Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 11

Kɛ́ Ootao Abaptisi Bo Lɛ, Mɛni Esa Akɛ Ofee?

Kɛ́ Ootao Abaptisi Bo Lɛ, Mɛni Esa Akɛ Ofee?

“Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?”​—BƆF. 8:36.

LALA 50 Mihenɔjɔɔmɔ Lɛ He Sɔlemɔ

NƆ NI ABAASUSU HE a

Yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ, gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ miimia amɛhiɛ kɛmiishɛ baptisimɔ he (Kwɛmɔ kuku 1-2)

1-2. Kɛ́ nibii komɛi yɛ ni esa akɛ otsu he nii dani oshɛ baptisimɔ he lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ no jeɔ onijiaŋ wui? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

 ANI oosumɔ ni abaptisi bo? Kɛ́ nakai lɛ, oti ni okɛma ohiɛ lɛ sa waa. Shi ani ofee nibii fɛɛ ni esa akɛ ofee koni onyɛ oshɛ oti nɛɛ he? Kɛ́ oheɔ oyeɔ akɛ ofee nibii lɛ fɛɛ, ni asafoŋ onukpai lɛ hu kpɛlɛɔ nɔ nakai lɛ, kaashashao shi kwraa akɛ obaahã abaptisi bo yɛ kpee ni abaafee lɛ shishi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaná jɔɔmɔi pii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.

2 Shi ani ahã ole akɛ nibii komɛi yɛ ni esa akɛ otsu he nii dani onyɛ oshɛ baptisimɔ he? Aloo bo diɛŋtsɛ ona akɛ nibii komɛi yɛ ni esa akɛ otsu he nii dã? Kɛ́ nakai lɛ, onijiaŋ akaje wui. Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni oye lɛ, obaanyɛ oya ohiɛ ni oshɛ oti ni he hiaa nɛɛ he.

“MƐNI TSĨƆ MIBAPTISIMƆ GBƐ?”

3. Mɛni Etiopianyo ko bi Filipo? Ni mɛɛ sanebimɔ enɛ teɔ lɛ shi? (Bɔfoi 8:36, 38)

3 Kanemɔ Bɔfoi 8:36, 38. Etiopia maŋtsɛ shĩa onukpa ko bi Filipo, sane kpakpa jajelɔ lɛ akɛ: “Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?” Etiopianyo nɛɛ shwe waa ni abaptisi lɛ. Shi ani no mli lɛ eshɛ baptisimɔ lɛɛlɛŋ?

Etiopia maŋtsɛ shĩa lɛ onukpa lɛ kɛma ehiɛ akɛ ebaaya nɔ ekase Yehowa he nii (Kwɛmɔ kuku 4)

4. Mɛni Etiopianyo lɛ fee ni tsɔɔ akɛ eesumɔ ni ekase nibii krokomɛi hu?

4 Etiopianyo nɛɛ ‘tee Yerusalem eyajá Nyɔŋmɔ.’ (Bɔf. 8:27) No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ eji jeŋmajiaŋnyo ni etsake kɛba Yudafoi ajamɔ lɛ mli. Ni ekã shi faŋŋ akɛ, ekase Yehowa he nii kɛjɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eshwe ni ekase Yehowa he nii babaoo. Be ni Filipo kɛ nuu nɛɛ kpe yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, ani ole nɔ ni no mli lɛ nuu lɛ feɔ? Eekane gbalɔ Yesaia wolo lɛ. (Bɔf. 8:28) Saji ni yɔɔ Yesaia wolo lɛ mli lɛ ji Biblia mli anɔkwalei ni mli kwɔlɔ. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, jeee Ŋmalɛ lɛ mli nibii ni esa akɛ ale klɛŋklɛŋ lɛ pɛ nuu nɛɛ shwe ni ekase. Shi moŋ, eshwe ni ekase nibii krokomɛi efata he.

