Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mlijɔlɛ​—Mɛɛ Gbɛ Nɔ Wɔnáa He Sɛɛ?

Mlijɔlɛ​—Mɛɛ Gbɛ Nɔ Wɔnáa He Sɛɛ?

Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Sara * lɛ wie akɛ: “Mihiɛ gboɔ waa, ni misheɔ mihe gbeyei. No hewɔ lɛ, kɛ́ miyɛ mɛi ni naa wa loo amɛmli fuɔ mramra lɛ ateŋ lɛ, mihe ejɔɔɔ mi. Shi kɛ́ miyɛ mɛi ni he jɔ ni baa amɛhe shi lɛ amasɛi lɛ, mináa miishɛɛ. Minyɛɔ mikɛ mɛi ni tamɔ nakai lɛ gbaa mitsuiŋ sane, ni mikɛɔ amɛ nibii ni gbaa minaa. Anɔkwa, nakai minanemɛi ni misumɔɔ amɛsane waa lɛ fɛɛ yɔɔ.”

Nɔ ni Sara wie nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, mɛi baasumɔ wɔsane. Yehowa hu sumɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ asane. E-Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɛwoa . . . mlijɔlɛ.” (Kol. 3:12) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko mli jɔ loo ehe jɔ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Mɛni Yesu fee ni tsɔɔ akɛ ehe jɔ? Ni kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baahã wɔná miishɛɛ?

KƐ́ AKƐƐ MƆ KO HE JƆ LƐ, TE ATSƆƆ TƐŊŊ?

Kɛ́ akɛɛ mɔ ko he jɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ mɔ lɛ sumɔɔ toiŋjɔlɛ. Mɛi ni he jɔ lɛ náa mɛi ahe tsui ni amɛmli hi yɛ mɛi anɔ. Kɛ́ sane ko wo amɛmli la po lɛ, amɛnyɛɔ amɛyeɔ amɛhe nɔ ni amɛmli fuuu.

Mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ mɔ ko he jɔ lɛ, belɛ mɔ lɛ he waaa loo ehiɛ waaa. Shi jeee nakai kwraa eji. Yɛ Greek mli lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli ni atsɔɔ shishi akɛ “mlijɔlɛ” lɛ tsu nii lɛ, nɔ ni baa mɛi ajwɛŋmɔ mli ji okpɔŋɔ ko ni hiɛ yɔɔ laŋlaŋ ni ajɔɔ ehe. Nakai okpɔŋɔ lɛ he wa lolo, shi akɛni atsɔse lɛ hewɔ lɛ, ehiɛ eba shĩa. Nakai nɔŋŋ eji yɛ wɔgbɛfaŋ. Emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, wɔhiɛ ejɔɔɔ. Shi kɛ́ wɔnyɛ wɔye wɔhe nɔ, ni wɔfee nibii ni baahã toiŋjɔlɛ ahi wɔ kɛ mɛi ateŋ lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ wɔhe jɔ.

Mɛi komɛi nuɔ he akɛ akɛni kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ amɛhiɛ ejɔɔɔ hewɔ lɛ, ebaawa akɛ amɛbaatsake. Ani nakai onuɔ he? Mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ asane wa ni amɛbɛ tsui kwraa, no hewɔ lɛ, jeee wɔ fɛɛ wɔbaaná lɛ mlɛo akɛ wɔbaajie mlijɔlɛ kpo. (Rom. 7:19) Anɔkwa, ja wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ mɛi ni he jɔ. Shi Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baawaje wɔ koni wɔnyɛ wɔfee nakai. (Gal. 5:22, 23) Shi mɛni hewɔ kwraa esa akɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔtsɔmɔ mɛi ni he jɔ?

Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, mɛi baasumɔ wɔsane. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ Sara, mɔ ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ sane lɛ mli lɛ, kɛ́ wɔyɛ mɛi ni he jɔ lɛ ateŋ lɛ, wɔnáa miishɛɛ. No mli lɛ, Yesu he jɔ waa, ni emli hi hu. (2 Kor. 10:1) Kɛ́ gbekɛbii leee mɔ ko lɛ, ewa akɛ amɛbaabɛŋkɛ lɛ. Shi bɔ ni Yesu yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, gbekɛbii ni leee lɛ po tee eŋɔɔ.​—Mar. 10:13-16.

Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, wɔ kɛ mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ fɛɛ náa he sɛɛ. Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, sane ejeŋ wɔtsine mra, ni wɔmli hu fuŋ mra. (Abɛi 16:32) Enɛ hewɔ lɛ, ebaŋ lɛ akɛ wɔbaayafee loo wɔbaayawie nɔ ko ni baagba mɔ ko naa, titri lɛ, mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane waa. Ni kɛ́ wɔfeee loo wɔwieee nɔ ko ni baagba mɔ ko naa lɛ, wɔhenilee ebuŋ wɔ fɔ, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, wɔ kɛ mɔ lɛ fɛɛ baaná he sɛɛ.

YESU HE JƆ YƐ SHIHILƐI FƐƐ NI EKƐKPE LƐ AMLI

Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, sɔ̃i ni tsitsii pii jwere enɔ, ni ebɛ dekã kwraa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, emli jɔ hã mɛi fɛɛ. Yɛ ebeiaŋ lɛ, mɛi pii náaa shihilɛ mlɛo kwraa, ni eetɔ amɛ. Ehe bahia ni amɛná mɔ ko ni baashɛje amɛmii. No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, be ni ekɛɛ amɛ akɛ, ‘amɛba eŋɔɔ ejaakɛ ehe jɔ ni ebaa ehe shi yɛ etsuiŋ’ lɛ, amɛná miishɛɛ waa!​—Mat. 11:28, 29.

Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase Yesu ni wɔ hu wɔmli ajɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ koni wɔna bɔ ni Yesu kɛ mɛi ye ehã kɛ bɔ ni efee enii ehã yɛ shihilɛi ni mli wala amli. No sɛɛ lɛ, kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko kpe, ni wɔna akɛ wɔmli miihe afu lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni Yesu baafee yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli?,’ ni wɔmia wɔhiɛ wɔfee wɔnii nakai. (1 Pet. 2:21) Naa nibii etɛ ni hã Yesu fee mɔ ko ni he jɔ.

Yesu ba ehe shi yɛ etsuiŋ. Yesu diɛŋtsɛ wie akɛ ‘ehe jɔ ni ebaa ehe shi yɛ etsuiŋ.’ (Mat. 11:29) Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, tsakpaa yɛ mlijɔlɛ kɛ heshibaa teŋ; mɔ ko nyɛŋ ajie sui nɛɛ ekome kpo ni eshi ekroko lɛ. (Efe. 4:1-3) Mɛni hewɔ?

Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ amli fuuu mra kɛ́ mɔ ko wie eshi amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni mɛi komɛi folɔ Yesu naa ni amɛwie amɛshi lɛ akɛ “ŋmaayelɔ kɛ wainnulɔ” ji lɛ lɛ, ani emli fu amɛ ni ekɛ amɛ taa saji anaa? Dabi, efeee nakai, ejaakɛ ebaa ehe shi. Moŋ lɛ, etsɔ enifeemɔ nɔ ehã mɛi na akɛ saji ni awie yɛ ehe lɛ bɛ mli. Ewie akɛ, “abuɔ hiɛshikamɔ jalɔ yɛ enitsumɔi lɛ anaa.”​—Mat. 11:19.

Kɛ́ mɔ ko wie eshi wɔ yɛ wɔhewolonɔ su, nuu loo yoo ni wɔji, loo he ni wɔjɛ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔye wɔhe nɔ ni wɔfee wɔnii akɛ mɛi ni he jɔ. Nyɛmi nuu asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ South Africa, ni atsɛɔ lɛ Peter lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko wie nɔ ko, ni mina akɛ mimli miihe afu lɛ, mibiɔ mihe akɛ, ‘Eji Yesu ni kulɛ, mɛni ebaafee?’” Ewie kɛfata he akɛ: “Mina akɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi wieɔ lɛ esa akɛ mikɛfee sane.”

