Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 23

Nyɛhãa “Yah Lalilɛi” Lɛ Ayaa Nɔ Atsoa Daa

Nyɛhãa “Yah Lalilɛi” Lɛ Ayaa Nɔ Atsoa Daa

Suɔmɔ lalilɛi lɛ tsoɔ grigri tamɔ Yah lalilɛi.’​—SOL. 8:6.

LALA 131 “Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋɔtsa”

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Mɛni Biblia lɛ wie yɛ anɔkwa suɔmɔ he?

 BIBLIA lɛ wie yɛ anɔkwa suɔmɔ he akɛ, “Elalilɛi lɛ tsoɔ grigri tamɔ Yah lalilɛi. Nui ni efee hamahama po nyɛɛɛ agbe suɔmɔ la lɛ, ni fai hu nyɛɛɛ afɔ suɔmɔ kɛya.” b (Sol. 8:6, 7) Wiemɔi nɛɛ ŋɔɔ waa, ni amɛhãa mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ leɔ nɔ ko ni he hiaa waa ni baanyɛ awo amɛ hewalɛ. No ji akɛ, amɛbaanyɛ amɛsumɔ amɛhe waa kɛya naanɔ.

2. Mɛni kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fee lɛ, amɛbaasumɔ amɛhe daa?

2 Kɛ́ suɔmɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɔɔ kɛhã amɛhe lɛ baahi shi daa jio, ehiŋ shi daa jio, fɛɛ damɔ amɛnɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ enɛ ato la ko ni ashɛre he. Kɛ́ akɛ lai wooo mli lɛ, ebaagbo. Shi kɛ́ akɛ lai wo mli be fɛɛ be lɛ, ebaaya nɔ etso. Nakai nɔŋŋ kɛ́ nuu ko kɛ eŋa tee nɔ amɛfee nibii ni baahã suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ mli awa lɛ, amɛsuɔmɔ lɛ mli baawa daa. Bei komɛi lɛ, shika he naagbai, helai, loo biiakwɛmɔ baanyɛ ahã nuu ko kɛ eŋa anu he akɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ he miijɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni “Yah lalilɛi” lɛ aya nɔ atso yɛ ogbãla lɛ mli? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii etɛ ni obaanyɛ ofee koni suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã ohefatalɔ lɛ mli awa be fɛɛ be ni nyɛná miishɛɛ yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli. c

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ WEKUKPAA NI YƆƆ OKƐ YEHOWA TEŊ LƐ MLI AWA BE FƐƐ BE

Esa akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ fɛɛ asumɔ Yehowa waa tamɔ bɔ ni Yosef kɛ Maria sumɔɔ Yehowa lɛ (Kwɛmɔ kuku 3)

3. Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa sumɔɔ Yehowa waa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no yeɔ ebuaa amɛ koni amɛsuɔmɔ lɛ he akajɔ? (Jajelɔ 4:12) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

3 Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa miitao ni “Yah lalilɛi” lɛ aya nɔ atso yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee nibii ni baahã esumɔ Yehowa waa. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baaye ebua amɛ? Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa sumɔɔ Yehowa lɛ, amɛkɛ eŋaawoo baatsu nii oya, ni no hewɔ lɛ, amɛnáŋ naagbai pii ni baahã amɛsuɔmɔ lɛ he ajɔ. Ni kɛ́ amɛná naagba ko po lɛ, amɛbaatsu he nii. (Kanemɔ Jajelɔ 4:12.) Agbɛnɛ hu, mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakase lɛ, ni amɛjieɔ sui tamɔ mlijɔlɛ kɛ tsuishitoo kpo, ni amɛkɛ eshai keɔ. (Efe. 4:32–5:1) Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa jie sui ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ, ewaaa kwraa akɛ amɛbaaya nɔ amɛsumɔ amɛhe waa. Nyɛmi yoo ko ni bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fe afii 25 ni eho nɛ ni atsɛɔ lɛ Lena lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko sumɔɔ Yehowa lɛ, ewaaa akɛ obaasumɔ lɛ ni obu lɛ.” 

