Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 47

Ani Obaaná Hemɔkɛyeli Ni Mli Wa?

Ani Obaaná Hemɔkɛyeli Ni Mli Wa?

“Nyɛkayea nyɛtsui. Nyɛjiea hemɔkɛyeli kpo.”​—YOH. 14:1; shn.

LALA 119 Esa Akɛ Wɔná Hemɔkɛyeli

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ sane ekolɛ wɔbaabi wɔhe?

ANI bei komɛi lɛ, kɛ́ osusu nibii ni kamɔ wɔhiɛ, tamɔ amale jamɔ hiɛ ni abaakpãtã, tutuamɔ ni Gog ni jɛ Magog lɛ baatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ, kɛ Harmagedon ta lɛ he lɛ, otsui fãa? Ani bei komɛi lɛ obiɔ ohe akɛ, ‘Kɛ́ nibii ni yɔɔ gbeyei nɛɛ ba lɛ, ani manyɛ mafi shi ni maye Yehowa anɔkwa kɛyashi naagbee?’ Kɛ́ obi ohe enɛ pɛŋ lɛ, belɛ nikasemɔ nɛɛ ni kɔɔ wiemɔi ni Yesu wie yɛ ŋmalɛ ni nikasemɔ lɛ damɔ nɔ lɛ mli lɛ he lɛ baaye abua bo waa. Yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ, Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛkayea nyɛtsui. Nyɛjiea hemɔkɛyeli kpo.” (Yoh. 14:1; shn.) Kɛ́ wɔhemɔkɛyeli mli wa lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ anaa.

2. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa? Ni mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Kɛ́ wɔsusu bɔ ni wɔfeɔ wɔnii amrɔ nɛɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ he lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔle nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa, ejaakɛ ebaahã wɔna shihilɛi ni kɛ́ wɔkɛkpe lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli gbɔjɔɔ. Kɛ́ wɔnyɛ wɔdamɔ shihilɛ ko ni mli wa naa lɛ, ehãa wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa, ni wɔsɛɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni mli wa kpe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu shihilɛi ejwɛ komɛi ni Yesu kaselɔi lɛ kɛkpe ni hã amɛna akɛ esa akɛ amɛhã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa waa lɛ ahe. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔdamɔ shihilɛi ni tamɔ nakai ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe ŋmɛnɛ lɛ anaa kɛ bɔ ni no baasaa wɔ kɛhã nibii ni wɔkɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ.

ESA AKƐ WƆNÁ HEMƆKƐYELI AKƐ NYƆŊMƆ BAAKWƐ WƆ YƐ HELOŊ GBƐFAŊ

Kɛ́ wɔhe fi wɔ yɛ shika gbɛfaŋ po lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa (Kwɛmɔ kuku 3-6)

3. Mɛni sane ni Yesu wie yɛ Mateo 6:30, 33 lɛ hãa wɔleɔ yɛ hemɔkɛyeli he?

3 Wekuyitso fɛɛ wekuyitso miisumɔ ni enyɛ ehã eŋa kɛ ebii lɛ niyenii, atade, kɛ he ko ni sa ni amɛbaahi. Shi jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo yɛ jeŋ ni mli shihilɛ wa nɛɛ mli. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ekomɛi anitsumɔ eje amɛdɛŋ, ni yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛná ekroko lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛnáko eko. Mɛi komɛi hu ená eko, shi akɛni eji nitsumɔ ni teɔ shi ewoɔ Biblia mli shishitoo mlai hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsu. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ, esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, Yehowa baatsɔ gbɛ ko nɔ kɛ̃ ehã wɔ kɛ wɔweku lɛ nibii ni he hiaa wɔ lɛ. Yesu fee enɛ faŋŋ ehã ekaselɔi lɛ yɛ Gɔŋ Nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. (Kanemɔ Mateo 6:30, 33.) Kɛ́ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ Yehowa shiŋ wɔ kɔkɔɔkɔ lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ. Ni kɛ́ wɔna bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa wɔ kɛ wɔheloonaa hiamɔ nii lɛ, wɔbaabɛŋkɛ lɛ kpaakpa, ni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa.

4-5. Mɛni ye ebua weku ko ni amɛhaooo fe nine be ni amɛhe fi amɛ lɛ?

