Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 24

“Feemɔ Mitsui Ekome Koni Eshe Ogbɛ́i Lɛ Gbeyei”

“Feemɔ Mitsui Ekome Koni Eshe Ogbɛ́i Lɛ Gbeyei”

“Feemɔ mitsui ekome koni eshe ogbɛ́i lɛ gbeyei. Ao Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ, majie oyi kɛ mitsui fɛɛ.”​—LALA 86:11, 12.

LALA 7 Yehowa Ji Wɔhewalɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Mɛni hewɔ ehe miihia ni mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Yehowa lɛ ashe lɛ gbeyei?

KRISTOFOI sumɔɔ Nyɔŋmɔ, shi amɛsheɔ lɛ gbeyei hu. Ekolɛ, enɛ baahã mɔ ko abi akɛ, ‘Te feɔ tɛŋŋ ni amɛsheɔ mɔ ko ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ gbeyei lɛ?’ Bei pii lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko sheɔ mɔ ko gbeyei lɛ, etsɔɔ akɛ, kɛ́ ena mɔ lɛ, etsui fãa. Shi jeee no he awieɔ yɛ biɛ lɛ. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ buɔ Nyɔŋmɔ waa, ni enaa lɛ akɛ mɔ ko ni he yɔɔ naakpɛɛ. Mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ sumɔɔɔ ni amɛfeɔ nɔ ko ni baakumɔ etsui, ejaakɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛfiteɔ amɛ kɛ lɛ teŋ.​—Lala 111:10; Abɛi 8:13.

2. Mɛni Maŋtsɛ David wie yɛ Lala 86:11? Ni mɛɛ nibii enyɔ ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Kanemɔ Lala 86:11. Nɔ ni Maŋtsɛ David, anɔkwafo lɛ, wie yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, ele akɛ ehe miihia waa ni ashe Nyɔŋmɔ gbeyei. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ ŋmalɛ nɛɛ atsu nii. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔshe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ gbeyei. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee daa gbi kɛtsɔɔ akɛ wɔsheɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ gbeyei.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆSHE YEHOWA GBEYEI WAA?

3. Mɛni Mose na ni eeenyɛ efee akɛ ehã eshe Nyɔŋmɔ gbeyei waa?

3 Be ko lɛ, Mose yɛ Horeb Gɔŋ lɛ nɔ ni Yehowa hã enunyam lɛ baho ni ena eyisɛɛ. Te Mose nu he ehã tɛŋŋ be ni ena Yehowa anunyam lɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ, enaa kpɛ ehe waa. Etamɔ nɔ ni mɛi ni hi shi dani Yesu Kristo ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko enaaa nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ tamɔ nɔ ni Mose na lɛ. Mose nu wiemɔi nɛɛ ni eeenyɛ efee akɛ ŋwɛibɔfo ko wie lɛ, akɛ: “Yehowa, Yehowa, Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɔ kɛ musuŋtsɔlɔ, ní mli fuuu mra ni esuɔmɔ ni tsakeee kɛ enɔkwale fa babaoo, ejieɔ suɔmɔ ni tsakeee kpo etsɔɔ mɛi akpei abɔ, ekɛ tɔmɔ kɛ toigbele kɛ esha keɔ.” (2 Mo. 33:17-23; 34:5-7) Eeenyɛ efee akɛ, be fɛɛ be ni Mose baatsɛ Yehowa gbɛ́i lɛ, nɔ ni ena nakai gbi lɛ baa ejwɛŋmɔ mli. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ sɛɛ mli lɛ, ebɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ, ni ji Israelbii lɛ, kɔkɔ akɛ, ‘amɛshe gbɛ́i ni yɔɔ nyam kɛ naakpɛɛ nɛɛ gbeyei.’​—5 Mo. 28:58.

