Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

WALA SHIHILƐ HE SANE

“Mikase Nii Pii Kɛjɛ Mɛi Srɔtoi Adɛŋ!”

“Mikase Nii Pii Kɛjɛ Mɛi Srɔtoi Adɛŋ!”

BE NI miye aaafee afii 20 lɛ, mifata French asraafoi lɛ ahe ni wɔyawuu ta yɛ Algeria. Ajara wɔmli kuikui, ni wɔkuu lɛ tee Algeria gɔji lɛ anɔ. No mli lɛ, ta lɛ mli ewa waa yɛ jɛmɛ. Gbɛkɛ ko be ni duŋ ewo waa lɛ, no mli lɛ eshwɛ mikome too damɔ shia kɛ kotokui ni wɔto wɔkɛfee buuhe lɛ sɛɛ, ni mihiɛ mitu kɛdamɔ shi. Trukaa lɛ, minu gbɛɛmɔ ko tamɔ mɔ ko najiashi, ni mitsui fã waa. No hewɔ lɛ mibo mitsɛ Nyɔŋmɔ ni eye ebua mi, ejaakɛ misumɔɔɔ ni magbe mɔ ko, ni misumɔɔɔ ni agbeɔ mi hu.

Nɔ ni tee nɔ nakai gbɛkɛ lɛ tsake mishihilɛ kwraa, ejaakɛ ehã mibɔi Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ taomɔ. Shi dani matsɔɔ bo bɔ ni sane lɛ yagbe naa ehã lɛ, hã magba bo nibii komɛi ni tee nɔ yɛ migbekɛbiiashi ni hã mishwe waa akɛ makase Nyɔŋmɔ he nii.

NIBII NI MIKASE YƐ MIPAPA DƐŊ

Afɔ mi afi 1937 yɛ Guesnain, ni ji maŋ ko ni yɔɔ France kooyigbɛ ni atsaa ŋai ni akɛfeɔ kootaa yɛ jɛmɛ lɛ. No mli lɛ mipapa tsaa ŋai nɛɛ eko, ni ehã mina akɛ ehi akɛ mɔ baatsu nii waa. Su kroko ni mikase kɛjɛ mipapa dɛŋ ji, jalɛsaneyeli. Su nɛɛ tsirɛ mipapa ni eshwe waa ni eye ebua mɛi ni tsaa ŋai nɛɛ, ejaakɛ nitsumɔ lɛ ni amɛtsuɔ lɛ yɛ oshãra, shi akɛ amɛteŋ mɛi pii yeee jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ ehe yadɔmɔ kui ni fãa mɛi ni tsaa ŋai lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, osato ni osɔfoi lɛ feɔ lɛ wo emli la waa. Osɔfoi nɛɛ yɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli, shi fɛɛ sɛɛ lɛ amɛbiɔ niyenii kɛ shika kɛjɛɔ mɛi ni tsaa ŋai lɛ ni náaa shihilɛ mlɛo lɛ adɛŋ. Osɔfoi lɛ anifeemɔ wo mipapa mli la aahu akɛ ehãaa wɔwie Nyɔŋmɔjamɔ loo Nyɔŋmɔ po he yɛ shĩa.

Be ni mi hu midaa lɛ, mi hu mibasumɔ jalɛsaneyeli waa. Edɔ mi waa akɛ akɛ mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ ni amɛbahi France lɛ yeee jogbaŋŋ. Mikɛ gbɔi nɛɛ abii lɛ fee ekome kɛtswa bɔɔlu, ni wɔjie wɔhiɛtserɛ. Nɔ kome ji akɛ, mimami lɛ jeee France ejɛ, ejɛ Poland. Mishwe waa ni mɛi srɔtoi fɛɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ enyɛmi aye jogbaŋŋ.

