Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 45

LALA 138 Waŋ Yɛ Fɛo Pam

Kasemɔ Nii Kɛjɛ Naagbee Wiemɔi Ni Hii Anɔkwafoi Komɛi Wie Lɛ Mli

Kasemɔ Nii Kɛjɛ Naagbee Wiemɔi Ni Hii Anɔkwafoi Komɛi Wie Lɛ Mli

“Ani jeee mɛi ni egbɔlɔ lɛ yɔɔ hiɛshikamɔ, Ni walasɛɛtsɛlɛ hu hãa mɔ náa niiashishinumɔ?”HIOB 12:12.

NƆ NI WƆBAAKASE

Kɛ́ wɔbo Yehowa Nyɔŋmɔ toi lɛ ebaajɔɔ wɔ bianɛ ni wɔbaahi shi kɛya naanɔ wɔsɛɛ.

1. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ mɛi ni edara lɛ adɛŋ?

 WƆ FƐƐ LƐ, ŋaawoi ni baawa wɔ koni wɔkpɛ yiŋ kpakpai he miihia wɔ. Wɔnine baanyɛ ashɛ ŋaawoi nɛɛ ekomɛi anɔ kɛjɛ asafoŋ onukpai kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ aŋɔɔ. Kɛ́ mɛi nɛɛ ye wɔ onukpa kwraa po lɛ, esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ amɛŋaawoi lɛ abe eho. Yehowa miisumɔ ni wɔkase nii kɛjɛ mɛi ni edara lɛ adɛŋ. Amɛyɛ niiashikpamɔ, amɛnuɔ nii ashishi, ni amɛhiɛ kã shi fe wɔ ejaakɛ amɛtsɛ fe wɔ.—Hiob 12:12.

2. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Yɛ blema lɛ, Yehowa tsɔ etsuji anɔkwafoi ni edara lɛ anɔ ewo ewebii lɛ hewalɛ ni etsɔɔ amɛ gbɛ. Anɔkwafoi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ji, Mose, David, kɛ bɔfo Yohane. Esoro be ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hi shi kɛ shihilɛ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɔ mli. Be ni amɛgbɔlɔ lɛ, amɛwo mɛi ni amɛye amɛ onukpa lɛ ŋaa kpakpai. Hii anɔkwafoi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ akɛ ehi waa akɛ wɔbaabo Nyɔŋmɔ toi. Yehowa hã aŋmala amɛŋaawoi kpakpai lɛ awo Biblia lɛ mli koni wɔkase nii kɛjɛ mli. Kɛ́ wɔdara jio, wɔdarako jio lɛ, kɛ́ wɔjwɛŋ amɛŋaawoi lɛ anɔ lɛ wɔbaaná he sɛɛ waa. (Rom. 15:4; 2 Tim. 3:16) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu hii ni edara nɛɛ anaagbee wiemɔi lɛ kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli lɛ ahe.

“EBAAHÃ OWALA SƐƐ ATSƐ WAA”

3. Mɛɛ hegbɛi Mose ná?

3 Mose kɛ etsui fɛɛ sɔmɔ Yehowa ewala gbii abɔ fɛɛ. No mli lɛ eji gbalɔ, kojolɔ, tatsɛ, kɛ yinɔsaneŋmalɔ. Mose tsɔmɔ shihilɛi pii amli ni ekase nii kɛjɛ mli! Enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt, ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛii na naakpɛɛ nii ni Yehowa fee lɛ ateŋ pii. Yehowa hã eŋmala klɛŋklɛŋ woji enumɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ, Lala 90, kɛ ekolɛ Lala 91 lɛ. Agbɛnɛ hu, ekolɛ, lɛ eŋma Hiob wolo lɛ.

4. Namɛi Mose wo amɛ hewalɛ? Ni mɛni hewɔ?

4 Be ni Mose eye afii 120 ni eshwɛ fioo ebaagbo lɛ, ebua Israelbii lɛ anaa koni ekai amɛ nibii ni amɛna ni Yehowa efee ehã amɛ lɛ. Be ni Israelbii nɛɛ ateŋ mɛi pii darako tsɔ lɛ, amɛna naakpɛɛ nii ni Yehowa fee lɛ kɛ bɔ ni egbala Ejiptbii lɛ toi lɛ. (2 Mo. 7:​3, 4) Yehowa gbá Ŋshɔ Tsuru lɛ mli yɛ amɛhiɛ ni amɛnyiɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ kɛfo, ni be ni ekpãtã Farao kɛ esraafoi lɛ fɛɛ ahiɛ lɛ, amɛna. (2 Mo. 14:​29-31) Ni be ni amɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, Yehowa kwɛ amɛ ni ebu amɛhe. (5 Mo. 8:​3, 4) No mli lɛ etsɛŋ ni Israelbii lɛ baaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, no hewɔ lɛ, Mose miisumɔ ni ewo amɛ hewalɛ dani egbo. a

5. Mɛni Mose naagbee wiemɔi ni aŋma yɛ 5 Mose 30:​19, 20 lɛ hã Israelbii lɛ le?

5 Mɛni Mose wie? (Kanemɔ 5 Mose 30:​19, 20.) Ehã Israelbii lɛ le akɛ amɛbaaná shihilɛ kpakpa wɔsɛɛ. Akɛni amɛji maŋ ni Yehowa ejɔɔ hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɛ waa yɛ shikpɔŋ ni ewo shi akɛ ekɛbaahã amɛ lɛ nɔ. Shikpɔŋ nɛɛ nɔ yɛ fɛo waa ni ebaa nii diɛŋtsɛ! Mose tsɔɔ bɔ ni shikpɔŋ lɛ ji hã. Ewie akɛ: “Maji wuji ni yɔɔ fɛo ni jeee bo oto, shĩai ni amɛmli eyimɔ obɔbɔ kɛ nibii kpakpai srɔtoi ni jeee bo otsu owo mli, bui ni atsatsai ni akɛtoɔ nu ni jeee bo otsa, kɛ wain ŋmɔji ni jeee bo ofee, kɛ oliv tsei ni jeee bo odu.”—5 Mo. 6:​10, 11.

6. Mɛni hewɔ Yehowa hã jeŋmaji komɛi ye Israelbii lɛ anɔ kunim lɛ?

6 Mose bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ hu. Bɔ ni afee ni amɛya nɔ amɛhi shikpɔŋ fɛfɛo ni Yehowa kɛhã amɛ lɛ nɔ lɛ, ehe baahia ni amɛbo ekitãi lɛ atoi. No hewɔ lɛ, Mose kɛɛ amɛ ni ‘amɛkɔ wala,’ ni tsɔɔ akɛ amɛbo Yehowa toi ni ‘amɛkpɛtɛ ehe.’ Shi Israelbii lɛ eyabooo Yehowa toi. Hewɔ lɛ, sɛɛ mli lɛ, Yehowa hã Asiriabii lɛ kɛ Babilonbii lɛ ye amɛnɔ kunim ni amɛŋɔ amɛ nom.—2 Maŋ. 17:​6-8, 13, 14; 2 Kro. 36:​15-17, 20.

7. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Mose wiemɔi lɛ amli? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

7 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Mose wiemɔi nɛɛ amli? Toiboo baahere wɔyiwala. Be ni Mose kɛ Israelbii lɛ wie lɛ, no mli lɛ eshwɛ fioo ni amɛbaabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni wɔ hu eshwɛ fioo ni wɔbaabote jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ mli. Etsɛŋ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ Paradeiso ekoŋŋ. (Yes. 35:1; Luka 23:43) Abonsam kɛ edaimonioi lɛ ehiŋ jɛmɛ. (Kpo. 20:​2, 3) Abaakpãtã amale jamɔ hiɛ, ni no hewɔ lɛ awieŋ Yehowa he amalei dɔŋŋ. (Kpo. 17:16) Abaakpãtã adesai anɔyelii hu ahiɛ, ni no hewɔ lɛ awaŋ mɔ ko mɔ ko yi dɔŋŋ. (Kpo. 19:​19, 20) Yehowa eŋmɛŋ gbɛ ni atuatselɔi aya nɔ ahi shi. (Lala 37:​10, 11) Mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baabo Yehowa mlai lɛ atoi, ni no baahã amɛfee ekome ni toiŋjɔlɛ baahi amɛteŋ. No hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baasumɔ enyɛmi ni ebaahe lɛ eye. (Yes. 11:9) Wɔmiikpa be nɛɛ gbɛ waa! Ni kɛ́ wɔbo Yehowa toi lɛ, jeee akɛ wɔbaahi shikpɔŋ ni etsɔ Paradeiso lɛ nɔ afii ohai abɔ kɛkɛ, shi moŋ lɛ, kɛya naanɔi anaanɔ.—Lala 37:29; Yoh. 3:16.

Kɛ́ wɔbo Yehowa toi lɛ, jeee akɛ wɔbaahi shikpɔŋ ni etsɔ Paradeiso lɛ nɔ afii ohai abɔ kɛkɛ, shi moŋ lɛ, kɛya naanɔi anaanɔ (Kwɛmɔ kuku 7)


8. Mɛɛ gbɛ nɔ shi ni Yehowa ewo akɛ ebaahã wɔhi shi kɛya naanɔ lɛ ye ebua maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko? (Yuda 20, 21)

8 Kɛ́ wɔhã shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ ebaahã wɔhi shi kɛya naanɔ lɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔkpɛtɛ ehe, ni tsɔɔ akɛ wɔbo lɛ toi ekɔɔɔ he eko kaa ni wɔkɛbaakpe. (Kanemɔ Yuda 20, 21.) Nakai shiwoo lɛ nɔŋŋ baawaje wɔ ni wɔwu wɔshi efɔŋ. Nyɛminuu ko ni kɛ afii babaoo esɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ yɛ Afrika lɛ tsɔɔ mli akɛ, kulɛ bei pii lɛ, enuɔ he akɛ efee nɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ. Ewie akɛ: “Miyɔse akɛ kɛ́ mibooo Yehowa toi lɛ, belɛ minyɛŋ mahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso lɛ mli. No wa mi ni mitee nɔ miwu mishi henumɔ nɛɛ, ni mikpa Yehowa fai waa shii abɔ ni ewa mi. Yɛ eyelikɛbuamɔ naa lɛ, minyɛ miye henumɔ nɛɛ nɔ.”

“OBAAYE OMANYE”

9. Mɛɛ shihilɛi ni mli wawai David kɛkpe?

9 No mli lɛ, David ji Yehowa webii lɛ amaŋtsɛ, ni eye Yehowa anɔkwa. Etswaa saŋku, efoɔ lala, eji tawulɔ kpanaa, kɛ gbalɔ hu. Ekɛ kai pii kpe. Ebashɛ be ko ni ehe bahia ni etee ehe yɛ Maŋtsɛ Saul hewɔ ejaakɛ eetao ni egbe lɛ, ni enɛ hã ehi shi akɛ kobɔfo afii pii. Be ni ebatsɔ maŋtsɛ lɛ sɛɛ lɛ, be ko lɛ ehe bahia ni ejo foi ekoŋŋ yɛ ewala hewɔ ejaakɛ ebi Absalom bɔ mɔdɛŋ ni eshɔ̃ emaŋtsɛyeli lɛ kɛje edɛŋ. David kɛ shihilɛi ni mli wawai kpe, ni etɔ̃ tɔmɔi komɛi moŋ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, eye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛyashi egbo. Yehowa wie yɛ ehe akɛ eji “mitsuinaa nuu.” Ekã shi faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔbo David ŋaawoo kpakpa lɛ toi!—Bɔf. 13:22; 1 Maŋ. 15:5.

10. Mɛni hewɔ ehe bahia ni David awo Solomon, ni ji ebinuu ni baaye esɛɛ akɛ maŋtsɛ lɛ ŋaa lɛ?

10 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hã wɔsusu ŋaa ni David wo Solomon, ni ji ebinuu ni baaye esɛɛ akɛ maŋtsɛ lɛ he wɔkwɛ. Yehowa hala Solomon koni ema sɔlemɔ shĩa ni ewebii lɛ ajá lɛ yɛ jɛmɛ. (1 Kro. 22:5) Nitsumɔ nɛɛ jeee nitsumɔ bibioo, ni ehe baahia ni Yehowa aye abua Solomon ni enyɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ hu. Mɛɛ ŋaa David baawo lɛ? Hã wɔkwɛ.

11. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 1 Maŋtsɛmɛi 2:​2, 3 lɛ naa lɛ, mɛɛ ŋaa David wo Solomon? Ni be ni Solomon bo ŋaawoo nɛɛ toi lɛ, mɛni jɛ mli kɛba? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

11 Mɛni David wie? (Kanemɔ 1 Maŋtsɛmɛi 2:​2, 3.) David kɛɛ ebinuu lɛ akɛ kɛ́ ebo Yehowa toi lɛ, ebaaye omanye. Ni lɛɛlɛŋ lɛ, Solomon ye omanye afii pii. (1 Kro. 29:​23-25) Ema sɔlemɔ shĩa fɛfɛo lɛ, ni eŋmala Biblia mli woji lɛ ekomɛi. Ehiɛshikamɔ lɛ kɛ nii babaoo ni eyɔɔ lɛ hã ehe gbɛ́i waa. (1 Maŋ. 4:34) Tamɔ bɔ ni David wie lɛ, kɛ́ Solomon tee nɔ ebo Yehowa Nyɔŋmɔ toi lɛ, no lɛ ebaaya nɔ eye omanye. Mɔbɔ sane ji akɛ, be ni Solomon gbɔ lɛ, eyasɔmɔ Nyɔŋmɔ krokomɛi. Yehowa náaa Solomon he miishɛɛ dɔŋŋ, no hewɔ lɛ, ehãaa lɛ hiɛshikamɔ ni baahã eye Israelbii lɛ anɔ jogbaŋŋ.—1 Maŋ. 11:​9, 10; 12:4.

David naagbee wiemɔi ni ekɛ ebi Solomon wie lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔbo Yehowa toi lɛ, ebaahã wɔ hiɛshikamɔ ni baawa wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai (Kwɛmɔ kuku 11-12) b


12. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ David ŋaawoo lɛ mli?

12 Mɛni wɔkaseɔ yɛ David ŋaawoo lɛ mli? Toiboo baahã wɔye omanye. (Lala 1:​1-3) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa woko wɔ shi akɛ ebaahã wɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi ni wɔhe gbɛ́i tamɔ Solomon. Shi kɛ́ wɔbo wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ toi lɛ, ebaahã wɔ hiɛshikamɔ ni baaye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai. (Abɛi 2:​6, 7; Yak. 1:5) Ni kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ yiŋ yɛ nibii komɛi tamɔ nitsumɔ, skulyaa, hiɛtserɛjiemɔ kɛ shika he lɛ, Yehowa ŋaawoo lɛ baanyɛ awa wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai. Kɛ́ wɔbo eŋaawoo lɛ toi lɛ, wekukpaa kpakpa baahi wɔ kɛ lɛ teŋ, ni wɔsɛɛ lɛ wɔbaahi shi kɛya naanɔ. (Abɛi 2:​10, 11) Wɔbaaná nanemɛi kpakpai. Ni miishɛɛ baahi wɔweku lɛ mli.

13. Mɛni wa Carmen ni enyɛ ekpɛ yiŋ kpakpa yɛ eshihilɛ mli?

13 Kulɛ Carmen ni yɔɔ Mozambique lɛ susuɔ akɛ kɛ́ etee yunivɛsiti lɛ, no baahã eye omanye. No hewɔ lɛ, etee yunivɛsiti koni eyakase architecture loo bɔ ni atoɔ tsu he ŋaa dani amaa. Ewie akɛ, “Minya nɔ ni mikaseɔ lɛ he.” “Shi ehe mibe waa ni egbala mimli hu. Be ni abaatswa leebi 7:30 lɛ, miyɛ skul, ni mikpaa gbɛkɛ 6:00. Minyɛɛɛ maya asafoŋ kpeei, ni mikɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli gbɔjɔ. Mi diɛŋtsɛ mina akɛ etamɔ nɔ ni miisɔmɔ nuŋtsɔmɛi enyɔ.” (Mat. 6:24) Esɔle yɛ eshihilɛ lɛ he, ni ekase nibii ni asafo lɛ eŋmala ni kɔɔ esane lɛ he lɛ. Ekɛfata he akɛ: “Asafoŋ onukpai lɛ kɛ mimami wo mi ŋaa kpakpa, ni mikpɛ miyiŋ akɛ mashi yunivɛsiti lɛ, ni mikɛ mibe fɛɛ asɔmɔ Yehowa. Minu he akɛ mikpɛ yiŋ ni hi fe fɛɛ, ni eŋɔɔ minaa waa akɛ mifee nakai.”

14. Mɛni ji sane oti ni yɔɔ Mose kɛ David ŋaawoi lɛ amli?

14 Mose kɛ David fɛɛ sumɔ Yehowa waa, ni amɛle akɛ ehe hiaa waa ni wɔbo Yehowa toi. Yɛ amɛnaagbee wiemɔi lɛ amli lɛ amɛwo amɛtoibolɔi lɛ hewalɛ koni amɛkase amɛ, ni amɛya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa. Amɛbɔ amɛ kɔkɔ hu akɛ, kɛ́ amɛyaaa nɔ amɛyeee Yehowa anɔkwa lɛ, no lɛ naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ baafite, ni ejɔŋ amɛ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná amɛŋaawoo lɛ he sɛɛ ŋmɛnɛ. Afii ohai abɔ komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa tsulɔ ko hu tsɔɔ akɛ ehi waa akɛ wɔbaaya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa.

“MIBƐ MIISHƐƐ NI DA FE ENƐ”

15. Mɛɛ nibii Yohane na yɛ ewala shihilɛ mli?

15 Yohane ji Yesu Kristo naanyo kpaakpa kɛ ebɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome. (Mat. 10:2; Yoh. 19:26) Yohane fata Yesu he kɛtsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ena naakpɛɛ nibii ni Yesu fee lɛ, ni eshiii lɛ be ni amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ. Be ni agbe Yesu lɛ ena, ni be ni atee lɛ shi hu lɛ, ena lɛ. Agbɛnɛ hu, ena be ni Kristofoi asafo lɛ shwereɔ lɛ, ni akɛni ehi shi etsɛ waa hewɔ lɛ, ena be ni “ashiɛ [sane kpakpa lɛ] yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ fɛɛ ateŋ lɛ.”—Kol. 1:23.

16. Namɛi ená lɛtai ni Yohane ŋmala lɛ he sɛɛ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ?

16 Yɛ Yohane gbɔlɛ beiaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni eŋmala Biblia lɛ mli woji lɛ ekomɛi. Ená hegbɛ ni eŋma Kpojiemɔ wolo lɛ ni mli saji yɔɔ naakpɛɛ lɛ. (Kpo. 1:1) Lɛ eŋma Sanekpakpa lɛ ni egbɛ́i kã nɔ lɛ. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni eŋmala lɛtai etɛ ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ amɛ akɛ 1 Yohane, 2 Yohane, kɛ 3 Yohane lɛ hu. Eŋma 3 Yohane lɛ ehã Gaio, ni ji Kristofonyo anɔkwafo ni esumɔ lɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ebi lɛ. (3 Yoh. 1) Be ni eŋma 3 Yohane lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ no mli lɛ, Kristofoi babaoo yɛ ni esumɔ amɛ tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii. Nɔ ni nuu onukpa anɔkwafo nɛɛ ŋma lɛ ewo Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ.

17. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 3 Yohane 4 lɛ naa lɛ, mɛni hãa anáa miishɛɛ waa?

17 Mɛni Yohane ŋma? (Kanemɔ 3 Yohane 4.) Yohane ŋma yɛ 3 Yohane lɛ mli akɛ, kɛ́ ena ni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ miibo Nyɔŋmɔ toi lɛ, enáa miishɛɛ. Be ni Yohane ŋma lɛta nɛɛ, no mli lɛ, mɛi komɛi miigbɛ amale tsɔɔmɔi amɛmiishwã ni enɛ kɛ mligbalamɔ miiba asafo lɛ mli. Shi mɛi krokomɛi tee nɔ ‘amɛnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli.’ Amɛbo Yehowa toi ni amɛtee nɔ ‘amɛnyiɛ yɛ ekitãi lɛ anaa.’ (2 Yoh. 4, 6) Kristofoi anɔkwafoi nɛɛ hã Yohane kɛ Yehowa fɛɛ ná miishɛɛ waa.—Abɛi 27:11.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni Yohane ŋma lɛ mli?

18 Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni Yohane ŋma lɛ mli? Anɔkwayeli hãa anáa miishɛɛ. (1 Yoh. 5:3) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔyɛ miishɛɛ, ejaakɛ wɔle akɛ wɔhãa Yehowa náa miishɛɛ. Kɛ́ Yehowa na akɛ wɔtsi wɔhe kɛje efɔŋ he ni wɔmiiye ekitãi lɛ anɔ lɛ, enáa miishɛɛ. (Abɛi 23:15) Kɛ́ ŋwɛibɔfoi lɛ na enɛ lɛ, amɛ hu amɛnáa miishɛɛ. (Luka 15:10) Wɔ hu kɛ́ wɔna akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ miiya nɔ amɛmiiye anɔkwa yɛ amɛyi ni awaa loo kai ni amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnáa miishɛɛ. (2 Tes. 1:4) Ni kɛ́ akpãtã Satan je lɛ hiɛ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ejaakɛ wɔtee nɔ wɔye Yehowa anɔkwa.

19. Mɛni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Rachel lɛ wie yɛ anɔkwale lɛ ni etsɔɔ mɛi lɛ he? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

19 Wɔmii shɛɔ wɔhe waa kɛ́ wɔgba mɛi anɔkwale lɛ he sane. Rachel ni yɔɔ Dominican Republic lɛ kɛɛ eji hegbɛ kpele akɛ wɔbaatsɔɔ mɛi Yehowa Nyɔŋmɔ he nii. Be ni ewieɔ mɛi ni etsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ ni amɛbatsɔmɔ tamɔ ebii lɛ ahe lɛ, ewie akɛ: “Kɛ́ mina ni mɛi ni mitsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ kɛ amɛhiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ ni amɛfee tsakemɔi koni amɛhã ená miishɛɛ lɛ, mimiishɛɛ lɛ daa aahu akɛ mileee wiemɔi po ni mikɛbaatsɔɔ mli. Miishɛɛ ni mináa lɛ da kwraa fe nibii ni mikɛshã afɔle koni manyɛ matsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ.”

Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi nii koni amɛsumɔ Yehowa ni amɛbo lɛ toi lɛ, wɔnáa miishɛɛ (Kwɛmɔ kuku 19)


OBAANYƐ ONÁ HII ANƆKWAFOI LƐ ANAAGBEE WIEMƆI LƐ AHE SƐƐ

20. Mɛɛ gbɛi anɔ wɔtamɔ Mose, David, kɛ Yohane nɔŋŋ?

20 Mose, David, kɛ Yohane hi shi afii pii ni eho nɛ, ni esoro bɔ ni amɛhi shi lɛ yɛ bɔ ni wɔhiɔ shi ŋmɛnɛ lɛ he. Shi wɔtamɔ amɛ nɔŋŋ yɛ gbɛi komɛi anɔ. Amɛjá anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni lɛ nɔŋŋ wɔ hu wɔjáa. Tamɔ bɔ ni amɛfee lɛ, wɔ hu wɔsɔleɔ wɔhãa Yehowa, wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ, ni wɔhãa etsɔɔ wɔ gbɛ. Hii nɛɛ he amɛye akɛ Yehowa jɔɔ mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ, ni wɔ hu wɔheɔ enɛ wɔyeɔ.

21. Kɛ́ wɔbo naagbee wiemɔi ni hii anɔkwafoi tamɔ Mose, David, kɛ Yohane wie lɛ toi, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

21 Belɛ, nyɛhãa wɔboa ŋaawoo ni yɔɔ hii nɛɛ anaagbee wiemɔi lɛ amli lɛ toi ni wɔye Yehowa kitãi lɛ anɔ. Kɛkɛ lɛ, wɔbaaye omanye yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli. Ni ‘wɔwala sɛɛ baatsɛ waa,’ hɛɛ, wɔbaahi shi kɛya naanɔ! (5 Mo. 30:20) Agbɛnɛ hu, wɔbaaná miishɛɛ waa ejaakɛ wɔboɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ toi, mɔ ni feɔ babaoo kɛtekeɔ nɔ kwraa fe nibii ni wɔkpaa gbɛ lɛ.—Efe. 3:20.

LALA 129 Wɔbaaya Nɔ Wɔfi Shi Shiŋŋ

a Israelbii ni na naakpɛɛ nii ni Yehowa fee yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ ateŋ mɛi pii gboi dani Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (4 Mo. 14:​22, 23) Yehowa wie akɛ amɛteŋ mɛi fɛɛ ni eye kɛjɛ afii 20 kɛyaa ni aŋmala amɛgbɛ́ii lɛ baagboi yɛ ŋa lɛ nɔ. (4 Mo. 14:29) Shi amɛteŋ mɛi ni no mli lɛ amɛyeko afii 20 lɛ ateŋ mɛi pii gboiii, ni amɛkɛ Yoshua, Kaleb, kɛ Levibii lɛ ateŋ mɛi babaoo fo Yordan Faa lɛ ni amɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.—5 Mo. 1:​24-40.

b NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Abɛkugbɛ: David miiwo ebi Solomon ŋaa dani egbo. Ninejurɔgbɛ: Aatsɔɔ gbɛgbalɔi komɛi Yehowa he nii yɛ Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Skul.