Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

WALA SHIHILƐ HE SANE

Jɔɔmɔi Ni Wɔkpaaa Gbɛ Kɛ Nibii Ni Wɔkase Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli

Jɔɔmɔi Ni Wɔkpaaa Gbɛ Kɛ Nibii Ni Wɔkase Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli

MIGBEKƐBIIASHI lɛ, be fɛɛ be ni mana ɛroplen yɛ ŋwɛi lɛ, miná kulɛ mita mli ni miifã gbɛ kɛmiiya maŋ kroko nɔ. Shi minu he akɛ nɔ ni mishweɔ nɛɛ nyɛŋ aba mli kɔkɔɔkɔ.

Be ni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ, mifɔlɔi shi Estonia kɛtee Germany, ni jɛmɛ afɔ mi yɛ. Be ni afɔ mi sɛɛ lɛ, mifɔlɔi bɔi gbɛjianɔtoo koni amɛfã amɛyahi Canada. Be ni wɔtee Canada lɛ, tsũ ni wɔyahi mli klɛŋklɛŋ lɛ mli edaaa, ni alɛɔ wuɔi hu yɛ mli. Eyɛ he ko ni bɛŋkɛ Ottawa. No mli lɛ, wɔmiiye ohia futaa, shi akɛni wuɔi atsũ mli wɔyɔɔ hewɔ lɛ, daa leebi lɛ, wɔnáa wuɔ wɔlɔ wɔyeɔ.

Gbi ko lɛ, Yehowa Odasefoi ba wɔŋɔɔ ni amɛkane Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ amɛhã mimami. Ŋmalɛ lɛ mli wiemɔi lɛ ta mimami tsuiŋ waa, ni ebɔi yaafo. Mimami kɛ mipapa fɛɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni amɛtee amɛhiɛ oyayaayai ni abaptisi amɛ.

Eyɛ mli akɛ mifɔlɔi nuuu Blɔfo jogbaŋŋ moŋ, shi amɛkɛ ekãa sɔmɔ Yehowa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ mipapa tsuɔ nii yɛ he ko ni asereɔ dade ko ni atsɛɔ lɛ nickel lɛ yɛ, ni enitsumɔhe lɛ yɛ Sudbury, yɛ Ontario. Fɛɛ sɛɛ lɛ, daa Hɔɔ lɛ, ekɛ mi kɛ minyɛmi yoo fioo Sylvia yaa shiɛmɔ, ni efeɔ nakai kɛ́ etsu nii nyɔɔŋ muu fɛɛ ni etɔ lɛ waa po. Agbɛnɛ hu, daa otsi lɛ, wɔfeɔ ekome akɛ weku kɛkaseɔ Buu-Mɔɔ lɛ. Mama kɛ Dada hã mibasumɔ Yehowa waa. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1956, be ni miye afii nyɔŋma pɛ lɛ, mijɔɔ mihe nɔ mihã Yehowa. Be fɛɛ be ni masusu bɔ ni mifɔlɔi sumɔɔ Yehowa waa lɛ he lɛ, ewoɔ mi hewalɛ ni maya nɔ masɔmɔ lɛ.

Be ni migbe sɛkɛndre skul naa lɛ, ekãa ni mikɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ naa ba shi. Misusu akɛ kɛ́ mitsɔ daa gbɛgbalɔ lɛ, mináŋ shika pii kɛfã gbɛ kɛyakpa shi yɛ maji srɔtoi anɔ yɛ je lɛ mli tamɔ bɔ ni mishweɔ akɛ mafee lɛ. Miná nitsumɔ akɛ DJ yɛ redio steshɛŋ ko ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ, ni misumɔɔ nitsumɔ nɛɛ waa. Shi mitsuɔ nii gbɛkɛ, ni enɛ hã mifolɔ asafoŋ kpeei amli waa. Agbɛnɛ hu, mikɛ mɛi ni sumɔɔɔ Yehowa bɔ. Ebashɛ he ko ni mihenilee ni mikɛ Biblia lɛ etsɔse lɛ bɔi minaa gbamɔ, no hewɔ lɛ, mifee tsakemɔi.

