Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 48

Hã Ohiɛ Ahi Ohe Nɔ Kɛ́ Okɛ Shihilɛ Ko Ni Baanyɛ Ahã Oshi Yehowa Lɛ Kpe

Hã Ohiɛ Ahi Ohe Nɔ Kɛ́ Okɛ Shihilɛ Ko Ni Baanyɛ Ahã Oshi Yehowa Lɛ Kpe

“Hã ohiɛ ahi ohe nɔ yɛ nibii fɛɛ amli.”​—2 TIM. 4:5.

LALA 123 Ba Ohe Shi Ohã Teokrase Gbɛtsɔɔmɔ

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ yɛ wɔhe nɔ? (2 Timoteo 4:5)

 BEI pii lɛ, kɛ́ wɔkɛ naagba ko kpe ni ehã wɔhao lɛ, ebaanyɛ ehã wɔnu he akɛ wɔshi Yehowa kɛ esafo lɛ. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye naagbai ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ lɛ? Nɔ ni baaye abua wɔ ji, ni wɔbaahã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔshi kpe, ni wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. (Kanemɔ 2 Timoteo 4:5.) Kɛ́ wɔto wɔtsui shi, wɔhãaa wɔhenumɔi akudɔ wɔ, ni wɔna nibii tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ yɛ wɔhe nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ kudɔŋ wɔ ni wɔbaakpɛ yiŋ ni ja.

2. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔsusu naagbai etɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe ni jɛɛɛ wɔnyɛmimɛi lɛ loo Yehowa asafo lɛ ahe. Shi yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu naagbai etɛ komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe yɛ Yehowa asafo lɛ mli ni baanyɛ ahã wɔnu he akɛ wɔshi Yehowa kɛ esafo lɛ ahe. Nomɛi ji, (1) kɛ́ wɔmiinu he akɛ nyɛmi ko kɛ wɔ eye bɔ ni esaaa, (2) kɛ́ atsɔse wɔ, kɛ (3) kɛ́ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaakpɛlɛ tsakemɔ ko ni asafo lɛ efee lɛ nɔ. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔkashi Yehowa kɛ esafo lɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ kpe?

KƐ́ WƆMIINU HE AKƐ NYƐMI KO KƐ WƆ EYE BƆ NI ESAAA

3. Kɛ́ wɔmiinu he akɛ nyɛmi ko kɛ wɔ eye bɔ ni esaaa lɛ, ekolɛ te wɔbaafee wɔnii wɔhã tɛŋŋ?

3 Ani nyɛmi ko, ekolɛ mɔ ko ni yɔɔ sɔɔmɔ hegbɛ, tamɔ asafoŋ onukpa nɛkɛ efee nɔ ko ni edɔ bo waa pɛŋ? Ekã shi faŋŋ akɛ, ekolɛ nyɛmi lɛ ejeee gbɛ akɛ eefee nɔ ko ni baadɔ bo. (Rom. 3:23; Yak. 3:2) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni efee lɛ dɔ bo waa. Ekolɛ ewo bo jwɛŋmɔ aahu akɛ onyɛɛɛ owɔ, ni okɛɛ ohe po akɛ, ‘Kɛ́ nyɛmi baanyɛ afee enɛ lɛ, belɛ mikpaaa shi akɛ Yehowa asafo lɛ nɛ.’ Nɛkɛ pɛpɛɛpɛ Satan taoɔ onu he. (2 Kor. 2:11) Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ahã otse ohe kɛje Yehowa kɛ esafo lɛ he. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiinu he akɛ nyɛmi ko kɛ wɔ eye bɔ ni esaaa lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔkaná jwɛŋmɔ ni ejaaa?

4. Mɛni Yosef fee ni tsɔɔ akɛ ehiɛ yɛ ehe nɔ be ni enyɛmimɛi lɛ kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ lɛ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ esane lɛ mli? (1 Mose 50:19-21)

4 Kaahã omli fu. Be ni Yosef ji oblanyo lɛ, te enyɛmimɛi lɛ kɛ lɛ ye amɛhã tɛŋŋ? Amɛkɛ lɛ yeee jogbaŋŋ. Amɛnyɛ lɛ, ni kulɛ amɛteŋ mɛi komɛi po miitao amɛgbe lɛ. (1 Mo. 37:4, 18-22) Sɛɛ mli lɛ, amɛhɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ. Enɛ hã Yosef kɛ shihilɛi ni mli wawai kpe nɔ ni miihe ashɛ afii 13 sɔŋŋ. Kulɛ enɛ baanyɛ ahã Yosef anu he akɛ Yehowa sumɔɔɔ esane ni eyeee ebuaaa lɛ yɛ efimɔ beiaŋ. Shi Yosef efeee nakai. Emli fuuu Yehowa, ehaaa shi, ni efeee nɔ ko ni nilee bɛ mli hu. Be ni ená hegbɛ akɛ ebaafee enyɛmimɛi lɛ nɔ ko kɛtse lɛ, efeee. Moŋ lɛ, ekɛ amɛhe ke amɛ ni ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ amɛ. (1 Mo. 45:4, 5) Enyɛ efee nakai ejaakɛ ejwɛŋ saji ahe jogbaŋŋ. Yosef kɛ ejwɛŋmɔ emaaa enaagbai lɛ anɔ. Moŋ lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma nɔ ni Yehowa taoɔ ni efee yɛ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ nɔ. (Kanemɔ 1 Mose 50:19-21.) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yosef sane lɛ mli? Kɛ́ nyɛmi ko fee bo nɔ ko ni edɔ bo lɛ, omli akafu Yehowa, ni kaanu he akɛ ekwa bo. Moŋ lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ ama bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa bo koni onyɛ odamɔ nakai shihilɛ lɛ naa lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ onyɛmimɛi lɛ tɔ̃ onɔ lɛ, hã suɔmɔ atsirɛ bo ni okɛ amɛhe ake amɛ.​—1 Pet. 4:8.

5. Be ni afee Miqueas nɔ ko ni dɔ lɛ waa lɛ, mɛni efee ni tsɔɔ akɛ ehãaa ehenumɔi akudɔ lɛ?

5 Naa niiashikpamɔ ni asafoŋ onukpa ko ni jɛ South America ni atsɛɔ lɛ Miqueas lɛ ná. b Be ko lɛ, nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ kɛ lɛ ye yɛ gbɛ ni enáaa he miishɛɛ kwraa nɔ. Ewie akɛ: “Sane nɛɛ gba minaa waa, ni ehã mihao. Gbɛkɛ kɛ́ miyakã shi lɛ, minyɛɛɛ mawɔ, moŋ lɛ, fó sɔŋŋ mifóɔ, ejaakɛ minu he akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni manyɛ mafee yɛ sane lɛ he.” Fɛɛ sɛɛ lɛ, Miqueas mia ehiɛ eye ehe nɔ ni ehãaa ehenumɔi akudɔ lɛ. Esɔle waa ni ekpa Yehowa fai ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aye abua lɛ koni enyɛ efi shi. Agbɛnɛ hu, etao saji yɛ asafo lɛ woji lɛ amli ni baanyɛ aye abua lɛ ni edamɔ shihilɛ nɛɛ naa. Mɛni wɔkaseɔ yɛ esane lɛ mli? Kɛ́ nyɛmi ko efee bo nɔ ko ni edɔ bo waa lɛ, too otsui shi ni kaahã bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ kudɔ bo. Namɔ aaale, ekolɛ nɔ ko ni hã nyɛmi lɛ fee nɔ ko ni tamɔ nakai. No hewɔ lɛ, okɛ Yehowa awie sane lɛ he ni obi lɛ ni eye ebua bo ni ona nɔ hewɔ ni mɔ lɛ fee nakai lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, onáŋ onyɛmi lɛ he jwɛŋmɔ ni ejaaa. Moŋ lɛ, obaaŋmɛɛ sane lɛ he. (Abɛi 19:11) Kaahã ohiɛ kpa nɔ akɛ, Yehowa le nɔ ni eba lɛ ni ebaawaje bo koni onyɛ ofi shi.​—2 Kro. 16:9; Jaj. 5:8.

KƐ́ ATSƆSE WƆ

6. Kɛ́ Yehowa tsɔse wɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔna lɛ akɛ nɔ ko ni eefee kɛmiitsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ lɛ? (Hebribii 12:5, 6, 11)