5. Mɛni Etiopianyo lɛ fee yɛ nɔ ni ekase lɛ he?

5 Nuu nɛɛ tsuɔ nii yɛ Etiopia maŋnyɛ Kandake shishi, ni “lɛ ekwɛɔ maŋnyɛ lɛ jwetrii fɛɛ nɔ.” (Bɔf. 8:27) No hewɔ lɛ, ekolɛ sɔ̃i pii jwere enɔ, ni ebɛ dekã kwraa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eto gbɛjianɔ koni ená dekã kɛjá Yehowa. Ekase anɔkwale lɛ, ni ekɛ nɔ ni ekase lɛ tsu nii. Enɛ hewɔ efã gbɛ kɛjɛ Etiopia tɔ̃ɔ kɛtee Yerusalem koni eyajá Yehowa yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, gbɛfãa nɛɛ he lɛ be pii, ni ebɔ nyɔmɔ hu. Shi ehãaa enɛ agba enaa kwraa, ejaakɛ eetao ejá Yehowa.

6-7. Mɛni hã Etiopianyo lɛ basumɔ Yehowa waa?

6 Etiopianyo nɛɛ kase nibii hei ni he hiaa waa kɛjɛ Filipo dɛŋ. Nibii nɛɛ ateŋ ekome ji, ená ebale akɛ Yesu ji Mesia lɛ. (Bɔf. 8:34, 35) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni ena nɔ ni Yesu efee ehã lɛ lɛ, eta etsuiŋ waa. No hewɔ lɛ mɛni efee? Eyaaa nɔ ehiii Yuda jamɔ lɛ mli. Moŋ lɛ, suɔmɔ kpele ni ebaná ehã Yehowa kɛ Yesu lɛ tsirɛ lɛ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaasumɔ ni abaptisi lɛ koni ebatsɔ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔ. Filipo na akɛ nuu lɛ eshɛ baptisimɔ, no hewɔ lɛ, ebaptisi lɛ.

7 Kɛ́ okase Etiopianyo nɛɛ, bo hu obaaya ohiɛ ni oshɛ baptisimɔ he. Kɛkɛ lɛ, obaanyɛ okɛ ekãa abi akɛ, “Mɛni tsĩɔ mibaptisimɔ gbɛ?” Etiopianyo lɛ tee nɔ ekase nii, ekɛ nɔ ni ekase lɛ tsu nii, ni efee nibii ni baahã esumɔ Yehowa waa. Te obaafee tɛŋŋ okase lɛ? Hã wɔkwɛ.

YAA NƆ OKASE NII

8. Mɛni Yohane 17:3 lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔfee?

8 Kanemɔ Yohane 17:3 kɛ shishigbɛ niŋmaa lɛ. Ani Yesu wiemɔi nɛɛ ni hã okpɛ oyiŋ akɛ obaakase Biblia lɛ? Ekolɛ no ni, ni nakai eji yɛ wɔteŋ mɛi pii agbɛfaŋ. Shi ani ole nɔ kroko ni wiemɔi nɛɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee? Ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔkase nii. Wɔnyɛŋ wɔle anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he nii fɛɛ wɔgbe naa kɔkɔɔkɔ. (Jaj. 3:11) No hewɔ lɛ, wɔbaakase ehe nii kɛya naanɔ. Be ni wɔyaa nɔ wɔkaseɔ Yehowa he nii lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli waa.​—Lala 73:28.

9. Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ wɔgbe naa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

9 Be ni akɛ wɔ bɔi Yehowa he nii kasemɔ lɛ, atsɔɔ wɔ klɛŋklɛŋ nibii ni esa akɛ wɔle yɛ ehe lɛ. Yɛ Hebribii awolo lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo tsɛ nibii nɛɛ akɛ “shishijee nibii” loo “shishijee tsɔɔmɔi.” Enɛ etsɔɔɔ akɛ ebu tsɔɔmɔi nɛɛ akɛ amɛhe ehiaaa, ejaakɛ ekɛ tsɔɔmɔi nɛɛ to mliki ni hãa abifao daa jogbaŋŋ lɛ he. (Heb. 5:12; 6:1) Shi ewo Kristofoi fɛɛ hewalɛ ni amɛkase nibii krokomɛi amɛfata shishijee tsɔɔmɔi nɛɛ ahe koni amɛle Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei ni shishinumɔ wala lɛ. Ani oyɛ he miishɛɛ waa akɛ obaakase tsɔɔmɔi ni shishinumɔ wala ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ? Ani oosumɔ ni oya ohiɛ ni oya nɔ okase Yehowa kɛ nibii ni eto eyiŋ akɛ ebaafee lɛ ahe nii?

10. Mɛni hewɔ ewa kɛhã mɛi komɛi akɛ amɛbaakase nii lɛ?

10 Ewa kɛhã wɔteŋ mɛi pii akɛ wɔbaakase nii. Ani nakai eji yɛ bo hu ogbɛfaŋ? Be ni oyaa skul lɛ, ani okase bɔ ni akaneɔ nii kɛ bɔ ni akaseɔ nii jogbaŋŋ? Ani no mli lɛ osumɔɔ nikasemɔ ni onaa lɛ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he? Aloo onu he akɛ bo lɛ oyitso egbo, ni onyɛɛɛ okase nii? Kɛ́ nakai onu he lɛ, belɛ jeee okome. Shi Yehowa baanyɛ eye ebua bo. Eyeɔ emuu, ni ele nitsɔɔmɔ fe mɔ fɛɛ mɔ.

11. Mɛni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ lɛ ji ‘wɔ-Tsɔɔlɔ Kpele lɛ’?

11 Yehowa kɛɛ lɛ ji ‘wɔ-Tsɔɔlɔ Kpele lɛ.’ (Yes. 30:20, 21) Kɛ́ eetsɔɔ wɔ nii lɛ, etoɔ etsui shi ehãa wɔ, ekɛ wɔ yeɔ jogbaŋŋ, ni enuɔ wɔ shishi. Ekɛ ejwɛŋmɔ emaaa wɔtɔmɔi anɔ, ni ekɛɛɛ wɔ akɛ wɔfee nibii ni ele akɛ wɔnyɛŋ wɔfee. (Lala 130:3) Kaimɔ akɛ, ansɔ lɛ ni Yehowa bɔ ehã wɔ lɛ yɛ naakpɛɛ, ni eji nikeenii ni nɔ bɛ. (Lala 139:14) Wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ ni wɔkase nii, ni nakai Yehowa bɔ wɔ. Eesumɔ ni wɔkase nii kɛya naanɔ ni wɔfee nakai kɛ miishɛɛ. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔbaahã anɔkwalei ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ akasemɔ ‘aba wɔtsine’ bianɛ. (1 Pet. 2:2) Okɛ otii ni obaanyɛ oshɛ he amamɔ ohiɛ, ni okane Biblia lɛ daa ni okase. (Yos. 1:8) Kɛ́ ofee nakai lɛ, Yehowa baawa bo ni oná he miishɛɛ akɛ obaakase ehe nii daa.

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase Yesu wala shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii?

12 Hemɔ be ni okɛjwɛŋ Yesu wala shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he daa. Ja wɔkase Yesu jogbaŋŋ dani wɔbaanyɛ wɔsɔmɔ Yehowa, titri lɛ yɛ be ni mli wa nɛɛ mli. (1 Pet. 2:21) Yesu tsɔɔ naagbai ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛbaakpe lɛ faŋŋ. (Luka 14:27, 28) Shi ehe eye akɛ, esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ baanyɛ aya nɔ asɔmɔ Yehowa tamɔ bɔ ni efee lɛ. (Yoh. 16:33) Kasemɔ Yesu shihilɛ he sane jogbaŋŋ, ni okɛ otii ni baaye abua bo ni okase lɛ daa gbi lɛ amamɔ ohiɛ.

13. Mɛni esa akɛ oya nɔ obi Yehowa? Ni mɛni hewɔ?

13 Shi jeee nii lɛ kɛkɛ esa akɛ wɔkase. Yiŋtoo titri hewɔ ni wɔkaseɔ nii lɛ ji, ni wɔle Yehowa jogbaŋŋ ni wɔná sui kpakpai. Sui kpakpai nɛɛ ekomɛi ji, ni wɔbaasumɔ lɛ ni wɔhe enɔ wɔye. (1 Kor. 8:1-3) No hewɔ lɛ, be ni oyaa nɔ okaseɔ nii lɛ, bi Yehowa ni eye ebua bo ni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. (Luka 17:5) Eboɔ sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ toi waa. Kɛ́ okase Nyɔŋmɔ he nii lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baawa, ni no baaye abua bo ni oya ohiɛ.​—Yak. 2:26.