Mifã miyahi Oshawa, yɛ Ontario. Jɛmɛ mikɛ Ray Norman kɛ enyɛmi yoo Lesli kɛ gbɛgbalɔi krokomɛi kpe yɛ. Amɛ fɛɛ amɛkɛ mi hi shi jogbaŋŋ ni amɛhã mihiɛ mɛ. Mina akɛ amɛyɛ miishɛɛ waa, ni enɛ hã misusu otii ni mikɛmamɔ mihiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ ahe ekoŋŋ. Amɛwo mi hewalɛ ni mibɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ, ni mifee nakai yɛ September 1966. Miná miishɛɛ waa, ni efee tamɔ nɔ fɛɛ nɔ miiya lɛ jogbaŋŋ yɛ mishihilɛ mli. Shi asomoaŋ, nibii komɛi ni mikpaaa gbɛ kwraa baaba ni baahã mishihilɛ atsake.

KƐ́ YEHOWA KƐƐ OFEE NƆ KO LƐ, BƆƆ MƆDƐŊ NI OFEE

Be ni miyɔɔ sɛkɛndre skul lɛ, miŋmala woji anɔ nii koni miyasɔmɔ yɛ Betel. No mli lɛ, Betel yɛ Toronto, yɛ Canada. Sɛɛ mli be ni mibatsɔ gbɛgbalɔ lɛ, afɔ̃ mi nine ni mibasɔmɔ yɛ Betel afii ejwɛ. Shi no mli lɛ, yɛ mitsui mli lɛ, misumɔɔ Lesli, ni minu he akɛ kɛ́ mitee Betel lɛ minaŋ lɛ dɔŋŋ. Mikɛ hiɛdɔɔ sɔle waa shii abɔ yɛ sane nɛɛ he, ni naagbee lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mayasɔmɔ yɛ Betel. Shi edɔ mi waa akɛ miishi Lesli yɛ sɛɛ.

Be ni mitee Betel lɛ, mitsu nii yɛ he ni afɔɔ nii ahe yɛ lɛ, ni sɛɛ mli lɛ, mitsu nii akɛ woloŋmalɔ. Lesli hu batsɔ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ, ni ahã eyasɔmɔ yɛ Gatineau, yɛ Quebec. Bei pii lɛ, misusuɔ ehe ni mibiɔ mihe kɛji yiŋ ni mikpɛ akɛ mashi lɛ ni mabasɔmɔ yɛ Betel lɛ ji yiŋkpɛɛ kpakpa. Shi trukaa lɛ, nɔ ko ba ni hã mimii shɛ mihe waa diɛŋtsɛ. Afɔ̃ Lesli nyɛmi nuu Ray nine ni ebasɔmɔ yɛ Betel, ni be ni eba lɛ, ahã ekɛ mi hi tsũ mli. Kɛtsɔ enɔ lɛ, minu Lesli he ekoŋŋ ni mikɛ lɛ tsa wɔnaanyobɔɔ lɛ nɔ. Wɔbote gbalashihilɛ mli February 27, 1971, ni ji afii ejwɛ ni mikɛsɔmɔ yɛ Betel lɛ naagbee gbi lɛ nɔ.

Be ni wɔbɔi sɔɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa yɛ afi 1975

Ahã mikɛ Lesli yasɔmɔ yɛ French asafo ko mli yɛ Quebec. Be ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ afii fioo komɛi lɛ, ahã mi nitsumɔ kroko akɛ misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ. Enɛ hã minaa kpɛ mihe waa, ejaakɛ no mli lɛ miye afii 28. Minu he akɛ midako ni mibɛ niiashikpamɔ ni manyɛ masɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ. Shi wiemɔi ni yɔɔ Yeremia 1:7, 8 lɛ wo mi hewalɛ waa. No mli lɛ, naagba kroko hu ni wɔyɔɔ ji, Lesli ená tsɔne mli oshãra shii abɔ, ni agbɛnɛ hu, enyɛɛɛ ewɔ jogbaŋŋ. Enɛ hã wɔnu he akɛ ebaawa waa kɛhã wɔ akɛ wɔbaatsu kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Lesli wie akɛ, “Kɛ́ Yehowa kɛɛ wɔfee nɔ ko lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee.” Wɔmɔ nitsumɔ ni akɛhã wɔ lɛ mli, ni wɔkɛ afii 17 tsu kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ.