MIJWƐŊ NƆ HEWƆ NI WƆYƆƆ SHIHILƐ MLI LƐ HE WAA

Be ni miji asraafonyo lɛ

Yɛ afi 1957 lɛ, amralo lɛ hã miyafata asraafoi lɛ ahe. No ji nɔ ni kɛ mi yaje Algeria gɔji lɛ anɔ nakai gbɛkɛ lɛ tamɔ bɔ ni miwie kɛtsɔ hiɛ lɛ. Be ni minu gbɛɛmɔ ni tamɔ najiashi lɛ ni mibo mitsɛ Nyɔŋmɔ ni eye ebua mi lɛ, miyakwɛ lɛ ŋa mli teji ko ni baa lɛ, shi jeee wɔhenyɛlɔi lɛ eko. Mimu fuaa. Shi nakai sane lɛ kɛ ta lɛ ni awuu lɛ hã mijwɛŋ mishihilɛ he waa. Mibi mihe akɛ, ‘Mɛni hewɔ wɔyɔɔ shihilɛ mli? Ani Nyɔŋmɔ jwɛŋɔ wɔhe? Ani be ko baashɛ ni wɔbaaná toiŋjɔlɛ kɛya naanɔ?’

Be ko be ni miba shĩa koni mibasara mifɔlɔi lɛ, mikɛ Yehowa Odasefonyo ko kpe. Ehã mi Katolikbii a-French Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni atsɛɔ lɛ La Sainte Bible lɛ, ni be ni miku misɛɛ mitee Algeria lɛ, mibɔi kanemɔ. Sane ni mikane yɛ Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ hã mijwɛŋ nii ahe kɛtee shɔŋŋ waa. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ mama tsũ lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ . . . Ni ebaatsumɔ amɛhiŋmɛiiaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni mɔ ko yeŋ awerɛho dɔŋŋ, ni mɔ ko hu fóŋ dɔŋŋ, ni mɔ ko hu piŋŋ dɔŋŋ.” * Enɛ hã minaa kpɛ mihe waa. Mibi mihe akɛ, ‘Enɛ lɛ adesã loo anɔkwale sane?’ Nakai beiaŋ lɛ mileee Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ he nɔ ko tsɔ.

Be ni mishi asraafoi lɛ anitsumɔ lɛ mli kwraa yɛ afi 1959 lɛ, mikɛ Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ François lɛ kpe, ni etsɔɔ mi nibii pii yɛ Biblia lɛ mli. Nɔ kome ni etsɔɔ mi ji akɛ, Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ́i, ni egbɛ́i ji Yehowa. (Lala 83:18) Agbɛnɛ hu, etsɔɔ mi akɛ wɔsɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ baahã aye jalɛ sane yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ebaasaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛfɛo ni etsɔ paradeiso, ni ehã wiemɔi ni yɔɔ Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ aba mli.

Mina akɛ nibii ni etsɔɔ mi lɛ ji anɔkwale, ni eta mitsuiŋ waa, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, mimli fu osɔfoi lɛ waa. Mishwe akɛ mawie mashi amɛ, ni mahã ana akɛ nibii ni amɛtsɔɔ mɛi lɛ jeee anɔkwale. Minyɛɛɛ mato mitsui shi. Minu he akɛ esa akɛ matsu saji ahe nii amrɔ nɔŋŋ, tamɔ bɔ ni no mli lɛ mipapa hu nuɔ he lɛ.

François kɛ minanemɛi Odasefoi krokomɛi lɛ ye amɛbua mi ni mato mitsui shi. Amɛhã minu shishi akɛ, akɛ Kristofoi lɛ wɔnitsumɔ ji ni wɔshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ koni wɔhã mɛi hiɛnɔkamɔ, shi jeee ni wɔkojo mɛi. Nitsumɔ ni Yesu tsu ji ebashiɛ, ni no nɔŋŋ ekɛwo ekaselɔi lɛ dɛŋ akɛ amɛtsu. (Mat. 24:14; Luka 4:43) Agbɛnɛ hu, ehe bahia ni makase bɔ ni akɛ mɛi wieɔ yɛ naajɔlɛ mli kɛ́ esoro nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ yɛ minɔ lɛ he po. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ lɛ nyɔŋ lɛ esaaa akɛ enɔɔ, shi moŋ esa akɛ efee mɔ ni mli jɔ hã mɛi fɛɛ.”​—2 Tim. 2:24.

