Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 25

Kaatɔ̃tɔ “Bibii Nɛɛ” Ateŋ Mɔ Ko Nane

Kaatɔ̃tɔ “Bibii Nɛɛ” Ateŋ Mɔ Ko Nane

“[Nyɛkanyafia] bibii nɛɛ ateŋ mɔ kome.”​—MAT. 18:10.

LALA 113 Wɔyɛ Toiŋjɔlɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni Yehowa efee ehã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ?

YEHOWA ni gbala wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛba eŋɔɔ. (Yoh. 6:44) Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ. Etsɔɔ akɛ, Yehowa he be ekwɛ mɛi akpekpe toi akpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ fɛɛ atsui mli ni ena nɔ ko kpakpa yɛ otsui mli. Ena akɛ otsui mli tse, ni kɛ́ atsɔɔ bo ehe nii lɛ, obaasumɔ lɛ waa. (1 Kro. 28:9) Yehowa le bo, enuɔ bo shishi, ni esumɔɔ bo. Ani enɛ hãaa otsui anyɔ omli?

2. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Yesu gba ni hãa wɔnaa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ sane kã Yehowa tsui nɔ waa?

2 Osane kã Yehowa tsui nɔ waa, ni nakai nɔŋŋ onyɛmimɛi Kristofoi lɛ fɛɛ asane kã etsui nɔ. Yesu kɛ Yehowa to tookwɛlɔ he koni no aye abua wɔ ni wɔna bɔ ni wɔsane kã Yehowa tsui nɔ waa hã lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ tookwɛlɔ ko yɛ gwantɛŋi 100, ni amɛteŋ ekome du gbɛ lɛ, mɛni ebaafee? ‘Ebaashi 99 lɛ yɛ gɔji lɛ anɔ ni eya eyatao nɔ ni edu gbɛ lɛ.’ Kɛ́ tookwɛlɔ lɛ yana gwantɛŋ ni edu gbɛ lɛ, ebolɔɔɔ ewooo gwantɛŋ lɛ akɛ mɛni hewɔ edu gbɛ. Moŋ lɛ, emii shɛɔ ehe. Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ? Etsɔɔ wɔ akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ sane kã Yehowa tsui nɔ waa. Yesu wie akɛ: “Mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ sumɔɔɔ akɛ bibii nɛɛ ateŋ mɔ kome po hiɛ kpãtãa.”​—Mat. 18:12-14.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko sumɔŋ ni efee nɔ ko loo ewie nɔ ko ni baagba enyɛmi naa. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkatɔ̃tɔ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko nane? Ni kɛ́ nyɛmi ko wie nɔ ko loo efee nɔ ko ni edɔ wɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee? Wɔbaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Shi dani wɔbaafee nakai lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa akɛ namɛi ji “bibii nɛɛ” ni Yesu tsĩ amɛtã yɛ Mateo yitso 18 lɛ?

NAMƐI JI “BIBII NƐƐ”?

4. Namɛi ji “bibii nɛɛ”?

4 “Bibii nɛɛ” ji Yesu kaselɔi fɛɛ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni amɛye. Wɔdara jio, wɔdarako jio, ‘wɔtamɔ gbekɛbii’ ejaakɛ wɔmiisumɔ ni Yesu atsɔɔ wɔ nii. (Mat. 18:3) Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ esoro he ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ jɛ, bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa, wɔsusumɔi yɛ saji ahe, kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa moŋ, shi wɔ fɛɛ wɔheɔ Kristo nɔ wɔyeɔ, ni lɛ hu esumɔɔ wɔ waa.​—Mat. 18:6; Yoh. 1:12.