Be ni misɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ, mináaa dekã kwraa, ni no hewɔ lɛ, mináaa be tsɔ mihãaa Lesli. Shi nɔ ko ba ni hã mikase nɔ ko yɛ nakai be lɛ hu mli. Ju leebi ko lɛ, atswa wɔshinaa lɛ naa ŋmɛlɛ lɛ. Be ni miyagbele shinaa lɛ, mɔ ko mɔ ko bɛ jɛmɛ. Shi mina aduawai, tsiisi, blodoi, wain, kɛ glasei ni akɛnuɔ dãa yɛ kɛntɛŋ ko mli ni akɛ mama fɛfɛo ko eha nɔ ma shinaa lɛ naa, ni aŋma wolo ko kɛfɔ̃ nɔ akɛ: “Wó oŋa kɛje kpo ni nyɛyajie nyɛhiɛtserɛ.” Shi mɔ lɛ eŋmaaa egbɛ́i. Nakai gbi lɛ, jeŋ tse, ni oona akɛ kpojee baaŋɔɔ waa. Shi mikɛɛ Lesli akɛ ehiŋ wɔ yaa, ejaakɛ kpaako miisaa mihe kɛhã wiemɔi komɛi ni mahã lɛ. Enu mi shishi moŋ, shi edɔ lɛ fioo. Be ni mita shi ni miikase nii lɛ, mihenilee bɔi minaa gbamɔ. Wiemɔi ni yɔɔ Efesobii 5:25, 28 lɛ ba mijwɛŋmɔ mli. Minu he tamɔ nɔ ni Yehowa miitao ekɛɛ mi akɛ misusu miŋa lɛ he. Misɔle, ni mikɛɛ Lesli akɛ, “Hã wɔtee.” Ená miishɛɛ waa. Wɔtee he ko fɛfɛo yɛ faa ko naa wɔyaye nii, wɔhere kɔɔyɔɔ, ni wɔgba sane. Nakai gbi lɛ, wɔná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Ni be ni wɔba lɛ, minyɛ misaa mihe kɛhã miwiemɔi lɛ hu.

Wɔná miishɛɛ be ni wɔsɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa lɛ, ni wɔsara asafoi babaoo kɛjɛ British Columbia kɛyashi Newfoundland. Miná hegbɛ mifã gbɛ kɛtee hei srɔtoi, tamɔ bɔ ni mishwe yɛ migbekɛbiiashi lɛ. No mli lɛ, miishwe ni maya Gilead Skul lɛ eko, shi misumɔɔɔ ni miyasɔmɔɔ yɛ maŋ kroko nɔ. Minaaa mihe akɛ mɔ ko ni baanyɛ atsu maŋsɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, mishe gbeyei akɛ kɛ́ wɔtee Gilead lɛ, ekolɛ abaahã wɔyasɔmɔ yɛ Afrika maŋ ko ni aawu ta yɛ jɛmɛ ni helai hu yɔɔ jɛmɛ. Misumɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ nɔŋŋ, misumɔɔɔ ni mishiɔ Canada.

NƆ KO NI WƆKPAAA GBƐ​—AHÃ WƆYASƆMƆ YƐ ESTONIA, LATVIA, KƐ LITHUANIA

Be ni wɔsaraa asafoi ni yɔɔ Estonia, Latvia, kɛ Lithuania lɛ

Yɛ afi 1992 be ni aŋmɛ Yehowa Odasefoi gbɛ ni amɛshiɛ yɛ maji ni tsutsu lɛ amɛfata Soviet Union lɛ he lɛ amli lɛ, abi wɔ kɛji wɔbaasumɔ ni wɔyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi yɛ Estonia. No mli lɛ, wɔkpaaa enɛ gbɛ kwraa. Shi wɔsɔle yɛ he, ni shi kome ekoŋŋ lɛ wɔwie akɛ, “Kɛ́ Yehowa kɛɛ wɔfee nɔ ko lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee.” No hewɔ lɛ, wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔbaaya, ni miná miishɛɛ akɛ kɛhooo kwraa lɛ, jeee Afrika wɔyaa.

Wɔbɔi Estonia wiemɔ lɛ kasemɔ amrɔ nɔŋŋ. Be ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ nyɔji fioo lɛ, ahã wɔbɔi sɔɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa. Ahã wɔyasara asafoi kɛ kui ni naa shɛɔ 46 yɛ Estonia, Latvia, Lithuania, kɛ agbɛnɛ hu, Kaliningrad, yɛ Russia. Enɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔkase Latvia wiemɔ lɛ fioo, Lithuania wiemɔ lɛ fioo, kɛ Russia wiemɔ lɛ hu fioo. Wɔnáaa enɛ feemɔ mlɛo kwraa. Shi nyɛmimɛi lɛ amii shɛ amɛhe waa akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔkase amɛwiemɔ lɛ, ni amɛye amɛbua wɔ. Yɛ afi 1999 lɛ, aná nitsumɔhe nine yɛ Estonia, ni ahã mi, Toomas Edur, Lembit Reile, kɛ Tommi Kauko sɔmɔ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu.