4. Mɛni hewɔ Yehowa hala Yosef kɛ Maria akɛ mɛi ni baafɔ Mesia ni baaba wɔsɛɛ lɛ?

4 Hã wɔkwɛ mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni fee nakai. Yɛ David seshibii lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, Yehowa hala Yosef kɛ Maria akɛ mɛi ni baafɔ Mesia ni baaba wɔsɛɛ lɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛsumɔɔ Yehowa waa, ni Yehowa le akɛ, lɛ ji mɔ ni he baahia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi, mɛɛ gbɛ nɔ nyɛbaanyɛ nyɛkase Yosef kɛ Maria?

5. Mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi baanyɛ akase Yosef?

5 Yosef kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi tsu nii amrɔ nɔŋŋ, ni enɛ hã etsɔ wu kpakpa. Kɛ́ hooo kwraa lɛ, Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔi hã lɛ shii etɛ sɔŋŋ yɛ eweku lɛ he. Yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, etsu nɔ ni akɛɛ lɛ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ, kɛ́ ebi ni efee tsakemɔi wuji po. (Mat. 1:20, 24; 2:13-15, 19-21) Akɛni Yosef kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii amrɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, enyɛ ebu Maria he, eye ebua lɛ, ni ehã lɛ nibii ni he hiaa lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nibii nɛɛ ni Yosef fee lɛ hã Maria sumɔ lɛ waa ni ebu lɛ. Wumɛi, nyɛkasea Yosef ni be fɛɛ be lɛ, nyɛtao Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi yɛ bɔ ni nyɛbaakwɛ nyɛweku lɛ nyɛhã lɛ he. d Kɛ́ nyɛtao Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi ni nyɛkɛtsu nii kɛ́ eebi ni nyɛfee tsakemɔi po lɛ, no baatsɔɔ akɛ nyɛsumɔɔ nyɛŋamɛi lɛ waa, ni no baahã nyɛgbãla lɛ asɔ. Nyɛmi yoo ko ni jɛ Vanuatu ni bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fe afii 20 nɛ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ miwu tao Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛtsu nii lɛ, ehãa mibuɔ lɛ waa, ni ehãaa mitsui aye. Ni kɛ́ ekpɛ yiŋ ko hu lɛ, miheɔ miyeɔ akɛ ebaaye omanye.”

6. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋamɛi baanyɛ akase Maria?

6 No mli lɛ, wekukpaa kpakpa yɛ Maria kɛ Yehowa teŋ, ejaakɛ lɛ diɛŋtsɛ efee nibii ni baahã ehemɔkɛyeli lɛ mli awa. Maria le Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, ehe be kɛjwɛŋ nibii ni ekase lɛ anɔ. (Luka 2:19, 51) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, bɔ ni Maria sumɔɔ Yehowa waa lɛ hã etsɔ ŋa kpakpa diɛŋtsɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi yei pii ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakase Maria. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Emiko lɛ wie akɛ: “Be ni miji oshijafo lɛ, miyɛ mi diɛŋtsɛ migbɛjianɔ ni mito kɛhã Biblia kasemɔ, sɔlemɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai. Shi be ni mibote gbalashihilɛ mli lɛ, miwu sɔleɔ ehãa wɔ, ni lɛ etoɔ gbɛjianɔ ni wɔfeɔ nibii krokomɛi ni kɔɔ Yehowa jamɔ lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, mikpa aŋkro nikasemɔ kɛ sɔlemɔ. Mibana akɛ, eji mi diɛŋtsɛ misɔ̃ akɛ mafee nibii ni baahã mi kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa. No hewɔ lɛ, bianɛ lɛ, mito be kɛhã sɔlemɔ, Biblia kanemɔ, kɛ niianɔjwɛŋmɔ.” (Gal. 6:5) Ŋamɛi, kɛ́ nyɛtee nɔ nyɛfee nibii ni baahã nyɛsumɔ Yehowa waa lɛ, nyɛwumɛi lɛ baasumɔ nyɛ waa, ni amɛbaajie nyɛ yi.​—Abɛi 31:30.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ akase bɔ ni Yosef kɛ Maria fee ekome kɛjá Yehowa lɛ?

7 Yosef kɛ Maria fee ekome kɛfee nibii ni baahã suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ mli awa. Amɛyɔse akɛ, ehe miihia waa ni amɛfee ekome akɛ weku kɛjá Yehowa. (Luka 2:22-24, 41; 4:16) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛnáaa enɛ feemɔ mlɛo, titri lɛ be ni amɛbii lɛ ayi bafa lɛ. Shi amɛmia amɛhiɛ amɛfee kɛ̃. Enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ kɛhã mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ. Kɛ́ nyɛyɛ bii, tamɔ bɔ ni no mli lɛ eji yɛ Yosef kɛ Maria gbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nyɛnáŋ lɛ mlɛo akɛ nyɛbaaya asafoŋ kpeei daa loo nyɛfee weku jamɔ, ni ekolɛ ekpakpa ko dani nyɛyi enyɔ lɛ nyɛbaaná be ni nyɛfee ekome kɛkase nii loo nyɛsɔle. Shi nyɛkahãa nyɛhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, kɛ́ nyɛfee ekome kɛjá Yehowa lɛ, nyɛbaasumɔ lɛ waa, ni nyɛbaasumɔ nyɛhe hu waa. No hewɔ lɛ, nyɛhãa Yehowa jamɔ he ahiaa nyɛ waa diɛŋtsɛ.

8. Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa kɛ naagbai miikpe yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli lɛ, mɛni baaye ebua amɛ ni amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaafee ekome kɛjá Yehowa?

8 Kɛ́ nyɛkɛ naagbai miikpe yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli hu? Bei pii lɛ, kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, nyɛnuuu he akɛ nyɛfee ekome kɛfee nibii ni kɔɔ Yehowa jamɔ he. Kɛ́ nakai eji yɛ nyɛgbɛfaŋ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛbɔi sane ko ni yɔɔ miishɛɛ ni sɛɛ kɛɛɛ tsɔ ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛbaasumɔ ni nyɛkase lɛ kasemɔ. Fiofio lɛ, enɛ baahã suɔmɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli awa, ni nyɛbaaná he miishɛɛ akɛ nyɛfee ekome kɛjá Yehowa.

NYƐNÁA BE NYƐHÃA NYƐHE

9. Mɛni hewɔ esa akɛ gbalashihilɛ mli bii aná be amɛhã amɛhe?

9 Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa miitao ni suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli awa be fɛɛ be lɛ, esa akɛ amɛná be amɛhã amɛhe. Kɛ́ oná be ohã ohefatalɔ lɛ, no baaye abua bo ni ole nɔ ni esusuɔ he kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa. (1 Mo. 2:24) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ruslan lɛ kɛ eŋa Lilia bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fe afii 15 ni eho nɛ. Be ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, naa nɔ ni amɛyɔse. Lilia wie akɛ: “Wɔyɔse akɛ wɔnáŋ be pii wɔhãŋ wɔhe tamɔ bɔ ni wɔyasusu lɛ. Nitsumɔ, shĩakwɛmɔ, kɛ sɛɛ mli lɛ, wɔbii lɛ akwɛmɔ he wɔbe fɛɛ. Wɔna akɛ kɛ́ wɔtooo gbɛjianɔ ni wɔná be wɔhã wɔhe lɛ, suɔmɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ he baajɔ.”

10. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ amɛkɛ shishitoo mla ni yɔɔ Efesobii 5:15, 16 lɛ atsu nii?

10 Gbalashihilɛ mli bii, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee koni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nyɛná be nyɛhã nyɛhe? Nɔ kome ni nyɛbaanyɛ nyɛfee ji, ni nyɛbaaje gbɛ nyɛto be pɔtɛɛ ko ni nyɛbaafee ekome kɛfee nɔ ko. (Kanemɔ Efesobii 5:15, 16.) Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Nigeria ni atsɛɔ lɛ Uzondu lɛ wie akɛ: “Kɛ́ miito nibii ni mafee lɛ ahe gbɛjianɔ lɛ, mikɛ be ni mi kɛ miŋa baaná wɔhã wɔhe akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ hu fataa he, ni mihãaa nɔ ko nɔ ko ahe nakai be lɛ.” (Fip. 1:10) Naa bɔ ni kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ŋa ni yɔɔ Moldova ni atsɛɔ lɛ Anastasia lɛ kɛ ebe tsuɔ nii ehãa. Ewie akɛ: “Kɛ́ miyɛ nɔ ko tsumɔ lɛ, mitsuɔ be ni miwu lɛ miitsu esɔ̃i lɛ ahe nii. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ egbe enibii lɛ anaa lɛ, wɔnáa be wɔhãa wɔhe.” Shi kɛ́ bɔ ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛjianɔtoo ji lɛ hewɔ lɛ, ewa kɛhã nyɛ akɛ nyɛbaaná be nyɛhã nyɛhe hu?

Mɛni ji nibii komɛi ni okɛ ohefatalɔ baanyɛ afee ekome kɛfee? (Kwɛmɔ kuku 11-12)

11. Mɛɛ nibii Akwila kɛ Priskila fee ekome kɛfee?

11 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ akase Akwila kɛ Priskila, ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni blema Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo sumɔɔ amɛsane waa lɛ. (Rom. 16:3, 4) Biblia lɛ ewieee nɔ ko tsɔ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ he. Shi ehãa wɔleɔ akɛ, amɛfee ekome kɛtsu nii, amɛfee ekome kɛshiɛ, ni amɛfee ekome kɛye amɛbua mɛi krokomɛi. (Bɔf. 18:2, 3, 24-26) Anɔkwa, be fɛɛ be ni Biblia lɛ baatsĩ Akwila tã lɛ, etsĩɔ Priskila tã, ni be fɛɛ be ni ebaatsĩ Priskila hu tã lɛ, etsĩɔ Akwila tã; etsĩii mɔ kome tã ni ebaashi mɔ kroko lɛ.

12. Mɛni kɛ́ nuu ko kɛ eŋa fee lɛ, ebaahã amɛná be amɛhã amɛhe? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

12 Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ akase Akwila kɛ Priskila? Akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nibii ni etsuɔ yɛ shĩa. Ani nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛtsu nibii nɛɛ ekomɛi ahe nii moŋ fe ni mɔ kome baatsu? Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Akwila kɛ Priskila fee ekome kɛshiɛ. Bo hu obaanyɛ oto gbɛjianɔ koni okɛ ohefatalɔ lɛ afɔ shiɛmɔyaa. Agbɛnɛ hu, Akwila kɛ Priskila fee ekome kɛtsu nii. Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ tsuuu nitsumɔ kome po lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛfee shĩa nii. (Jaj. 4:9) Kɛ́ nyɛfee ekome kɛfee nii lɛ, ehãa nyɛnáa hegbɛ kɛgbaa sane, ni naanyobɔɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli waa. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Robert lɛ kɛ eŋa Linda bote gbalashihilɛ mli nɛ lɛ, afii 50 kɛ sɛɛ nɛ. Ewie akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnáaa be tsɔ kɛjie wɔhiɛtserɛ. Shi kɛ́ miisha nii amli ni miŋa hu miitsumɔ mli loo miihu shĩa lɛ he ni ebafata mihe lɛ, mináa miishɛɛ waa. Kɛ́ wɔfee ekome kɛtsu nii lɛ, ehãa naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli waa ni wɔsumɔɔ wɔhe waa.”

13. Mɛni nuu ko kɛ eŋa baanyɛ afee koni amɛná be ni amɛnáa amɛhãa amɛhe lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ?

13 Shi hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ oyɛ ohefatalɔ lɛ masɛi lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ nyɛná be nyɛhã nyɛhe. Nyɛmi yoo ko ni ebote gbalashihilɛ mli ni yɔɔ Brazil lɛ wie akɛ: “Gbii etɛ nɛɛ, mina akɛ nibii babaoo yɛ ni baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaasusu akɛ akɛni wɔyɛ shĩa kome mli hewɔ lɛ wɔnáa be wɔhãa wɔhe. Shi wɔyɔse akɛ, kɛ́ wɔyɛ he kome lɛ, no pɛ kɛkɛ etsɔɔɔ akɛ wɔná be wɔhã wɔhe. Esa akɛ maná dekã mahã mihefatalɔ lɛ ni mikafee nibii krokomɛi yɛ nakai be lɛ mli.” Naa nɔ ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Bruno lɛ kɛ eŋa Kate feɔ koni amɛkɛ be ni amɛnáa amɛhãa amɛhe lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Bruno wie akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔfoŋ lɛ fɔ̃ɔ afã koni wɔná be nɛɛ he sɛɛ jogbaŋŋ ni nɔ ko nɔ ko akagbala wɔjwɛŋmɔ.”

14. Kɛ́ be fɛɛ be ni nuu ko kɛ eŋa baaná be amɛhã amɛhe lɛ eyagbeɔ naa kɛ mlifu lɛ, mɛni amɛbaanyɛ amɛfee?

14 Shi kɛji esoro nibii ni onyaa he yɛ nibii ni ohefatalɔ lɛ nyaa he lɛ ahe, loo be fɛɛ be ni nyɛbaaná be nyɛhã nyɛhe lɛ, eyagbeɔ naa kɛ mlifu hu? Mɛni obaanyɛ ofee? Bɛ okaiɔ la ni ashɛre ni wɔwie he kɛtsɔ hiɛ lɛ? Kɛ́ ashɛre la lɛ, eheɔ be dani etsoɔ waa. Shishijee lɛ, akɛ lai bibiibibii woɔ mli. Kɛkɛ lɛ, be ni etsoɔ fiofio lɛ, akɛ lai tsei agboiagboi ewo mli. Nakai nɔŋŋ nyɛ hu nyɛbaanyɛ nyɛje shishi fiofio. Ekolɛ daa gbi lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛhe be fioo ni nyɛkɛgba sane loo ni nyɛkɛfee ekome kɛfee nɔ ko. Esa akɛ efee nɔ ko ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛnyaa he ni kɛ béi baŋ. (Yak. 3:18) Kɛ́ nyɛje shishi fiofio lɛ, ekolɛ nyɛsuɔmɔ lɛ baahere ekoŋŋ.

NYƐJIEA BULƐ KPO NYƐTSƆA NYƐHE

15. Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe?

15 Bulɛ he miihia waa yɛ gbalashihilɛ fɛɛ gbalashihilɛ mli. Kɛ́ ashɛre la ni enáaa kɔɔyɔɔ lɛ, egboɔ. Shi kɛ́ ená kɔɔyɔɔ lɛ, etsoɔ waa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ nuu ko kɛ eŋa ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ amɛhe lɛ, amɛsuɔmɔ lɛ he jɔɔ. Shi kɛ́ amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ, ehãa amɛsumɔɔ amɛhe waa. No hewɔ lɛ, te obaafee tɛŋŋ ona kɛji obuɔ ohefatalɔ lɛ lɛɛlɛŋ? Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ onuɔ he akɛ obuɔ ohefatalɔ lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ nakai eji lɛɛlɛŋ. Nɔ ni baahã ona moŋ ji, kɛji ohefatalɔ lɛ nuɔ he akɛ obuɔ lɛ. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Aret lɛ kɛ eŋa Penny bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fe afii 25 ni eho nɛ. Penny wie akɛ: “Akɛni mibuɔ miwu lɛ ni lɛ hu ebuɔ mi hewɔ lɛ, be fɛɛ be lɛ, wɔyɛ miishɛɛ. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ etsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ saji ahe, ejaakɛ ele akɛ mɔ kroko lɛ baabo lɛ toi.” No hewɔ lɛ, mɛni kɛ́ ofee lɛ, ohefatalɔ lɛ baanu he akɛ obuɔ lɛ waa? Nyɛhãa wɔsusua Abraham kɛ Sara he wɔkwɛa.