4. Mɛɛ sui Yehowa yɔɔ ni esa akɛ wɔsusu he koni no ahã wɔshe lɛ gbeyei waa?

4 Be fɛɛ be ni wɔkɛ gbɛ́i Yehowa lɛ baatsu nii lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔbaasusu lɛ mɔ ni nakai gbɛ́i lɛ kã enɔ lɛ hu he. Yehowa yɛ hewalɛ, ehiɛ kã shi, eyeɔ jalɛ sane, ni eyɛ suɔmɔ. Esa akɛ wɔsusu sui nɛɛ kɛ sui krokomɛi ni eyɔɔ lɛ ahe. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaashe lɛ gbeyei waa.​—Lala 77:11-15.

5-6. (a) Mɛni Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ tsɔɔ? (b) Yɛ nɔ ni awie yɛ 2 Mose 3:13, 14 lɛ kɛ Yesaia 64:8 lɛ naa lɛ, mɛɛ gbɛi enyɔ anɔ Yehowa baanyɛ etsɔ ehã eyiŋtoi aba mli?

5 Mɛni Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ tsɔɔ? Nilelɔi saŋŋ kpɛlɛɔ nɔ akɛ, etamɔ nɔ ni gbɛ́i Yehowa lɛ shishi ji, “Ehãa Etsɔɔ.” Enɛ kaiɔ wɔ akɛ, Yehowa baanyɛ ehã eyiŋtoi fɛɛ aba mli, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ atsĩ enaa. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

6 Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ ehe nɔ fɛɛ nɔ ni ehe miihia ni etsɔ koni ekɛtsu eyiŋtoo he nii. (Kanemɔ 2 Mose 3:13, 14.) Enɛ yɛ naakpɛɛ waa, ni yɛ wɔwoji lɛ amli lɛ, bei pii lɛ, awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔsusu he. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yehowa baanyɛ ehã wɔ, ni ji etsuji ni yeee emuu lɛ, atsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ehe miihia ni wɔtsɔ koni wɔnyɛ wɔsɔmɔ lɛ ni wɔfee esuɔmɔnaa nii. (Kanemɔ Yesaia 64:8.) Nibii enyɔ nɛɛ ni Yehowa nyɛɔ efeɔ lɛ ahewɔ lɛ, eyiŋtoi baa mli be fɛɛ be, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ atsĩ enaa.​—Yes. 46:10, 11.

7. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baahã wɔsumɔ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ waa?

7 Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii ni Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, enyɛ efee, kɛ nibii ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee lɛ ahe lɛ, wɔbaasumɔ lɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔsusu nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa ebɔ lɛ ahe lɛ, wɔbaashe lɛ gbeyei waa. (Lala 8:3, 4) Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii ni Yehowa eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu koni eyiŋtoo aba mli lɛ ahe lɛ, no hu baahã wɔshe lɛ gbeyei waa. Nibii fɛɛ ni kɔɔ mɔ ni gbɛ́i ji Yehowa lɛ he, tamɔ esui, nibii fɛɛ ni efee, kɛ nibii fɛɛ ni ebaafee wɔsɛɛ lɛ, yɛ naakpɛɛ kɛ gbeyei!​—Lala 89:7, 8.

“MAJAJE YEHOWA GBƐ́I LƐ MATSƆƆ”

Nɔ ni Mose tsɔɔ Israelbii lɛ wo amɛ hewalɛ ni ehã amɛhemɔkɛyeli mli wa, ejaakɛ ekɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kɛ mɔ ni eji lɛ he (Kwɛmɔ kuku 8) *

8. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ 5 Mose 32:2, 3 lɛ, mɛni Yehowa miisumɔ ni etsuji afee yɛ egbɛ́i lɛ he?

8 Be ni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa tsɔɔ Mose lala ko. (5 Mo. 31:19) Ekɛɛ Mose akɛ lɛ hu etsɔɔ Israelbii lɛ. (Kanemɔ 5 Mose 32:2, 3.) Kɛ́ wɔsusu lala lɛ mli wiemɔi ni yɔɔ kuku 2 kɛ 3 lɛ ahe jogbaŋŋ lɛ, ehãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa sumɔɔɔ ni akɛ egbɛ́i lɛ teɔ. Esumɔɔɔ ni mɛi náa jwɛŋmɔ lɛ akɛ, egbɛ́i lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ tsɔ ni no hewɔ lɛ, esaaa ni atsĩɔ tã. Moŋ lɛ, eesumɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ale egbɛ́i lɛ! Kwɛ hegbɛ kpele ni Israelbii lɛ ná akɛ Mose baatsɔɔ amɛ Yehowa kɛ egbɛ́i ni yɔɔ nyam lɛ he nii! Bɔ ni kɛ́ nugbɔ nɛ eshwie kwɛ̃ɛ nii anɔ lɛ, amɛfeɔ frɔ̃frɔ̃ lɛ, nakai nɔŋŋ nibii ni Mose tsɔɔ Israelbii lɛ wo amɛ hewalɛ ni ehã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli wa. Te wɔ hu wɔbaafee tɛŋŋ wɔtsɔɔ mɛi nii ni ewo amɛ hewalɛ ni ehã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa?

9. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua ni atse Yehowa gbɛ́i lɛ he?

9 Kɛ́ wɔmiitsu shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ loo wɔtee maŋ odaseyeli lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Agbɛnɛ hu, asafo lɛ yɛ woji fɛfɛji, vidioi ni yɔɔ fɛo waa, kɛ saji pii yɛ wɔwɛbsaiti lɛ nɔ ni woɔ Yehowa hiɛ nyam. Wɔbaanyɛ wɔkɛ nibii nɛɛ atsu nii kɛye wɔbua mɛi kɛ́ wɔtee shiɛmɔ. Kɛ́ wɔtee nitsumɔ, wɔtee skul, loo wɔmiifã gbɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtao hegbɛi ni wɔgba mɛi wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ esui lɛ ahe sane. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi nibii kpakpai ni Yehowa eto akɛ ebaafee ehã adesai kɛ bɔ ni ebaasaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛfɛo lɛ, ekolɛ no baahã amɛna akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ waa diɛŋtsɛ. Namɔ aaale akɛ, no baafee klɛŋklɛŋ be ni amɛnuɔ nɔ ko nakai? Kɛ́ wɔgba mɛi Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ, he anɔkwa saji lɛ, wɔmiiye wɔmiibua ni atse egbɛ́i lɛ he, ejaakɛ wɔmiikpa amalei ni mɛi ewie kɛgbe ehe guɔ lɛ ekomɛi ahe mama. Nibii ni wɔtsɔɔ mɛi lɛ anɔ bɛ, ni amɛhãa mɔ náa miishɛɛ waa ni etsui nyɔɔ emli.​—Yes. 65:13, 14.

10. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ, ani no pɛ kɛkɛ fa? Tsɔɔmɔ mli.

10 Kɛ́ wɔkɛ mɛi miikase Biblia lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛbale Yehowa gbɛ́i lɛ ni amɛkɛtsu nii. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛle Yehowa diɛŋtsɛ hu jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔhã amɛle gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhã, kɛ bɔ ni eesumɔ ni wɔhi shi ni wɔba wɔjeŋ wɔhã lɛ, ani no pɛ kɛkɛ baahã amɛle lɛ jogbaŋŋ? Dabi, ejaakɛ kɛ́ mɔ ko bale Nyɔŋmɔ mlai lɛ ni ena akɛ amɛhi po lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ ebaasumɔ Nyɔŋmɔ ni ebo lɛ toi kɛjɛ etsui mli. No mli lɛ, Hawa le Nyɔŋmɔ mla lɛ, shi esumɔɔɔ Nyɔŋmɔ. Adam hu nakai nɔŋŋ. (1 Mo. 3:1-6) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ mlai lɛ kɛ bɔ ni eesumɔ ni wɔhi shi wɔhã lɛ, no pɛ kɛkɛ faaa.

11. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ mlai lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ ni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ?

11 Yehowa mlai lɛ anɔ bɛ. (Lala 119:97, 111, 112) Shi wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ enaŋ amɛ nakai, ja wɔye wɔbua amɛ ni amɛna akɛ, suɔmɔ ni Yehowa sumɔɔ wɔ lɛ hewɔ ehã wɔ mlai lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ mɔ ko miikase nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi lɛ akɛ: “Kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kɛɛ wɔfee enɛ aloo wɔkafee enɛ? Ni mɛni enɛ tsɔɔ bo yɛ ehe?” Kɛ́ wɔgbala mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ ajwɛŋmɔ kɛtee Yehowa nɔ, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaawo egbɛ́i lɛ hiɛ nyam lɛ, amɛbaasumɔ Yehowa kɛ emlai lɛ, ni ewaŋ tsɔ kɛhãŋ amɛ akɛ amɛkɛ nibii ni wɔtsɔɔ amɛ lɛ baatsu nii. (Lala 119:68) Amɛhemɔkɛyeli lɛ mli baawa, ni kɛ́ amɛkɛ naagbai ni mli wala kpe lɛ, amɛbaafi shi.​—1 Kor. 3:12-15.

‘WƆBAANYIƐ YƐ YEHOWA GBƐ́I MLI’

Be ko lɛ, David hã etsui mli ja enyɔ (Kwɛmɔ kuku 12)

12. Mɛni ba ni David tsui mli ja enyɔ? Ni mɛni jɛ mli kɛba?

12 Lala 86:11 lɛ, Yehowa mumɔ lɛ tsirɛ Maŋtsɛ David ni eŋma sane ko ni he hiaa waa. Eŋma akɛ: “Feemɔ mitsui ekome.” Nibii komɛi ni tee nɔ yɛ David shihilɛ mli lɛ hã ena akɛ, ewaaa kwraa akɛ mɔ ko tsui mli baaja enyɔ, ni tsɔɔ akɛ, esumɔ Yehowa ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esumɔ nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, David yɛ etsũ lɛ yiteŋ ni ena mɔ ko ŋa miiju ehe. David le Yehowa mla ni kɛɔ akɛ, “Kaashwe akɛ oná onyɛmi gbɔmɔ ŋa” lɛ. (2 Mo. 20:17) Shi ekã shi faŋŋ akɛ, etee nɔ ekwɛ yoo lɛ. Mɛni hewɔ? Nakai beiaŋ lɛ, etsui mli eja enyɔ; eesumɔ ni ebo Yehowa toi, shi yoo lɛ, ni ji Batsheba lɛ, hu he miifee lɛ akɔnɔ. David sumɔɔ Yehowa ni esheɔ lɛ gbeyei, shi eyanyɛɛɛ ehe nɔ eye. Efee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa, ni ewo Yehowa gbɛ́i lɛ he muji. Nɔ ni efee lɛ hã mɛi komɛi, ni lɛ diɛŋtsɛ eweku mli bii fata he lɛ, piŋ waa, eyɛ mli akɛ amɛfeko nɔ ko.​—2 Sam. 11:1-5, 14-17; 12:7-12.

13. Mɛni hãa wɔnaa akɛ, David nyɛ efee etsui ekome ekoŋŋ?

13 Yehowa tsɔse David, ni wekukpaa ni yɔɔ ekɛ lɛ teŋ lɛ mli bawa ekoŋŋ. (2 Sam. 12:13; Lala 51:2-4, 17) David hiɛ kpaaa amane ni ena kɛ naagbai ni ekɛkpe be ni etsui mli ja enyɔ lɛ nɔ. Abaanyɛ atsɔɔ sane ni ewie yɛ Lala 86:11 lɛ shishi hu akɛ: “Hã mi tsui ni mli ejako enyɔ.” Ani Yehowa ye ebua David ni enyɛ efee etsui ekome, loo esɔmɔ lɛ kɛ etsui muu fɛɛ? Hɛɛ. Sɛɛ mli lɛ, awie David he yɛ Yehowa Wiemɔ lɛ mli akɛ, ‘ekɛ etsui muu fɛɛ hã Yehowa e-Nyɔŋmɔ lɛ.’​—1 Maŋ. 11:4; 15:3.