Abɛku: Miihã wiemɔ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ Lithuania lɛ shishi

Ninejurɔ: Afi 1999 be ni ahã mikɛ nyɛmimɛi hii nɛɛ bɔi sɔɔmɔ akɛ Estonia Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ

Wɔbale nyɛmimɛi pii ni afii komɛi ni eho lɛ akɛ amɛ tee Siberia. Niseniianii ni afee amɛ yɛ tsuŋwoohei lɛ kɛ bɔ ni atse amɛ yɛ amɛwekui lɛ ahe lɛ po hãaa amɛmiishɛɛ atã. Amɛtee nɔ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ ekãa kɛ miishɛɛ. Enɛ hã wɔna akɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi ni wɔná miishɛɛ yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli.

Wɔtsu nii waa afii pii, ni wɔnáaa be tsɔ wɔjɔɔ wɔhe. Ebashɛ he ko ni daa nɛɛ etɔ Lesli waa. Wɔnaaa nɔ ni feɔ lɛ lɛ naa, no hewɔ lɛ, wɔnu he akɛ wɔku wɔsɛɛ kɛya Canada. Yɛ be nɛɛ mli nɔŋŋ lɛ, afɔ̃ wɔ nine ni wɔba skul ni afeɔ kɛhã Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu mli bii kɛ amɛŋamɛi lɛ yɛ Patterson, yɛ New York, yɛ U.S.A. Wɔnu he akɛ wɔnyɛŋ wɔya, shi wɔsɔle waa yɛ he ni wɔkpɛlɛ akɛ wɔbaaya. Yehowa jɔɔ wɔ yɛ yiŋ nɛɛ ni wɔkpɛ lɛ hewɔ, ejaakɛ be ni wɔyɔɔ skul lɛ ni ahã Lesli le akɛ asomoaŋ nɔ ni feɔ lɛ lɛ, hela ni, ni atsɛɔ lɛ fibromyalgia. Atsɔɔ wɔ nɔ ni wɔfee yɛ he, ni enɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛ wɔtsa wɔsɔɔmɔ lɛ nɔ.

NƆ KROKO NI WƆKPAAA GBƐ—AHÃ WƆYASƆMƆ YƐ AFRIKA

Be ni wɔku wɔsɛɛ kɛtee Estonia lɛ, gbi ko gbɛkɛ yɛ afi 2008 mli lɛ, atswa mi kɛjɛ nitsumɔhe yitso lɛ ni abi mi kɛji wɔbaasumɔ ni wɔyasɔmɔ yɛ Congo. Efee mi tamɔ nɔ ni miila. Nɔ ni fite sane lɛ kwraa ji, akɛɛ esa akɛ mahã hetoo enɔ jetsɛremɔ nɔŋŋ. Mikɛɛɛ Lesli kwraa, ejaakɛ mile akɛ kɛ́ mikɛɛ lɛ lɛ, ewɔŋ ni je baatsɛre. Shi mi moŋ ni miwɔɔɔ, ejaakɛ no mli lɛ miisɔle miihã Yehowa ni miikɛɛ lɛ nibii ni gbaa minaa yɛ Afrika ni wɔbaaya lɛ he.

Enɔ jetsɛremɔ lɛ, mikɛɛ Lesli, ni be ni wɔgbaa he sane lɛ, wɔwie akɛ: “Yehowa kɛɛ wɔya Afrika. Kɛ́ wɔyaaa lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔle kɛji wɔbaanyɛ wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ ni wɔfee nakai kɛ miishɛɛ loo wɔnyɛŋ?” No hewɔ lɛ, wɔkpɛlɛ nɔ ni wɔtee Kinshasa, yɛ Congo. No mli lɛ, wɔkɛ afii 16 esɔmɔ yɛ Estonia. Congo nitsumɔhe nine lɛ yɛ fɛo waa, ni jɛmɛ jɔɔ diŋŋ. Klɛŋklɛŋ nibii ni Lesli kɛsaa wɔtsũ lɛ mli lɛ ateŋ ekome ji, wolo ko ni ehi edɛŋ kɛjɛ be ni wɔshi Canada lɛ. Aŋma yɛ nɔ akɛ, “Obaanyɛ oná miishɛɛ ekɔɔɔ he eko he ni osɔmɔɔ yɛ.” Fiofio lɛ, wɔbale nyɛmimɛi lɛ, wɔbaná Biblia mli nikaselɔi, ni wɔbana bɔ ni Betel sɔɔmɔ yɛ maŋsɛɛ ŋɔɔ hã, ni enɛ hã miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ bada waa. Sɛɛ mli lɛ, wɔná hegbɛ wɔyasara nitsumɔhe niji ni yɔɔ Afrika lɛ ateŋ 13 akɛ nitsumɔhe yitso najiaŋdamɔlɔ kɛ eŋa. Enɛ hã wɔná hegbɛ wɔbale mɛi srɔtoisrɔtoi kɛ bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa, ni wɔná enɛ he miishɛɛ waa. Bɔ ni kulɛ miishe gbeyei akɛ wɔmiiba Afrika lɛ fɛɛ laaje, ni wɔda Yehowa shi akɛ ehã wɔbasɔmɔ yɛ biɛ.