4 Naa bɔ ni Yehowa ye ebua nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Venezuela ni atsɛɔ lɛ Miguel Castro lɛ kɛ eweku lɛ be ni amɛhe fi amɛ lɛ. Be ko ni eho lɛ, amɛyɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋmɔ, ni no hãa amɛnáa nɔ ko amɛkɛkwɛɔ amɛhe. Shi be ko lɛ, hii komɛi ni hiɛ tui bashwie amɛ kɛje amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ni amɛkɔ amɛŋmɔ lɛ. Miguel wie akɛ: “Bianɛ lɛ, wɔyabi mɔ ko shikpɔŋ bibioo ko, ni no nɔ wɔduɔ nii yɛ ni wɔkɛkwɛɔ wɔhe. Daa leebi lɛ, misɔleɔ mibiɔ Yehowa koni ehã wɔná nibii ni he hiaa wɔ kɛhã nakai gbi lɛ.” Eyɛ mli akɛ nibii amli ewa kɛhã Nyɛminuu Castro kɛ eweku lɛ moŋ, shi amɛheɔ amɛyeɔ waa akɛ, Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ, baakwɛ amɛ daa gbi, ni enɛ hewɔ lɛ amɛfolɔɔɔ asafoŋ kpeei amli, ni amɛyaa shiɛmɔ daa. Amɛkɛ Yehowa sɔɔmɔ shwɛɛɛ kwraa, ni Yehowa hãa amɛ nɔ ni he hiaa amɛ be fɛɛ be.

5 Yɛ shihilɛ ni mli wa ni Miguel kɛ eŋa Yurai kɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa nibii ni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa amɛ lɛ anɔ. Bei komɛi lɛ, Yehowa taa amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ atsuiŋ koni amɛke amɛ nibii komɛi ni he hiaa amɛ lɛ, loo amɛye amɛbua Miguel ni ená nɔ ko etsu. Bei komɛi hu lɛ, Yehowa tsɔɔ nitsumɔhe nine lɛ nɔ ehãa amɛ nibii komɛi ni he hiaa amɛ lɛ. Yehowa etsɔɔ faŋŋ akɛ, eshiko amɛ, ni enɛ ehã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli ewa fe tsutsu lɛ po. Be ko lɛ, amɛbiyoo nukpa Yoselin tsĩ nɔ ko pɔtɛɛ ni Yehowa fee kɛye ebua amɛ lɛ tã, kɛkɛ ni ewie akɛ: “Mina faŋŋ akɛ, Yehowa ni ye ebua wɔ, ni enɛ wo mi hewalɛ waa. Yehowa ji minaanyo, ni miyɛ hemɔkɛyeli akɛ, ebaaye ebua mi daa.” Ewie kɛfata he akɛ: “Shihilɛi ni mli wawai ni wɔweku lɛ kɛkpe lɛ esaa wɔ kɛhã shihilɛi ni mli wawai fe no po ni wɔkɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ.”

6. Kɛ́ ohe fi bo yɛ shika gbɛfaŋ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa?

6 Ani bo hu ohe efi bo waa? Belɛ ekã shi faŋŋ akɛ, onáaa shihilɛ lɛ mlɛo. Shi obaanyɛ otsɔ nɔ ohã ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. Sɔlemɔ ohã Yehowa ni okane Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 6:25-34 lɛ ni ojwɛŋ nɔ. Hemɔ be osusu niiashikpamɔi ni mɛi ená yɛ wɔbei nɛɛ amli ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa kwɛɔ mɛi ni kɛ esɔɔmɔ lɛ shwɛɛɛ kwraa lɛ ahe. (1 Kor. 15:58) Kɛ́ ofee nakai lɛ, hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ Yehowa baaye ebua bo tamɔ bɔ ni eye ebua mɛi krokomɛi ni kɛ naagbai ni tamɔ onɔ lɛ ekpe lɛ mli baawa. Yehowa le nɔ ni he hiaa bo, ni ele bɔ ni ebaanyɛ efee ekɛdro bo hu. Kɛ́ ona Yehowa nine yɛ oshihilɛ mli lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baaya nɔ awa, ni no baaye abua bo ni onyɛ odamɔ shihilɛi ni okɛbaakpe wɔsɛɛ ni mli wa fe nɔ ni okɛkpeɔ bianɛ lɛ po lɛ anaa.​—Hab. 3:17, 18.