YAA NƆ OKƐ NƆ NI OKASEƆ LƐ ATSU NII

Dani Nu Afua lɛ baaba lɛ, Noa kɛ eweku lɛ fee nɔ ko yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ehã amɛle lɛ he (Kwɛmɔ kuku 14)

14. Mɛni he bɔfo Petro kɛ baptisimɔ to? Ni mɛni hewɔ enɛ sa kadimɔ waa? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

14 Bɔfo Petro kɛ Noa sane ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi fɛɛ aya nɔ amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii. Yehowa hã Noa le akɛ, ekɛ nu afua baaba yɛ egbii lɛ amli ni ekɛkpãtã mɛi fɔji lɛ ahiɛ. Shi jeee enɛ ni Noa kɛ eweku lɛ le lɛ pɛ kɛkɛ ni here amɛyiwala. Amɛfee nɔ ko kɛfata he. Be ni Petro wieɔ nibii ni tee nɔ dani Nu Afua lɛ ba lɛ he lɛ, ewie akɛ Noa kɛ eweku lɛ ‘kpɛ adeka.’ (1 Pet. 3:20) Enɛ sa kadimɔ waa, ejaakɛ ehãa wɔnaa akɛ Noa kɛ eweku lɛ fee nɔ ko yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ehã amɛle lɛ he. (Heb. 11:7) Petro kɛ nɔ ni Noa kɛ eweku lɛ fee lɛ to baptisimɔ he, ni ewie akɛ: “Amrɔ nɛɛ, nɔ ni nakai nifeemɔ lɛ feɔ he mfoniri, ni ji baptisimɔ lɛ hu miihere nyɛyiwala.” (1 Pet. 3:21) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔ ni ofeɔ bianɛ koni oshɛ baptisimɔ he lɛ ato nitsumɔ ni Noa kɛ eweku lɛ tsu afii abɔ kɛkpɛ adeka lɛ he. Mɛni esa akɛ ofee koni oshɛ baptisimɔ he?

15. Mɛni hãa anaa akɛ mɔ ko etsake etsui?

15 Klɛŋklɛŋ nibii ni esa akɛ ofee lɛ ateŋ ekome ji, ni otsake otsui. (Bɔf. 2:37, 38) Kɛ́ otsake otsui lɛɛlɛŋ lɛ, obaatsake osubaŋ hu. Ani okpa nibii ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ feemɔ? Nibii nɛɛ ekomɛi ji, jeŋba sha, tawa shɛremɔ, mɔjɛmɔ, kɛ yakayaka wiemɔ. (1 Kor. 6:9, 10; 2 Kor. 7:1; Efe. 4:29) Kɛ́ okpako nibii nɛɛ feemɔ lɛ, belɛ miamɔ ohiɛ ni okpa. Bi mɔ ni kɛ bo kaseɔ nii lɛ loo asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua bo. Kɛ́ oyɛ ofɔlɔi ashishi lolo lɛ, bi amɛ koni amɛye amɛbua bo ni onyɛ okpa nibii nɛɛ feemɔ koni onyɛ oshɛ baptisimɔ he.