Be ni wɔyɔɔ Congo lɛ, ahã wɔ niyenii srɔtoisrɔtoi ni wɔsusu akɛ wɔnyɛŋ wɔye kɔkɔɔkɔ. Shi be ni wɔna akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ miiye kɛ miishɛɛ lɛ, wɔ hu wɔsa wɔnaa, ni wɔnya he waa.

Wɔtee maŋ lɛ bokãgbɛ ni wɔyawo nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewalɛ ni wɔhã amɛ nibii ni he hiaa amɛ lɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, nakai beiaŋ lɛ, asraafoi akui srɔtoi komɛi yaa akrowai lɛ ni amɛyafeɔ basabasa ni amɛfeɔ yei kɛ gbekɛbii lɛ niseniianii. Nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii bɛ nɔ ko tsɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyɛ hiɛnɔkamɔ ni mli wa akɛ Yehowa baatee gbohii ashi, amɛsumɔɔ Yehowa, ni amɛhãaa nɔ ko atse amɛ kɛje Yehowa asafo lɛ he. Amɛnɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ ta wɔtsuiŋ waa. Ehã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli wa ni wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa. Nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo ashĩai kɛ amɛŋmɔji ahiɛ kpãtã. Enɛ hã mina lɛɛlɛŋ akɛ, heloonaa nibii ahiɛ baanyɛ akpãtã shwiaa, ni akɛ, wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli. Nyɛmimɛi lɛ náaa nibii mlɛo kwraa, shi amɛyeee amɛtsui fe nine yɛ amɛnaagbai lɛ ahe. Enɛ wo wɔ hewalɛ ni wɔkaye wɔtsui yɛ wɔnaagbai kɛ helai ni gbaa wɔnaa lɛ ahe.

Abɛku: Miihã wiemɔ kɛmiiwo abobalɔi komɛi hewalɛ

Ninejurɔ: Wɔkɛ nibii kɛ tsofai yaahã nyɛmimɛi ni yɔɔ Dungu yɛ Congo lɛ

WƆTEE ASIA

Nɔ kroko ni ba ni wɔkpaaa gbɛ ji, ahã wɔle akɛ abaasumɔ ni wɔyasɔmɔ yɛ Hong Kong nitsumɔhe nine lɛ. Wɔsusuko pɛŋ akɛ abaahã wɔyasɔmɔ yɛ Asia. Shi bɔ ni Yehowa ye ebua wɔ yɛ nitsumɔi krokomɛi fɛɛ ni wɔtsu lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, wɔmɔ nitsumɔ nɛɛ hu mli. Yɛ afi 2013 lɛ, wɔtee Hong Kong. Edɔ wɔ waa akɛ wɔshi wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ nibii fɛfɛji ni yɔɔ Afrika lɛ.