Yesu hã ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ, adesai yeee emuu. Yesu kaselɔi lɛ shwe ni amɛfee nɔ ni ja be fɛɛ be. Shi akɛni amɛyeee emuu hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be amɛnyɛ amɛfee nakai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ekɛɛ Petro, Yakobo, kɛ Yohane akɛ amɛkɛ lɛ ashi kpe, shi amɛ fɛɛ amɛwɔ amɛshi lɛ. Ani Yesu mli fu amɛ? Dabi. Ekai akɛ amɛyeee emuu. Ewie yɛ amɛhe akɛ: “Mumɔ lɛ miisumɔ waa, shi heloo lɛ egbede.”​—Mat. 26:40, 41.

Be ko ni eho lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Mandy lɛ mli fuɔ kɛ́ mɛi tɔ̃ bibioo po, shi bianɛ lɛ, emiaa ehiɛ waa akɛ ebaakase Yesu ni ená mɛi ahe tsui. Ewie akɛ: “Mihãa ehiɔ mijwɛŋmɔ mli akɛ, adesai fɛɛ yeee emuu, ni mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ mijwɛŋmɔ baama sui kpakpai ni mɛi yɔɔ lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni Yehowa feɔ lɛ.” Ani bo hu obaanyɛ okase Yesu, ni ona mli ohã mɛi yɛ emuu ni wɔ fɛɛ wɔyeee lɛ hewɔ?

Yesu kɛ esane fɛɛ hã Nyɔŋmɔ. Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛi pii kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ kwraa. Mɛi komɛi ná ehe jwɛŋmɔ ni ejaaa, mɛi komɛi hu jɛ lɛ, ni apiŋ lɛ po. Kɛ̃lɛ, emli fuuu. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Etu ehe ewo mɔ ni kojoɔ yɛ jalɛ naa lɛ dɛŋ.” (1 Pet. 2:23) Yesu le akɛ, e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baaye abua lɛ ni efi shi, ni ebaagbala mɛi ni yeɔ lɛ awui lɛ atoi yɛ be ni sa mli.

Kɛ́ mɔ ko ye wɔ sane ni ejaaa, ni wɔmli fu, ni wɔka akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbaafee lɛ eko kɛtse lɛ, ewaaa akɛ wɔbaayafee nɔ ko ni baahã sane lɛ mli awo wu moŋ. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ mlifu tsuuu Nyɔŋmɔ jalɛ nii.” (Yak. 1:20) Kɛ́ wɔsane ja po lɛ, wɔmli ni efu lɛ baanyɛ ahã wɔyafee nɔ ko ni ehiii, ejaakɛ wɔyeee emuu.

Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Germany, ni atsɛɔ lɛ Cathy lɛ nu he akɛ, kɛ́ mɛi ye lɛ sane ni ejaaa, ni lɛ diɛŋtsɛ efãaa ehe lɛ, mɔ ko mɔ ko fãŋ ehe. Shi sɛɛ mli lɛ, ebakase akɛ, esa akɛ ekɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ koni lɛ efã ehe. Enɛ hã etsake esubaŋ. Ewie akɛ: “Be ko ni eho lɛ, akɔɔɔ miblã nɔ loo. Shi bianɛ lɛ, mihe jɔ, ejaakɛ mile akɛ Yehowa miina nibii fɛɛ ni ejaaa ni afeɔ yɛ je lɛ mli lɛ, ni ebaatsu fɛɛ he nii.” Ani mɔ ko eye bo sane ni ejaaa? Belɛ, kasemɔ Yesu ni okɛ ohiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaaye ebua bo ni oya nɔ ofee onii akɛ mɔ ko ni he jɔ.

“MƐI NI HE JƆ LƐ YƐ MIISHƐƐ”

Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ yɛ shihilɛi nɛɛ amli?

Yesu wie akɛ: “Mɛi ni he jɔ lɛ yɛ miishɛɛ.” (Mat. 5:5) Ewiemɔi nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔná miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔfee mɛi ni he jɔ. Naa shihilɛi komɛi amli ni kɛ́ wɔhe jɔ lɛ ebaaye ebua wɔ.

Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ wɔgbalashihilɛ mli naagbai ahe nii. Nyɛmi nuu ko ni jɛ Australia, ni atsɛɔ lɛ Robert lɛ wie akɛ: “Miwie nibii pii ni yɔɔ dɔlɛ mishi miŋa. Jeee akɛ mije gbɛ, shi moŋ miwie yɛ mlifu naa.” Ewie kɛfata he akɛ: “Shi wiemɔ yɔɔ nɛɛ, kɛ́ ená eje onaa lɛ, onyɛɛɛ oku lɛ sɛɛ dɔŋŋ. Kɛ́ mina bɔ ni saji ni miwie lɛ egba enaa waa ehã lɛ, edɔɔ mi waa.”

“Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo” yɛ wɔwiemɔ mli. Bei komɛi lɛ, wɔwieɔ ni wɔsusuuu he, ni enɛ baanyɛ ekɛ naagba aba wɔgbalashihilɛ mli. (Yak. 3:2) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi ni wɔkwɛ wɔwiemɔ jogbaŋŋ. Nakai ni wɔbaafee lɛ baatsɔɔ akɛ wɔhe jɔ.​—Abɛi 17:27.

Robert mia ehiɛ waa akɛ ebaato etsui shi ni ekwɛ ewiemɔ jogbaŋŋ. Mɛni ejɛ mli kɛba? Ewie akɛ: “Gbii etɛ nɛɛ, kɛ́ wɔkpãaa gbee yɛ sane ko he lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ mabo miŋa lɛ toi jogbaŋŋ, mawie kɛ naajɔlɛ, ni maye mimlifu nɔ. Enɛ ehã wɔgbãla lɛ esɔ fe tsutsu lɛ.”

Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, wɔkɛ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ahi shi jogbaŋŋ. Kɛ́ etsɛɛɛ nɔŋŋ wɔmli efu lɛ, wɔnanemɛi fɛɛ baatã yɛ wɔhe. Shi kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔbaa ‘toiŋjɔlɛ ni tamɔ kpãa ni fiɔ wɔ efeɔ wɔ ekome lɛ yi.’ (Efe. 4:2, 3) Cathy, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Bianɛ ni mihe ejɔ lɛ, minyɛɔ mikɛ mɔ fɛɛ mɔ hiɔ shi jogbaŋŋ, eyɛ mli akɛ, mɛi komɛi asane wa moŋ.”

Kɛ́ wɔhe jɔ lɛ, wɔtsui baanyɔ wɔmli. Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, tsakpaa yɛ “hiɛshikamɔ ni jɛ ŋwɛi lɛ,” toiŋjɔlɛ, kɛ mlijɔlɛ teŋ. (Yak. 3:13, 17) Mɛi ni he jɔ lɛ ‘atsui mli jɔ.’ (Abɛi 14:30) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Martin lɛ emia ehiɛ waa akɛ ebaafee mɔ ko ni he jɔ. Ewie akɛ: “Amrɔ nɛɛ, minyɛɔ miŋmɛɔ sane he, ni minaa waaa tamɔ be ko ni eho. Enɛ hewɔ lɛ, miyɛ miishɛɛ ni mitsui enyɔ mimli.”

Anɔkwa, ekolɛ ebaabi ni wɔmia wɔhiɛ waa dani wɔbaanyɛ wɔfee mɛi ni he jɔ. Nyɛmi nuu ko wie akɛ: “Anɔkwale sane ji akɛ, kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, bei komɛi lɛ, mimli fuɔ waa yɛ mimli.” Shi Yehowa, mɔ ni kɛɔ wɔ akɛ wɔfee mɛi ni he jɔ lɛ, baaye abua wɔ ni wɔjie su nɛɛ kpo. (Yes. 41:10; 1 Tim. 6:11) ‘Ebaagbe wɔtsɔsemɔ lɛ naa,’ ni ‘ebaahã wɔhe awa.’ (1 Pet. 5:10) Kɛkɛ lɛ, wɔsɛɛ ko lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔtsɔ tamɔ bɔfo Paulo, ni wɔná “Kristo lɛ mlijɔlɛ kɛ emlihilɛ lɛ” eko.​—2 Kor. 10:1.

^ kk. 2 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.