5. Kɛ́ Yehowa na ni mɔ ko miitɔ̃tɔ wɔteŋ mɔ ko nane loo eeye wɔteŋ mɔ ko awui lɛ, te enuɔ he ehãa tɛŋŋ?

5 “Bibii nɛɛ” ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jara wa hã Yehowa. Hã wɔkɛ bɔ ni Yehowa nuɔ he ehãa lɛ ato bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ gbekɛbii ahe lɛ he koni no aye abua wɔ ni wɔnu shishi jogbaŋŋ. Wɔsumɔɔ gbekɛbii asane waa, ni wɔmiisumɔ ni wɔbu amɛhe ejaakɛ wɔle akɛ amɛhe waaa, amɛbɛ niiashikpamɔ, ni amɛnilee shɛɛɛ onukpai anɔ. Kɛ́ wɔna ni mɔ ko miiye mɔ ko awui lɛ, egbaa wɔnaa, shi kɛ́ wɔna ni mɔ ko miiye gbekɛ ko awui lɛ, esoro bɔ ni egbaa wɔnaa ehãa lɛ kwraa, ni wɔmli fuɔ po. Nakai nɔŋŋ Yehowa miisumɔ ni ebu wɔ ni ji ewebii lɛ ahe. Kɛ́ ena ni mɔ ko miitɔ̃tɔ wɔteŋ mɔ ko nane loo eeye wɔteŋ mɔ ko awui lɛ, egbaa enaa waa diɛŋtsɛ, ni emli fuɔ po!​—Yes. 63:9; Mar. 9:42.

6. Tamɔ bɔ ni awie yɛ 1 Korintobii 1:26-29 lɛ, te je lɛ naa Yesu kaselɔi lɛ ehãa tɛŋŋ?

6 Mɛni ji nɔ kroko hewɔ ni abaanyɛ atsɛ Yesu kaselɔi lɛ akɛ “bibii nɛɛ”? Je lɛ buɔ mɛi ni yɔɔ nii, mɛi ni ehe gbɛ́i, kɛ mɛi ni yɔɔ hegbɛi wuji lɛ akɛ mɛi ni he hiaa waa yɛ shihilɛ mli. Shi Yesu kaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii jeee niiatsɛmɛi loo mɛi ni ehe gbɛ́i loo mɛi ni yɔɔ hegbɛi wuji. Enɛ hewɔ lɛ, je lɛ ebuuu amɛ, ni enaa amɛ akɛ mɛi bibii komɛi kɛkɛ. (Kanemɔ 1 Korintobii 1:26-29.) Shi jeee nakai Yehowa naa amɛ.

7. Te Yehowa miisumɔ ni wɔnu he wɔhã tɛŋŋ yɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe?

7 Yehowa sumɔɔ etsuji fɛɛ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni amɛkɛsɔmɔ lɛ loo amɛkɛhi anɔkwale lɛ mli. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ fɛɛ asane kã Yehowa tsui nɔ waa, ni nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔhã amɛsane akã wɔtsui nɔ waa. Esa akɛ ‘wɔsumɔ nyɛmimɛi asafo muu lɛ fɛɛ,’ shi jeee amɛteŋ mɛi komɛi pɛ. (1 Pet. 2:17) Esa akɛ wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ ana akɛ wɔsumɔɔ amɛ, ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nɔ ko ni baagba amɛnaa. Kɛ́ wɔná wɔle akɛ wɔfee nɔ ko ni egba amɛteŋ mɔ ko naa lɛ, esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔ nɔ ni wɔsusuɔ akɛ eefee nɔ ko tsɔ, eŋmɛɛ he kɛkɛ ni ajɔ. Mɛni baanyɛ ahã wɔnifeemɔ ko agba wɔnyɛmi ko naa? Wɔnyɛmimɛi lɛ ekomɛi yɛ ni he ni amɛjɛ kɛ bɔ ni atsɔse amɛ ahã lɛ hewɔ lɛ, amɛnuɔ he akɛ mɛi ebuuu amɛ. Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi hu yɛ ni amɛba anɔkwale lɛ mli etsɛko, ni no hewɔ lɛ kɛ́ mɔ ko tɔ̃ amɛnɔ lɛ, ewa kɛhã amɛ akɛ amɛkɛbaake lɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, kɛ́ naagba ko ba wɔkɛ nyɛmi ko teŋ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔsaa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔ hu nɔ ko fioo nɔŋŋ wɔmli efu loo sane gbaa wɔnaa mramra lɛ, esa akɛ wɔkadi akɛ eji su gbonyo, ni wɔmia wɔhiɛ wɔtsake. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ hu baahi shi jogbaŋŋ.

BUU MƐI KROKOMƐI AKƐ AMƐNƆ KWƆLƆ FE BO

8. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, te Yudafoi pii sumɔɔ ni mɛi ana amɛ amɛhã tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ ná Yesu kaselɔi lɛ anɔ hewalɛ?

8 Mɛni ba ni ehã Yesu wie “bibii nɛɛ” ahe lɛ? Ekaselɔi lɛ yabi lɛ sane. Amɛbi lɛ akɛ: “Namɔ ji agbo fe fɛɛ yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli?” (Mat. 18:1) Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, Yudafoi pii sumɔɔ ni mɛi ana amɛ akɛ amɛnɔ kwɔlɔ. Woloŋlelɔ ko wie akɛ: “Nɔ ni he hiaa amɛ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli ji, ni mɛi kɛ woo baahã amɛ, ni amɛhe gbɛ́i.”

9. Mɛni ehe bahia ni Yesu kaselɔi lɛ amia amɛhiɛ amɛfee?

9 Akɛni gbɛ́ihemɔ kɛ anunyam taomɔ ehe shi waa yɛ Yudafoi lɛ ateŋ hewɔ lɛ, Yesu le akɛ ja ekaselɔi lɛ emia amɛhiɛ waa dani amɛbaanyɛ amɛjie nakai su gbonyo lɛ kɛje amɛtsui mli. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Mɔ ni ji agbo fe fɛɛ yɛ nyɛteŋ lɛ atsɔ tamɔ gbekɛ kwraa, ni mɔ ni nyiɛɔ hiɛ lɛ hu atsɔ tamɔ mɔ ni miisɔmɔ.” (Luka 22:26) Ja wɔnaa ‘mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ’ dani wɔbaanyɛ wɔna wɔhe akɛ ‘gbekɛbii kwraa.’ (Fip. 2:3) Ni kɛ́ wɔna wɔhe akɛ gbekɛbii lɛ, ebaawa akɛ wɔbaatɔ̃tɔ mɔ ko nane.

10. Mɛɛ ŋaa Paulo wo ni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be?

10 Wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ kwɔ fe wɔ yɛ nɔ ko mli. Ni kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma amɛsui kpakpai lɛ anɔ lɛ, ewaŋ kwraa akɛ wɔbaana enɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaa ni Paulo wo Korintobii lɛ toi. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Namɔ hãa esoroɔ bo yɛ mɔ kroko he? Anɔkwa, mɛni oyɔɔ ni jeee hã ahã bo? No hewɔ lɛ, kɛ́ hã ahã bo lɛ, mɛni hewɔ oshwãa tamɔ nɔ ni jeee hã ahã bo lɛ?” (1 Kor. 4:7) Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nɔ ko ni baahã efee tamɔ nɔ ni wɔmiigbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛmiiba wɔnɔ loo wɔmiinu he akɛ wɔnɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi. Kɛ́ nyɛmi nuu ko le wiemɔhãmɔ waa loo nyɛmi yoo ko nyɛɔ ekɛ mɛi jeɔ Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ lɛ, esa akɛ ekwɛ jogbaŋŋ ni ekɛkashwã, shi moŋ lɛ ekɛ yijiemɔ lɛ fɛɛ ahã Yehowa.

“JƐƐ OTSUIŊ” OKƐ TƆMƆI AKE

11. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ maŋtsɛ lɛ kɛ nyɔŋ lɛ he lɛ mli?

11 Be ni Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ ni amɛkatɔ̃tɔ mɔ ko nane lɛ egbe naa lɛ, egba amɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ maŋtsɛ ko kɛ enyɔŋ lɛ he. Maŋtsɛ lɛ kɛ nyɔmɔ wulu ko ni nyɔŋ lɛ hiɛ lɛ ni enyɛŋ ewo kɔkɔɔkɔ lɛ ke lɛ. Shi sɛɛ mli lɛ, nakai nyɔŋ lɛ nɔŋŋ kɛ nyɔmɔ bibioo ko ni enaanyo nyɔŋ ko hiɛ lɛ lɛ ekeee lɛ. Be ni maŋtsɛ lɛ nu sane lɛ, ehã awo nyɔŋ ni yitsoŋ wa nɛɛ tsuŋ. Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Yesu wie akɛ: “Mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hu kɛ nyɛ baaye yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ, kɛ́ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enyɛmi tɔmɔ ekeee lɛ kɛjɛɛɛ etsui mli.”​—Mat. 18:21-35.

12. Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ ni wɔkɛ etɔmɔ lɛ ekeee lɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ esaa mɛi krokomɛi ahe?

12 Nɔ ni nyɔŋ lɛ fee lɛ sa lɛ kɛ mɛi krokomɛi ahe. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa enaanyo nyɔŋ lɛ he ejaakɛ “ehã awo lɛ tsuŋ kɛyashi be ni ebaawo lɛ nyɔmɔ lɛ.” Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa nyɔji krokomɛi ni na nɔ ni tee nɔ lɛ ahe, ejaakɛ Ŋmalɛ lɛ wie akɛ: “Be ni enanemɛi nyɔji lɛ na nɔ ni tee nɔ lɛ, egbá amɛnaa waa.” Nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔnifeemɔi saa mɛi krokomɛi ahe. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ ni wɔkɛkeee lɛ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba? Klɛŋklɛŋ lɛ, ebaagba mɔ lɛ naa, ejaakɛ wɔbaatsi wɔhe kɛje ehe ni wɔkɛ lɛ yeŋ jogbaŋŋ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ́ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ na akɛ wɔkɛ wɔnyɛmi lɛ teŋ bɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaagba amɛnaa.

Ani obaajɛ otsuiŋ okɛ sane lɛ ake aloo obaabɛ onyɛmi lɛ owo omli? (Kwɛmɔ kuku 13-14) *

13. Mɛni okaseɔ yɛ nyɛmi yoo gbɛgbalɔ lɛ niiashikpamɔ lɛ mli?

13 Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ atɔmɔi ke amɛ lɛ, wɔnáa he sɛɛ ni mɛi krokomɛi hu náa he sɛɛ. Nakai eba lɛ yɛ nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Crystal lɛ gbɛfaŋ. Nyɛmi yoo ko ni ekɛ lɛ yɔɔ asafo mli lɛ fee lɛ nɔ ko ni edɔ lɛ waa. Crystal wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, ewieɔ nibii ni gbuɔ mi kɛboteɔ mitsui mli tɔ̃ɔ tamɔ nɔ ni akɛ kakla efo mi. Kɛ́ aaya shiɛmɔ ni aja mi kɛ lɛ lɛ, misumɔɔɔ ni mikɛ lɛ yaa. Ekãa kɛ miishɛɛ ni mikɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ba shi.” Crystal nu he akɛ eja gbɛ akɛ emli efu nyɛmi yoo lɛ. Shi ebɛɛɛ nyɛmi yoo lɛ ewooo emli, ni ekɛ ejwɛŋmɔ emaaa bɔ ni enifeemɔ lɛ dɔɔ lɛ ehãa lɛ nɔ. Nɔ ni efee moŋ ji, eba ehe shi ni ekɛ ŋaa ni ajɛ Biblia lɛ mli awo yɛ sane ni yitso ji, “Jɛɛ Otsuiŋ Okɛke” ni je kpo yɛ October 15, 1999 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli lɛ tsu nii. Crystal kɛ nyɛmi yoo lɛ tɔmɔ lɛ ke lɛ. Ewie akɛ: “Amrɔ nɛɛ mina akɛ wɔ fɛɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔwo subaŋ hee lɛ, ni Yehowa kɛ wɔtɔmɔi keɔ wɔ tswaa daa gbi. Minuɔ he akɛ awó jatsu ko ni tsii yɛ minɔ, ni miná miishɛɛ ekoŋŋ.”

14. Yɛ nɔ ni awie yɛ Mateo 18:21, 22 lɛ naa lɛ, te eeenyɛ efee akɛ bɔfo Petro nu he ehã tɛŋŋ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni Yesu kɛɛ lɛ lɛ mli?

14 Wɔle akɛ esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ, wɔle akɛ no ji nɔ ni ja, shi bei komɛi lɛ, efeemɔ wa. Eeenyɛ efee akɛ, nakai bɔfo Petro nu he ehã bei komɛi. (Kanemɔ Mateo 18:21, 22.) Kɛ́ nakai wɔnuɔ he lɛ, mɛni baanyɛ aye abua wɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔjwɛŋ bɔ ni Yehowa kɛ wɔhe eshai keɔ wɔ ehãa lɛ nɔ. (Mat. 18:32, 33) Wɔsaaa mɛi ni esa akɛ Yehowa kɛ wɔhe eshai keɔ wɔ, shi ekɛkeɔ wɔ tswaa. (Lala 103:8-10) Shi wɔ lɛ, “sɔ̃ kã wɔnɔ akɛ wɔsumɔsumɔɔ wɔhe.” Ni no hewɔ lɛ, wɔsumɔɔ jio, wɔsumɔɔɔ jio lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ atɔmɔi ake amɛ. Etamɔ nyɔmɔ ko ni wɔhiɛ amɛ ni esa akɛ doo lɛ wɔwo. (1 Yoh. 4:11) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔsusu sɛɛnamɔi ni baajɛ mli kɛba kɛ́ wɔkɛ mɛi ahe ke amɛ lɛ ahe. Ekomɛi ji, ebaaye ebua mɔ ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ, ebaahã ekomefeemɔ ahi asafo lɛ mli, ebaahã wekukpaa kpakpa aya nɔ ahi wɔ kɛ Yehowa teŋ, ni ebaahã wɔhe ajɔ wɔ. (2 Kor. 2:7; Kol. 3:14) Naagbee kwraa lɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa, mɔ ni kɛɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ lɛ, ni eye ebua wɔ. Kaahã Satan fite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ okɛ onyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ. (Efe. 4:26, 27) Ja Yehowa eye ebua wɔ dani wɔbaanyɛ wɔhã toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli.

KAAHÃ MƐI ANIFEEMƆ TƆ̃TƆ ONANE

15. Yɛ nɔ ni awie yɛ Kolosebii 3:13 lɛ naa lɛ, kɛ́ nyɛmi ko fee nɔ ko ni egba onaa lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

15 Shi kɛ́ nyɛmi ko efee bo nɔ ko ni egba onaa waa hu? Mɛni esa akɛ ofee? Feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ ni nyɛteŋ akafite. Sɔlemɔ waa ohã Yehowa. Bi lɛ ni ejɔɔ mɔ ni etɔ̃ onɔ lɛ, ni eye ebua bo ni ona sui kpakpai ni mɔ lɛ yɔɔ, ni ji sui ni enaa yɛ mɔ lɛ he ni hãa esumɔɔ lɛ lɛ. (Luka 6:28) Kɛ́ onyɛɛɛ ojie sane lɛ kɛje ojwɛŋmɔ mli lɛ, kwɛmɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ okɛ onyɛmi lɛ awie sane lɛ he yɛ naajɔlɛ mli. Be fɛɛ be lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ onyɛmi lɛ ejeee gbɛ ni efee nɔ ni efee lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaye ebua bo waa. (Mat. 5:23, 24; 1 Kor. 13:7) Kɛ́ okɛ onyɛmi lɛ miiwie lɛ, kaajwɛŋ ohã lɛ. Shi kɛ́ onyɛmi lɛ eyanuuu bo shishi hu? Yaa nɔ oná onyɛmi lɛ he tsui. Kaahã esane je otsine. (Kanemɔ Kolosebii 3:13.) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, kaabɛ onyɛmi lɛ owo otsui mli, ejaakɛ no baafite okɛ Yehowa teŋ. Kaahã nɔ ko nɔ ko tɔ̃tɔ onane. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ osumɔɔ Yehowa fe nɔ fɛɛ nɔ.​—Lala 119:165.

16. Mɛni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee?

16 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ efee ekome kɛmiisɔmɔ Yehowa akɛ “tooku kome yɛ tookwɛlɔ kome shishi”! (Yoh. 10:16) Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii wolo lɛ, baafa 165 lɛ, kɛɔ akɛ: “Kɛ́ obaaná nakai ekomefeemɔ lɛ he sɛɛ lɛ, no lɛ, esa akɛ oye obua kɛbaa yi.” No hewɔ lɛ, esa akɛ “wɔtsɔse wɔhe koni wɔna wɔnyɛmimɛi lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ” lɛ. Wɔ fɛɛ wɔjara wa hã Yehowa tamɔ bɔ ni gbekɛbii “bibii” ajara wa hã wɔ lɛ. Ani onaa onyɛmimɛi lɛ akɛ amɛjara wa? Yehowa naa nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ kɛyeɔ obuaa onyɛmimɛi lɛ kɛ nibii ni ofeɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛsane kã otsui nɔ lɛ, ni ehiɛ sɔɔ waa.​—Mat. 10:42.

17. Mɛni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

17 Wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ waa. No hewɔ lɛ, ‘wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ nanetɔ̃tɔmɔnɔ loo gbɛtsiinii ko emaŋ nyɛmi ko hiɛ.’ (Rom. 14:13) Wɔbuɔ wɔnyɛmimɛi lɛ akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ, ni kɛ́ amɛtɔ̃ wɔnɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔkɛke amɛ. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔbaahã mɔ ko nifeemɔ atɔ̃tɔ wɔnane. Moŋ lɛ, “nyɛhãa wɔtiua nibii ni kɛ toiŋjɔlɛ baa kɛ nibii ni wɔkɛbaatswa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔma shi lɛ asɛɛ.”​—Rom. 14:19.

LALA 130 Okɛ Eshai Ake

^ kk. 5 Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ wɔfeɔ nibii loo wɔwieɔ nibii ni gbaa wɔnyɛmimɛi lɛ anaa. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, te wɔfeɔ wɔnii wɔhãa tɛŋŋ? Ani wɔfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔsaa wɔkɛ wɔnyɛmi lɛ teŋ? Ani wɔkpaa lɛ fai oya nɔŋŋ? Aloo wɔkɛɔ akɛ, ‘Kɛ́ emli efu lɛ, emli afu, jeee mihe sane?’ Ani wɔ hu daa nɛɛ mɔ ko ewie nɔ ko aloo efee nɔ ko ni ehã wɔmli efu? Ni kɛ́ akɛ wɔ wie he lɛ, ani wɔkɛɔ akɛ, ‘Mi lɛ, nakai miyɔɔ?’ Aloo wɔnaa lɛ akɛ eji wɔgbɔjɔmɔ ni esa akɛ wɔtsu he nii?

^ kk. 53 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ AMLI: Nyɛmi yoo ko mli efu nyɛmi yoo kroko ni ekɛ lɛ yɔɔ asafo mli. Eyana lɛ, ni amɛyi enyɔ lɛ pɛ amɛtsu sane lɛ he nii. No sɛɛ lɛ, amɛŋmɛɛ he ni amɛtee nɔ amɛsɔmɔ kɛ miishɛɛ.