14. Mɛɛ sane ehe miihia ni wɔbi wɔhe? Ni mɛni hewɔ?

14 David sane lɛ woɔ mɔ hewalɛ waa. Shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, eji kɔkɔbɔɔ kɛhã wɔ akɛ, wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkayafee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ. No hewɔ lɛ, abaptisi wɔ etsɛ jio, abaptisi wɔ etsɛko jio, ehe miihia ni wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani miifee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ koni Satan akanyɛ eja mitsui mli enyɔ?’

Satan baabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebaanyɛ ni ehã otsui mli aja enyɔ. Kaaŋmɛ lɛ gbɛ! (Kwɛmɔ kuku 15-16) *

15. Kɛ́ wɔsheɔ Yehowa gbeyei lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔna mfoniri ko ni baanyɛ ahã wɔsusu yakayaka nibii ahe?

15 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ookwɛ TV loo onyiɛ Intanɛt lɛ nɔ ni ona mfoniri ko ni baanyɛ ahã obɔi yakayaka nibii ahe susumɔ lɛ, mɛni obaafee? Ani obaakɛɛ akɛ bei abɔ ni jeee ponografi ni lɛ, efeee nɔ ko? Aloo obaana lɛ akɛ gbɛ ni Satan miitsɔ nɔ ehã otsui mli aja enyɔ? (2 Kor. 2:11) Wɔbaanyɛ wɔkɛ mfonirii ni tamɔ nakai lɛ ato dade ni akɛgbáa lai lɛ he. Kɛ́ aagbá lai lɛ, akɛ dade lɛ naabu lɛ maa lai lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, be ni akɛ hamlɛ kaa lɛ, fiofio lɛ, lai lɛ mli gbáa enyɔ. Nakai nɔŋŋ eji yɛ mfonirii ni baanyɛ ahã wɔbɔi yakayaka nibii ahe susumɔ lɛ ahe. Shishijee lɛ, ekolɛ wɔnaŋ lɛ nɔ ko, shi fiofio lɛ, ebaanyɛ ehã wɔtsui lɛ mli aja enyɔ ni wɔfee esha wɔshi Yehowa. No hewɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ ohãŋ nibii ni esaaa lɛ ahe otsui! Feemɔ otsui ekome koni eshe Yehowa gbɛ́i lɛ gbeyei!

16. Kɛ́ wɔkɛ kaa ko kpe lɛ, mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe?

16 Jeee mfonirii ni baanyɛ ahã wɔbɔi yakayaka nibii ahe susumɔ pɛ Satan kɛtsuɔ nii koni ekɛhã wɔtsui mli aja enyɔ. Ekɛ nibii krokomɛi hu kaa wɔ koni wɔfee esha. Kɛ́ ekɛ nibii nɛɛ eko ka wɔ lɛ, te wɔfeɔ wɔnii wɔhãa tɛŋŋ? Ani wɔnaa lɛ akɛ ebɛ hiɛdɔɔ tsɔ? Ani wɔkɛɔ nɔ ko tamɔ: ‘Anyɛŋ ashwie mi yɛ enɛ he, no hewɔ lɛ, efeee mi akɛ eyɛ hiɛdɔɔ tsɔ nakai’? Kɛ́ wɔsusu nii ahe yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, wɔmiilaka wɔhe waa. Ehi moŋ akɛ wɔbaabi wɔhe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: ‘Ani Satan miitao etsɔ enɛ nɔ ehã mitsui mli aja enyɔ? Kɛ́ miyanyiɛ nibii gbohii ni mitsui shweɔ lɛ asɛɛ lɛ, ani no hãŋ agbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ? Ani nifeemɔ nɛɛ baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ mi kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli awa, aloo ebaahã efite?’ Esa akɛ wɔjwɛŋ sanebimɔi nɛɛ anɔ, ni wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ hiɛshikamɔ koni wɔnyɛ wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔhã sanebimɔi nɛɛ hetoo. (Yak. 1:5) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaabu wɔhe. Ebaaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔfi shi shiŋŋ ni wɔye kaa lɛ nɔ kunim, tamɔ bɔ ni Yesu fee be ni Abonsam ka lɛ lɛ. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Jee mihiɛ, Satan!”​—Mat. 4:10.