Fiofio lɛ mibatsake, ni yɛ afi 1959 lɛ, abaptisi mi yɛ kpokpaa nɔ kpee ko shishi ni mibatsɔ Yehowa Odasefonyo. Yɛ nakai kpokpaa nɔ kpee lɛ nɔŋŋ shishi lɛ, mikɛ nyɛmi yoo oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Angèle lɛ kpe, ni miná ehe miishɛɛ waa. Kɛjɛ nakai gbi lɛ sɛɛ lɛ, mifɔɔ lɛ saramɔ yɛ amɛsafo lɛ mli fiofio, ni yɛ afi 1960 lɛ, wɔbote gbalashihilɛ mli. Eji yoo ni nɔ bɛ, ŋa kpakpa, kɛ nikeenii ni jara wa ni jɛ Yehowa ŋɔɔ.​—Abɛi 19:14.

Gbi ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ

MIKASE NII PII YƐ HII NI YƆƆ NIIASHIKPAMƆ NI HIƐ KÃ SHI LƐ ADƐŊ

Kɛjɛ be ni mibɔi Yehowa sɔɔmɔ lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mikase nibii pii ni he hiaa waa yɛ nyɛmimɛi ni hiɛ kã shi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ adɛŋ. Nibii ni mikase lɛ ateŋ ekome ko ni misumɔɔ waa ji, kɛ́ wɔbaaye omanye yɛ nitsumɔ ko ni wa lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔkɛ ŋaa ni awo yɛ Abɛi 15:22 lɛ atsu nii. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ ŋaawolɔi pii yɛ lɛ, nibii yaa nɔ jogbaŋŋ.”

Be ni wɔsɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ eŋa yɛ France yɛ afi 1965 lɛ

Yɛ afi 1964 lɛ, mina bɔ ni wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale hã. Yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, mibɔi sɔɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ, ni misaraa asafoi lɛ ni miwoɔ amɛ hewalɛ koni amɛhe awa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Shi no mli lɛ afii 27 pɛ miye, ni mibɛ niiashikpamɔ. No hewɔ lɛ, mitɔ̃ babaoo. Shi mikase nii kɛjɛ mitɔmɔi lɛ amli. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mikase nii pii kɛjɛ ŋaa ni nyɛmimɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ wo mi lɛ mli.

Nɔkwɛmɔnɔ ko ni mikaiɔ waa nɛ. Be ni mibɔi sɔɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, miyasara asafo ko yɛ Paris. Be ni mimu saramɔ lɛ naa lɛ, nyɛmi nuu ko ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ tsɛ mi akɛ ebaasumɔ ni ekɛ mi asusu nɔ ko he. Mikɛɛ, “Yoo.”

Ebi mi akɛ, “Louis, namɛi datrɛfoi kwɛɔ, helatsɛmɛi loo mɛi ni yɔɔ hewalɛ?”

Mihã hetoo akɛ, “Helatsɛmɛi.”

Ekɛɛ mi akɛ: “Nakai ni. Shi nɔ kome ni miyɔse ji akɛ, oyeɔ bei pii yɛ mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe, tamɔ asafo nɔkwɛlɔ lɛ nɛkɛ. Wɔyɛ mɛi babaoo ni nijiaŋ eje wui ni hiɛ gboɔ loo ni ba asafo lɛ mli etsɛko yɛ wɔsafo lɛ mli. Kɛ́ oná be ohã amɛ, ni ekolɛ po otee amɛshĩai amli okɛ amɛyaye nii lɛ, ebaawo amɛ hewalɛ waa.”

Ŋaa kpakpa nyɛmi nuu nɛɛ wo mi lɛ, ni miná he sɛɛ waa. Bɔ ni esumɔɔ nyɛmimɛi lɛ ta mitsuiŋ waa. No hewɔ lɛ, miba mihe shi ni mikɛ ŋaa ni ewo mi lɛ bɔi nitsumɔ amrɔ nɔŋŋ. Miida Yehowa shi akɛ miná nyɛmimɛi tamɔ nɛkɛ wo mi ŋaa.

Yɛ afi 1969 kɛ afi 1973 lɛ, ahala mi akɛ mikwɛ niyenii he gbɛjianɔtoo nɔ yɛ majimaji ateŋ kpeei enyɔ ni afee yɛ Colombes yɛ Paris lɛ ashishi. Yɛ afi 1973 kpee lɛ shishi lɛ, ehe bahia ni wɔhoo nii wɔhã mɛi aaafee 60,000 gbii enumɔ. Enɛ wo mi jwɛŋmɔ waa. Shi kome ekoŋŋ lɛ, mikɛ ŋaa ni awo yɛ Abɛi 15:22 lɛ tsu nii. Mibi nyɛmimɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli ni yɔɔ niiashikpamɔi yɛ niyenii he gbɛjianɔtoo mli lɛ ŋaawoo. Nyɛmimɛi nɛɛ ekomɛi hɔ̃ɔ loo, mɛi komɛi ji okwaafoi, nihoolɔi, kɛ jarayelɔi. Amɛyelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔnyɛ wɔtsu nitsumɔ ni wa nɛɛ wɔgbe naa.

Yɛ afi 1973 lɛ, afɔ̃ mi kɛ miŋa nine ni wɔbasɔmɔ yɛ Betel yɛ France. Klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni ahã mitsu yɛ jɛmɛ lɛ bafee nitsumɔ ni wa waa kɛhã mi. Akɛɛ mikwɛ gbɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkɛ woji amaje wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Cameroon yɛ Afrika lɛ. Atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ jɛmɛ kɛjɛ afi 1970 kɛyashi afi 1993. Minu he akɛ nitsumɔ nɛɛ da fe mi. Efeɔ mi akɛ nyɛmi nuu lɛ ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ France Betel lɛ yɔse enɛ, no hewɔ lɛ ewo mi hewalɛ. Ekɛɛ mi akɛ: “Woji lɛ ahe miihia wɔnyɛmimɛi lɛ waa yɛ Cameroon. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ ni amɛnine ashɛ nɔ.” Ni nakai pɛpɛɛpɛ wɔfee.

Kpee krɛdɛɛ ko ni wɔkɛ nyɛmimɛi ni jɛ Cameroon lɛ fee yɛ Nigeria yɛ afi 1973

Mifã gbɛ shii abɔ mikɛ asafoŋ onukpai ni yɔɔ maji ni kɛ Cameroon jeɔ husu lɛ amli lɛ yakpe. Nyɛmimɛi hii ni yɔɔ ekãa ni hiɛ kã shi nɛɛ ye amɛbua wɔ ni wɔna gbɛi srɔtoi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔhã wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Cameroon lɛ anine ashɛ woji lɛ anɔ daa. Yehowa jɔɔ wɔmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ. Yɛ nakai afii 20 loo nɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, be ko be ko baaa ni Yehowa webii ni yɔɔ Cameroon lɛ anine shɛɛɛ Buu-Mɔɔ loo Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ nɔ.

Mi kɛ Angèle kɛ kpokpaa nɔkwɛlɔi kɛ amɛŋamɛi ni jɛ Cameroon be ni mikɛ amɛ fee kpee yɛ Nigeria yɛ afi 1977 lɛ

MIKASE NII PII KƐJƐ MIŊA NI MISUMƆƆ LƐ LƐ DƐŊ

Be ni mikɛ Angèle bɔi nyiɛmɔ nɔŋŋ ni mina akɛ esumɔɔ Yehowa waa. Ni be ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, mina enɛ faŋŋ fe tsutsu lɛ po. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbi ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, nakai gbi lɛ gbɛkɛ nɔŋŋ lɛ, ekɛɛ mi akɛ misɔle ni mibi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔsɔmɔ lɛ kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Yehowa ebo nakai sɔlemɔ lɛ toi.

Angèle eye ebua mi hu ni mikɛ mihiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1973 be ni atsɛ wɔ Betel lɛ, no mli lɛ misumɔɔɔ ni miyaa ejaakɛ misumɔɔ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ. Shi Angèle kai mi akɛ wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔhã Yehowa, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa asafo lɛ baakɛɛ wɔ akɛ wɔfee lɛ. (Heb. 13:17) Nɔ ni ewie lɛ ja, no hewɔ lɛ wɔshi kɛtee Betel. Miŋa hiɛ kã shi, enuɔ niiashishi ni esumɔɔ Yehowa waa. Sui nɛɛ ehã suɔmɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli ewa, ni eye ebua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai yɛ afii ni wɔkɛhi shi lɛ amli.

Mi kɛ Angèle yɛ France Betel

Yɛ wɔgbɔlɛ beiaŋ nɛɛ po lɛ, Angèle miiye eebua mi lolo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni asafo lɛ skul srɔtoi ni esa akɛ wɔya lɛ pii yɛ ni Blɔfo akɛtsɔɔ nii yɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, mi kɛ Angèle mia wɔhiɛ waa koni wɔkase Blɔfo wiemɔ jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔtee Blɔfo asafo mli, eyɛ mli akɛ wɔye fe afii 70 yɛ nakai beiaŋ. Akɛni France Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mli nyo ji mi, ni sɔi pii jwere minɔ hewɔ lɛ, ewa kɛhã mi akɛ maná be ni mikɛkase wiemɔ kroko. Shi Angèle ye ebua mi, ni mi hu miye mibua lɛ. Amrɔ nɛɛ, wɔye afii 80 kɛ sɛɛ, shi loloolo lɛ wɔsaa wɔhe kɛhãa asafoŋ kpee lɛ yɛ Blɔfo kɛ French fɛɛ mli. Kɛfata he lɛ, wɔkɛ wɔsafo lɛ yaa shiɛmɔ, ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ wɔkɛ wɔhe woɔ asafoŋ kpeei amli be fɛɛ be ni wɔbaanyɛ. Yehowa eye ebua wɔ ni wɔle Blɔfo lɛ saŋŋ, ni enɛ ehã wɔná jɔɔmɔi pii.

Wɔná jɔɔmɔi nɛɛ ateŋ ekome ko ni sa kadimɔ waa yɛ afi 2017 mli. Mi kɛ Angèle ná hegbɛ wɔtee Skul Kɛhã Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu Mli Bii Kɛ Amɛŋamɛi ni afeɔ yɛ Watchtower Educational Center yɛ Patterson yɛ New York lɛ eko.

Yehowa ji ‘Tsɔɔlɔ Kpele’ lɛɛlɛŋ. (Yes. 30:20) No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ etsɔɔ ewebii fɛɛ nii jogbaŋŋ ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni amɛye. (5 Mo. 4:5-8) Miyɔse akɛ oblahii kɛ oblayei ni boɔ Yehowa kɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ toi lɛ kpɛɔ yiŋ kpakpai yɛ shihilɛ mli, ni amɛdaraa amɛbatsɔmɔɔ Yehowa tsuji anɔkwafoi. Abɛi 9:9 lɛ kɛɔ akɛ: “Wo hiɛshikalɔ ŋaa, ni ehiɛ baakã shi waa fe tsutsu lɛ. Tsɔɔmɔ jalɔ nii, ni ebaakase nii kɛfata enilee lɛ he.”

Bei komɛi lɛ, mijwɛŋɔ nɔ ni tee nɔ aaafee afii 60 ni eho nɛ yɛ Algeria gɔji lɛ anɔ nakai gbɛkɛ lɛ he. No mli lɛ mileee kwraa akɛ maná jɔɔmɔi tamɔ nɛkɛ yɛ mishihilɛ mli. Mikase nii pii kɛjɛ mɛi srɔtoi adɛŋ. Yehowa ehã mi kɛ Angèle ená miishɛɛ waa yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔtsui enyɔ wɔmli. No hewɔ lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔkase nii kɛjɛ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, kɛ nyɛmimɛi ni sumɔɔ lɛ ni hiɛ kã shi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ adɛŋ.

^ kk. 11 Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ Lɛ​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ.