Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 19

Kpojiemɔ Wolo Lɛ—Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Mli Ŋmɛnɛ

Kpojiemɔ Wolo Lɛ—Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Mli Ŋmɛnɛ

“Mɔ ni kaneɔ gbalɛ nɛɛ mli wiemɔi lɛ . . . yɛ miishɛɛ.”​—KPO. 1:3.

LALA 15 Jiemɔ Yehowa Kromɔbi Lɛ Yi!

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔnya Kpojiemɔ wolo lɛ he waa lɛ?

 ANI mɔ ko kɛ efoto albɔm ehã bo ni okwɛ mli pɛŋ? Bei pii lɛ, kɛ́ wɔmiikwɛ albɔm ni tamɔ nakai lɛ mli lɛ, wɔnaa fotoi pii ni wɔleee mɛi ni yɔɔ mli lɛ, ni wɔfiteee be tsɔ yɛ fotoi nɛɛ ahe. Shi kɛ́ wɔyana foto lɛ eko ni wɔfata mɛi ni yɔɔ mli lɛ ahe lɛ, mɛni wɔfeɔ? Wɔmɛɔ fioo, ni wɔkwɛɔ akɛ wɔbaakai be ni asha foto lɛ, he ni asha yɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ mli lɛ lo. Wɔnyaa nakai foto lɛ he waa fe ekrokomɛi lɛ.

2 Kpojiemɔ wolo lɛ tamɔ nakai foto lɛ. Mɛni hewɔ? Kɛhooo kwraa lɛ, yɛ yiŋtoi enyɔ ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔ hewɔ aŋma Kpojiemɔ wolo lɛ. Kpojiemɔ 1:1 lɛ kɛɔ akɛ: “Ninaa ni Yesu Kristo jie lɛ kpo koni ekɛtsɔɔ enyɔji lɛ nibii ni sa akɛ aba mli oya nɔŋŋ.” No hewɔ lɛ, aŋma wolo nɛɛ ahã Nyɔŋmɔ tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã lɛ lɛ, shi jeee mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ gbalɛi ni yɔɔ wolo nɛɛ mli lɛ amlibaa lɛ kɔɔ wɔhe. Kɛ́ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔyɛ Kpojiemɔ wolo lɛ foto lɛ mli.

3-4. Mɛɛ be Kpojiemɔ wolo lɛ etsɔɔ akɛ emli gbalɛi lɛ baaba mli? Ni mɛni esa akɛ enɛ ahã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee?

3 Yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni esa akɛ wɔnya Kpojiemɔ wolo lɛ he waa ji, be ni atsɔɔ akɛ gbalɛi ni yɔɔ mli lɛ baaba mli lɛ. Bɔfo Yohane tsɔɔ be ni gbalɛi nɛɛ baaba mli. Ewie akɛ: “Yɛ mumɔ lɛ naa lɛ, miyaje Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ.” (Kpo. 1:10) Yohane ŋma wiemɔi nɛɛ yɛ aaafee afi 96 Ŋ.B., ni nakai beiaŋ lɛ, “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ” shɛko kwraa. (Mat. 25:14, 19; Luka 19:12) Shi Biblia mli gbalɛi hãa wɔnaa akɛ, “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ” je shishi yɛ afi 1914 be ni awó Yesu Kristo Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ. Kɛjɛ nakai afi lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ lɛ, gbalɛi ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli ni kɔɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe lɛ miiba mli. No hewɔ lɛ, wɔyɛ “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ” mli!

4 Akɛni wɔyɛ be ni sa kadimɔ waa nɛɛ mli hewɔ lɛ, wɔ ji mɛi titri ni esa akɛ wɔbo ŋaa ni awo yɛ Kpojiemɔ 1:3 lɛ toi. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kaneɔ gbalɛ nɛɛ mli wiemɔi lɛ kɛ mɛi ni nuɔ emli wiemɔi lɛ ni amɛyeɔ nibii ni aŋmala yɛ mli lɛ anɔ lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ be ni ato lɛ eshɛ etã.” No hewɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔkane gbalɛ nɛɛ,’ ‘wɔnu emli wiemɔi lɛ,’ ni ‘wɔye nibii ni aŋmala yɛ mli lɛ anɔ.’ Mɛni ji gbalɛ nɛɛ mli wiemɔi lɛ ekomɛi ni esa akɛ wɔye nɔ lɛ?

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ YEHOWA ANÁ JAMƆ NI OJÁA LƐ LƐ HE MIISHƐƐ

5. Mɛɛ gbɛ nɔ Kpojiemɔ wolo lɛ hãa wɔnaa akɛ ehe miihia waa ni wɔfee nibii ni baahã Yehowa aná jamɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he miishɛɛ?

5 Kɛjɛ Kpojiemɔ wolo lɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ mli nɔŋŋ lɛ, wɔnaa akɛ Yesu le nɔ fɛɛ nɔ ni miiya nɔ yɛ asafo fɛɛ asafo mli. (Kpo. 1:12-16, 20; 2:1) Saji ni ekɛmaje asafoi kpawo ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ hãa wɔnaa enɛ. Etsɔɔ Kristofoi ni hi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ nibii pɔtɛɛ ni esa akɛ amɛfee koni Yehowa aná jamɔ ni amɛjáa lɛ lɛ he miishɛɛ. Shi nibii ni ekɛɛ amɛ lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ahe. Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ? Etsɔɔ wɔ akɛ, Kristo Yesu, wɔ-Hiɛnyiɛlɔ lɛ le kɛji wɔmiifee nɔ ni Yehowa sumɔɔ aloo wɔfeee. Yesu tsɔɔ wɔ gbɛ, ebuɔ wɔhe, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni enaaa. Ele nɔ ni esa akɛ wɔfee koni Yehowa aná wɔhe miishɛɛ be fɛɛ be. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi ekɛhã ni esa akɛ wɔye nɔ ŋmɛnɛ?

6. (a) Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Kpojiemɔ 2:3, 4 lɛ, mɛɛ naagba Yesu hã Efeso asafo lɛ na akɛ amɛyɔɔ? (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli?

6 Kanemɔ Kpojiemɔ 2:3, 4. Esaaa akɛ wɔŋmɛɔ klɛŋklɛŋ suɔmɔ ni wɔná wɔhã Yehowa lɛ he. Yesu kɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ akɛ, amɛfi shi ni amɛtee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa yɛ naagbai pii ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ. Shi ehã amɛle akɛ, amɛŋmɛɛ amɛklɛŋklɛŋ suɔmɔ lɛ he. Ekɛɛ amɛ akɛ amɛtsĩɛ nakai suɔmɔ lɛ hiɛ kɛjeee nakai lɛ, Yehowa náŋ jamɔ ni amɛjáa lɛ lɛ he miishɛɛ. Nakai nɔŋŋ wɔ hu ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ wɔmiifi shi lɛ, esa akɛ yiŋtoo hewɔ ni wɔfiɔ shi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akpã gbee. Ejaakɛ jeee nɔ ni wɔfeɔ lɛ pɛ Yehowa kwɛɔ, shi ekwɛɔ yiŋtoo hewɔ ni wɔfeɔ lɛ hu. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiijá Yehowa shi jeee suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ loo nibii ni efee ehã wɔ lɛ hewɔ wɔfeɔ nakai lɛ, enáŋ wɔjamɔ lɛ he miishɛɛ.​—Abɛi 16:2; Mar. 12:29, 30.

7. (a) Tamɔ bɔ ni awie yɛ Kpojiemɔ 3:1-3 lɛ, mɛɛ naagba Yesu na akɛ Sarde asafo lɛ yɔɔ? (b) Mɛni esa akɛ wɔfee?

7 Kanemɔ Kpojiemɔ 3:1-3. Esa akɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔkahã wɔhe jɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Esoro naagba ni no mli lɛ Sarde asafo lɛ yɔɔ lɛ yɛ Efeso nɔ lɛ he. Be ko ni eho lɛ, Sarde asafo lɛ yɛ ekãa waa. Shi amɛhe bɔi jɔɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ amɛ akɛ ‘amɛhiɛ atsɛ̃.’ Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni ekɛɛ amɛ nɛɛ mli? Wɔle akɛ Yehowa hiɛ kpaŋ nɔ ni wɔtsuɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ nɔ. (Heb. 6:10) Shi esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ, akɛni wɔtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli be ko ni eho lɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ wɔbaanyɛ wɔjɔɔ wɔhe. Ekolɛ wɔbɛ hewalɛ bianɛ tamɔ tsutsu lɛ moŋ, shi esa akɛ wɔya nɔ wɔtsu nii waa yɛ “Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli” ni wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔfi shi kɛyashi naagbee.​—1 Kor. 15:58; Mat. 24:13; Mar. 13:33.

8. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni Yesu kɛɛ Laodikea asafo lɛ yɛ Kpojiemɔ 3:15-17 lɛ mli?

8 Kanemɔ Kpojiemɔ 3:15-17. Esa akɛ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ ekãa ni wɔjá lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ. Esoro naagba ni Laodikea asafo lɛ hu yɔɔ. Yesu kɛɛ amɛ akɛ, ‘amɛyɛ kulɔkulɔ’ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Ehã amɛle akɛ, enɛ hewɔ lɛ, ‘amɛmiiye awerɛho ni amɛnii hu yɛ mɔbɔ.’ Ewo amɛ ŋaa ni amɛhã amɛhiɛ adɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. (Kpo. 3:19) Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? Kɛ́ ekãa ni wɔkɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ naa miiba shi lɛ, belɛ esa akɛ wɔsusu nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa kɛ esafo lɛ efee ehã wɔ lɛ ahe koni no akanya wɔ ni wɔhiɛ adɔ ekoŋŋ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli. (Kpo. 3:18) Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkagbo deŋme fe nine yɛ nibii ni wɔtaoɔ wɔná yɛ shihilɛ mli lɛ ahe ni no sa sɔɔmɔ ni wɔsɔmɔɔ Yehowa lɛ he.

9. Yɛ nɔ ni Yesu kɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Pergamo kɛ Tiatira lɛ naa lɛ, mɛni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ he?

9 Esaaa akɛ wɔboɔ mɛi ni ekwa anɔkwa jamɔ lɛ atsɔɔmɔi toi. Yesu bɔ mɛi komɛi ni yɔɔ Pergamo asafo lɛ mli ni kɛ mligbálamɔ miiba nyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ kɔkɔ ni ekɛɛ amɛ akɛ amɛtsake amɛtsui. (Kpo. 2:14-16) Ejie nyɛmimɛi ni yɔɔ Tiatira ni etsi amɛhe kwraa kɛje “Satan nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ahe lɛ ayi, ni ewo amɛ hewalɛ ni ‘amɛhiɛ’ anɔkwale lɛ mli. (Kpo. 2:24-26) No mli lɛ, Kristofoi komɛi yɛ Pergamo kɛ Tiatira ni amɛhã akɛ amale tsɔɔmɔi elaka amɛ, ni Yesu bɔ amɛ kɔkɔ ni amɛtsake amɛtsui. Ni wɔ hu? Esaaa akɛ wɔboɔ tsɔɔmɔi ni kɛ Yehowa susumɔ kpãaa gbee lɛ toi. Bei komɛi lɛ, mɛi ni ekwa anɔkwa jamɔ lɛ feɔ amɛnii tamɔ nɔ ni amɛyɛ anɔkwale lɛ he miishɛɛ, shi amɛnifeemɔi hãa anaa akɛ jeee nakai eji. (2 Tim. 3:5) Kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ewaŋ kwraa kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaayoo amale tsɔɔmɔi ni wɔtsi wɔhe kɛje he.​—2 Tim. 3:14-17; Yuda 3, 4.

10. Mɛni ekoŋŋ wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni Yesu kɛɛ asafoi ni yɔɔ Pergamo kɛ Tiatira lɛ mli?

10 Esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ jeŋba sha mli loo wɔfeɔ wɔnii tamɔ nɔ ni egbaaa wɔnaa. No mli lɛ, Pergamo kɛ Tiatira asafo lɛ yɛ naagba kroko hu. Mɛi komɛi ni yɔɔ nakai asafoi lɛ amli lɛ kɛ amɛhe wo jeŋba sha mli loo amɛfee amɛnii tamɔ nɔ ni egbaaa amɛ naa, ni Yesu wie eshi amɛ yɛ enɛ hewɔ. (Kpo. 2:14, 20) Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo jeŋba sha mli lɛ, Yehowa ekuŋ ehiɛ eshwieŋ nɔ ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔkɛsɔmɔ lɛ loo sɔɔmɔ hegbɛi ni wɔyɔɔ. (1 Sam. 15:22; 1 Pet. 2:16) Eesumɔ ni wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ ekɔɔɔ he eko bɔ ni je lɛ jeŋba ekpɔ̃tɔ̃ ehã.​—Efe. 6:11-13.

11. Kɛbashi he ni wɔshɛ lɛ, mɛni wɔkase? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “ Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Mli Ŋmɛnɛ” lɛ hu.)

11 Kɛbashi he ni wɔshɛ lɛ, mɛni wɔkase? Wɔkase akɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã Yehowa aná jamɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he miishɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiifee nɔ ko ni hãŋ Yehowa aná jamɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkpa amrɔ nɔŋŋ. (Kpo. 2:5, 16; 3:3, 16) Shi nɔ ko hu yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni Yesu kɛɛ asafoi krokomɛi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ mli. Mɛni ni?

TSWAA OFAI SHI AKƐ OBAAFI SHI KƐ́ AAWA BO YI

Kɛjɛ be ni ashɛ Satan afɔ̃ kɛjɛ ŋwɛi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ etutua Nyɔŋmɔ webii lɛ? (Kwɛmɔ kuku 12-16)

12. Mɛni Yesu kɛɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Smirna kɛ Filadelfia lɛ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? (Kpojiemɔ 2:10)

12 Agbɛnɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nɔ ni Yesu kɛɛ asafoi ni yɔɔ Smirna kɛ Filadelfia lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ amɛkashe yiwaa gbeyei ejaakɛ kɛ́ amɛfi shi lɛ, Yehowa baajwere amɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 2:10; 3:10) Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, abaawa wɔyi, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafi shi. (Mat. 24:9, 13; 2 Kor. 12:10) Mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ?

13-14. Te nibii ni awie he yɛ Kpojiemɔ yitso 12 lɛ esa Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe ehã tɛŋŋ?

13 Kpojiemɔ wolo lɛ hãa wɔleɔ akɛ abaawa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi yɛ “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ,” ni ji be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli. Kpojiemɔ yitso 12 lɛ wieɔ akɛ, be ni awó Yesu Kristo maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, ta te shi yɛ ŋwɛi. Yesu Kristo, mɔ ni yɛ ŋwɛi lɛ, atsɛɔ lɛ hu akɛ Mikael lɛ, kɛ ebɔfoi lɛ kɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ wu. (Kpo. 12:7, 8) Aye Satan kɛ edaimonioi lɛ anɔ kunim ni ashɛrɛ amɛ ashwie shikpɔŋ. Kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ, Satan kɛ edaimonioi lɛ ehã mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ miipiŋ waa. (Kpo. 12:9, 12) Te enɛ esa Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe ehã tɛŋŋ?

14 Kpojiemɔ wolo lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni Satan fee enii ehã yɛ enɛ sɛɛ. Akɛni enyɛɛɛ eya ŋwɛi dɔŋŋ hewɔ lɛ, edɔ emlifu lɛ eto mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni eshwɛ lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni “akɛ nitsumɔ ewo amɛdɛŋ akɛ amɛye Yesu he odase lɛ” anɔ. (Kpo. 12:17; 2 Kor. 5:20; Efe. 6:19, 20) Te gbalɛ nɛɛ ba mli ehã tɛŋŋ?

15. Namɛi ‘odasefoi enyɔ’ ni atsĩ amɛtã yɛ Kpojiemɔ yitso 11 lɛ damɔ shi kɛhã? Ni mɛni ba amɛ nɔ?

15 Satan hã ate shi awo mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Amɛji mɛi ni Kpojiemɔ wolo lɛ wie amɛhe akɛ ‘odasefoi enyɔ’ lɛ ni agbe amɛ lɛ. * (Kpo. 11:3, 7-11) Yɛ afi 1918 lɛ, amɔmɔ nyɛmimɛi nɛɛ ateŋ mɛi kpaanyɔ, afolɔ amɛnaa, ni ahã amɛle akɛ abaawo amɛ tsuŋ afii pii. Yɛ mɛi pii ahiɛ lɛ, efee tamɔ nɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eba naagbee.

16. Mɛɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ba yɛ afi 1919? Ni kɛjɛ nakai be lɛ sɛɛ kɛbaa nɛɛ, mɛni Satan efee?

16 Gbalɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 11 lɛ tsɔɔ akɛ, be fioo ko sɛɛ lɛ, abaahã ‘odasefoi enyɔ’ lɛ aba wala mli ekoŋŋ. Bɔ ni gbalɛ nɛɛ ba mli ehã lɛ yɛ naakpɛɛ waa. Yɛ March 1919 lɛ, ajie nyɛmimɛi lɛ kɛjɛ tsuŋwoo mli, ni tsɔɔ akɛ amɛyeee afi po yɛ tsuŋwoo mli. Sɛɛ mli lɛ, ajie saji fɛɛ ni akɛfɔ̃ amɛnɔ lɛ. Nyɛmimɛi lɛ fiteee be kwraa. Amɛje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi ekoŋŋ. Shi enɛ hãaa Satan akpa Nyɔŋmɔ webii lɛ tutuamɔ. Kɛjɛ nakai be lɛ kɛbaa lɛ, efɛ̃ “nu tamɔ faa” koni esha Nyɔŋmɔ webii lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, ehã aawa Nyɔŋmɔ webii fɛɛ ayi waa. (Kpo. 12:15) Enɛ hewɔ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afi shi jogbaŋŋ ni ehã ehemɔkɛyeli mli awa lɛ.​—Kpo. 13:10.

OKƐ ONYƐMƆ FƐƐ ATSU NITSUMƆ NI YEHOWA KƐWO WƆDƐŊ LƐ

17. Eyɛ mli akɛ Satan miiwa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi moŋ, shi nɛgbɛ amɛnáa yelikɛbuamɔ kɛjɛɔ?

17 Kpojiemɔ yitso 12 lɛ tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ baaná yelikɛbuamɔ kɛjɛ he ko ni akpaaa gbɛ. Ewie akɛ, “shikpɔŋ lɛ” baami “faa” lɛ ni Satan fɛ̃ lɛ. (Kpo. 12:16) Te enɛ eba mli ehã tɛŋŋ? Bei komɛi lɛ, kɛ́ aawa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi lɛ, “shikpɔŋ lɛ,” ni ji, gbɛjianɔtoi komɛi ni yɔɔ Satan je lɛ mli ni nuɔ nii ashishi, tamɔ saneyelihei ni yeɔ jalɛ sane lɛ, fãa Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe. Yehowa webii eye kunim yɛ kɔɔtu saji pii amli, ni enɛ ehã amɛná hegbɛi komɛi. Te amɛkɛ hegbɛi nɛɛ kɛ heyeli ni ehã amɛná lɛ etsu nii amɛhã tɛŋŋ? Amɛkɛtsu nitsumɔ ni Yehowa kɛwo amɛdɛŋ lɛ kɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ. (1 Kor. 16:9) Mɛni ji nitsumɔ nɛɛ eko?

Mɛɛ saji enyɔ Nyɔŋmɔ tsuji shiɛɔ? (Kwɛmɔ kuku 18-19)

18. Mɛni ji nitsumɔ titri ni esa akɛ wɔtsu yɛ naagbee gbii nɛɛ amli?

18 Yesu gba akɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ baashiɛ Nyɔŋmɔ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ dani naagbee lɛ aba. (Mat. 24:14) Kɛ́ amɛtee shiɛmɔ lɛ, ŋwɛibɔfo ko loo ŋwɛibɔfoi akuu ko ni awie akɛ ‘amɛhiɛ naanɔ sane kpakpa ni amɛyaajaje amɛtsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku, kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ, kɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ’ lɛ yeɔ amɛbuaa amɛ.​—Kpo. 14:6.

19. Mɛɛ sane kroko mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ shiɛɔ?

19 Yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ ni esa akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ashiɛ lɛ sɛɛ lɛ, mɛni ekoŋŋ esa akɛ amɛfee? Esa akɛ amɛye amɛbua ŋwɛibɔfoi ni awie amɛhe yɛ Kpojiemɔ yitso 8 kɛyashi 10 lɛ koni amɛtsu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ. Nitsumɔ ni akɛwo ŋwɛibɔfoi nɛɛ adɛŋ ji, ni amɛhã mɛi fɛɛ ni sumɔɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ale akɛ, sane baanina amɛ. Nɔ ni Yehowa Odasefoi feɔ kɛyeɔ amɛbuaa ŋwɛibɔfoi nɛɛ ji, amɛhãa Satan je lɛ mli gbɛjianɔtoi srɔtoi lɛ leɔ akɛ, Nyɔŋmɔ baakpãtã amɛhiɛ. Sane nɛɛ ni amɛshiɛɔ lɛ ji nɔ ni Kpojiemɔ wolo lɛ wie he akɛ “nyɔŋmɔŋtɛ kɛ la” lɛ. (Kpo. 8:7, 13) Ehe miihia ni mɛi aná ale akɛ je lɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ koni no atsirɛ amɛ ni amɛtsake ni Yehowa akakpãtã amɛhiɛ yɛ emlifu gbi lɛ lɛ nɔ. (Zef. 2:2, 3) Shi ja wɔyɛ ekãa dani wɔbaanyɛ wɔjaje sane nɛɛ ejaakɛ mɛi sumɔɔɔ kwraa. Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, wɔbaashiɛ kojomɔ sane ko ni baawo mɛi amli la kwraa po fe nɔ ni wɔshiɛɔ bianɛ lɛ.​—Kpo. 16:21.

YE GBALƐ NƐƐ MLI WIEMƆI LƐ ANƆ

20. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli?

20 Akɛni nibii ni aŋmala yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ kɔɔ wɔhe hewɔ lɛ, esa akɛ wɔye “gbalɛ nɛɛ mli wiemɔi lɛ” anɔ waa. (Kpo. 1:3) Shi mɛni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔfi shi kɛ́ aawa wɔ yi, ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ wɔkɛ ekãa ajaje saji nɛɛ? Nibii enyɔ baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee nakai. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji, nɔ ni Kpojiemɔ wolo lɛ etsɔɔ akɛ ebaaba mɛi ni nyɛɔ Nyɔŋmɔ lɛ anɔ. Ni nɔ ni ji enyɔ lɛ ji, jɔɔmɔi ni Kpojiemɔ wolo lɛ etsɔɔ akɛ wɔbaaná wɔsɛɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Wɔbaasusu saji nɛɛ ahe yɛ nikasemɔi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.

LALA 32 Hii Yehowa Gbɛfaŋ!

^ Wɔbei nɛɛ sa kadimɔ waa ejaakɛ gbalɛi ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ miiba mli ŋmɛnɛ. Te gbalɛi nɛɛ saa wɔhe tɛŋŋ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nikasemɔi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, wɔbaasusu Kpojiemɔ wolo lɛ mli otii komɛi ahe. Nikasemɔi nɛɛ baahã wɔna akɛ, kɛ́ wɔye saji ni aŋmala yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ anɔ lɛ, Yehowa baanya jamɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he.

^ Kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ November 15, 2014 Buu-Mɔɔ lɛ bf. 30 lɛ.