17. Mɛni hewɔ kɛ́ wɔhã wɔtsui mli ja enyɔ lɛ, eyeŋ ebuaŋ wɔ lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

17 Kɛ́ wɔtsui mli ja enyɔ lɛ, eyeŋ ebuaŋ wɔ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, mɛi ni yɔɔ bɔɔlutswaa kuu ko mli lɛ kɛ amɛhe yeee. Amɛteŋ mɛi komɛi miitao amɛhe gbɛ́i, mɛi komɛi hu sumɔɔɔ ni amɛnyiɛɔ bɔɔlutswaa he mlai lɛ asɛɛ, ni mɛi komɛi hu ebuuu mɔ ni nyiɛ amɛhiɛ lɛ. Kɛ́ bɔɔlutswaa kuu ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ bɔɔlutswaa kuu kroko yashi akaŋ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, ani amɛbaaye kunim? Ebaawa. Shi kɛ́ mɛi ni yɔɔ bɔɔlutswaa kuu ko mli lɛ fee ekome lɛ, ewaaa akɛ amɛbaaye kunim. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, kɛ́ nibii ni wɔsusuɔ he, nibii ni wɔshweɔ, kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa susumɔi kpãa gbee lɛ, no lɛ, wɔtsui baafee ekome. Kaahã ohiɛ kpa nɔ akɛ, kɛ́ otsui mli ja enyɔ lɛ, ebaaŋɔɔ Satan naa waa. Ele akɛ oosumɔ ni ofee Yehowa suɔmɔnaa nii, shi eetao ni nibii ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ hu afeemɔ aba otsine. Ja otsui efee ekome loo osumɔ Yehowa kɛ otsui muu fɛɛ dani obaanyɛ osɔmɔ lɛ jogbaŋŋ. (Mat. 22:36-38) No hewɔ lɛ, kaaŋmɛ Satan gbɛ kɔkɔɔkɔ ni ehã otsui mli ja enyɔ!

18. Yɛ nɔ ni awie yɛ Mika 4:5 lɛ naa lɛ, mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

18 Tamɔ bɔ ni David fee lɛ, bo hu sɔlemɔ ohã Yehowa akɛ: “Feemɔ mitsui ekome koni eshe ogbɛ́i lɛ gbeyei.” Bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni obaanyɛ ni ohi shi yɛ sɔlemɔ nɛɛ naa. Tswaa ofai shi akɛ, obaashe Yehowa gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ gbeyei waa, ni ohã ana nakai yɛ yiŋ srɔtoi ni okpɛɔ daa gbi lɛ amli, yiŋkpɛi bibii jio, ewuji jio. Yehowa Odasefoi ji wɔ, no hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkpɛ yiŋ kpakpai lɛ, belɛ wɔmiiwo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam. (Abɛi 27:11) Ni kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔkɛ gbalɔ Mika baafee ekome ni wɔkɛɛ akɛ: “Wɔbaanyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛ́i mli kɛya naanɔi anaanɔ.”​—Mika 4:5.

LALA 41 Ofainɛ Bo Misɔlemɔ Toi

^ kk. 5 Be ko be ni Maŋtsɛ David sɔleɔ lɛ, ewie wiemɔi ni yɔɔ Lala 86:11, 12 lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nɔ ni ewie lɛ he. Kɛ́ akɛɛ wɔshe Yehowa gbɛ́i lɛ gbeyei lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔshe nakai gbɛ́i kpele lɛ gbeyei? Ni kɛ́ wɔsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ ni wɔkagbee kaa mli?

^ kk. 53 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Mose tsɔɔ Israelbii lɛ lala ko ni woɔ Yehowa hiɛ nyam.

^ kk. 57 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Be ni Hawa nu he akɛ efee nɔ ko ni ejaaa lɛ, ejieee kɛjeee ejwɛŋmɔ mli. Shi wɔ lɛ, kɛ́ wɔna mfoniri ko loo mɔ ko sɛndi wɔ mɛseji ko ni baanyɛ ahã wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ ni wɔwo egbɛ́i lɛ he muji lɛ, wɔjieɔ wɔhiŋmɛi yɛ nɔ oya.