Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 46

Mɛi Ni Bote Gbalashihilɛ Mli Etsɛko​—Nyɛhãa Yehowa Sɔɔmɔ He Ahiaa Nyɛ

Mɛi Ni Bote Gbalashihilɛ Mli Etsɛko​—Nyɛhãa Yehowa Sɔɔmɔ He Ahiaa Nyɛ

“Yehowa ji mihewalɛ . . . Lɛ enɔ mikɛ mitsui efɔ̃.”​—LALA 28:7.

LALA 131 “Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋɔtsa”

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ kɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ? (Lala 37:3, 4) (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

ANI obote gbalashihilɛ mli etsɛko, aloo bo lɛ etsɛŋ ni obaabote gbalashihilɛ mli? Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ookpa gbɛ akɛ okɛ mɔ ni osumɔɔ waa nɛɛ baaná miishɛɛ yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli. Shi tamɔ ole lɛ, gbalashihilɛ hu yɛ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai, ni kɛ́ obote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ, belɛ saji pii yɛ ni he hiaa ni esa akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ akpɛ nyɛyiŋ yɛ he. Bɔ ni nyɛbaatsu naagbai ni nyɛkɛbaakpe lɛ ahe nii nyɛhã kɛ yiŋ srɔtoi ni nyɛbaakpɛ lɛ ni baatsɔɔ kɛji nyɛbaaná miishɛɛ yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli aloo nyɛnáŋ. Kɛ́ nyɛkɛ nyɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, nyɛbaakpɛ yiŋ kpakpai, suɔmɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli baawa, ni nyɛbaaná miishɛɛ. Shi kɛ́ nyɛbooo Nyɔŋmɔ toi lɛ, nyɛkɛ naagbai ni baanyɛ afite nyɛgbãla lɛ baakpe, ni nyɛnáŋ miishɛɛ.​—Kanemɔ Lala 37:3, 4.

2 Eyɛ mli akɛ nikasemɔ nɛɛ kɔɔ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ ahe titri moŋ, shi nibii ni abaawie he lɛ kɔɔ mɛi fɛɛ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ahe. Wɔbaasusu hii kɛ yei anɔkwafoi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ amɛdɛŋ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ nibii ni wɔbaakase yɛ amɛdɛŋ lɛ atsu nii akɛ aŋkroaŋkroi kɛ agbɛnɛ hu akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Wɔbaasusu gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ahe ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ amɛdɛŋ.

MƐƐ NAAGBAI MƐI NI BOTE GBALASHIHILƐ MLI ETSƐKO LƐ BAANYƐ AMƐKƐKPE?

Mɛni baanyɛ ahã ewa kɛhã mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ akɛ amɛbaatsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? (Kwɛmɔ kuku 3-4)

3-4. Mɛɛ naagbai komɛi mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ baanyɛ amɛkɛkpe?

3 Ekolɛ mɛi komɛi baawo mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ ŋaa ni amɛya lɛ tamɔ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ yaa lɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛfɔlɔi kɛ amɛwekumɛi baanyɛ amɛnɔ ni amɛbɔi bii fɔmɔ amrɔ nɔŋŋ, loo ekolɛ amɛwekumɛi kɛ amɛnanemɛi baawo amɛ hewalɛ ni amɛná shĩa hee ni amɛhé nibii amɛwo mli ni amɛhi shi ogbɔjɔ.

4 Kɛ́ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ kwɛɛɛ ni ahi lɛ, amɛbaakpɛ yiŋ komɛi ni baahã amɛmɔ nyɔmɔ babaoo. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ekolɛ ebaabi ni nuu lɛ kɛ yoo lɛ fɛɛ kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo atsu nii bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛwo nyɔmɔ nɛɛ. Amɛnitsumɔ lɛ baahe amɛbe aahu akɛ, agbɛnɛ lɛ, amɛnáŋ be ni amɛkɛfee aŋkro Biblia nikasemɔ kɛ weku jamɔ, ni amɛnyɛŋ amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ. Bei komɛi po lɛ, amɛbaafolɔ asafoŋ kpeei amli koni amɛnyɛ amɛtsu ovataim ni amɛná shika babaoo loo koni akashwie amɛ yɛ nitsumɔ mli. Enɛ baahã ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaatsu babaoo amɛhã Yehowa, ni no hewɔ lɛ, amɛnáŋ miishɛɛ.

5. Mɛni okase yɛ Klaus kɛ Marisa sane lɛ mli?

5 Niiashikpamɔ etsɔɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔbe kɛ wɔhewalɛ fɛɛ tiu ninámɔ sɛɛ lɛ, wɔnáŋ miishɛɛ. Naa nɔ ni Klaus kɛ eŋa Marisa kpa shi amɛna yɛ enɛ he. * Be ni amɛbote gbalashihilɛ mli ehee lɛ, amɛkɛ amɛbe fɛɛ tsu nii ni amɛná shika kɛ heloonaa nibii babaoo. Shi yɛ amɛtsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, amɛnáaa miishɛɛ. Klaus wie akɛ: “No mli lɛ wɔyɛ heloonaa nibii pii, shi wɔkɛ oti ko kwraa emako wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Anɔkwa, wɔnáaa dekã kwraa, ni etɔ wɔ waa.” Ani ekolɛ bo hu oyɔse akɛ okɛ obe kɛ ohewalɛ fɛɛ miitsu nii shi obɛ miishɛɛ ni tɔ sɔŋŋ etɔɔ bo? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo ni otsake koni oná miishɛɛ? Nɔ kome ni baaye abua bo ji, ni obaakase nii kɛjɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Nyɔŋmɔ tsuji komɛi efee lɛ amli. Klɛŋklɛŋ lɛ, hã wɔsusu nɔ ni wumɛi baanyɛ akase kɛjɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Maŋtsɛ Yehoshafat fee lɛ mli lɛ he.

OKƐ OHIƐ AFƆ̃ YEHOWA NƆ, TAMƆ MAŊTSƐ YEHOSHAFAT FEE LƐ

6. Be ni Maŋtsɛ Yehoshafat kɛ naagba wulu ko kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ekɛ ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 3:5, 6 lɛ tsu nii?

6 Wumɛi, ani bei komɛi lɛ nyɛnuɔ he akɛ nitsumɔi ni jwere nyɛnɔ lɛ fa tsɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkase nɔ ko kɛjɛ Maŋtsɛ Yehoshafat dɛŋ. Akɛni maŋtsɛ ji lɛ hewɔ lɛ, esɔ̃ ji ni ekwɛ maŋ lɛ fɛɛ nɔ. Te Yehoshafat tsu nitsumɔ ni tsii nɛɛ ni kã enɔ lɛ he nii ehã tɛŋŋ? Efee nɔ ni ebaanyɛ kɛbu emaŋbii lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etswa gbogboi ewo Yuda maji lɛ ahe, ni ebua asraafoi 1,160,000 kɛ sɛɛ anaa. (2 Kro. 17:12-19) Sɛɛ mli lɛ, Yehoshafat kɛ naagba wulu ko kpe. Amonbii, Moabbii, kɛ mɛi babaoo ni jɛ Seir gɔji lɛ anɔ ba koni amɛkɛ lɛ kɛ eweku lɛ kɛ emaŋbii lɛ abawu. (2 Kro. 20:1, 2) Mɛni Yehoshafat fee yɛ naagba nɛɛ he? Esɔle ebi Yehowa ni eye ebua lɛ ni ewaje lɛ. Nɔ ni efee nɛɛ kɛ ŋaawoo kpakpa ni yɔɔ Abɛi 3:5, 6 lɛ kpãa gbee. (Kanemɔ.) Sɔlemɔ ni Yehoshafat jɛ heshibaa mli esɔle ni abɔ he amaniɛ yɛ 2 Kronika 20:5-12 lɛ hãa wɔnaa akɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa, e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ nɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã Yehoshafat sɔlemɔ lɛ hetoo?

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã Yehoshafat sɔlemɔ lɛ hetoo?

7 Yehowa tsɔ Levinyo ko ni atsɛɔ lɛ Yahaziel lɛ nɔ ekɛ Yehoshafat wie. Yehowa kɛɛ: “Nyɛyabuaa nyɛhe naa, ni nyɛdamɔa shi, ni nyɛkwɛa bɔ ni Yehowa baahere nyɛyiwala ehã.” (2 Kro. 20:13-17) Ekã shi faŋŋ akɛ, jeee nɛkɛ ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ awuɔ ta. Shi gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ jɛɛɛ gbɔmɔ ko ŋɔɔ; ejɛ Yehowa ŋɔɔ. Akɛni Yehoshafat kɛ ehiɛ fɔ̃ e-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, efee bɔ ni ekɛɛ lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Be ni lɛ kɛ emaŋbii lɛ yaa koni amɛkɛ amɛhenyɛlɔi lɛ ayakpe lɛ, jeee asraafoi ni le tawuu lɛ ni ehã amɛnyiɛ hiɛ. Shi moŋ ehã lalɔi ni ehiɛɛɛ tawuu nii lɛ nyiɛ hiɛ. Yehowa ye shi ni ewo Yehoshafat lɛ nɔ ni ekpãtã Yehoshafat henyɛlɔi lɛ ahiɛ.​—2 Kro. 20:18-23.

Kɛ́ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ sɔle, ni amɛkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, no baatsɔɔ akɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he miihia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli (Kwɛmɔ kuku 8, 10)

8. Mɛni wumɛi baanyɛ akase kɛjɛ Yehoshafat nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

8 Kɛ́ wu ji bo lɛ, mɛni obaanyɛ okase kɛjɛ Yehoshafat nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? Akɛni osɔ̃ ji okwɛ weku lɛ hewɔ lɛ, otsuɔ nii waa koni onyɛ obu oweku lɛ he ni oye obua amɛ. Kɛ́ okɛ naagbai kpe lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ bo diɛŋtsɛ obaanyɛ otsu he nii. Shi okɛ ohe akafɔ̃ bo diɛŋtsɛ ohe nɔ. Moŋ lɛ, hemɔ be ni okome osɔle obi Yehowa ni eye ebua bo. Kɛfata he lɛ, okɛ oŋa afee ekome ni nyɛjɛ nyɛtsuiŋ nyɛsɔle nyɛhã Yehowa. Agbɛnɛ hu, taomɔ Yehowa dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ kɛtsɔ Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ ni obaakase lɛ nɔ, ni okɛ ŋaawoo ni obaaná yɛ mli lɛ atsu nii. Ekolɛ mɛi komɛi baakɛɛ bo akɛ oofee buulu, ejaakɛ amɛnaaa nilee ni yɔɔ yiŋ ni odamɔ Biblia lɛ nɔ okpɛ lɛ mli. Amɛbaakɛɛ bo akɛ kɛ́ oyɛ shika kɛ heloonaa nibii lɛ, no ji nɔ ni baanyɛ abu oweku lɛ he jogbaŋŋ. Shi kaimɔ nɔ ni Yehoshafat fee lɛ. Ekɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Yehowa kwaaa nuu anɔkwafo nɛɛ, ni ekwaŋ bo hu. (Lala 37:28; Heb. 13:5) Mɛni ekoŋŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ afee koni amɛná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli?

NYƐHÃA YEHOWA SƆƆMƆ HE AHIAA NYƐ FE NƆ FƐƐ NƆ, TAMƆ GBALƆ YESAIA KƐ EŊA LƐ FEE LƐ

9. Mɛni abaanyɛ awie yɛ gbalɔ Yesaia kɛ eŋa lɛ he?

9 Gbalɔ Yesaia kɛ eŋa lɛ hã Yehowa sɔɔmɔ he hia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli. No mli lɛ, Yesaia ji gbalɔ, ni eeenyɛ efee akɛ, eŋa hu gbaa ni no hewɔ atsɛɔ lɛ yɛ Biblia mli akɛ “gbalɔ yoo” lɛ. (Yes. 8:1-4) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesaia kɛ eŋa lɛ kɛ Yehowa sɔɔmɔ shwɛɛɛ kwraa yɛ amɛshihilɛ mli. Enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã gbalashihilɛ mli bii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ.

10. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kase Biblia mli gbalɛi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua amɛ?

10 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase Yesaia kɛ eŋa lɛ ni amɛhã Yehowa sɔɔmɔ he ahia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ akase Biblia mli gbalɛi ni amɛkwɛ bɔ ni eeba mli eehã, ni enɛ baahã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa waa. * (Tito 1:2) Agbɛnɛ hu, amɛbaanyɛ amɛsusu nibii ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛye amɛbua ni Biblia mli gbalɛi komɛi aba mli lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua ni Yesu gbalɛ akɛ abaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ dani naagbee lɛ aba lɛ aba mli. (Mat. 24:14) Kɛ́ amɛna akɛ Biblia mli gbalɛi miiba mli lɛ, no baatsirɛ amɛ ni amɛkɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ Yehowa.

NYƐKƐ MAŊTSƐYELI LƐ AYEA KLƐŊKLƐŊ GBƐHE, TAMƆ PRISKILA KƐ AKWILA FEE LƐ

11. Mɛni Priskila kɛ Akwila nyɛ amɛtsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? Ni mɛni hã amɛnyɛ amɛfee nakai?

11 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako tsɔ lɛ baanyɛ akase nɔ ko kɛjɛ Priskila kɛ ewu Akwila, ni ji Yudafoi komɛi ni hi shi yɛ Roma lɛ adɛŋ. Ashiɛ Yesu he sane kpakpa lɛ atsɔɔ amɛ, ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, no mli lɛ nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã amɛ yɛ amɛshihilɛ mli. Shi trukaa lɛ, nibii batsake kwraa kɛhã amɛ be ni Roma Nɔyelɔ Klaudio fã akɛ Yudafoi fɛɛ ashi Roma lɛ. Bo lɛ, susumɔ shihilɛ ni enɛ hã Akwila kɛ Priskila kɛkpe lɛ he okwɛ. Ehe bahia ni amɛshi he ni amɛhi aahu lɛ ni amɛyahi he kroko ni amɛje amɛnitsumɔ, ni ji mama tsũ feemɔ lɛ shishi ehee yɛ he ni amɛtee lɛ. Ani shihilɛ ni mli wa ni amɛkɛkpe lɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yeee klɛŋklɛŋ gbɛhe dɔŋŋ? Dabi, amɛfeee nakai. Be ni Akwila kɛ Priskila fã kɛtee Korinto lɛ, amɛye amɛbua asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ waa, ni amɛ kɛ bɔfo Paulo fee ekome kɛwaje nyɛmimɛi lɛ. Sɛɛ mli lɛ, amɛfã kɛtee hei krokomɛi ni hiamɔ lɛ da yɛ. (Bɔf. 18:18-21; Rom. 16:3-5) Amɛkɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔ Yehowa, ni enɛ hã amɛná miishɛɛ waa!

12. Mɛni hewɔ esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ otii amamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

12 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase Priskila kɛ Akwila ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli. Esaaa akɛ amɛmɛɔ kɛyashi amɛbaabote gbalashihilɛ mli dani amɛkɛ otii amamɔ amɛhiɛ; esa akɛ amɛfee nakai dani amɛbote mli. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fee ekome amɛkɛ otii mamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni amɛmia amɛhiɛ amɛshɛ he lɛ, ehãa amɛnaa Yehowa nine yɛ amɛshihilɛ mli. (Jaj. 4:9, 12) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Russell kɛ eŋa Elizabeth niiashikpamɔ lɛ maa enɛ nɔ mi. Russell wie akɛ: “Dani wɔbaabote gbalashihilɛ mli lɛ, wɔgba otii ni wɔbaasumɔ ni wɔshɛ he yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ahe sane.” Elizabeth hu wie akɛ: “Wɔgba otii nɛɛ ahe sane koni sɛɛ mli kɛ́ wɔkɛ shihilɛi komɛi kpe ni esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, wɔkakpɛ yiŋ ni baahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaashɛ otii nɛɛ ahe.” Russell kɛ Elizabeth nyɛ amɛfã kɛtee Micronesia, he ni shiɛlɔi babaoo ahe miihia yɛ lɛ.

Kɛ́ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ kɛ otii mamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, no baatsɔɔ akɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he miihia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli (Kwɛmɔ kuku 13)

13. Yɛ nɔ ni awie yɛ Lala 28:7 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

13 Ŋmɛnɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii efee amɛnii tamɔ Russell kɛ Elizabeth. Amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ, amɛkɛ heloonaa nibii babaoo gbaŋ amɛhe naa bɔ ni afee ni amɛná be pii ni amɛkɛshiɛ sane kpakpa lɛ ni amɛtsɔɔ mɛi Yehowa he nii. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ otii mamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛshɛ he lɛ, nibii kpakpai baajɛ mli kɛba. Amɛbaana akɛ Yehowa jwɛŋɔ amɛhe, amɛkɛ amɛhiɛ baafɔ̃ enɔ waa fe tsutsu lɛ po, ni amɛbaaná miishɛɛ.​—Kanemɔ Lala 28:7.

NYƐHEA NYƐYEA AKƐ YEHOWA BAAYE ESHIWOI ANƆ, TAMƆ BƆFO PETRO KƐ EŊA LƐ FEE LƐ

14. Mɛni bɔfo Petro kɛ eŋa fee kɛtsɔɔ akɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ shiwoo ni yɔɔ Mateo 6:25, 31-34 lɛ baaba mli?

14 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ akase nii kɛjɛ bɔfo Petro kɛ eŋa nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli. Klɛŋklɛŋ be ni bɔfo Petro kɛ Yesu kpe lɛ sɛɛ nyɔji ekpaa kɛmiimɔ afi lɛ, ehe bahia ni ekpɛ eyiŋ yɛ sane ko ni he hiaa waa lɛ he. No mli lɛ Petro lɛ, wolɛɛnyo ni, ni no ekɛkwɛɔ eweku lɛ. No hewɔ lɛ, be ni Yesu tsɛ Petro ni ekɛ ebe fɛɛ abanyiɛ esɛɛ lɛ, ehe bahia ni Petro asusu eŋa he dani ekpɛ eyiŋ. (Luka 5:1-11) Petro kpɛ eyiŋ akɛ ebaanyiɛ Yesu sɛɛ ni ekɛ lɛ ashiɛ. Yiŋ ni ekpɛ lɛ sa, ni ŋwanejee ko be he akɛ, eŋa lɛ fi eyiŋkpɛɛ lɛ sɛɛ. Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ, yɛ Yesu shitee lɛ sɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ, Petro ŋa lɛ fataa Petro he kɛyatsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. (1 Kor. 9:5) Ŋwanejee ko be he akɛ, akɛni Petro ŋa lɛ ba ejeŋ jogbaŋŋ bɔ ni akpaa gbɛ yɛ Kristofoi ŋamɛi adɛŋ hewɔ lɛ, Petro nyɛ ená ekãa ni ekɛwo Kristofoi wumɛi kɛ ŋamɛi ŋaa. (1 Pet. 3:1-7) Eyɛ faŋŋ akɛ, Petro kɛ eŋa lɛ kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaaye eshi ni ewo akɛ ebaajɔɔ mɛi fɛɛ ni kɛ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli lɛ nɔ.​—Kanemɔ Mateo 6:25, 31-34.

15. Mɛni okaseɔ yɛ Tiago kɛ Esther niiashikpamɔ lɛ mli?

15 Kɛ́ nyɛbote gbalashihilɛ mli afii komɛi nɛ lɛ, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee koni nyɛya nɔ nyɛná he miishɛɛ akɛ nyɛbaatsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? Nɔ kome ni nyɛbaanyɛ nyɛfee ji, ni nyɛbaakane gbalashihilɛ mli bii krokomɛi aniiashikpamɔi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkane saji ni yitso ji, “Amɛkɛ Amɛhe Hã Yɛ Amɛsuɔmɔ Naa” lɛ. Saji nɛɛ ye ebua Tiago kɛ eŋa Esther ni jɛ Brazil lɛ ni amɛná he miishɛɛ waa akɛ amɛbaayasɔmɔ yɛ he ko ni hiamɔ lɛ da yɛ. Tiago wie akɛ: “Be ni wɔkane niiashikpamɔi ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa eye ebua etsuji yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ lɛ, wɔ hu wɔná he miishɛɛ akɛ wɔbaabo eŋaawoo lɛ toi koni wɔna enine yɛ wɔshihilɛ mli.” Yɛ afi 2014 lɛ, Tiago kɛ eŋa lɛ fã kɛtee Paraguay, ni amɛmiisɔmɔ yɛ Portuguese asafo ko mli yɛ jɛmɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Esther wie akɛ: “Ŋmalɛ ko ni wɔsumɔɔ waa ji, Efesobii 3:20. Nakai ŋmalɛ lɛ mli wiemɔi lɛ eba mli ehã wɔ shii abɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.” Yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo wie akɛ, Yehowa baahã wɔ babaoo kwraa fe bɔ ni wɔbiɔ lɛ. Wiemɔi nɛɛ eba mli shii abɔ!

Kɛ́ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ bi mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ŋaawoo lɛ, no baatsɔɔ akɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he miihia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako tsɔ lɛ miikwɛ otii ni amɛbaanyɛ amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ, namɛi nɛkɛ amɛbaanyɛ amɛbi amɛ ŋaawoo?

16 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako tsɔ lɛ baanyɛ aná mɛi ni kɛ amɛhiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ lɛ aniiashikpamɔi lɛ ahe sɛɛ waa. Nyɛmimɛi komɛi kɛ amɛhefatalɔi kɛ afii babaoo etsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Nyɛbia amɛ ŋaawoo koni no aye abua nyɛ ni nyɛna otii ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛmamɔ nyɛhiɛ. Enɛ ji nɔ kroko ni nyɛbaanyɛ nyɛfee kɛtsɔɔ akɛ, nyɛkɛ nyɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. (Abɛi 22:17, 19) Asafoŋ onukpai lɛ hu baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako tsɔ lɛ koni amɛkɛ otii amamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni amɛshɛ he.

17. Mɛni ba Klaus kɛ Marisa nɔ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ amɛniiashikpamɔ lɛ mli?

17 Bei komɛi lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔtsu babaoo kɛsɔmɔ Yehowa yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ. Shi ekolɛ Yehowa baasumɔ ni wɔsɔmɔ lɛ yɛ gbɛ kroko moŋ nɔ. Nɔ ko tamɔ nakai ba yɛ Klaus kɛ Marisa ni wɔtsĩ amɛtã kɛtsɔ hiɛ lɛ agbɛfaŋ. Be ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ sɛɛ afii etɛ lɛ, amɛfã kɛjɛ amɛshĩa lɛ koni amɛyaye amɛbua kɛ tsũmaa nitsumɔ lɛ yɛ Finland nitsumɔhe nine lɛ. Shi ahã amɛle akɛ, abaanyɛ amɛhi Finland nyɔji ekpaa pɛ. Sane lɛ dɔ amɛ fioo. Shi no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, afɔ̃ amɛ nine ni amɛbakase Arabic, ni amrɔ nɛɛ, amɛkɛ miishɛɛ miisɔmɔ yɛ Arabic asafo ko mli yɛ maŋ kroko nɔ. Marisa wie yɛ bɔ ni nibii tee lɛ ehã lɛ he akɛ: “Kɛ́ ehe bahia ni okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ ni ofee nɔ ko ni ofeko eko pɛŋ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ, kɛ́ efee lɛ, ewa fioo. Shi mina akɛ be fɛɛ be lɛ, Yehowa yeɔ ebuaa wɔ yɛ gbɛi ni wɔkpaaa gbɛ kwraa anɔ. Enɛ ehã mikɛ mihiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ waa fe be ko ni eho.” Niiashikpamɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui muu fɛɛ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaajɔɔ wɔ.

18. Mɛni mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ afee koni amɛya nɔ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ?

18 Gbalashihilɛ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ. (Mat. 19:5, 6) Eesumɔ ni mɛi fɛɛ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ aná miishɛɛ. (Abɛi 5:18) Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako tsɔ, mɛni nyɛkɛ nyɛbe feɔ? Ani nyɛmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni nyɛbaanyɛ ni nyɛkɛtsɔɔ Yehowa akɛ nyɛhiɛ sɔɔ nibii pii ni ekɛke nyɛ yɛ shihilɛ mli lɛ? Nyɛsɔlea nyɛhãa Yehowa, nyɛtaoa shishitoo mlai yɛ e-Wiemɔ lɛ mli ni baawa nyɛ yɛ nyɛshihilɛ mli, ni nyɛboa eŋaawoi fɛɛ toi. Kɛ́ nyɛhã Yehowa sɔɔmɔ fee nɔ ni he hiaa nyɛ fe fɛɛ yɛ nyɛshihilɛ mli lɛ, no lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nyɛbaaná miishɛɛ ni nyɛtsui baanyɔ nyɛmli!

LALA 132 Wɔfee Ekome Agbɛnɛ

^ kk. 5 Bei komɛi lɛ, yiŋ ni wɔbaakpɛ lɛ ni batsɔɔ kɛji wɔbaaná bei pii kɛ hewalɛ ni wɔkɛsɔmɔ Yehowa. Enɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ asusu yiŋ ni amɛkpɛɔ lɛ ahe jogbaŋŋ, ejaakɛ ebaanyɛ esa amɛhe amɛwala gbii abɔ fɛɛ. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua amɛ ni amɛkpɛ yiŋ kpakpai ni baahã amɛná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli.

^ kk. 5 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

^ kk. 10 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkase Ato Yehowa Jamɔ Krɔŋŋ Shishi Ekoŋŋ Agbɛnɛ! wolo lɛ, yitso 6, 7, kɛ 19, ni nyɛkwɛ nɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛkase yɛ mli.