16. Mɛɛ nibii kɛ́ ofee lɛ, no baatsɔɔ akɛ oosɔmɔ Yehowa daa?

16 Agbɛnɛ hu, daa gbi lɛ, ehe miihia ni ofee nibii ni baahã ana akɛ oosɔmɔ Yehowa. Nibii nɛɛ ateŋ ekome ji, ni obaaya asafoŋ kpeei ni okɛ ohe awo mli. (Heb. 10:24, 25) Kɛ́ akpɛlɛ onɔ akɛ obɔi shiɛmɔ yaa lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oya shiɛmɔ be fɛɛ be. Kɛ́ okɛ ekãa tsu nitsumɔ nɛɛ, nitsumɔ nɛɛ baaŋɔɔ onaa waa. (2 Tim. 4:5) Kɛ́ oyɛ ofɔlɔi ashishi lolo lɛ, bi ohe akɛ: ‘Kɛ́ eshɛ asafoŋ kpee loo shiɛmɔ be lɛ, ani mi diɛŋtsɛ miyaa, aloo mifɔlɔi tsirɛɔ miyisɛɛ dani miyaa?’ Kɛ́ bo diɛŋtsɛ ofeɔ nibii nɛɛ ni anyiɛɛɛ osɛɛ dã lɛ, etsɔɔ akɛ oheɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ oyeɔ, osumɔɔ lɛ, ni ohiɛ sɔɔ nɔ ni efee ehã bo lɛ. “Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi” nɛɛ ji nikeenii ni wɔkɛhãa Yehowa. (2 Pet. 3:11; Heb. 13:15) Kɛ́ ojɛ otsuiŋ oke Yehowa nii ni jeee ni anyɛ onɔ lɛ, enáa he miishɛɛ waa. (Okɛto 2 Korintobii 9:7 lɛ he.) Wɔkɛ nikeenii nɛɛ hãa Yehowa, ejaakɛ kɛ́ wɔkɛ wɔnii ni hi fe fɛɛ hã lɛ lɛ, wɔnáa miishɛɛ.

YAA NƆ OFEE NIBII NI BAAHÃ OSUMƆ YEHOWA WAA

17-18. Mɛɛ su ni he hiaa waa baaye abua bo ni oshɛ baptisimɔ he? Ni mɛni hewɔ? (Abɛi 3:3-6)

17 Be ni omiaa ohiɛ koni oshɛ baptisimɔ he lɛ, okɛ naagbai baakpe. Ekolɛ mɛi baawie amɛshi bo loo amɛte shi amɛwo bo loo amɛwa bo yi yɛ ohemɔkɛyeli lɛ hewɔ. (2 Tim. 3:12) Ekolɛ su gbonyo ko ni oobɔ mɔdɛŋ ni ojie yɛ ohe lɛ baajie ehiɛ kpo yɛ be kɛ beiaŋ, loo ekolɛ obaanu he akɛ nibii ni esa akɛ ofee dani oshɛ baptisimɔ he lɛ fa kwraa tsɔ. Mɛni baaye abua bo ni ofi shi ni onijiaŋ akaje wui? No ji, ni obaasumɔ Yehowa, ni enɛ he miihia waa.

18 Su ni oyɔɔ ni hi fe fɛɛ ji, osumɔɔ Yehowa. (Kanemɔ Abɛi 3:3-6.) Kɛ́ osumɔɔ Yehowa waa lɛ, okpaŋ lɛ sɔɔmɔ ekɔɔɔ he eko naagbai ni okɛbaakpe. Biblia lɛ wieɔ suɔmɔ ni tsakeee ni Yehowa yɔɔ kɛhã etsuji lɛ he shii abɔ. Yehowa suɔmɔ ni tsakeee lɛ hewɔ lɛ, ekwaŋ etsuji kɔkɔɔkɔ, ebaaya nɔ esumɔ amɛ kɛya naanɔ. (Lala 100:5) Yehowa bɔ bo tamɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ, no hewɔ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ojie suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ eko kpo?​—1 Mo. 1:26.

Daa gbi lɛ, hã Yehowa ale akɛ ohiɛ sɔɔ nɔ ni efee ehã bo lɛ (Kwɛmɔ kuku 19) b

19. Mɛni kɛ́ ofee lɛ, ebaahã ohiɛ asɔ nibii fɛɛ ni Yehowa efee ehã bo lɛ waa? (Galatiabii 2:20)

19 Klɛŋklɛŋ lɛ, jiemɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ nibii ni Yehowa feɔ ehãa bo lɛ ahe. (1 Tes. 5:18) Daa gbi lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni Yehowa efee ehã mi ŋmɛnɛ ni hãa minaa akɛ esumɔɔ mi?’ No sɛɛ lɛ, tsĩi nibii pɔtɛi ni efee ehã bo lɛ atã yɛ sɔlemɔ mli ni oda lɛ shi. Be fɛɛ be lɛ, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa baafee ehã bo lɛ, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã bo lɛ hewɔ efeɔ. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni bɔfo Paulo na lɛ. (Kanemɔ Galatiabii 2:20.) Bi ohe akɛ, ‘Ani mi hu miisumɔ ni mahã Yehowa ana akɛ misumɔɔ lɛ?’ Kɛ́ osumɔɔ Yehowa lɛ, no baaye abua bo ni oye kai anɔ ni ofi shi kɛ́ okɛ naagbai miikpe. Ebaatsirɛ bo ni osɔmɔ Yehowa, o-Tsɛ lɛ, daa, ni ofee nibii ni baahã ena akɛ osumɔɔ lɛ.

