo lɛ mli.

b Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “How to Deal With Change” ni je kpo yɛ 2016 Awake! No. 4 lɛ mli.

c Kwɛmɔ vidio ni ji, Abibii Nyɛminuu Dmitriy Mikhaylov Saji, ni je kpo yɛ sane ni yitso ji, “Yehowa Hã Yiwaa Tsɔ Odaseyeli” ni yɔɔ March-April 2021 Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi Kpee Nifeemɔ Wolo lɛ mli lɛ.

d Kɛ́ ootao saji babaoo ni kɔɔ atade kɛ yitsɔi he lɛ, kwɛmɔ Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ, nikasemɔ 52.