ESA AKƐ WƆNÁ HEMƆKƐYELI KƐ́ WƆKƐ NAAGBA WULU KO KPE

Kɛ́ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli wa lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ naagbai wujiwuji ni tamɔ kɔɔyɔɔ ni naa wa lɛ anaa (Kwɛmɔ kuku 7-11)

7. Yɛ amaniɛ ni abɔ yɛ Mateo 8:23-26 lɛ naa lɛ, be ni “kɔɔyɔɔ ni naa wa” ko tswa lɛ mɛni kaselɔi lɛ fee? Ni mɛni no hã ana yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he?

7 Be ko lɛ, Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ta lɛlɛ mli ni kɔɔyɔɔ ko ni naa wa waa bɔi tswaa. Bɔ ni Yesu tsu shihilɛ nɛɛ he nii ehã kɛ nɔ ni ewie yɛ he lɛ hã ekaselɔi lɛ na akɛ esa akɛ amɛhã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa. (Kanemɔ Mateo 8:23-26.) Be ni kɔɔyɔɔ lɛ tswaa ni ŋshɔkei lɛ kumɔɔ woɔ lɛlɛ lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yesu ewɔ. Shi no mli lɛ ekaselɔi lɛ atsui efã. No hewɔ lɛ, amɛyatsĩɛ lɛ ni amɛkɛɛ lɛ akɛ ehere amɛyiwala. Yesu bi amɛ akɛ: “Nyɛ ni nyɛhemɔkɛyeli faaa, mɛni hewɔ nyɛsheɔ gbeyei nɛkɛ?” Kulɛ esa akɛ kaselɔi lɛ ayɔse akɛ, Yehowa baanyɛ ebu Yesu kɛ mɛi ni fata ehe lɛ ahe aahu. Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli? No ji, kɛ́ wɔyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ naagbai wujiwuji ni tamɔ “kɔɔyɔɔ ni naa wa” lɛ anaa.

8-9. Mɛɛ naagba wulu Anel kɛkpe? Ni mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ naa?

8 Be ni nyɛmi yoo oshijafo ko ni jɛ Puerto Rico ni atsɛɔ lɛ Anel lɛ kɛ naagba wulu ko kpe ni enyɛ edamɔ naa lɛ, no hã ehemɔkɛyeli lɛ mli wa. Naagba ni ekɛkpe lɛ ji, yɛ afi 2017 lɛ, ‘kɔɔyɔɔ ko ni naa wa’ ni atsɛɔ lɛ Hurricane Maria lɛ tswa ni efite eshĩa lɛ. Agbɛnɛ hu, kɔɔyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, enitsumɔ fite. Anel wie akɛ: “Mihao waa yɛ be nɛɛ mli. Shi misɔle ni mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni mihãaa bɔ ni mihao lɛ atsĩ minaa ni mikafee nibii ni esa akɛ mafee lɛ.”

9 Anel tsɔɔ nɔ kroko hu ni ye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ shihilɛ ni mli wa ni ekɛkpe lɛ naa. No ji, toiboo. Ewie akɛ: “Mikɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa asafo lɛ kɛhã lɛ tsu nii, ni no ye ebua mi ni mihaooo fe nine. Yehowa tsɔ minyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ eye ebua mi. Amɛwo mi hewalɛ, ni amɛye amɛbua mi yɛ heloŋ gbɛfaŋ hu. Yehowa hã mi fe nɔ ni mibi lɛ lɛ po, ni no hã mihemɔkɛyeli lɛ mli wa waa.”

10. Kɛ́ okɛ naagba wulu ko miikpe lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

10 Ani okɛ naagba wulu ko ni tamɔ ‘kɔɔyɔɔ ni naa wa’ miikpe yɛ oshihilɛ mli? Ekolɛ adebɔɔ naa oshãra ko hewɔ lɛ, oona nɔ waa. Aloo ekolɛ ooye hela ko ni naa wa waa, ni ehã ohao aahu akɛ, oleee nɔ ni obaafee po. Ekolɛ bei komɛi po lɛ, ehãa oyeɔ otsui waa. Shi kaahã ohiɛ kpa Yehowa nɔ yɛ otsuiyeli lɛ hewɔ. Sɔlemɔ waa ohã lɛ, ni ojwɛŋ bɔ ni eye ebua bo be ko ni eho lɛ nɔ koni no ahã ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. (Lala 77:11, 12) Hemɔ oye akɛ Yehowa shiŋ bo kɔkɔɔkɔ.

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaabo mɛi ni nyiɛ hiɛ lɛ toi be fɛɛ be?

