Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Ani mɔ ko hi shi lɛɛlɛŋ ni atsɛɔ lɛ Mordekai?

AWIE Yudanyo ko ni atsɛɔ lɛ Mordekai ni fee nibii ni sa kadimɔ waa lɛ he yɛ Biblia mli wolo ni ji Ester lɛ mli. Efata Yudafoi ni yɔɔ nomŋɔɔ mli lɛ ahe, ni etsu nii yɛ Persia maŋtsɛ lɛ shĩa lɛ yɛ afi 496 D.Ŋ.B., yɛ ‘Maŋtsɛ Ahasweros gbii lɛ amli.’ (Etamɔ nɔ ni Maŋtsɛ Ahasweros nɔŋŋ ji mɔ ni ŋmɛnɛ lɛ ale lɛ akɛ Shasta I.) Be ko be ni mɛi komɛi tsɔ̃ ŋaa ni agbe maŋtsɛ lɛ, Mordekai ji mɔ ni hã amɔ amɛ. Maŋtsɛ lɛ hiɛ sɔ enɛ waa, no hewɔ lɛ ehã awo Mordekai hiɛ nyam yɛ maŋ lɛ mli. Sɛɛ mli be ni agbe nuu ko ni atsɛɔ lɛ Haman, ni ji Mordekai kɛ Yudafoi krokomɛi lɛ fɛɛ ahenyɛlɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ hã awó Mordekai maŋ onukpa. No mli lɛ, atsɔ̃ ŋaa ko ni akɛbule Yudafoi lɛ ashishi. Shi hegbɛ nɛɛ ni maŋtsɛ lɛ kɛhã Mordekai lɛ hewɔ lɛ, Mordekai nyɛ ewo akpɔ ko ni hã Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ Persia Nɔyeli lɛ mli lɛ nyɛ amɛfã amɛwala he.​—Est. 1:1; 2:5, 21-23; 8:1, 2; 9:16.

Yinɔsaneŋmalɔi komɛi kɛɛ sane ni yɔɔ Biblia mli wolo ni ji Ester lɛ mli lɛ ji adesã ko kɛkɛ, ni mɔ ko ehiko shi pɛŋ ni atsɛɔ lɛ Mordekai. Shi yɛ 1941 lɛ, mɛi ni kaseɔ blema nibii ahe nii lɛ yana nibii komɛi ni baanyɛ ahã ana akɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ Mordekai he lɛ ji anɔkwale. Mɛni amɛyana?

Amɛyana taoi komɛi ni akɛ sũ fee ni aŋmala nibii yɛ nɔ yɛ Persia wiemɔ mli ni atsĩ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Marduka (yɛ Ga mli lɛ, Mordekai) gbɛ́i tã yɛ mli. Awie nuu nɛɛ he akɛ eji nɔkwɛlɔ, eeenyɛ efee akɛ shika nɔkwɛlɔ, yɛ Shushan maŋ lɛ mli. Be ni ana niŋmai nɛɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Arthur Ungnad ni le nakai kpokpaa lɛ he yinɔsane waa lɛ wie akɛ: “Yɛ Biblia lɛ sɛɛ lɛ, enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni ana niŋmaa ko ni gbɛ́i ni ji Mordekai lɛ eje kpo yɛ mli.”

Kɛjɛ be ni Ungnad wie sane nɛɛ sɛɛ lɛ, woloŋlelɔi etsɔɔ Persia niŋmai akpei abɔ shishi. Niŋmai nɛɛ ekomɛi ji taoi ni akɛ sũ fee ni ayana yɛ Persepoli maŋ lɛ ni etsɔ koikoi lɛ. Ayana yɛ maŋtsɛ shĩa lɛ shikatoohe lɛ ni bɛŋkɛ maŋ lɛ gbogboi lɛ. Aŋmala taoi nɛɛ anɔ nii be ni Shasta I lɛ yeɔ nɔ lɛ. Aŋmala yɛ Elambii awiemɔ mli, ni gbɛ́ii ni atsĩ tã yɛ Ester wolo lɛ mli lɛ pii yɛ mli. a

Mordekai loo Marduka ni aŋma yɛ Persia wiemɔ mli

Ana gbɛ́i ni ji Marduka lɛ yɛ taoi ni ana yɛ Persepoli lɛ pii anɔ, ni awie yɛ ehe akɛ, eji mɔ ko ni sɔmɔ akɛ woloŋmalɔ yɛ Shushan maŋtsɛ shĩa lɛ be ni Shasta I lɛ yeɔ nɔ lɛ. Aŋma yɛ taoi lɛ ekome nɔ akɛ Marduka ji wiemɔ shishitsɔɔlɔ, ni enɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ wie yɛ Mordekai he lɛ kpãa gbee. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, Mordekai sɔmɔ yɛ maŋtsɛ shĩa lɛ be ni Maŋtsɛ Ahasweros (ni ji, Shasta I lɛ) yeɔ nɔ lɛ, ni enuɔ kɛ́ hooo kwraa lɛ, wiemɔi srɔtoi enyɔ. Mordekai taa maŋtsɛ shĩa ni yɔɔ Shushan lɛ agbó lɛ naa. (Est. 2:19, 21; 3:3) Agbó nɛɛ ji tsũ agbó ko ni maŋtsɛ shĩa onukpai lɛ tsuɔ nii yɛ jɛmɛ.

Nibii ni awie yɛ Marduka he yɛ taoi lɛ anɔ lɛ tamɔ nibii ni Biblia lɛ ewie yɛ Mordekai he lɛ pɛpɛɛpɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni atsɔɔ akɛ Marduka hi shi lɛ, nakai be nɔŋŋ atsɔɔ akɛ Mordekai hu hi shi. He ni atsɔɔ akɛ Marduka hi lɛ, jɛmɛ nɔŋŋ Mordekai hu hi, ni amɛ fɛɛ amɛsɔmɔ yɛ he kome too lɛ nɔŋŋ yɛ maŋtsɛ lɛ shĩa lɛ. Nibii nɛɛ ni mɛi ni kaseɔ blema nibii ahe nii lɛ ena lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ, Marduka nɔŋŋ ji Mordekai ni awie ehe yɛ Ester wolo lɛ mli lɛ.

a Yɛ 1992 lɛ, Nilelɔ Kpanaa Edwin M. Yamauchi ŋmala gbɛ́ii nyɔŋma komɛi ni yɔɔ Persepoli taoi lɛ anɔ lɛ yɛ wolo ko mli, ni gbɛ́ii nɛɛ jeɔ kpo yɛ Ester wolo lɛ mli hu.