Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 46

LALA 49 Wɔbaahã Yehowa Tsui Anyɔ Emli

Nyɛmimɛi Hii​—Ani Nyɛmiimia Nyɛhiɛ Koni Nyɛtsɔmɔ Asafoŋ Sɔɔlɔi?

Nyɛmimɛi Hii​—Ani Nyɛmiimia Nyɛhiɛ Koni Nyɛtsɔmɔ Asafoŋ Sɔɔlɔi?

“Nɔhãmɔ hãa mɔ náa miishɛɛ fe hemɔ.”BƆF. 20:35.

NƆ NI WƆBAAKASE

Nikasemɔ nɛɛ baawo nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ lɛ hewalɛ koni amɛmia amɛhiɛ ni amɛbatsɔmɔ asafoŋ sɔɔlɔi.

1. Mɛni tsɔɔ akɛ Paulo shwɛɛɛ asafoŋ sɔɔlɔi ahe?

 ASAFOŊ sɔɔlɔi tsuɔ nitsumɔi ni he hiaa waa yɛ asafo lɛ mli. Bɔfo Paulo shwɛɛɛ hii anɔkwafoi nɛɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni eŋma asafo ni yɔɔ Filipi lɛ wolo lɛ, jeee asafoŋ onukpai ni yɔɔ asafo nɛɛ mli lɛ kɛkɛ eŋa, shi moŋ eŋa asafoŋ sɔɔlɔi lɛ hu.—Fip. 1:1.

2. Te nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Luis lɛ nuɔ he ehãa tɛŋŋ yɛ sɔɔmɔ ni esɔmɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ he?

2 Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ ni sɔmɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi lɛ eye lɛ, amɛnáa miishɛɛ waa akɛ amɛmiisɔmɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni awó nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Devan lɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, no mli lɛ eye afii 18. Shi be ni awó nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Luis lɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, no mli lɛ eye afii 50 kɛ sɛɛ. Te Luis nuɔ he ehãa tɛŋŋ yɛ sɔɔmɔ hegbɛ ni ena nɛɛ he? Ewie akɛ, “Eŋɔɔ minaa waa akɛ miisɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ. Nyɛmimɛi lɛ efee nibii pii kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ mi, ni amrɔ nɛɛ mi hu miná hegbɛ ni mikɛbaatsɔɔ akɛ misumɔɔ amɛ!” Nakai nɔŋŋ asafoŋ sɔɔlɔi babaoo nuɔ he.

3. Mɛɛ sanebimɔi abaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Kɛ́ oji nyɛmi nuu ni abaptisi lɛ, shi amrɔ nɛɛ, ojeee asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, ani obaanyɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ obaasɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ? Mɛni ekolɛ ebaatsirɛ bo ni ofee nakai? Mɛɛ taomɔ nii Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ nyɛmi nuu ko ashɛ he dani awo lɛ asafoŋ sɔɔlɔ? Abaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, hã wɔsusu nitsumɔ ni asafoŋ sɔɔlɔi tsuɔ lɛ he.

MƐƐ NITSUMƆI ASAFOŊ SƆƆLƆI TSUƆ?

4. Mɛɛ nitsumɔi asafoŋ sɔɔlɔi tsuɔ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

4 Asafoŋ sɔɔlɔi ji nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ ni atsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ahala amɛ koni amɛtsu nitsumɔi komɛi ni he hiaa yɛ asafo lɛ mli kɛwa asafoŋ onukpai lɛ. Asafoŋ sɔɔlɔi komɛi kwɛɔ ni shiɛlɔi aná woji kɛ shikpɔŋkuku ni da bɔ ni sa kɛhã shiɛmɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi hu waa koni asaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni akura lɛ hu. Kɛ́ atee asafoŋ kpee lɛ, asafoŋ sɔɔlɔi komɛi sɔmɔɔ akɛ atɛndantii, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu kwɛɔ tsɔji ni akɛtswaa lala kɛ nɔ ni akɛjieɔ vidio lɛ nɔ. Nitsumɔi ni asafoŋ sɔɔlɔi tsuɔ lɛ ateŋ babaoo lɛ, ebiɔ ni amɛkɛ hewalɛ atsu. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, asafoŋ sɔɔlɔi ji mumɔŋ gbɔmɛi; amɛsumɔɔ Yehowa, ni amɛhiɔ shi yɛ ejalɛ taomɔ nii lɛ anaa. Amɛsumɔɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu waa. (Mat. 22:​37-39) Mɛni esa akɛ nyɛmi nuu ko afee koni enyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ?

Asafoŋ sɔɔlɔi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛsɔmɔɔ mɛi kɛkaseɔ Yesu (Kwɛmɔ kuku 4)


5. Mɛni esa akɛ nyɛmi nuu ko afee koni enyɛ etsɔ asafoŋ sɔɔlɔ?

5 Biblia lɛ tsɔɔ taomɔ nii ni ebaabi ni nyɛmi nuu ko ashɛ he dani awo lɛ asafoŋ sɔɔlɔ. (1 Tim. 3:​8-10, 12, 13) No hewɔ lɛ, kɛ́ ootao otsɔ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, obaanyɛ okase Ŋmalɛ mli taomɔ nii nɛɛ he nii, ni obɔ mɔdɛŋ waa ni oshɛ he. Shi dani obaafee nakai po lɛ, esa akɛ opɛi omli okwɛ akɛ yɛ otsui mli tɔ̃ɔ lɛ, mɛni tuuntu hewɔ otaoɔ otsɔ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ.

NƆ NI ESA AKƐ ETSIRƐ BO NI OSƆMƆ AKƐ ASAFOŊ SƆƆLƆ

6. Mɛni esa akɛ etsirɛ bo koni otsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaawo odɛŋ ni otsu kɛye obua onyɛmimɛi lɛ? (Mateo 20:28; kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ hu.)

6 Yesu Kristo ji mɔ ni wɔkaseɔ, ni nɔ ni tsirɛ lɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efee yɛ eshihilɛ mli ji, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã e-Tsɛ lɛ kɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã gbɔmɛi. Suɔmɔ nɛɛ tsirɛ lɛ ni etsu nii waa ni etsu nitsumɔi ni abuuu po kɛye ebua mɛi. (Kanemɔ Mateo 20:28; Yoh. 13:​5, 14, 15) Kɛ́ bo hu suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Yehowa kɛ gbɔmɛi lɛ hewɔ otaoɔ otsɔ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, Yehowa baajɔɔ bo ni ebaaye ebua bo ni oshɛ nakai oti lɛ he.—1 Kor. 16:14; 1 Pet. 5:5.

Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ehã ebɔfoi lɛ koni amɛna akɛ esa akɛ amɛjɛ heshibaa mli amɛsɔmɔ mɛi moŋ fe ni amɛbaatao hegbɛ ni nɔ kwɔ (Kwɛmɔ kuku 6)


7. Mɛni hewɔ esaaa akɛ nyɛmi nuu ko taoɔ sɔɔmɔ hegbɛi akɛni eesumɔ ni ana lɛ lɛ hewɔ?

7 Yɛ je lɛ mli lɛ, mɛi sumɔɔ ni ana amɛ, ni mɛi nyaa mɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe. Shi Yehowa webii lɛ efeee nakai. Nyɛmi nuu ni sumɔɔ mɛi tamɔ Yesu lɛ sumɔŋ ni eye mɛi anɔ loo ehã mɛi ana akɛ lɛ eyɔɔ ni ayɔɔ. Kɛ́ ahã mɔ ko ni naa ehe tsɔ lɛ sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ, ekolɛ etsuŋ nitsumɔ ni baa shi loo nitsumɔi krokomɛi ni he baahia ni atsu be ni akwɛɔ Yehowa tooku ni eshwɛɛɛ amɛhe lɛ nɔ lɛ. Ebaanu he akɛ jeee lɛ ji mɔ ni sa akɛ etsuɔ nitsumɔi ni baa shi tamɔ nakai. (Yoh. 10:12) Yehowa ejɔŋ mɔ ko ni woɔ ehe nɔ ni sumɔɔ ni ana lɛ lɛ kɔkɔɔkɔ.—1 Kor. 10:​24, 33; 13:​4, 5.

8. Mɛɛ ŋaa Yesu wo ebɔfoi lɛ?

8 Yesu nanemɛi kpaakpa lɛ ateŋ mɛi komɛi tao hegbɛi, shi jeee yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ. Hã wɔsusu nɔ ni Yesu bɔfoi Yakobo kɛ Yohane fee lɛ he wɔkwɛ. Amɛkɛɛ Yesu ni ehã amɛ hegbɛ ko ni nɔ kwɔ yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli. Yesu ejieee amɛyi yɛ nɔ ni amɛbi nɛɛ hewɔ. Moŋ lɛ, ekɛɛ ebɔfoi 12 lɛ fɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ akɛ etsɔ agbo yɛ nyɛteŋ lɛ, etsɔ nyɛsɔɔlɔ, ni mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ akɛ etsɔ klɛŋklɛŋ mɔ yɛ nyɛteŋ lɛ, etsɔ nyɔŋ kɛhã mɛi fɛɛ.” (Mar. 10:​35-37, 43, 44) Nyɛmimɛi hii ni taoɔ sɔɔmɔ hegbɛi yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ, ni ji koni amɛsɔmɔ mɛi lɛ baaye abua asafo lɛ yɛ gbɛi babaoo anɔ.—1 Tes. 2:8.

MƐNI BAAWA BO KONI OSUMƆ AKƐ OSƆMƆ ONYƐMIMƐI LƐ?

9. Mɛni baawa bo ni osumɔ akɛ osɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ?

9 Ekã shi faŋŋ akɛ osumɔɔ Yehowa, ni oosumɔ ni osɔmɔ onyɛmimɛi lɛ. Shi ekolɛ ebɛ ohiɛ akɛ obaatsu nitsumɔi ni asafoŋ sɔɔlɔi tsuɔ lɛ eko. No hewɔ lɛ, mɛni baawa bo ni osumɔ akɛ osɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ? Susumɔ miishɛɛ ni obaaná kɛ́ osɔmɔ onyɛmimɛi lɛ he. Yesu kɛɛ: “Nɔhãmɔ hãa mɔ náa miishɛɛ fe hemɔ.” (Bɔf. 20:35) Yesu hi shi yɛ nɔ ni etsɔɔ lɛ naa. Emii shɛ ehe waa akɛni esɔmɔ mɛi lɛ hewɔ, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai.

10. Mɛni Yesu fee kɛtsɔɔ akɛ enáa he miishɛɛ akɛ ebaasɔmɔ mɛi? (Marko 6:​31-34)

10 Naa sane ko ni tsɔɔ akɛ Yesu ná he miishɛɛ akɛ ebaasɔmɔ mɛi. (Kanemɔ Marko 6:​31-34.) Be ko lɛ, Yesu kɛ ekaselɔi lɛ etsɔɔ mɛi nii ni etɔ amɛ. No hewɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya he ko banee ni amɛyajɔɔ amɛhe. Shi mɛi babaoo komɛi tsɔ amɛhiɛ ni amɛyashɛ he ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ yaajɔɔ amɛhe yɛ lɛ klɛŋklɛŋ. Mɛi nɛɛ miikpa gbɛ akɛ Yesu baatsɔɔ amɛ nii. Kulɛ Yesu baanyɛ ekɛɛ akɛ etsɔŋ amɛ nii. Ejaakɛ ekɛ ekaselɔi lɛ fɛɛ lɛ, “amɛnáaa dekã kɛye nii po.” Loo Yesu baanyɛ etsɔɔ amɛ nibii enyɔoo ko ni ewo amɛ gbɛ. Shi suɔmɔ tsirɛ lɛ ni “ebɔi amɛ nibii pii tsɔɔmɔ.” Ni etsɔɔ amɛ nii aahu kɛyashi “je ena.” (Mar. 6:35) Etsɔɔ amɛ nii ejaakɛ “amɛnii fee lɛ mɔbɔ,” shi jeee ni sɔ̃ kã enɔ akɛ efee nakai lɛ hewɔ. Eesumɔ ni etsɔɔ amɛ nii ejaakɛ esumɔ amɛ. Yesu náa miishɛɛ waa kɛ́ eesɔmɔ mɛi.

11. Mɛni Yesu fee kɛye ebua mɛi? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

11 Jeee nii pɛ Yesu tsɔɔ mɛi babaoo lɛ. Ehã amɛ amɛhiamɔ nii hu. Etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã niyenii fioo fee pii ni ekɛhã ekaselɔi lɛ ni amɛja amɛhã mɛi lɛ. (Mar. 6:41) Etsɔ nɔ ni efee lɛ nɔ etsɔɔ ekaselɔi lɛ bɔ ni asɔmɔɔ mɛi. Ehã amɛna akɛ nitsumɔ ni ebiɔ ni akɛ hewalɛ atsu lɛ he hiaa waa, ni asafoŋ sɔɔlɔi tsuɔ nitsumɔi ni tamɔ nakai. Be ni bɔfoi lɛ kɛ Yesu fee ekome ni amɛja niyenii ni Yesu tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã efee pii lɛ, ni “amɛ fɛɛ amɛye ni amɛtɔrɔ” lɛ, no hã bɔfoi lɛ ná miishɛɛ waa! (Mar. 6:42) Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee be nɛɛ pɛ mli Yesu fooo lɛ pɛ enɔ mli. Efee nakai yɛ ewala shihilɛ mli fɛɛ. (Mat. 4:23; 8:16) Yesu ná he miishɛɛ waa akɛ ebaatsɔɔ mɛi nii, ni ejɛ heshibaa mli ehã mɛi amɛhiamɔ nii hu. Bo hu kɛ́ oná he miishɛɛ akɛ obaasɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ, obaaná miishɛɛ waa.

Kɛ́ osumɔɔ Yehowa ni osumɔɔ ni osɔmɔ mɛi lɛ, obaafee nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ kɛwa onyɛmimɛi lɛ (Kwɛmɔ kuku 11) a


12. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nuɔ he akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni ebaanyɛ efee kɛwa asafo lɛ?

12 Kɛ́ onuɔ he akɛ obɛ hesaa ko kwraa po lɛ, kaahã onijiaŋ je wui. Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, oyɛ nɔ ko ni obaanyɛ okɛye obua asafo lɛ. Kanemɔ nɔ ni Paulo wie yɛ 1 Korintobii 12:​12-30 lɛ, ni ojwɛŋ nɔ, ni no sɛɛ lɛ osɔle obi Yehowa ni ehã ona bɔ ni ekɔɔ ohe ehãa. Paulo wiemɔi lɛ hãa efeɔ faŋŋ akɛ Yehowa tsuji fɛɛ ni bo hu ofata he lɛ ahe hiaa yɛ asafo lɛ mli, ni eshwɛɛɛ amɛhe kwraa. Kɛ́ bianɛ lɛ, oshɛɛɛ taomɔ nii ni baahã osɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ he lɛ, kaahã onijiaŋ je wui. Moŋ lɛ, feemɔ nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ ni oya nɔ osɔmɔ Yehowa ni owa onyɛmimɛi lɛ. Ná ole akɛ, asafoŋ onukpai lɛ baasusu ohe, ni amɛbaahã bo nitsumɔi ni obaanyɛ otsu.—Rom. 12:​4-8.

13. Mɛni ji anɔkwa sane ko ni kɔɔ nibii ni esa akɛ nyɛmi nuu ko afee dani enyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ he?

13 Agbɛnɛ hu, susumɔ anɔkwa sane nɛɛ he okwɛ: Nibii ni esa akɛ nyɛmi nuu ko afee dani enyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ ateŋ babaoo ji nibii ni esa akɛ Kristofoi fɛɛ afee. Esa akɛ Kristofoi fɛɛ ahã naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa, amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaahã mɔ nɔ, ni amɛhi shi bɔ ni baasa Yehowa hiɛ. No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ oofee nibii ni esa akɛ nyɛmi nuu ko afee dani esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ ateŋ babaoo momo. Belɛ, mɛɛ nibii pɔtɛi esa akɛ nyɛmi nuu ko afee koni enyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ?

BƆ NI OBAAFEE OSHƐ HE

14. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ nibii efeee shwɛmɔ lɛ, mɛni etsɔɔ? (1 Timoteo 3:​8-10, 12)

14 He ni wɔshɛ nɛɛ, hã wɔsusu taomɔ nii ni atsĩ tã yɛ 1 Timoteo 3:​8-10, 12 lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛ. (Kanemɔ.) Esa akɛ asafoŋ sɔɔlɔ afee ‘mɔ ni kɛ nibii efeee shwɛmɔ.’ Abaanyɛ atsɔɔ shishi hu akɛ “mɔ ni sa bulɛ,” loo “mɔ ni hiɛ tsii.” Wiemɔ nɛɛ etsɔɔɔ akɛ esaaa akɛ oŋmɔɔ loo oshwɛɔ. (Jaj. 3:​1, 4) Nɔ moŋ ni etsɔɔ ji, esa akɛ otsu osɔ̃i fɛɛ ahe nii jogbaŋŋ. Kɛ́ be fɛɛ be lɛ, otsuɔ nitsumɔi ni akɛwoɔ odɛŋ lɛ ogbeɔ naa ni otsuɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, no lɛ nyɛmimɛi lɛ baana akɛ abaanyɛ amu afɔ̃ onɔ, ni amɛbaabu bo.

15. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ‘jeee mɔ ni kɛ ewiemɔi lakaa mɛi’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Ni kɛ́ akɛɛ mɔ ko ‘jeee mɔ ni kɛ amimyeli tiuɔ sɛɛnamɔ gbonyo sɛɛ’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

15 Kɛ́ akɛɛ asafoŋ sɔɔlɔ ‘jeee mɔ ni kɛ ewiemɔi lakaa mɛi’ lɛ, no tsɔɔ akɛ ewieɔ anɔkwale, eshishiuuu mɔ, ni abaanyɛ amu afɔ̃ enɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ oye owiemɔ nɔ, ni esaaa akɛ omaleɔ. (Abɛi 3:32) Ni kɛ́ akɛɛ asafoŋ sɔɔlɔ ‘jeee mɔ ni kɛ amimyeli tiuɔ sɛɛnamɔ gbonyo sɛɛ’ lɛ, no tsɔɔ akɛ kɛ́ ekɛ mɛi miitsu nii loo ekɛ mɛi miiye jara lɛ, eyeɔ anɔkwa, ni kɛ́ eba lɛ shika saji hu lɛ, eyeɔ anɔkwa. Etsɔŋ naanyobɔɔ kpakpa ni yɔɔ ekɛ enyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ nɔ efee shika.

16. (a) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ‘jeee mɔ ni nuɔ dãa babaoo’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (b) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yɛ “henilee ni he tse” lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

16 Asafoŋ sɔɔlɔ ‘jeee mɔ ni nuɔ dãa babaoo,’ ni no tsɔɔ akɛ esaaa akɛ onuɔ dãa babaoo loo aleɔ bo akɛ mɔ ni nuɔ dãa waa. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yɛ “henilee ni he tse” lɛ, no tsɔɔ akɛ ehiɔ shi yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi lɛ anaa. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ oyeee emuu moŋ, shi oyɛ toiŋjɔlɛ, ejaakɛ wekukpaa kpakpa yɛ okɛ Nyɔŋmɔ teŋ.

17. Kɛ́ akɛɛ ‘aka mɔ ko akwɛ akɛ esa’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (1 Timoteo 3:10; kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

17 Kɛ́ akɛɛ ‘aka mɔ ko akwɛ akɛ esa’ lɛ, no tsɔɔ akɛ ana akɛ etsuɔ nitsumɔi ni akɛwoɔ edɛŋ lɛ jogbaŋŋ, ni no hewɔ lɛ, abaanyɛ amu afɔ̃ enɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kɛ nitsumɔ ko wo odɛŋ lɛ, nyiɛmɔ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛkɛbaahã bo lɛ kɛ asafo lɛ gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ nakai nitsumɔ lɛ he lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni onu nɔ ni ataoɔ ni ofee lɛ shishi jogbaŋŋ, ni ole be ni esa akɛ ogbe naa. Kɛ́ okɛ ekãa tsuɔ nitsumɔi ni akɛwoɔ odɛŋ lɛ ni otsuɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, nyɛmimɛi lɛ baana akɛ oobɔ mɔdɛŋ. Asafoŋ onukpai, esa akɛ nyɛtsɔse nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ lɛ. (Kanemɔ 1 Timoteo 3:10.) Ani nyɛyɛ nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ ni amɛye kɛjɛ afii 10 kɛmiimɔ afii 14, loo nɔ ni shɛɛɛ nakai yɛ nyɛsafo lɛ mli? Ani amɛkaseɔ Biblia lɛ ni amɛsaa amɛhe kɛhã asafoŋ kpeei? Ani amɛhãa saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi ni amɛyaa shiɛmɔ hu? Kɛ́ nakai lɛ, nyɛkɛ nitsumɔi ni amɛbaanyɛ amɛtsu awoa amɛdɛŋ. Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ ‘nyɛmiika amɛ nyɛmiikwɛ akɛ amɛsa lo.’ Kɛkɛ lɛ, be ni amɛbaakɛɛ amɛyeɔ afii 17 kɛmiimɔ afii 19 aahu lɛ, ekolɛ amɛbaanyɛ amɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi.

Kɛ́ asafoŋ onukpai hã nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ lɛ nitsumɔi lɛ, no tsɔɔ akɛ ‘amɛmiika amɛ amɛmiikwɛ akɛ amɛsa lo’ (Kwɛmɔ kuku 17)


18. Kɛ́ akɛɛ asafoŋ sɔɔlɔi afee mɛi ni “sane ko bɛ amɛhe lɛ,” te atsɔɔ tɛŋŋ?

18 Kɛ́ akɛɛ asafoŋ sɔɔlɔi afee mɛi ni “sane ko bɛ amɛhe lɛ,” no tsɔɔ akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni mɔ ko baanyɛ adamɔ nɔ ni ewie akɛ amɛfee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, abaanyɛ afolɔ Kristofoi anaa. Afolɔ Yesu naa, ni ewie akɛ abaafolɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu anaa. (Yoh. 15:20) Shi kɛ́ oba ojeŋ jogbaŋŋ tamɔ Yesu fee lɛ, obaaná gbɛ́i kpakpa yɛ asafo lɛ mli.—Mat. 11:19.

19. Kɛ́ akɛɛ ‘wumɛi aná ŋa komekome’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

19 “Wumɛi ni yɔɔ ŋa komekome.” Be ni Yehowa to klɛŋklɛŋ gbãla lɛ shishi lɛ, ewie akɛ esa akɛ nuu kome kɛ yoo kome pɛ abote gbãla mli, ni esa akɛ Kristofoi fɛɛ ahi shi yɛ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ naa. (Mat. 19:​3-9) Esaaa akɛ Kristofonyo nuu ko kɛ ehe woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. (Heb. 13:4) Shi jeee no pɛ kɛkɛ. Esa akɛ oye oŋa lɛ anɔkwa, ni esaaa akɛ ofeɔ nɔ ko ni baahã yoo kroko anu he akɛ osumɔɔ lɛ.—Hiob 31:1.

20. Mɛni tsɔɔ akɛ nuu ko kwɛɔ eweku nɔ jogbaŋŋ?

20 “Mɛi ni kwɛɔ amɛbii kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshĩai anɔ jogbaŋŋ.” Kɛ́ oji weku yitso lɛ, esaaa akɛ okɛ sɔi ni jwere onɔ lɛ shwɛɔ. Feemɔ weku jamɔ daa. Okɛ oŋa kɛ obii lɛ afɔ shiɛmɔyaa bɔ ni obaanyɛ. Ye obua obii lɛ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ Yehowa abɔ naanyo. (Efe. 6:4) Kɛ́ nuu ko kwɛɔ eweku nɔ jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ atsɔɔ akɛ ebaanyɛ ekwɛ asafo lɛ nɔ.—Okɛto 1 Timoteo 3:5 lɛ he.

21. Kɛ́ osɔmɔɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ bianɛ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

21 Kɛ́ oji nyɛmi nuu, ni osɔmɔɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ bianɛ lɛ, ofainɛ, kasemɔ saji otii ni awie he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ jogbaŋŋ, ni osɔle ohã Yehowa yɛ he. Susumɔ taomɔ nii ni esa akɛ mɔ ashɛ he dani enyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ ahe jogbaŋŋ, ni obɔ mɔdɛŋ ni oshɛ amɛhe. Susumɔ bɔ ni osumɔɔ Yehowa kɛ onyɛmimɛi lɛ waa lɛ he. Feemɔ nibii ni baahã suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã onyɛmimɛi lɛ mli awa, ni ojwɛŋ nɔ hewɔ ni oosumɔ ni osɔmɔ amɛ lɛ nɔ. (1 Pet. 4:​8, 10) Miamɔ ohiɛ ni onyɛ osɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ, ni omii baashɛ ohe waa be ni osɔmɔɔ onyɛmimɛi lɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ. Wɔsɔlemɔ ji, Yehowa aye abua bo ni oshɛ oti ni okɛmã ohiɛ akɛ obaatsɔ asafoŋ sɔɔlɔ lɛ he!—Fip. 2:13.

LALA 17 “Miisumɔ”

a NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Mfoniri ni yɔɔ abɛkugbɛ lɛ, Yesu ejɛ heshibaa mli eesɔmɔ mɛi; mfoniri ni yɔɔ ninejurɔgbɛ lɛ, asafoŋ sɔɔlɔ ko miiwa nyɛmi nuu onukpa ko.