Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, mɛɛ toi srɔtoi abi ni maŋbii lɛ awo?

ISRAELBII lɛ wo too afii babaoo kɛfi anɔkwa jamɔ sɛɛ. Shi be ni shɛɔ Yesu beiaŋ lɛ, toi ni abiɔ ni Yudafoi lɛ awo lɛ efa babaoo, ni enɛ batsɔ jatsu kɛhã amɛ.

Yudafoi hii ni eye kɛjɛ afii 20 kɛyaa lɛ woɔ too shekel fã (ni ji, drakmai enyɔ) daa afi koni akɛye abua nitsumɔ ni atsuɔ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, no mli lɛ akɛ shika ni anaa kɛjɛɔ too nɛɛ mli lɛ kuraa sɔlemɔ shĩa ni Herode ma lɛ, ni akɛtsuɔ afɔlei ni ashãa yɛ jɛmɛ lɛ ahe nii. Be ko lɛ, Yudafoi komɛi bi Petro kɛji Yesu woɔ nakai too lɛ, shi Yesu hã ana akɛ naagba ko bɛ he akɛ abaawo nakai too lɛ. Anɔkwa, Yesu tsɔɔ Petro he ni eyakɔ shika yɛ ni ekɛbawo nakai too lɛ po.​—Mat. 17:24-27.

Too kroko ni Nyɔŋmɔ webii lɛ wo yɛ nakai beiaŋ ji mlijaa nyɔŋma lɛ, ni tsɔɔ akɛ, amɛkɛ amɛnibaa nii lɛ loo shika ni amɛnáa yɛ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ mli lɛ mlijai nyɔŋma mli ekome bahãa Yehowa. (3 Mo. 27:30-32; 4 Mo. 18:26-28) Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ma nɔ mi veveeve akɛ esa akɛ awo too nɛɛ pɛpɛɛpɛ yɛ ŋmɔshi nibii fɛɛ anɔ, ni “kowɛ kɛ anetom kɛ kumin” po fata he. Yesu ewieee eshiii mlijaa nyɔŋma lɛ ni awoɔ lɛ, shi ewie eshi bɔ ni woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ feɔ amɛnii amɛhãa yɛ too nɛɛ he lɛ, ni etsɛ amɛ osatofoi yɛ no hewɔ po.​—Mat. 23:23.

Yɛ nakai beiaŋ hu lɛ, Romabii lɛ ni yeɔ Yudafoi lɛ anɔ, ni amɛyɛ toi srɔtoi ni amɛhãa amɛwoɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aheɔ too nɛɛ eko yɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔji lɛ adɛŋ, ni amɛbaanyɛ amɛkɛ ŋmɔshi nii loo shika awo. Amɛkɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibaa nii lɛ mlijai ejwɛ mli ekome loo mlijai enumɔ mli ekome ni woɔ too nɛɛ. Too kroko ni amɛheɔ yɛ Yudafoi lɛ adɛŋ ji, too ni aŋkroaŋkroi woɔ lɛ. Too nɛɛ ni Farisifoi lɛ yabi Yesu he sane lɛ. Yesu hã amɛ hetoo kuku akɛ: “Nyɛkɛ Kaisare nibii ahãa Kaisare, shi nyɛkɛ Nyɔŋmɔ nibii ahãa Nyɔŋmɔ.”​—Mat. 22:15-22.

Agbɛnɛ hu, ayɛ toi ni aheɔ jarayelɔi kɛ́ amɛkɛ jatsui miiya kpokpai komɛi anɔ loo amɛkɛ jatsui miishi kpokpai komɛi anɔ. Aheɔ toi nɛɛ yɛ lɛjiadaamɔhei loo brijii anaa loo gbɛntai loo hei ni atsɔɔ kɛboteɔ maji amli loo jaji amli.

Toi babaoo ni Yudafoi lɛ woɔ be ni Romabii lɛ yeɔ amɛnɔ lɛ batsɔ jatsu kɛhã amɛ. Romanyo yinɔsaneŋmalɔ Tacitus wie akɛ, yɛ Roma nɔyelɔ Tiberio beiaŋ be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, “mɛi ni yɔɔ Siria kɛ Yudea lɛ kpa fai ni atse too ni amɛwoɔ lɛ nɔ ejaakɛ eetɔ amɛ.”

Nɔ ni fiteɔ sane lɛ fe fɛɛ lɛ ji mɛi ni heɔ too lɛ. Aheɔ shika dani ahãa mɔ ko hegbɛ ni eyahe too lɛ, ni mɔ ni shika da fe fɛɛ lɛ, lɛ akɛ nakai hegbɛ lɛ hãa. Kɛ́ akɛ hegbɛ lɛ hã lɛ lɛ, lɛ hu ehalaa mɛi krokomɛi yɛ eshishi koni amɛ amɛyahe too lɛ kɛba. Lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ eshishi lɛ heɔ fe bɔ ni atsɔɔ lɛ bɔ ni afee ni amɛná he sɛɛ. No mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ Zakeo yɛ mɛi yɛ eshishi ni heɔ too amɛhãa lɛ. (Luka 19:1, 2) Bɔ ni mɛi ni heɔ too lɛ tɛ̃ɛ kɛjɛɔ maŋbii lɛ adɛŋ lɛ feɔ amɛnii lɛ hewɔ lɛ, amɛhe wo maŋbii lɛ amli la ni amɛbuuu amɛ kwraa amɛhãaa nɔ ko.