20. Mɛni ji henɔjɔɔmɔ? Ni mɛni hewɔ yiŋkpɛɛ nɛɛ he hiaa fe yiŋkpɛi krokomɛi fɛɛ?

20 Fiofio lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ baatsirɛ bo ni osɔle sɔlemɔ krɛdɛɛ ko ohã lɛ ni okɛjɔɔ ohe nɔ ohã lɛ. Kaimɔ akɛ, kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa lɛ, obaaná hegbɛ ni nɔ bɛ. No ji, obaatsɔ enɔ kɛya naanɔ. Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa lɛ, no tsɔɔ akɛ owo lɛ shi akɛ kɛ́ nibii amli hi jio, nibii amli ehiii jio, obaasɔmɔ lɛ. Shiwoo nɛɛ, afeɔ lɛ shi kome pɛ. Kɛ́ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔhã Yehowa lɛ, ejeee shwɛmɔ sane. Shi kadimɔ enɛ: Obaakpɛ yiŋ srɔtoi yɛ oshihilɛ mli ni obaaná ekomɛi ahe sɛɛ waa. Shi eko eko bɛ ni obaaná he sɛɛ fe ohe nɔ ni obaajɔɔ ohã Yehowa lɛ. (Lala 50:14) Satan miisumɔ ni ehã suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ he ajɔ koni okpa Yehowa sɔɔmɔ, shi kaahã eye omanye kɔkɔɔkɔ. (Hiob 27:5) Kɛ́ osumɔɔ Yehowa waa lɛ, no baaye abua bo ni ohi shi yɛ ohenɔjɔɔmɔ lɛ naa, ni naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ lɛ teŋ lɛ mli baawa daa.

21. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ kɛ́ abaptisi bo lɛ, kpaako kwraa oje Yehowa sɔɔmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ?

21 Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ogbe naa lɛ, yaana asafoŋ onukpai lɛ ni ohã amɛle akɛ, oosumɔ ni abaptisi bo. Baptisimɔ he miihia waa. Shi kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, kɛ́ abaptisi bo lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ofee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa kpaa gbɛ yɛ odɛŋ lɛ ogbe naa. Yɛ anɔkwale faŋŋ mli lɛ, kpaako oje esɔɔmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ, ni obaasɔmɔ lɛ kɛya naanɔ. No hewɔ lɛ, feemɔ nibii ni baahã osumɔ Yehowa waa bianɛ. Okɛ otii ni baahã suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli awa daa gbi lɛ amamɔ ohiɛ. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, no baaye abua bo ni oya ohiɛ kɛshɛ baptisimɔ he. Nakai gbi lɛ, obaaná miishɛɛ waa. Shi kaimɔ akɛ, kpaako kwraa oje osɔɔmɔ lɛ shishi. Wɔshwelɛ ji akɛ, obaaya nɔ ofee nibii ni baahã osumɔ Yehowa kɛ e-Bi lɛ waa!

LALA 135 Yehowa Kɛɛ: “Mibi, Hã Ohiɛ Akã Shi”

a Kɛ́ ootao abaptisi bo lɛ, esa akɛ ole nɔ hewɔ ni baptisimɔ he hiaa. Shi kɛfata he lɛ, esa akɛ ole nibii pɔtɛi ni esa akɛ ofee koni anyɛ abaptisi bo. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu Etiopia maŋtsɛ shĩa onukpa ko he koni no aye abua Biblia mli nikaselɔi ni amɛna nibii ni esa akɛ amɛfee koni no ahã anyɛ abaptisi amɛ.

b NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi yoo ko miisɔle eehã Yehowa ni eekɛɛ lɛ bɔ ni ehiɛ sɔɔ nibii ni ekɛdro lɛ lɛ.