Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 42

Mɛni Yehowa Baahã Otsɔ?

Mɛni Yehowa Baahã Otsɔ?

“Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kanyaa nyɛ . . . , ni ehãa nyɛshweɔ, ni ehãa nyɛnáa hewalɛ ni nyɛkɛaafee hu.”​—FIP. 2:13.

LALA 104 Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni Yehowa baanyɛ afee koni eyiŋtoo aba mli?

YEHOWA baanyɛ atsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ etsɔ koni ehã eyiŋtoo aba mli. Kɛ́ wɔkɛɛ wɔbaatsĩ nibii ni etsɔ ehe yɛ blema koni eyiŋtoo aba mli lɛ atã lɛ, wɔgbeŋ naa. Naa enyɔoo ko: Etsɔ ehe Tsɔɔlɔ, Miishɛjelɔ, kɛ Sane Kpakpa Jajelɔ. (Yes. 48:17; 2 Kor. 7:6; Gal. 3:8) Shi ekɛ adesai hu tsuɔ nii koni eyiŋtoo aba mli, ni efee nakai shii abɔ. (Mat. 24:14; 28:19, 20; 2 Kor. 1:3, 4) Yehowa baanyɛ ahã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nilee kɛ hewalɛ ni ekɛtsu nɔ fɛɛ nɔ ni eesumɔ ni ekɛ lɛ atsu koni eyiŋtoo aba mli. Biblia he nilelɔi saŋŋ kpɛlɛɔ nɔ akɛ egbɛ́i Yehowa lɛ po tsɔɔ akɛ ebaanyɛ efee nibii nɛɛ ni wɔwie he lɛ.

2. (a) Mɛni hãa mɛi komɛi nuɔ he akɛ Yehowa kɛ amɛ tsuuu nii? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni Yehowa kɛ wɔ atsu nii. Shi wɔteŋ mɛi komɛi yɛ ni gbɔlɛ, shihilɛ mli ni wɔyɔɔ, loo hesai komɛi ni wɔbɛ lɛ hewɔ lɛ, wɔnuɔ he akɛ Yehowa nyɛɛɛ ekɛ wɔ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Mɛi komɛi hu nuɔ he akɛ nɔ ni Yehowa kɛ amɛ tsuɔ momo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ fa, ni no hewɔ lɛ, amɛnaaa akɛ ehe miihia ni amɛya amɛhiɛ. Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna gbɛ ni Yehowa baanyɛ atsɔ nɔ eye ebua wɔ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni he baahia lɛ nɔ koni ekɛ wɔ atsu eyiŋtoo he nii. Agbɛnɛ hu, wɔbaasusu hii kɛ yei komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni Yehowa hã amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii lɛ ahe, kɛ bɔ ni ehã amɛ hewalɛ ni amɛnyɛ amɛfee. Naagbee kwraa lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee koni Yehowa anyɛ ekɛ wɔ atsu nii.

YEHOWA HÃA WƆNYƐƆ WƆFEƆ ESUƆMƆNAA NII

3. Yɛ nɔ ni awie yɛ Filipibii 2:13 lɛ naa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ ahã wɔshwe akɛ wɔbaatsu nɔ ko yɛ esɔɔmɔ lɛ mli?

3 Kanemɔ Filipibii 2:13. * Yehowa baanyɛ ahã wɔshwe loo wɔná he miishɛɛ akɛ wɔtsu babaoo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli. Mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ etsɔ efee nakai? Kɛ́ wɔnu akɛ yelikɛbuamɔ he miihia mɔ ko yɛ wɔsafo lɛ mli, aloo aatao mɔ ko atsu nɔ ko pɔtɛɛ ko, aloo ekolɛ, yelikɛbuamɔ he miihia asafo ko, ni no hewɔ lɛ, nitsumɔhe nine lɛ eŋma he wolo emaje asafoŋ onukpai lɛ ni akane ahã wɔ lɛ, ekolɛ wɔbaabi wɔhe akɛ, ‘Mɛni manyɛ mafee kɛye mabua?’ Nakai nɔŋŋ kɛ́ akɛ nitsumɔ ko ni tsumɔ kãaa shi akɔɔɔ lɛ wo wɔdɛŋ lɛ, ekolɛ wɔbaabi wɔhe akɛ, ‘Ani manyɛ matsu nitsumɔ nɛɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi?’ Bei komɛi hu lɛ, kɛ́ wɔkane nɔ ko yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wɔbiɔ wɔhe akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ manyɛ mikɛ ŋmalɛ nɛɛ aye abua mɔ ko?’ Yehowa enyɛŋ wɔnɔ ni wɔtsu nɔ ko wɔhã lɛ. Shi kɛ́ ena akɛ wɔmiisusu sanebimɔi tamɔ enɛɛmɛi ahe lɛ, ebaanyɛ ehã wɔshwe akɛ wɔbaatsu nɔ ni baaba wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔtsu lɛ.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ ahã wɔ hewalɛ ni wɔkɛfee esuɔmɔnaa nii?

4 Yehowa baanyɛ ahã wɔ hewalɛ hu ni wɔkɛfee esuɔmɔnaa nii. (Yes. 40:29) Mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ etsɔ efee nakai? Ebaanyɛ etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ehã wɔhe asa waa kɛ nɔ ko tsumɔ fe bɔ ni wɔhe esa bianɛ lɛ po. (2 Mo. 35:30-35) Agbɛnɛ hu, ebaanyɛ etsɔ esafo lɛ nɔ etsɔɔ wɔ bɔ ni atsuɔ nitsumɔi komɛi ahãa. Kɛ́ akɛ nitsumɔ ko wo wɔdɛŋ, shi wɔleee bɔ ni atsuɔ lɛ ahãa lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi mɔ ko ni eye ebua wɔ. Agbɛnɛ hu, be fɛɛ be lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ni ehã wɔ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ lɛ,” ni ebaahã wɔ aahu. (2 Kor. 4:7; Luka 11:13) Biblia lɛ gbaa wɔ bɔ ni Yehowa hã hii kɛ yei pii shwe akɛ amɛtsu nɔ ko yɛ esɔɔmɔ lɛ mli, kɛ bɔ ni ehã amɛ hewalɛ hu ni amɛnyɛ amɛtsu. Nyɛhãa wɔsusua hii kɛ yei nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ahe wɔkwɛa. Be ni wɔfeɔ nakai lɛ, kwɛmɔ akɛ obaana gbɛi komɛi ni Yehowa baanyɛ ekɛ bo hu atsu nii tamɔ bɔ ni ekɛ amɛ tsu nii lɛ lo.

NƆ NI YEHOWA HÃ HII KOMƐI TSƆMƆ

5. Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Yehowa kɛ Mose tsu nii ehã kɛjie ewebii lɛ kɛje nomŋɔɔ mli kɛ be ni efee nakai lɛ mli?

5 Yehowa hã Mose yajie Israelbii lɛ kɛje nomŋɔɔ mli yɛ Ejipt. Shi mɛɛ be Yehowa hã etsu nitsumɔ nɛɛ? Mra mli lɛ, Mose nu he akɛ eshɛ mɔ ni baanyɛ atsu nitsumɔ nɛɛ, ejaakɛ ‘atsɔɔ lɛ Ejiptbii lɛ anilee lɛ fɛɛ.’ (Bɔf. 7:22-25) Shi Yehowa enaaa lɛ nakai. Eto etsui shi eye ebua Mose ni ebatsɔ nuu ni baa ehe shi ni he jɔ, ni no sɛɛ dani ekɛ lɛ tsu nii. (Bɔf. 7:30, 34-36) Yehowa hã Mose ná ekãa ni etee Ejipt maŋtsɛ ni no mli lɛ asheɔ lɛ gbeyei waa lɛ hiɛ. (2 Mo. 9:13-19) Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Yehowa kɛ Mose tsu nii ehã kɛ be ni efee nakai lɛ mli? Yehowa kɛ mɛi ni kaseɔ lɛ ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ kɛhã yelikɛbuamɔ lɛ ni tsuɔ nii.​—Fip. 4:13.

6. Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Yehowa tsɔ Barzilai nɔ eye ebua Maŋtsɛ David lɛ mli?

6 Afii pii asɛɛ lɛ, Yehowa tsɔ Barzilai nɔ eye ebua Maŋtsɛ David. No mli lɛ, David kɛ ewebii lɛ miijo ebinuu, Absalom naa foi, ni ‘hɔmɔ miiye amɛ, ni etɔ amɛ, ni kumai hu miiye amɛ.’ Nuumo Barzilai kɛ mɛi ni fata ehe lɛ yahã David kɛ ewebii lɛ niyenii kɛ nibii krokomɛi, eyɛ mli akɛ eji amɔ amɛ kulɛ abaanyɛ agbe amɛ. Barzilai ekɛɛɛ akɛ akɛni egbɔ hewɔ lɛ, enyɛŋ etsu nɔ ko kwraa ehã Yehowa. Moŋ lɛ, ejɛ esuɔmɔ mli ekɛ nibii ni eyɔɔ lɛ ye ebua Nyɔŋmɔ tsuji ni ehia amɛ lɛ. (2 Sam. 17:27-29) Mɛni wɔkaseɔ yɛ esane lɛ mli? Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔye lɛ, Yehowa baanyɛ ekɛ wɔ atsu nii kɛye ebua wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni he efi amɛ lɛ, kɛ́ yɛ wɔsafo lɛ mli jio, wɔmaŋ lɛ mli jio, maŋsɛɛ jio. (Abɛi 3:27, 28; 19:17) Kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛɛɛ wɔyaye wɔbua amɛ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsu onia kɛfi jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ koni aná shika kɛye abua amɛ.​—2 Kor. 8:14, 15; 9:11.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kɛ Simeon tsu nii? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ esane lɛ mli ni baanyɛ awo wɔ hewalɛ?

7 Nuumo anɔkwafo ko ni yɔɔ Yerusalem ni atsɛɔ lɛ Simeon lɛ ná hemɔkɛyeli akɛ Mesia lɛ baaba, ni ekɛ afii pii kpa lɛ gbɛ. Yehowa jwere lɛ yɛ bɔ ni efi shi lɛ hewɔ, ni ewo lɛ shi akɛ, ebaana Mesia lɛ dani egbo. Ekã shi faŋŋ akɛ, shiwoo nɛɛ hã Simeon ná miishɛɛ waa. Gbi ko lɛ, “yɛ mumɔ lɛ hewalɛ naa lɛ, eba sɔlemɔ shĩa lɛ.” Be ni eba lɛ, ena abifao lɛ, ni ji Yesu, mɔ ni baatsɔ Kristo lɛ, ni Yehowa tsɔ enɔ egba gbalɛ ko yɛ abifao nɛɛ he. (Luka 2:25-35) Eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni Simeon gbo dani Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi moŋ, shi hegbɛ ni ená akɛ ebaana Mesia lɛ ji jɔɔmɔ kpele diɛŋtsɛ, ni wɔsɛɛ lɛ, ebaaná jɔɔmɔi ni fe no po! Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, nuu anɔkwafo nɛɛ baana bɔ ni Yesu baatsɔ enɔyeli lɛ nɔ ejɔɔ adesai fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (1 Mo. 22:18) Wɔ hu esa akɛ wɔná nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa kɛ wɔ baatsu yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ ekɛ wɔ atsu nii tamɔ bɔ ni ekɛ Barnaba tsu nii lɛ?

8 Yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, nuu ko ni feɔ ejurɔ waa ni atsɛɔ lɛ Yosef lɛ hã Yehowa kɛ lɛ tsu nii. (Bɔf. 4:36, 37) Eeenyɛ efee akɛ, Yosef le bɔ ni ashɛjeɔ mɔ mii waa, ni no hewɔ lɛ, bɔfoi lɛ wo lɛ gbɛ́i akɛ, Barnaba, ni shishi ji, “Miishɛjemɔ Bi.” Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Saul batsɔ Kristofonyo lɛ, nyɛmimɛi lɛ pii she gbeyei akɛ amɛbaabɛŋkɛ lɛ, ejaakɛ amɛle bɔ ni be ko ni eho lɛ ewaa nyɛmimɛi lɛ ayi. Shi Barnaba shɛje emii ni eye ebua lɛ, ni ekã shi faŋŋ akɛ ehiɛ sɔ enɛ waa. (Bɔf. 9:21, 26-28) Sɛɛ mli be ni asafoŋ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ taoɔ mɔ ko ni amɛbaatsu kɛya Antiokia ni yɔɔ Siria lɛ tɔ̃ɔ koni eyawo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ lɛ, namɔ amɛtsu? Barnaba! Amɛfee jogbaŋŋ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ, be ni Barnaba tee lɛ, ‘ebɔi nyɛmimɛi lɛ fɛɛ hewalɛwoo akɛ amɛya nɔ amɛkɛ tsui ni fiɔ shi shiŋŋ ahi Nuŋtsɔ lɛ mli.’ (Bɔf. 11:22-24) Ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa baanyɛ ahã wɔtsɔmɔ “miishɛjemɔ bii” wɔhã wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaanyɛ etsɔ wɔnɔ eshɛje mɛi ni agboi yɛ amɛnɔ lɛ amii. Aloo ebaanyɛ etsirɛ wɔ ni wɔyasara mɔ ko ni bɛ hewalɛ loo ehao lɛ, loo wɔtswa lɛ po ni wɔwo lɛ hewalɛ. Ani obaahã Yehowa kɛ bo atsu nii tamɔ bɔ ni ekɛ Barnaba tsu nii lɛ?​—1 Tes. 5:14.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ye ebua nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Vasily lɛ ni ebatsɔ asafoŋ onukpa ni bɔɔ mɔdɛŋ waa? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

9 Yehowa ye ebua nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Vasily lɛ ni ebatsɔ asafoŋ onukpa ni bɔɔ mɔdɛŋ waa. Be ni awó Vasily asafoŋ onukpa lɛ, no mli lɛ, eye afii 26, ni enu he akɛ ehe esako bɔ ni ebaanyɛ eye ebua nyɛmimɛi lɛ, titri lɛ, mɛi ni kɛ naagbai miikpe lɛ. Shi asafoŋ onukpai ni yɔɔ niiashikpamɔ lɛ ye amɛbua lɛ. Agbɛnɛ hu, etee Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ, ni no hu ye ebua lɛ waa. Vasily fee bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ koni eya ehiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ otii bibii komɛi mamɔ ehiɛ, ni emia ehiɛ waa akɛ ebaashɛ otii nɛɛ ahe. Enɛ ye ebua lɛ ni fiofio lɛ, gbeyei ni esheɔ lɛ fɛɛ laaje. Ewie akɛ: “Nibii ni misheɔ amɛhe gbeyei yɛ nakai beiaŋ lɛ, nomɛi ji nibii ni hãa mináa miishɛɛ waa ŋmɛnɛ. Kɛ́ Yehowa ye ebua mi ni miná ŋmalɛ ni sa kɛshɛje nyɛmi ko mii lɛ, mitsui nyɔɔ mimli waa.” Nyɛmimɛi hii, kɛ́ nyɛ hu nyɛhã Yehowa kɛ nyɛ tsu nii tamɔ bɔ ni Vasily hã ekɛ lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua nyɛ koni nyɛnyɛ nyɛtsu babaoo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli.