Esoro Hong Kong shihilɛ kwraa, ejaakɛ mɛi pii ni jɛ je lɛŋ hei srɔtoisrɔtoi yɛ maŋ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, Chinese awieɔ yɛ jɛmɛ, ni wɔnáaa ekasemɔ mlɛo kwraa. Shi nyɛmimɛi lɛ here wɔ hiɛmɛɛ, ni wɔnya amɛniyenii lɛ he waa. No mli lɛ, nitsumɔ lɛ miishwere oyayaayai, ni ehe bahia ni agbele nitsumɔhe nine lɛ mli. Shi tsũ kɛ shikpɔŋ jara bawa waa. No hewɔ lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ jie nitsumɔ lɛ eko kɛtee he kroko, ni ahɔ̃ɔ nitsumɔhe nine lɛ tsũi pii. No sɛɛ etsɛɛɛ yɛ afi 2015 lɛ, ajie wɔ kɛtee South Korea. Jɛmɛ wɔsɔmɔɔ yɛ kɛbashi bianɛ. Ehe bahia ni wɔkase Korea wiemɔ lɛ hu, ni wɔnáaa lɛ mlɛo kwraa. Wɔkɛ ekasemɔ shɛko he ko kwraa. Shi nyɛmimɛi lɛ kɛɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni no hãa wɔtsui nyɔɔ wɔmli fioo.

Abɛku: Be ni wɔba Hong Kong lɛ

Ninejurɔ: Korea nitsumɔhe nine lɛ

NIBII NI WƆKASE

Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ wɔkɛ mɛi baafee nanemɛi. Shi wɔna akɛ kɛ́ wɔfɔ̃ mɛi nine ni amɛbasara wɔ lɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ amɛtsɔmɔ wɔnanemɛi. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ esoro wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ moŋ, shi wɔna akɛ gbɔmɛi kome ji wɔ, ni Yehowa bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔgbele wɔtsui naa ni wɔkɛ mɛi pii abɔ naanyo.​—2 Kor. 6:11.

Wɔna hu akɛ, esa akɛ wɔna wɔnyɛmimɛi lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ shi koni wɔna nibii ni tsɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ ni eetsɔɔ wɔ gbɛ. Be fɛɛ be ni wɔnijiaŋ baaje wui loo wɔbaanu he akɛ ekolɛ wɔnyɛmimɛi lɛ sumɔɔɔ wɔsane lɛ, wɔkaneɔ kaadi kɛ lɛtai ni wɔnanemɛi eŋmala wɔ lɛ amli ekoŋŋ, ni enɛ woɔ wɔ hewalɛ. Yehowa ebo wɔsɔlemɔ toi, ehã wɔna akɛ esumɔɔ wɔ, ni ewaje wɔ koni wɔya nɔ wɔsɔmɔ lɛ.

Nɔ kome ni mi kɛ Lesli ekase yɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli fɛɛ ji akɛ, ehe miihia ni wɔná be wɔhã wɔhe ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔbɛ dekã hã. Wɔbana hu akɛ, ehe miihia ni wɔkɛ nibii komɛi afee ŋmɔlɔ, titri lɛ, kɛ́ wɔmiikase wiemɔ kroko ni wɔtɔ̃. Ni daa gbɛkɛ lɛ, wɔtaoɔ nɔ ko ni wɔnya he yɛ gbi lɛ mli ni wɔdaa Yehowa shi yɛ he.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, minu he akɛ minyɛŋ matsɔ maŋsɛɛ sɔɔlɔ; ni minyɛŋ mayahi maŋ kroko nɔ hu. Shi mina akɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, anyɛɔ nɔ fɛɛ nɔ afeɔ lɛɛlɛŋ, ni enɛ ehã miná miishɛɛ waa. Enɛ hãa mikaiɔ nɔ ni gbalɔ Yeremia wie lɛ. Ewie akɛ: “Ao Yehowa, oshwɛ mi akpa.” (Yer. 20:7) Anɔkwa, Yehowa efee nibii babaoo ehã wɔ fe bɔ ni wɔkpaa gbɛ po, ni ejɔɔ wɔ waa. Ehã shwe ni mishwe akɛ mikɛ ɛroplen baafã gbɛ lɛ eba mli. Mifã gbɛ kɛtee hei babaoo fe bɔ ni misusu yɛ migbekɛbiiashi lɛ, ni misara nitsumɔhe niji yɛ maji babaoo amli. Lesli eye ebua mi yɛ misɔɔmɔ lɛ mli, ni mihiɛ sɔɔ lɛ waa.

Be fɛɛ be lɛ, wɔhãa ehiɔ wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ hewɔ wɔtsuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni akɛwoɔ wɔdɛŋ lɛ. Jɔɔmɔi ni wɔnáa ŋmɛnɛ lɛ ji jɔɔmɔi ni Yehowa baahã wɔná wɔsɛɛ be ni ‘egbɛɔ edɛŋ ni ehãa nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ kã lɛ tɔɔ kɛ nɔ ni etaoɔ’ lɛ he nɔ ko fioo kɛkɛ.​—Lala 145:16.