6 Bei komɛi lɛ, tsɔsemɔ yɛ dɔlɛ waa. Shi kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma dɔlɛ lɛ nɔ lɛ, ekolɛ wɔbuŋ tsɔsemɔ lɛ akɛ nɔ ko ni he hiaa, ni wɔbaanu he akɛ esaaa loo enaa wa tsɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔnaŋ tsɔsemɔ lɛ akɛ nɔ ko ni Yehowa miifee kɛmiitsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ, ni enɛ ji nɔ ko ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔyɔse. (Kanemɔ Hebribii 12:5, 6, 11.) Kɛ́ wɔhã wɔhenumɔi kudɔ wɔ lɛ, wɔbaahã efee mlɛo kɛhã Satan akɛ enine baashɛ wɔ nɔ. Satan sumɔɔɔ ni wɔmɔɔ tsɔsemɔ lɛ mli. Ni nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, eesumɔ ni wɔtse wɔhe kɛje Yehowa kɛ asafo lɛ he. No hewɔ lɛ, ani atsɔse bo? Kɛ́ nakai lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ ohiɛ yɛ ohe nɔ ni ohãaa ohenumɔi akudɔ bo?

Petro ba ehe shi ni ekpɛlɛ tsɔsemɔ nɔ, enɛ hewɔ lɛ, Yehowa kɛ lɛ tsu nii waa (Kwɛmɔ kuku 7)

7. (a) Tamɔ wɔnaa yɛ mfoniri lɛ mli lɛ, be ni Petro mɔ tsɔsemɔ mli lɛ, te Yehowa kɛ lɛ tsu nii ehã tɛŋŋ? (b) Mɛni okaseɔ yɛ Petro sane lɛ mli?

7 Mɔ tsɔsemɔ lɛ mli ni ofee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. Yesu jaje Petro shii abɔ yɛ kaselɔi krokomɛi lɛ ahiɛ. (Mar. 8:33; Luka 22:31-34) Eeenyɛ efee akɛ enɛ gba Petro naa waa. Shi Petro shiii Yesu. Etee nɔ ekɛ lɛ nyiɛ, emɔ tsɔsemɔ lɛ mli ni ekase nii kɛjɛ etɔmɔi lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ waa ni etu sɔ̃i ni tsiitsii ewo edɛŋ yɛ asafo lɛ mli. (Yoh. 21:15-17; Bɔf. 10:24-33; 1 Pet. 1:1) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Petro sane lɛ mli? Kɛ́ wɔjie wɔjwɛŋmɔ yɛ bɔ ni tsɔsemɔ lɛ yɔɔ hiɛgbele loo dɔlɛ hã lɛ nɔ ni wɔmɔ mli ni wɔfee tsakemɔi ni he hiaa lɛ, wɔkɛ mɛi krokomɛi fɛɛ baaná he sɛɛ. Ni Yehowa kɛ esafo lɛ kɛ wɔ baatsu nii waa.

8-9. Be ni atsɔse Bernardo lɛ, te enu ehã tɛŋŋ? Shi sɛɛ mli lɛ, mɛni ye ebua lɛ ni ejaje ejwɛŋmɔ?

8 Be ni ahã nyɛmi nuu ko ni jɛ Mozambique ni atsɛɔ lɛ Bernardo lɛ kpa sɔɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ, edɔ lɛ waa. Ewie akɛ: “Mimli fu, ejaakɛ minyaaa tsɔsemɔ lɛ he.” Ekɛ ejwɛŋmɔ yama bɔ ni mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baana lɛ amɛhã lɛ nɔ. Ewie akɛ: “Nyɔji komɛi asɛɛ dani mina akɛ tsɔsemɔ lɛ ni akɛhã mi lɛ sa, ni miná jwɛŋmɔ ni ja yɛ Yehowa kɛ esafo lɛ he ekoŋŋ.” Mɛni ye ebua Bernardo ni ejaje jwɛŋmɔ ni ehiɛ lɛ?

9 Bernardo wie akɛ: “Be ni misɔmɔɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ, mikɛ Hebribii 12:7 lɛ yeɔ mibuaa mɛi koni amɛná jwɛŋmɔ ni ja yɛ Yehowa tsɔsemɔ lɛ he. Mibi mihe akɛ, ‘Namɛi ahe ŋmalɛ nɛɛ kɔɔ?’ Yehowa webii lɛ fɛɛ, ni mi hu mifata he.” Shi Bernardo kɛwaaa jɛmɛ. Efee nibii krokomɛi ni ye ebua lɛ koni eya nɔ ekpɛtɛ Yehowa kɛ esafo lɛ. Ekase Biblia lɛ waa ni ejwɛŋ nɔ ni ekaseɔ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ eye etsui fioo yɛ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ baana lɛ amɛhã lɛ he moŋ, shi ekɛ amɛ fee ekome kɛtee shiɛmɔ, ni kɛ́ etee asafoŋ kpee lɛ, ekɛ ehe woɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, awo Bernardo asafoŋ onukpa ekoŋŋ. Kɛ́ bo hu atsɔse bo lɛ, jiemɔ ojwɛŋmɔ yɛ hiɛgbele lɛ nɔ, mɔ tsɔsemɔ lɛ mli, ni ofee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. c (Abɛi 8:33; 22:4) Kɛ́ ofee nakai lɛ, otseŋ ohe kɛjeŋ Yehowa kɛ esafo lɛ he ni Yehowa baajɔɔ bo waa yɛ no hewɔ.

KƐ́ EWA KƐHÃ WƆ AKƐ WƆBAAMƆ TSAKEMƆ KO NI ASAFO LƐ EFEE LƐ MLI

10. Mɛɛ tsakemɔi afee yɛ blema Israel ni sa Israel hii lɛ ekomɛi ahe?

10 Kɛ́ afee tsakemɔi yɛ asafo lɛ mli lɛ, ebaanyɛ esa bɔ ni wɔnaa Yehowa asafo lɛ wɔhãa lɛ he ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, ebaanyɛ ehã wɔtse wɔhe kɛje Yehowa he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, afee tsakemɔ ko ni eeenyɛ efee akɛ esa Israelbii lɛ ekomɛi ahe. Dani akɛ Mla lɛ baahã lɛ, no mli lɛ weku yitsei ni sɔmɔɔ akɛ osɔfoi amɛhãa amɛwekui lɛ. Amɛmamɔɔ afɔleshaa latɛi ni amɛdamɔɔ amɛweku lɛ najiaŋ amɛshãa afɔlei amɛhãa Yehowa. (1 Mo. 8:20, 21; 12:7; 26:25; 35:1, 6, 7; Hiob 1:5) Shi be ni akɛ Mla lɛ hã lɛ, Yehowa hala osɔfoi kɛjɛ Aaron weku lɛ mli koni amɛ pɛ amɛshã afɔle. Ni aŋmɛɛɛ weku yitsei gbɛ ni amɛtsu nakai nitsumɔ lɛ dɔŋŋ. Kɛ́ weku yitso ko ni jɛɛɛ Aaron weku lɛ mli lɛ ka akɛ ebaasɔmɔ akɛ osɔfo lɛ, abaanyɛ agbe lɛ. d (3 Mo. 17:3-6, 8, 9) Ani eeenyɛ efee akɛ tsakemɔ nɛɛ hu fata he ni Kora, Datan, Abiram, kɛ Israel hii 250 ni ji maŋ lɛ mli onukpai lɛ te shi amɛwo Mose kɛ Aaron lɛ? (4 Mo. 16:1-3) Biblia lɛ etsɔɔɔ. Shi bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Kora kɛ ewebii lɛ eyayeee Yehowa anɔkwa. Kɛ́ tsakemɔ ko ni afee yɛ asafo lɛ mli lɛ sa wɔhe lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔkatse wɔhe kɛje Yehowa kɛ esafo lɛ he?

Be ni Kohatbii lɛ anitsumɔ tsake lɛ, amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛsɔmɔ akɛ lalɔi, agbonaakwɛlɔi kɛ nitoohei lɛ anɔkwɛlɔi (Kwɛmɔ kuku 11)

11. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Kohatbii lɛ ekomɛi fee lɛ mli?

11 Kɛ́ asafo lɛ fee tsakemɔ ko lɛ, fi sɛɛ. Be ni Israelbii lɛ nyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, akɛ nitsumɔ ko ni he hiaa waa wo Kohatbii lɛ adɛŋ. Be fɛɛ be ni Israelbii lɛ baafã lɛ, Kohatbii lɛ ateŋ mɛi komɛi ni tereɔ kpaŋmɔ adeka lɛ kɛnyiɛɔ asafo muu lɛ fɛɛ hiɛ. (4 Mo. 3:29, 31; 10:33; Yos. 3:2-4) Enɛ jeee hegbɛ bibioo kwraa. Shi be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, gbɛjianɔtoo nɛɛ tsake ejaakɛ ehe ehiaaa ni atereɔ adeka lɛ kɛyaa he ko dɔŋŋ. Be ni shɛɔ Maŋtsɛ Solomon beiaŋ lɛ, Kohatbii lɛ ekomɛi miisɔmɔ akɛ lalɔi, amɛteŋ mɛi komɛi miisɔmɔ akɛ agbonaakwɛlɔi, ni mɛi komɛi hu miisɔmɔ akɛ nitoohei lɛ anɔkwɛlɔi. (1 Kro. 6:31-33; 26:1, 24) Ani Kohatbii lɛ wie huhuuhu loo amɛbi ni ahã amɛ nitsumɔ ko ni yɔɔ nyam akɛni be ko ni eho lɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ jeee hegbɛ bibioo kwraa lɛ hewɔ? Dabi, nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ amɛfee nakai. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ amɛsane lɛ mli? Kɛ́ afee tsakemɔ ko yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ, nyɛhãa wɔfia sɛɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ kɛ́ no baasa nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ he po. Nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaawo wɔdɛŋ lɛ, nyɛhãa wɔtsua kɛ miishɛɛ. Kaimɔ akɛ, jeee nitsumɔ ni otsuɔ lɛ ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa naa bo ehãa. Yehowa lɛ, jeee nitsumɔ ni otsuɔ lɛ ji nɔ titri ni he hiaa lɛ. Nɔ ni he hiaa lɛ ji, ni obaabo lɛ toi.​—1 Sam. 15:22.

12. Be ni ahã Zaina shi Betel ni ebɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lɛ, te enu he ehã tɛŋŋ?

12 Naa shihilɛ ni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Zaina lɛ kɛkpe. Ahã eshi Betel ni ebɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. No mli lɛ, ekɛ nɔ ni fa fe afii 23 sɔŋŋ esɔmɔ yɛ Betel. Ewie akɛ: “Minitsumɔ nɛɛ ni atsake lɛ gba minaa waa. Minu he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ, ni mibi mihe shii abɔ akɛ, ‘Mɛni mifee?’” Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Eji obɔɔ mɔdɛŋ kulɛ, ahãŋ oshi Betel.” Sane nɛɛ dɔ Zaina aahu akɛ efóɔ daa gbɛkɛ. Shi ewie akɛ: “Mimia mihiɛ waa koni mikaná jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ asafo lɛ he loo minu he akɛ Yehowa sumɔɔɔ mi.” Mɛni ye ebua Zaina ni ejeee eŋɛlɛ nɔ lɛ?

13. Mɛni ye ebua Zaina ni ekpaaa Yehowa sɔɔmɔ?

13 Nɔ ni ye ebua Zaina ni ekpaaa Yehowa sɔɔmɔ ji, ekane saji ni yɔɔ asafo lɛ woji lɛ amli ni kɔɔ eshihilɛ lɛ he. Saji nɛɛ ateŋ ekome ni ye ebua lɛ waa ji, sane ni yitso ji, “Obaanyɛ Odamɔ Nijiaŋwujee Naa!” ni je kpo yɛ February 1, 2001 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ. Yɛ nakai sane lɛ mli lɛ, atsɔɔ bɔ ni eeenyɛ efee akɛ Marko mɔ ni ŋma Biblia lɛ eko lɛ nu he ehã be ni nɔ ni etsuɔ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ tsake lɛ. Zaina wie akɛ: “Marko sane lɛ ji tsofa ni tsa mi be ni minijiaŋ je wui lɛ.” Nɔ kroko ni Zaina fee ji, etseee ehe kɛjeee enanemɛi lɛ ahe. Moŋ lɛ, ekɛ amɛ bɔ waa. Agbɛnɛ hu, ehãaa enii afee ehe mɔbɔ. Eyɔse akɛ, Yehowa mumɔ lɛ ni kudɔɔ esafo lɛ, ni akɛ mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ susuɔ ehe waa. Nɔ kroko ni eyɔse ji akɛ, asafo lɛ feɔ nɔ ni baahã Yehowa nitsumɔ lɛ aya nɔ, ni no ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ.

14. Mɛɛ tsakemɔi afee ni no mli lɛ ewa kɛhã Vlado akɛ ebaafi sɛɛ? Ni mɛni ye ebua lɛ?

14 Asafoŋ onukpa ko ni eye afii 73 ni yɔɔ Slovenia ni atsɛɔ lɛ Vlado lɛ náaa lɛ mlɛo kwraa be ni ahã amɛsafo lɛ yafata asafo kroko he ni amɛkpa asafoŋ kpeei yaa yɛ amɛ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ. Ewie akɛ: “Minuuu nɔ hewɔ ni ahã wɔkpa kpee yɛ wɔ-Maŋtsɛyeli Asa fɛfɛo lɛ nɔ lɛ shishi kwraa. Edɔ mi waa ejaakɛ wɔsaa Maŋtsɛyeli Asa nɛɛ etsɛko. Kapintafonyo ji mi, ni mifata he ni akpɛ sɛi hee ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Be ni ahã wɔsafo lɛ yafata asafo kroko lɛ he lɛ, ebi ni wɔfee tsakemɔi komɛi, ni wɔteŋ mɛi komɛi ni edara lɛ náaa enɛ feemɔ mlɛo kwraa.” Mɛni ye ebua Vlado ni efi tsakemɔ nɛɛ sɛɛ? Ewie akɛ: “Kɛ́ Yehowa asafo lɛ fee tsakemɔ ko ni wɔfi sɛɛ lɛ, be fɛɛ be lɛ ejɔɔ wɔ. Tsakemɔi nɛɛ miisaa wɔ kɛhã tsakemɔi wuji ni baaba wɔsɛɛ lɛ.” Ani ahã nyɛsafo lɛ eyafata asafo kroko he loo atsake nitsumɔ ni otsuɔ lɛ? Ani ewa kɛhã bo akɛ obaafi tsakemɔ nɛɛ sɛɛ? Yehowa nuɔ bo shishi. Kɛ́ ofi tsakemɔi nɛɛ asɛɛ ni okpɛtɛ Yehowa kɛ esafo lɛ, ebaajɔɔ bo.​—Lala 18:25.

HÃ OHIƐ AHI OHE NƆ YƐ NIBII FƐƐ MLI

15. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe yɛ asafo lɛ mli lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ yɛ wɔhe nɔ?

15 Be ni jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai baakpe yɛ asafo lɛ mli, ni no baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaakpɛtɛ Yehowa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be. Kɛ́ nyɛmi ko fee bo nɔ ko ni edɔ bo lɛ, kãahã omli fu Yehowa kɛ esafo lɛ. Kɛ́ atsɔse bo lɛ, jiemɔ ojwɛŋmɔ yɛ hiɛgbele lɛ nɔ ni omɔ tsɔsemɔ lɛ mli ni ofee tsakemɔi ni he hiaa lɛ, ni kɛ́ afee tsakemɔ ko yɛ Yehowa asafo lɛ mli ni esa ohe lɛ, jɛɛ otsuiŋ omɔ tsakemɔ lɛ mli ni ofi sɛɛ.

16. Mɛni baaye abua bo ni okpɛtɛ Yehowa kɛ esafo lɛ be fɛɛ be?

16 Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe po lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔkpɛtɛ Yehowa kɛ esafo lɛ. Nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee nakai ji, ni wɔbaahã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ. Ni tsɔɔ akɛ, wɔbaato wɔtsui shi, wɔhãŋ wɔhenumɔi akudɔ wɔ, ni wɔna nibii tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ. Tswaa ofai shi akɛ, obaakase mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni kɛ shihilɛi ni tamɔ nakai lɛ kpe lɛ ahe nii ni ojwɛŋ nɔ ni obaakase yɛ mli lɛ nɔ. Sɔlemɔ obi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, ni kaatse ohe kɛje onyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ lɛ, no lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Satan nyɛŋ etse bo kɛje Yehowa loo esafo lɛ he kɔkɔɔkɔ.​—Yak. 4:7.

LALA 126 Nyɛshia Kpe, Nyɛdamɔa Shi Shiŋŋ, Nyɛhe Awaa

a Bei komɛi lɛ, shihilɛi komɛi ni wɔkɛbaakpe, titri lɛ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ baanyɛ ahã wɔnu he akɛ wɔshi Yehowa kɛ esafo lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu shihilɛi nɛɛ etɛ ahe ni wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔka shi Yehowa kɛ esafo lɛ.

b Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

c Obaana otii krokomɛi ni baanyɛ aye abua bo yɛ sane ni yitso ji, “Ani Oná Sɔɔmɔ Hegbɛ Pɛŋ? Ani Obaanyɛ Osɔmɔ Ekoŋŋ?” ni yɔɔ August 15, 2009 Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 30 lɛ.

d Yɛ Mla lɛ mli lɛ, kɛ́ weku yitso ko miitao egbe kooloo ko lɛ, abi ni ekɛya Yehowa jamɔhe lɛ, be pɛ ni aŋmɛɔ gbɛ ni amɛgbe kooloo lɛ yɛ he kroko ji, kɛ́ he ni amɛyɔɔ lɛ kɛ Yehowa jamɔhe lɛ teŋ jɛkɛ.​—5 Mo. 12:21.