NƆ NI YEHOWA HÃ YEI KOMƐI TSƆMƆ

10. Mɛni Abigail fee? Ni mɛni okaseɔ yɛ esane lɛ mli?

10 Be ni Maŋtsɛ Saul gbɔbiɔ David kɛ ewebii lɛ, yelikɛbuamɔ he bahia amɛ waa. No hewɔ lɛ, David tsu ewebii lɛ ni amɛyakpa Israelnyo niiatsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Nabal lɛ fai ni ehã amɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ayeɔ ni ebaaná ehã amɛ. Amɛnu he akɛ Nabal baahã amɛ aahu, ejaakɛ amɛbu egwantɛŋi ahe yɛ ŋa lɛ nɔ. Shi nuu kpɛkpɛitsɛ nɛɛ hãaa amɛ nɔ ko nɔ ko. David tsui ba, ni ewie akɛ ebaagbe Nabal kɛ hii fɛɛ ni yɔɔ eshĩa lɛ. (1 Sam. 25:3-13, 22) Shi, Nabal ŋa, Abigail, hiɛ kã shi, ni efee ekãa waa. Eho egbee David naji anaa ni ekɛɛ lɛ akɛ, ekatɔ ehe owele ni eshwie lá shi. Ejɛ bulɛ mli ewo lɛ ŋaa ni eshi sane lɛ fɛɛ ehã Yehowa. Bɔ ni yoo ni he yɔɔ fɛo nɛɛ ba ehe shi ni ekɛ hiɛshikamɔ tsu nii lɛ ta David tsuiŋ waa. Ena faŋŋ akɛ, Yehowa diɛŋtsɛ ni tsu yoo nɛɛ. (1 Sam. 25:23-28, 32-34) Abigail jie sui kpakpai kpo, ni no hewɔ Yehowa kɛ lɛ tsu nii lɛ. Nyɛmimɛi yei, kɛ́ nyɛ hu nyɛkɛ hiɛshikamɔ tsu nii ni nyɛjie bulɛ kpo lɛ, Yehowa baanyɛ atsɔ nyɛnɔ ehã nyɛwekui lɛ kɛ nyɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahemɔkɛyeli mli awa.​—Abɛi 24:3; Tito 2:3-5.

11. Mɛni Shalum biyei lɛ fee? Ni mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi yei komɛi kaseɔ amɛ ŋmɛnɛ?

11 Afii pii asɛɛ lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Shalum lɛ biyei kɛ mɛi krokomɛi fee ekome ni amɛsaa Yerusalem gbogboi lɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa. (Neh. 2:20; 3:12) Eyɛ mli akɛ amɛpapa Shalum ji lumɔ moŋ, shi amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛtsu nitsumɔ ni wa ni yɔɔ oshãra nɛɛ. (Neh. 4:15-18) Esoro bɔ ni amɛfee amɛnii amɛhã lɛ kwraa yɛ bɔ ni Tekoabii hii hiɛnaanɔbii lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ he. Amɛ lɛ, ‘amɛbaaa amɛhe shi ni amɛbaatsu’ nitsumɔ lɛ eko. (Neh. 3:5) Kwɛ miishɛɛ ni Shalum biyei lɛ ná be ni agbe nitsumɔ lɛ fɛɛ naa yɛ gbii 52 pɛ mli! (Neh. 6:15) Ŋmɛnɛ hu lɛ, nyɛmimɛi yei jɛɔ amɛtsuiŋ amɛkɛ amɛhe hãa kɛhã Maŋtsɛyeli Asai kɛ tsũi krokomɛi ni ajɔɔ nɔ ahã Yehowa lɛ amaamɔ kɛ amɛsaamɔ. Nyɛmimɛi yei anɔkwafoi nɛɛ ni he esa waa ni kɛ ekãa tsuɔ nii lɛ náa miishɛɛ waa yɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ nɛɛ ni amɛkɛ amɛhe ewo mli lɛ hewɔ. Anɔkwa, eji amɛfataaa wɔhe kulɛ, tsumaa nitsumɔ nɛɛ yeŋ omanye.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔhã Yehowa kɛ wɔ atsu nii tamɔ bɔ ni ekɛ Tabita tsu nii lɛ?

12 Yehowa ta Tabita tsuiŋ ni etsu “nitsumɔi kpakpai” pii ni ‘efee mɛi ejurɔ,’ titri lɛ, yei okulafoi. (Bɔf. 9:36) Bɔ ni emli jɔ ni emli hi waa lɛ hewɔ lɛ, be ni egbo lɛ, mɛi pii fó lɛ. Shi bɔfo Petro tee lɛ shi, ni enɛ hã amɛná miishɛɛ waa. (Bɔf. 9:39-41) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Tabita? Wɔbaanyɛ wɔfee nibii kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔye. Ni enɛ lɛ, jeee nyɛmimɛi yei pɛ ahe ekɔɔ; ekɔɔ nyɛmimɛi hii hu ahe.​—Heb. 13:16.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kɛ nyɛmi yoo ko ni hiɛ gboɔ waa ni atsɛɔ lɛ Ruth lɛ tsu nii? Ni afii komɛi asɛɛ lɛ, mɛni ewie?

13 Nyɛmi yoo ko ni hiɛ gboɔ waa ni atsɛɔ lɛ Ruth lɛ shwe waa ni etsɔ maŋsɛɛ sɔɔlɔ. Yɛ egbekɛbiiashi lɛ, eshaa foi kɛjɛɔ shĩa kome mli kɛyaa ekroko mli ni eejara tratii. Ewie akɛ: “Minya enɛ feemɔ he waa diɛŋtsɛ.” Kɛ̃lɛ, ewa hã lɛ akɛ ebaaye mɔ ko odase ni egba mɔ lɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane. Yɛ Ruth hiɛ ni gboɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebatsɔ daa gbɛgbalɔ be ni eye afii 18. Yɛ afi 1946 lɛ, etee Buu-Mɔɔ Gilead Biblia Skul lɛ eko, ni sɛɛ mli lɛ, ahã eyasɔmɔ yɛ Hawaii kɛ Japan. Ruth kɛ ekãa shiɛ sane kpakpa lɛ yɛ maji nɛɛ anɔ, ni Yehowa kɛ lɛ tsu nii waa. Be ni Ruth kɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 80 etsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ewie akɛ: “Yehowa ewaje mi waa. Eye ebua mi ni miye mihiɛ ni gboɔ lɛ nɔ. Miheɔ miyeɔ kɛ mitsui fɛɛ akɛ, Yehowa baanyɛ ekɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ atsu nii.”

HÃ YEHOWA KƐ BO ATSU NII

14. Yɛ nɔ ni awie yɛ Kolosebii 1:29 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔmiitao Yehowa kɛ wɔ atsu nii lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

14 Kɛjɛ blema aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa ehã etsuji etsu nibii srɔtoisrɔtoi pii. Ni bo hu? Mɛni ekɛ bo baatsu? Fɛɛ damɔ onɔ. (Kanemɔ Kolosebii 1:29.) Kɛ́ okɛ ohe hã ni omia ohiɛ waa lɛ, Yehowa baanyɛ ahã otsɔ shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa, tsɔɔlɔ ni tsɔɔ nii jogbaŋŋ, mɔ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ kɛ mɛi amiishɛjemɔ, nitsulɔ ni he esa, naanyo kpakpa, loo nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ ehã otsɔ koni eyiŋtoo aba mli.

15. Yɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛhã yɛ 1 Timoteo 4:12, 15 lɛ naa lɛ, mɛni esa akɛ nyɛmimɛi oblahii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ akpa Yehowa fai ni eye ebua amɛ ni amɛfee?

15 Nyɛmimɛi oblahii, ani nyɛbaahã Yehowa kɛ nyɛ atsu nii? Aatao oblahii ni yɔɔ hewalɛ tamɔ nyɛ ni amɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni amɛye amɛbua asafo lɛ. Asafoi pii yɛ ni asafoŋ onukpai ni yɔɔ mli lɛ fa kwraa fe asafoŋ sɔɔlɔi. Nyɛmimɛi oblahii, esa akɛ nyɛná he miishɛɛ akɛ nyɛkɛ nyɛhe baahã koni ahã nyɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni atu sɔ̃i awo nyɛdɛŋ. Shi kɛ́ nyɛbɛ he miishɛɛ akɛ nyɛbaasɔmɔ hu? No lɛ, nyɛkpaa Yehowa fai ni eye ebua nyɛ ni nyɛná he miishɛɛ, ni agbɛnɛ hu, ehã nyɛ hewalɛ ni nyɛnyɛ nyɛtsu nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛtsu yɛ esɔɔmɔ lɛ mli kɛtsɔɔ akɛ nyɛsumɔɔ lɛ. (Jaj. 12:1) Nyɛyelikɛbuamɔ he miihia wɔ!​—Kanemɔ 1 Timoteo 4:12, 15.

16. Mɛni esa akɛ wɔbi Yehowa? Ni mɛni hewɔ?

16 Yehowa baanyɛ ahã otsɔ nɔ fɛɛ nɔ ni eetao otsɔ koni eyiŋtoo aba mli. No hewɔ lɛ, kpa lɛ fai ni ehã oná shwelɛ lɛ, loo oná he miishɛɛ akɛ obaatsu enitsumɔ lɛ, ni agbɛnɛ hu, ehã bo hewalɛ lɛ ni onyɛ otsu. Kɛ́ gbekɛbii ji wɔ jio, onukpai ji wɔ jio lɛ, nyɛhãa wɔkɛ wɔbe, wɔhewalɛ, kɛ wɔnibii awo Yehowa hiɛ nyam bianɛ. (Jaj. 9:10) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ, wɔbaahã hegbɛi ni wɔnáa akɛ wɔbaatsu nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ aho wɔhe yɛ gbeyeishemɔ loo nu ni wɔnuɔ he akɛ wɔnyɛŋ wɔsɔmɔ lɛ hewɔ. Eji hegbɛ kpele ni wɔ fɛɛ wɔná akɛ wɔbaatsu nɔ ko kɛwo wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ hiɛ nyam, kɛ́ nɔ ko bibioo po wɔnyɛ wɔtsu, ejaakɛ esa woo!

LALA 127 Nɔ Gbɔmɔ Ni Esa Akɛ Matsɔ

^ kk. 5 Ani onuɔ he akɛ obaanyɛ otsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli fe bɔ ni ofeɔ amrɔ nɛɛ? Ani bei komɛi lɛ, onuɔ he akɛ ohe bɛ sɛɛnamɔ kɛhã Yehowa? Aloo ekolɛ bo lɛ onuuu he akɛ okɛ ohe ahã Yehowa ni ekɛ bo atsu nii yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni etaoɔ lɛ nɔ. Yehowa baanyɛ ahã oshwe loo oná he miishɛɛ akɛ okɛ ohe baahã lɛ ni ekɛ bo atsu nii, ni ebaanyɛ ehã bo hewalɛ hu ni okɛfee nakai. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ gbɛi srɔtoi ni etsɔɔ nɔ efeɔ nakai.

^ kk. 3 Eyɛ mli akɛ Paulo ŋma sane nɛɛ eyahã Kristofoi ni hi shi yɛ blema lɛ moŋ, shi ekɔɔ Yehowa tsuji fɛɛ ahe.