Kɛ́ nuu ko bo eŋa toi jogbaŋŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ ebuɔ lɛ (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛni kɛ́ wumɛi fee lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛmiikase Abraham? (1 Petro 3:7) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

16 Mɛni Abraham fee ni tsɔɔ akɛ ebuɔ Sara? Kɛ́ Sara miitsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ sane ko he lɛ, eboɔ lɛ toi, ni kɛ́ eetao efee nɔ ko lɛ, esusuɔ bɔ ni Sara baanu he ehã yɛ nɔ ni eyaafee lɛ he lɛ he. Be ko lɛ, Sara hao waa yɛ sane ko he, ni ekɛ emlifu lɛ yato Abraham nɔ ni eshwa lɛ po akɛ lɛ ekɛ nakai naagba lɛ ba. Ani Abraham mli fu lɛ ni ekɛ lɛ wie bɔ ni esaaa? Dabi, efeee nakai. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ele akɛ Sara baa ehe shi waa, ni eyeɔ ebuaa lɛ. Abraham bo lɛ toi, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatsu naagba lɛ he nii. (1 Mo. 16:5, 6) Wumɛi, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛkase yɛ enɛ mli? Nyɛyɛ hegbɛ akɛ nyɛkpɛɔ yiŋ nyɛhãa nyɛweku lɛ. (1 Kor. 11:3) Shi nɔ kome ni nyɛbaanyɛ nyɛfee kɛtsɔɔ akɛ nyɛsumɔɔ nyɛŋamɛi lɛ waa ji, ni nyɛbaabi amɛsusumɔ yɛ yiŋ ni nyɛtaoɔ nyɛkpɛ lɛ he, titri lɛ kɛ́ nakai yiŋkpɛɛ lɛ baasa amɛhe. (1 Kor. 13:4, 5) Bei komɛi hu, yoo lɛ baanyɛ ehao waa ni ekolɛ ebaakɛɛ bo bɔ ni enuɔ he ehãa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, bo lɛ toi jogbaŋŋ, ejaakɛ no baatsɔɔ akɛ obuɔ lɛ. (Kanemɔ 1 Petro 3:7.) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Dmitry lɛ kɛ eŋa Angela bote gbalashihilɛ mli aaafee afii 30 nɛ. Angela tsɔɔ nɔ ko ni ewu lɛ feɔ ni hãa enuɔ he akɛ ebuɔ lɛ waa. Ewie akɛ: “Dmitry boɔ mi toi be fɛɛ be. Kɛ́ mimli efu jio, nɔ ni miwieɔ lɛ he ehiaaa jio, eboɔ mi toi. Kɛ́ mikɛ lɛ ewieee jogbaŋŋ po lɛ, enáa mihe tsui.”

17. Mɛni kɛ́ ŋamɛi fee lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛmiikase Sara? (1 Petro 3:5, 6)

17 Mɛni Sara fee ni tsɔɔ akɛ ebuɔ Abraham? Kɛ́ Abraham kpɛ yiŋ lɛ, efiɔ sɛɛ ni eyeɔ ebuaa ni eye omanye. (1 Mo. 12:5) Be ko lɛ, Abraham ná gbɔi trukaa, ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaahã ahoo nɔ ko ahã amɛ. Ekɛɛ Sara ni ekpa nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ ni eshã blodoi pii ehã amɛ. (1 Mo. 18:6) Sara fo nɔ ni efeɔ lɛ sɛɛ oya, ni efee nɔ ni Abraham kɛɛ efee lɛ. Ŋamɛi, mɛɛ gbɛ nɔ nyɛbaanyɛ nyɛkase Sara? Nɔ kome ni nyɛbaanyɛ nyɛfee ji, ni nyɛbaafĩ yiŋ ni nyɛwumɛi lɛ kpɛɔ lɛ asɛɛ ni nyɛye nyɛbua ni eye omanye. Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, ebaahã nyɛwumɛi lɛ asumɔ nyɛ waa. (Kanemɔ 1 Petro 3:5, 6.) Dmitry ni wɔtsĩ etã yɛ kuku ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ tsɔɔ nɔ ko ni eŋa feɔ ni hãa enaa faŋŋ akɛ eŋa lɛ buɔ lɛ waa. Ewie akɛ: “Kɛ́ mikpɛ yiŋ ko lɛ, Angela yeɔ ebuaa ni eye omanye kɛ́ enyaaa yiŋ ni mikpɛ lɛ he po, ni mihiɛ sɔɔ enɛ waa. Kɛ́ yiŋkpɛɛ lɛ naa eyakpaaa jogbaŋŋ po lɛ, ewieee eshiii mi.” Kɛ́ mɔ ko buɔ bo lɛ, ewaaa kwraa akɛ obaasumɔ lɛ.

18. Kɛ́ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ fee nibii ni baahã suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli awa daa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaaná he sɛɛ?

18 Ŋmɛnɛ lɛ, Satan miitao egbe suɔmɔ ni Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ yɔɔ kɛhã amɛhe lɛ kwraa. Ele akɛ, kɛ́ amɛsuɔmɔ lɛ he jɔ lɛ, fiofio lɛ wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli baagbɔjɔ. Shi wɔle akɛ, nɔ ko nɔ ko nyɛŋ agbe anɔkwa suɔmɔ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa suɔmɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli awaa tamɔ suɔmɔ ni awie he yɛ Solomon Lala lɛ mli lɛ. Nɔ ni baahã nyɛnyɛ nyɛfee enɛ ji, ni nyɛbaahã Yehowa he ahia nyɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli, nyɛbaaná be nyɛhã nyɛhe, ni nyɛjie bulɛ kpo nyɛtsɔɔ nyɛhe. Kɛ́ nyɛfee nibii nɛɛ, nyɛgbalashihilɛ lɛ baawo Yehowa, mɔ ni bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔjie anɔkwa suɔmɔ kpo lɛ, hiɛ nyam, ni suɔmɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ baatso kɛya naanɔ tamɔ la ni akɛ lai miiwo mli daa.

LALA 132 Wɔfee Ekome Agbɛnɛ

a Gbalashihilɛ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ. Kɛ́ nuu ko kɛ yoo ko bote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛbaanyɛ amɛjie suɔmɔ ni mli wa kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Shi bei komɛi lɛ, nakai suɔmɔ lɛ he baanyɛ ajɔ. Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo ni oya nɔ osumɔ ohefatalɔ lɛ waa koni nyɛgbãla lɛ asɔ.

b Biblia lɛ tsɛɔ anɔkwa suɔmɔ, ni ji, suɔmɔ ni tsakeee ni hiɔ shi daa lɛ akɛ, “Yah lalilɛi,” ejaakɛ suɔmɔ ji Yehowa su titri.

c Kɛ́ ohefatalɔ lɛ bɛ asafo lɛ mli po lɛ, kɛ́ okɛ ŋaawoi nɛɛ tsu nii lɛ, ebaanyɛ ehã miishɛɛ ahi nyɛgbalashihilɛ lɛ mli.​—1 Kor. 7:12-14; 1 Pet. 3:1, 2.

d Ŋaawoi kpakpai nɛɛ ekomɛi yɛ saji ni yitso ji, “Yelikɛbuamɔ Kɛhã Weku Lɛ” amli yɛ jw.org lɛ kɛ JW Library® lɛ nɔ.