11 Mɛni ji nɔ kroko ni baaye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ naagba wulu ko kpe? Tamɔ bɔ ni Anel wie lɛ, no ji toiboo. Hemɔ mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ oye ejaakɛ Yehowa kɛ Yesu heɔ amɛ amɛyeɔ. Bei komɛi lɛ, wɔbaana gbɛtsɔɔmɔi ni mɛi ni nyiɛ hiɛ lɛ kɛbaahã lɛ akɛ jwɛŋmɔ bɛ mli. Shi kɛ́ wɔbo amɛ toi lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ aniiashikpamɔi hãa wɔnaa akɛ, mɛi ni boɔ gbɛtsɔɔmɔ toi lɛ, ebaa amɛwala yi. (2 Mo. 14:1-4; 2 Kro. 20:17) Jwɛŋmɔ saji ni tamɔ nakai lɛ anɔ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaabo gbɛtsɔɔmɔ fɛɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Yehowa asafo lɛ kɛbaahã lɛ toi. (Heb. 13:17) Ni osheŋ amanehulu kpeteŋkpele ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ gbeyei.​—Abɛi 3:25.

ESA AKƐ WƆNÁ HEMƆKƐYELI KƐ́ AYE WƆ SANE FƆŊ

Kɛ́ wɔhiɛ sɔlemɔ mli daa lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa (Kwɛmɔ kuku 12)

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Luka 18:1-8 lɛ hãa wɔnaa akɛ kɛ́ wɔyɛ hemɔkɛyeli lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ?

12 Yesu le akɛ, kɛ́ aye ekaselɔi lɛ sane fɔŋ lɛ, no baanyɛ asa amɛhemɔkɛyeli lɛ he. No hewɔ lɛ, egba amɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni baaye abua amɛ ni amɛnyɛ amɛdamɔ shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ naa, ni abɔ he amaniɛ yɛ Luka wolo lɛ mli. Yɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, Yesu wie akɛ yoo okulafo ko tee kojolɔ ko ni jeee jalɔ lɛ ŋɔɔ ni eyakpa lɛ fai koni eye esane ehã lɛ. Yoo lɛ he eye akɛ, kɛ́ etee nɔ ekpa kojolɔ lɛ fai lɛ, kojolɔ lɛ baaye esane lɛ ehã lɛ. Ni nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? Yehowa yeɔ jalɛ sane. No hewɔ lɛ, Yesu wie akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani Nyɔŋmɔ yeŋ jalɛ sane ehãŋ mɛi ni ehala ni bolɔɔ tsɛɔ lɛ jetsɛremɔ kɛ jenamɔ lɛ?” (Kanemɔ Luka 18:1-8.) Kɛkɛ ni ekɛshi sɛɛ akɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ Bi lɛ ba lɛ, ani ebaaba ebana hemɔkɛyeli nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛɛlɛŋ?” Kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi ni wɔya nɔ wɔkpa Yehowa fai ni etsu saji ahe nii ehã wɔ ni no baatsɔɔ akɛ, wɔhemɔkɛyeli mli wa tamɔ yoo okulafo lɛ. Kɛ́ wɔyɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai lɛ, wɔbaaná nɔmimaa akɛ, tsɛ etsɛ jio, mra efee jio, Yehowa baaye ebua wɔ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔhe wɔye akɛ sɔlemɔ tsuɔ nii waa. Bei komɛi lɛ, Yehowa baanyɛ ehã wɔsɔlemɔi ahetoo yɛ gbɛ ni wɔkpaaa gbɛ nɔ.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ ye ebua weku ko be ni aye amɛ sane fɔŋ lɛ?

13 Naa niiashikpamɔ ni nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Democratic Republic of the Congo, ni atsɛɔ lɛ Vero lɛ ná. Vero wu sɔmɔɔɔ Yehowa, ni amɛyɛ biyoo ni eye afii 15. Be ko lɛ, asraafoi batutua amɛkrowa lɛ, ni no hewɔ lɛ amɛjo foi kɛshi jɛmɛ. Be ni amɛyaa yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, asraafoi komɛi wa amɛ ni amɛkɛɛ amɛ akɛ amɛbaagbe amɛ. Vero tsui fã ni ebɔi yaafo, shi ebiyoo lɛ sɔle waa koni ekɛshɛje emami mii, ni ekɛ Yehowa gbɛ́i lɛ tsu nii shii abɔ yɛ esɔlemɔ lɛ mli. Be ni esɔle egbe naa lɛ, asraafoi lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ bi lɛ akɛ, “Oblayoo, namɔ tsɔɔ bo bɔ ni asɔleɔ?” Oblayoo lɛ hã hetoo akɛ, “Mimami ni tsɔɔ mi, ni ekɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ Mateo 6:9-13 lɛ ni fee nakai.” Asraafoi lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ, “Oblayoo, okɛ ofɔlɔi lɛ aya yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni Yehowa nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ abu nyɛhe!”

14. Mɛɛ shihilɛ kroko baanyɛ ahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli agbɔjɔ? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa?

14 Niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, esaaa akɛ wɔkɛ sɔlemɔ shwɛɔ kwraa. Shi bei komɛi lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ Yehowa hãaa osɔlemɔi lɛ ahetoo mra loo yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni no baanyɛ ahã ohemɔkɛyeli lɛ mli agbɔjɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Bɔ ni yoo okulafo lɛ ni Yesu wie ehe yɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ fee lɛ, yaa nɔ osɔle, ni oná hemɔkɛyeli akɛ Nyɔŋmɔ kwaŋ bo ni ebaatsɔ gbɛ ko nɔ kɛ̃ ehã osɔlemɔ lɛ hetoo yɛ be ni sa mli. Yaa nɔ okpa lɛ fai ni edro bo emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Fip. 4:13) Kaimɔ akɛ, etsɛŋ Yehowa baajɔɔ bo waa, ni ohiɛ baakpa onaagbai lɛ fɛɛ anɔ. Kɛ́ okɛ ohiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni onyɛ odamɔ kai ni okɛkpeɔ amrɔ nɛɛ anaa lɛ, no baawaje bo ni onyɛ odamɔ naagbai ni okɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ anaa.​—1 Pet. 1:6, 7.

ESA AKƐ WƆNÁ HEMƆKƐYELI KƐ́ WƆKƐ NAAGBA KO NI DA FE WƆ LƐ KPE

15. Tamɔ bɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ Mateo 17:19, 20 lɛ, mɛɛ naagba Yesu kaselɔi lɛ kɛkpe?

15 Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ, kɛ́ amɛyɛ hemɔkɛyeli lɛ, no baaye ebua amɛ ni amɛye naagbai ni dara fe amɛ lɛ po anɔ. (Kanemɔ Mateo 17:19, 20.) Yesu kaselɔi lɛ nyɛɔ amɛfamɔɔ daimonioi kɛjeɔ mɛi amli. Shi be ko lɛ, amɛyanyɛɛɛ amɛfa daimonio ko kɛje oblanyo ko mli. Mɛni hã eba lɛ nakai? Yesu kɛɛ amɛ akɛ, amɛhemɔkɛyeli ni faaa lɛ hewɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ, kɛ́ amɛyɛ hemɔkɛyeli ni fa lɛ, amɛbaanyɛ amɛye naagbai ni dara tamɔ gɔji po anɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ naagbai ni dara fe wɔ akpe.

Shihilɛi komɛi baanyɛ ahã wɔye awerɛho waa, shi wɔhemɔkɛyeli lɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Geydi hemɔkɛyeli lɛ eye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ ewu lɛ gbele lɛ naa?

16 Naa nyɛmi yoo ko ni jɛ Guatemala ni atsɛɔ lɛ Geydi lɛ niiashikpamɔ. Be ko be ni ekɛ ewu Edi jɛ asafoŋ kpee amɛmiiba shĩa lɛ, awuiyelɔi komɛi gbe ewu lɛ. Geydi tsui kumɔ. Shi mɛɛ gbɛ nɔ ehemɔkɛyeli lɛ eye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ ewerɛhoyeli lɛ naa? Ewie akɛ: “Mishɛɔ mijatsu lɛ mifɔ̃ɔ Yehowa nɔ kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ, ni no hãa mihe jɔɔ mi. Agbɛnɛ hu, bɔ ni miwekumɛi kɛ minanemɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yeɔ amɛbuaa mi lɛ hãa minaa akɛ, Yehowa susuɔ mihe lolo. Mihe ni mikɛwoɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli waa lɛ yeɔ ebuaa mi ni miyeee awerɛho tsɔ, ni ewaa mi ni mikaye mitsui yɛ wɔ́ he. Nɔ ni mitsɔ mli nɛɛ ehã mina akɛ, kɛ́ mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa, Yesu, kɛ asafo lɛ nɔ lɛ, manyɛ madamɔ naagba fɛɛ naagba ni mikɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ naa.”

17. Kɛ́ wɔkɛ naagbai ni dara fe wɔ kpe lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee?

17 Ani owekunyo ko loo onaanyo ko ni osumɔɔ esane waa lɛ egbo ni no hewɔ lɛ ooye awerɛho? Belɛ, kanemɔ mɛi ni gboi ni atee amɛ shi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sane koni no ahã hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ abaatee gbohii lɛ ashi lɛ mli awa. Ani ashwie owekunyo ko kɛje asafo lɛ mli ni no ehã otsui ekumɔ? Belɛ, kasemɔ nibii ni baahã ohe oye waa akɛ, Yehowa tsɔsemɔ lɛ nɔ bɛ. Naagba fɛɛ naagba ni okɛbaakpe lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ hegbɛ ni oná ni okɛbaahã ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. Jɛɛ otsuiŋ osɔle ohã Yehowa. Kaatse ohe kɛje onyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe, moŋ lɛ, okɛ amɛ abɔ gbagbalii. (Abɛi 18:1) Feemɔ nibii ni baaye abua bo ni oya nɔ osɔmɔ Yehowa kɛ́ amɛfeemɔ hãa okaiɔ omanehulu lɛ po. (Lala 126:5, 6) Yaa asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ daa, ni okane Biblia lɛ daa gbi. Be fɛɛ be lɛ, susumɔ nibii kpakpai pii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ ahe. Kɛ́ ona bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa bo lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baawa.

“HÃ WƆHEMƆKƐYELI LƐ ADA”

18. Kɛ́ oyɔse akɛ ohemɔkɛyeli lɛ mli waaa lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

18 Kɛ́ naagbai ni okɛkpe be ko ni eho loo nɔ ni okɛkpeɔ amrɔ nɛɛ ehã ona akɛ ohemɔkɛyeli lɛ mli waaa lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? Nɔ najiaŋ ni onijiaŋ baaje wui lɛ, naa lɛ akɛ hegbɛ ni oná ni okɛbaahã ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. Kpa Yehowa fai ni ehã ‘ohemɔkɛyeli lɛ ada,’ tamɔ Yesu bɔfoi lɛ fee lɛ. (Luka 17:5) Agbɛnɛ hu, jwɛŋmɔ niiashikpamɔi ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ anɔ. Kaimɔ bei srɔtoi ni Yehowa eye ebua bo, tamɔ Miguel kɛ Yurai fee lɛ. Bɔ ni Vero biyoo lɛ kɛ Anel sɔle lɛ, bo hu sɔlemɔ waa ohã Yehowa, titri lɛ kɛ́ okɛ naagba wulu ko kpe. Kaimɔ akɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ owekumɛi loo onanemɛi anɔ eye ebua bo tamɔ eye ebua Geydi lɛ. Kɛ́ ohã Yehowa ye ebua bo ni onyɛ odamɔ kai ni okɛkpeɔ amrɔ nɛɛ anaa lɛ, no baahã hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ ebaaye ebua bo ni onyɛ odamɔ kai ni okɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ anaa lɛ mli awa.

19. Mɛni Yesu he eye? Ni mɛni bo hu obaanyɛ ohe oye?

19 Yesu hã ekaselɔi lɛ le he ni hemɔkɛyeli he miihia amɛ yɛ. Shi eyiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi bibioo po akɛ, Yehowa baaye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛdamɔ kai ni amɛkɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ anaa. (Yoh. 14:1; 16:33) Yesu he eye hu akɛ, asafoku babaoo ko baaná hemɔkɛyeli ni mli wa ni amɛbaaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. (Kpo. 7:9, 14) Ani obaafata asafoku babaoo nɛɛ he? Kɛ́ oŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni obaaná amrɔ nɛɛ kɛtswa ohemɔkɛyeli lɛ oma shi lɛ, Yehowa baaye ebua bo ni ofata amɛhe!​—Heb. 10:39.

LALA 118 “Hã Wɔ Hemɔkɛyeli Pii”

^ kk. 5 Wɔ fɛɛ wɔmiikpa jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ gbɛ. Shi bei komɛi lɛ, ekolɛ obiɔ ohe akɛ, ‘Ani miyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa bɔ ni manyɛ madamɔ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛbaakpe yɛ nakai be lɛ mli lɛ anaa?’ Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nyɛmimɛi komɛi aniiashikpamɔi ahe ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli ni baaye abua wɔ ni wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa.