Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 39

“Naa! Asafoku Babaoo”

“Naa! Asafoku Babaoo”

“Naa! asafoku babaoo ko, ni gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko nyɛŋ akane . . . damɔ maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ kɛ Gwantɛŋbi lɛ hiɛ.”​—KPO. 7:9.

LALA 60 Mɛi Ni Boɔ Toi Lɛ Baaná Wala

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ shihilɛ mli bɔfo Yohane yaje yɛ aaafee afi 95 Ŋ.B.?

FEEMƆ shihilɛ ni wa ni bɔfo Yohane yaje mli yɛ aaafee afi 95 Ŋ.B. lɛ he mfoniri okwɛ. No mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ lɛ pɛ ji Yesu bɔfoi lɛ ateŋ mɔ ni eshwɛ. Egbɔ, ni awo lɛ tsuŋ yɛ Patmo ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. (Kpo. 1:9) Ele akɛ mɛi fɔji komɛi eju shi kɛbote asafoi lɛ amli ni amɛmiilaka nyɛmimɛi lɛ ni amɛkɛ mligbalamɔ miiba amɛteŋ. Efee tamɔ nɔ ni jwa kwraa Kristofoi asafo lɛ jwaa nɛɛ.​—Yuda 4; Kpo. 2:15, 20; 3:1, 17.

Bɔfo Yohane na “asafoku babaoo ko” ni amɛwo atadei yɛji kakadaji ni amɛhiɛ blɛoi yɛ amɛdɛŋ (Kwɛmɔ kuku 2)

2. Kpojiemɔ 7:9-14 lɛ, mɛɛ ninaa Yohane wie akɛ Nyɔŋmɔ jie etsɔɔ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

2 Shihilɛ ni wa nɛɛ mli Yohane yɔɔ be ni Nyɔŋmɔ jie ninaa ko ni kɔɔ nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he etsɔɔ lɛ lɛ. Yɛ ninaa lɛ mli lɛ, ena ni aakɛɛ ŋwɛibɔfoi komɛi akɛ, amɛhiɛ kɔɔyɔi ni kɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba lɛ amli kpɛŋŋ kɛyashi abaasɔo nyɔji akuu ko naa agbe naa. (Kpo. 7:1-3) Mɛi 144,000 yɔɔ kuu nɛɛ mli, ni amɛkɛ Yesu baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ ŋwɛi. (Luka 12:32; Kpo. 7:4) No sɛɛ lɛ, Yohane na kuu kroko. Kuu nɛɛ mli bii lɛ ayi fa aahu akɛ, be ni ena amɛ lɛ, enaa kpɛ ehe. Be ni ebɔɔ nɔ ni ena lɛ he amaniɛ lɛ, ewie akɛ: “Mikwɛ, ni naa! asafoku babaoo ko, ni gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko nyɛŋ akane, ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku kɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ mli, damɔ maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ kɛ Gwantɛŋbi lɛ hiɛ.” (Kanemɔ Kpojiemɔ 7:9-14.) Ekã shi faŋŋ akɛ, ninaa nɛɛ hã Yohane mii shɛ ehe waa. Ena akɛ wɔsɛɛ lɛ, mɛi pii baajá Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni etsɔɔ akɛ atsɔ nɔ ajá lɛ lɛ nɔ.

3. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ Yohane ninaa lɛ ahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ninaa nɛɛ hã Yohane hemɔkɛyeli lɛ mli wa, ni esa akɛ ehã wɔ hu wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa, titri lɛ, akɛni eeba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ hewɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ eke kɛba anɔkwa jamɔ lɛ mli, ni amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, amɛbaafo amanehulu kpeteŋkpele lɛ ni amɛhi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ. Nɔ ni fe afii 80 ni eho nɛ lɛ, Yehowa ye ebua ewebii lɛ ni amɛna mɛi ni asafoku babaoo nɛɛ ji. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana gbɛ ni etsɔ nɔ efee nakai. No sɛɛ lɛ, wɔbaasusu nibii enyɔ ni kɔɔ kuu nɛɛ he lɛ ahe. Nomɛi ji: (1) mɛi abɔ ni yɔɔ mli, kɛ (2) he ni amɛjɛ. Nikasemɔ nɛɛ baahã mɛi fɛɛ ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaafata kuu nɛɛ he lɛ ahemɔkɛyeli lɛ mli awa.

NƐGBƐ ASAFOKU BABAOO LƐ BAAHI?

4. Mɛɛ anɔkwa sane ni awie yɛ Biblia lɛ mli Biblia Kaselɔi lɛ he amɛye shi jamɔi pii ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ heee amɛyeee?

4 Jamɔi pii ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ mɛi kpakpai fɛɛ baaya ŋwɛi kɛ́ amɛgboi. Amɛheee amɛyeee akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, adesai ni boɔ Nyɔŋmɔ toi baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ, tsɛbelɛ, nakai Biblia lɛ kɛɔ. (2 Kor. 4:3, 4) Shi Biblia Kaselɔi lɛ, ni ji mɛi ni bɔi Buu-Mɔɔ lɛ kalamɔ yɛ afi 1879 lɛ, he nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ amɛye, ni enɛ hã esoro amɛ yɛ jamɔi pii ahe. Amɛ lɛ, amɛhe amɛye akɛ, Nyɔŋmɔ baahã shikpɔŋ lɛ atsɔ Paradeiso ekoŋŋ, ni akɛ, mɛi akpekpei abɔ ni boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ baahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ, shi jeee ŋwɛi. Kɛ̃lɛ, ehe be dani amɛna mɛi tuuntu ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.​—Mat. 6:10.

5. Mɛni Biblia Kaselɔi lɛ he amɛye yɛ mɛi 144,000 lɛ ahe?

5 Biblia Kaselɔi lɛ nu shishi hu akɛ, yɛ nɔ ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ naa lɛ, ‘abaahé mɛi komɛi kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ’ ni amɛkɛ Yesu ayaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ ŋwɛi. (Kpo. 14:3) Amɛnu shishi akɛ, Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Nyɔŋmɔ, ni amɛkɛ ekãa miisɔmɔ lɛ, ni amɛmiiye lɛ anɔkwa pɛ baahi kuu nɛɛ mli, ni amɛyifalɛ ji mɛi 144,000. Ni asafoku babaoo lɛ hu?

6. Mɛni Biblia Kaselɔi lɛ he amɛye yɛ asafoku babaoo lɛ he?

6 Yɛ ninaa lɛ mli lɛ, Yohane na asafoku babaoo lɛ “damɔ maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ kɛ Gwantɛŋbi lɛ hiɛ.” (Kpo. 7:9) Enɛ hã Biblia Kaselɔi lɛ mu sane naa akɛ, asafoku babaoo lɛ hu baahi ŋwɛi. Shi kɛ́ asafoku babaoo lɛ kɛ mɛi 144,000 lɛ fɛɛ baahi ŋwɛi lɛ, belɛ mɛni hãa esoroɔ amɛ yɛ mɛi 144,000 lɛ ahe mɔ? Biblia Kaselɔi lɛ tsɔɔ mli akɛ, asafoku babaoo lɛ hu bo Nyɔŋmɔ toi be ni amɛyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ nɛ, shi jeee yɛ nibii fɛɛ mli. Eyɛ mli akɛ amɛji Kristofoi, ni amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ moŋ, shi ekolɛ amɛtseee amɛhe kɛjeee amale Kristojamɔ he. Biblia Kaselɔi lɛ nu he akɛ, suɔmɔ ni asafoku babaoo nɛɛ yɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ ekãa ni amɛkɛsɔmɔ lɛ lɛ, shɛɛɛ mɛi ni baaná hegbɛ amɛkɛ Yesu aye maŋtsɛ lɛ anɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛbaaya ŋwɛi moŋ nɛ, shi ahãŋ amɛtara maŋtsɛ sɛii anɔ; amɛbaadamɔ maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ.

7. Namɛi Biblia Kaselɔi lɛ kɛɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Afii Akpe lɛ mli? Ni mɛni amɛsusu akɛ Yehowa baafee ehã hii anɔkwafoi ni gboi dani Kristo ba lɛ?

7 Belɛ, namɛi baahi shikpɔŋ lɛ nɔ mɔ? Naa nɔ ni Biblia Kaselɔi lɛ he amɛye yɛ sane nɛɛ he: Amɛhe amɛye akɛ, kɛ́ mɛi 144,000 lɛ kɛ asafoku babaoo lɛ tee ŋwɛi lɛ, Nyɔŋmɔ baahã mɛi akpekpei abɔ ahi shikpɔŋ lɛ nɔ koni amɛ hu amɛná Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ he sɛɛ. Mɛi nɛɛ jeee mɛi ni miisɔmɔ Yehowa momo dani Afii Akpe lɛ baaje shishi. Moŋ lɛ, abaatsɔɔ amɛ Yehowa he nii yɛ Afii Akpe lɛ mli. No sɛɛ lɛ, mɛi ni kɛ nɔ ni amɛkase lɛ baatsu nii lɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ, shi abaakpãtã mɛi ni baatse atua lɛ ahiɛ. Agbɛnɛ hu, amɛsusu akɛ abaatee blemabii lɛ (ni ji hii anɔkwafoi ni gboi dani Kristo ba lɛ) ashi, ni amɛ kɛ mɛi krokomɛi baasɔmɔ akɛ “lumɛi” yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, ekolɛ, yɛ Afii Akpe lɛ naagbee lɛ, ahã “lumɛi” nɛɛ etee ŋwɛi.​—Lala 45:16.

8. Mɛɛ kui etɛ Biblia Kaselɔi lɛ nu he akɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kɔɔ amɛhe?

8 No hewɔ lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ he amɛye akɛ ayɛ kui etɛ: (1) mɛi 144,000 lɛ, ni ji mɛi ni kɛ Yesu baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ ŋwɛi lɛ; (2) asafoku babaoo lɛ ni baadamɔ Yesu maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ yɛ ŋwɛi lɛ, ni ji Kristofoi ni bɛ ekãa tamɔ mɛi 144,000 lɛ; kɛ (3) mɛi akpekpei abɔ ni abaatsɔɔ amɛ Yehowa he nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ. * Shi sɛɛ mli lɛ, Yehowa ye ebua amɛ ni amɛnu nibii ashishi jogbaŋŋ.​—Abɛi 4:18.

ANƆKWALE LA LƐ KPƐ WAA

Yɛ kpee wulu ni afee yɛ afi 1935 lɛ shishi lɛ, abaptisi mɛi pii ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ (Kwɛmɔ kuku 9)

9. (a) Kɛ́ akɛɛ asafoku babaoo lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ damɔ “maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ kɛ Gwantɛŋbi lɛ hiɛ” lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ bɔ ni wɔnuɔ Kpojiemɔ 7:9 lɛ shishi wɔhãa amrɔ nɛɛ lɛ mli kã shi faŋŋ ni nilee yɛ mli lɛ?

9 Yɛ afi 1935 lɛ, Yehowa Odasefoi banu Yohane ninaa ni kɔɔ asafoku babaoo lɛ he lɛ shishi jogbaŋŋ. Amɛbanu shishi akɛ, kɛ́ asafoku babaoo lɛ eyaaa ŋwɛi po lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ‘amɛdamɔ maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ kɛ Gwantɛŋbi lɛ hiɛ.’ Mɛni hewɔ? Ejaakɛ asafoku babaoo lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ Yehowa ji Jeŋ Muu Fɛɛ Nɔyelɔ, ni amɛbaa amɛhe shi amɛhãa lɛ ni amɛboɔ egbɛtsɔɔmɔi toi. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ moŋ, shi abaanyɛ akɛɛ yɛ mfonirifeemɔŋ gbɛ nɔ akɛ ‘amɛdamɔ maŋtsɛ sɛi lɛ hiɛ.’ (Yes. 66:1) Agbɛnɛ hu, abaanyɛ akɛɛ akɛ ‘amɛdamɔ Gwantɛŋbi lɛ hiɛ,’ ejaakɛ amɛkɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛheɔ Yesu kpɔmɔ afɔle lɛ nɔ amɛyeɔ. Yɛ Mateo 25:31, 32 lɛ, awie akɛ Yesu baata enunyam maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ, ni abaabua “jeŋmaji lɛ fɛɛ,” ni mɛi fɔji lɛ fata he lɛ, anaa yɛ ehiɛ. Shi wɔ fɛɛ wɔle akɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, jeee ŋwɛi. Ani enɛ yeee ebuaaa wɔ ni wɔnu asafoku babaoo lɛ sane lɛ shishi? Shishinumɔ hee ni wɔná yɛ amɛsane lɛ he lɛ mli kã shi faŋŋ ni nilee yɛ mli, aloo jeee nakai? No hewɔ hu ni Biblia lɛ ewieee akɛ asafoku babaoo lɛ baaya ŋwɛi lɛ. Mɛi 144,000 lɛ pɛ ji mɛi ni Biblia lɛ ewie akɛ amɛbaaná naanɔ wala yɛ ŋwɛi ni amɛkɛ Yesu ‘baaye shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ maŋtsɛmɛi.’​—Kpo. 5:10.

10. Mɛni hewɔ ehe baahia ni atsɔɔ asafoku babaoo lɛ Yehowa he nii dani Afii Akpe lɛ aje shishi?

10 Anɔkwa, kɛjɛ afi 1935 kɛbaa lɛ, Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ akɛ, asafoku babaoo ni Yohane na yɛ ninaa lɛ mli lɛ mli bii ji Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ. Asafoku babaoo nɛɛ baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. Anɔkwa, amɛbaaje “nibii nɛɛ fɛɛ ni baaba mli kɛ̃” dani Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ aje shishi lɛ mli. (Luka 21:34-36) Shi dani enɛ baanyɛ aba mli lɛ, ehe baahia ni atsɔɔ amɛ Yehowa he nii ni amɛjá lɛ dani Afii Akpe lɛ aje shishi, ni amɛtsɔɔ hu akɛ, amɛyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa.

11. Mɛni hã Biblia Kaselɔi komɛi yasusu akɛ yɛ Afii Akpe lɛ naagbee lɛ, ekolɛ abaaŋɔ mɛi komɛi kɛya ŋwɛi lɛ?

11 Ni susumɔ ni no mli lɛ ahiɛ akɛ, yɛ Afii Akpe lɛ naagbee lɛ, ekolɛ abaaŋɔ anɔkwafoi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛya ŋwɛi lɛ hu? Nakai ji nɔ ni awie afii pii ni eho nɛ yɛ February 15, 1913, Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli. Ona, amɛyasusu akɛ, ‘Kɛ́ Kristofoi ni tseee amɛhe amɛsɔmɔɔɔ Yehowa jogbaŋŋ lɛ po baaya ŋwɛi lɛ, mɛni hewɔ abaahã hii anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ aka shikpɔŋ lɛ nɔ?’ Susumɔi enyɔ krokomɛi ni ejaaa ni amɛhiɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ ni hã amɛmu sane naa nakai. Nomɛi ji: (1) amɛsusu akɛ asafoku babaoo lɛ baaya ŋwɛi, ni (2) amɛsusu akɛ asafoku babaoo lɛ ji Kristofoi ni tseee amɛhe amɛsɔmɔɔɔ Yehowa jogbaŋŋ.

12-13. Mɛni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ asafoku babaoo lɛ fɛɛ le?

12 Shi tamɔ bɔ ni wɔbana lɛ, kɛjɛ afi 1935 kɛbaa lɛ, Yehowa Odasefoi enu shishi faŋŋ akɛ, mɛi ni yi baaná wala yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ ni feɔ asafoku babaoo lɛ ni Yohane na yɛ ninaa lɛ mli lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ be ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baafɛ lɛ moŋ, shi amɛhiɛ kpãtãŋ. Amɛyi baaná wala, ni ‘amɛbaaya nɔ amɛbolɔ kɛ gbee ni wa akɛ: “Wɔnáa wɔyiwalaheremɔ lɛ kɛjɛɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni ta maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ lɛ, kɛ Gwantɛŋbi lɛ ŋɔɔ.”’ (Kpo. 7:10, 14) Kɛfata he lɛ, Ŋmalɛ lɛ hãa wɔleɔ akɛ, jweremɔnɔ ni mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ baaná lɛ hi fe nɔ ni anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ baaná lɛ. (Heb. 11:40) Be ni nyɛmimɛi lɛ banu nibii nɛɛ ashishi lɛ, amɛkɛ ekãa shiɛ amɛhã mɛi koni amɛ hu amɛbasɔmɔ Yehowa ni amɛná hiɛnɔkamɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

13 Asafoku babaoo lɛ hiɛ sɔɔ hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ lɛ waa. Amɛle akɛ, Yehowa ni tsɔɔ he ni ebaasumɔ ni etsuji anɔkwafoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ asɔmɔ lɛ yɛ, kɛ́ yɛ ŋwɛi jio, shikpɔŋ lɛ nɔ jio. Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ asafoku babaoo lɛ fɛɛ le akɛ, eji Yehowa enaaa adesai mɔbɔ ni ebaatsu Yesu Kristo ni ekɛ ewala abashã afɔle kɛkpɔ̃ amɛ kulɛ, amɛbɛ hiɛnɔkamɔ.​—Rom. 3:24.

ASAFOKU BABAOO DIƐŊTSƐ!

14. Be ni Yehowa webii lɛ banu nibii ashishi jogbaŋŋ yɛ afi 1935 lɛ, mɛni hewɔ amɛteŋ mɛi pii bi amɛhe bɔ ni baafee ni gbalɛ ni kɔɔ asafoku babaoo lɛ he lɛ aba mli lɛ?

14 Be ni Yehowa webii lɛ banu nibii ashishi jogbaŋŋ yɛ afi 1935 lɛ, no mli lɛ, mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ayi faaa bɔ ni abaanyɛ atsɛ amɛ asafoku babaoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni abana mɛi tuuntu ni feɔ asafoku babaoo lɛ, no mli lɛ Nyɛminuu Ronald Parkin eye afii 12. Ewie akɛ: “Nakai beiaŋ lɛ, shiɛlɔi aaafee 56,000 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ, ni etamɔ nɔ ni amɛteŋ mɛi pii ji mɛi ni afɔ amɛ mu. No hewɔ lɛ, wɔnu he akɛ mɛi ni akɛɛ amɛji asafoku babaoo lɛ ayi faaa.”

15. Tsɔɔmɔ bɔ ni fee ni “asafoku babaoo” lɛ batsɔ asafoku babaoo.

15 Shi etsɛɛɛ ni akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi bɔi nitsumɔ. Nyɛmimɛi nɛɛ yashiɛ yɛ maji pii anɔ, ni enɛ hã Yehowa Odasefoi abɔ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ayi bɔi famɔ. Kɛkɛ ni yɛ afi 1968 lɛ, ato gbɛjianɔ ni nyɛmimɛi lɛ kɛ mɛi akase Biblia lɛ kɛtsɔ wolo ni ji Anɔkwale Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli Lɛ nɔ. Bɔ ni ajɛ Biblia lɛ mli agbala nibii amli yɛ wolo nɛɛ mli lɛ ta mɛi atsuiŋ waa, ejaakɛ eshishinumɔ waaa. Ehã mɛi pii ba anɔkwale lɛ mli bɔ ni anako enɔ pɛŋ, ni yɛ afii ejwɛ pɛ mli lɛ, abaptisi mɛi 500,000 kɛ sɛɛ. Agbɛnɛ hu, no mli lɛ, Katolik Sɔlemɔ lɛ hãaa mɛi ahe ajɔ amɛ kwraa yɛ Latin America kɛ maji krokomɛi anɔ, ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ Yuropa bokãgbɛ kɛ Afrika hei komɛi. Shi sɛɛ mli lɛ, nibii tsake; hewalɛ ni Sɔlemɔ lɛ yɔɔ yɛ mɛi anɔ lɛ naa ba shi, nyɛmimɛi ni atsĩ amɛnaa lɛ hu ná heyeli, ni abaptisi mɛi akpekpei abɔ. (Yes. 60:22) Nyɛsɛɛ nɛɛ, asafo lɛ efee woji, vidioi, kɛ nibii krokomɛi, ni enɛ eye ebua mɛi pii ni amɛbale anɔkwale lɛ. Amrɔ nɛɛ, wɔbaanyɛ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ, “asafoku babaoo” lɛ etsɔ asafoku babaoo lɛɛlɛŋ, ejaakɛ wɔyi fa fe 8,000,000.

AMƐJƐ MAJI SRƆTOI ANƆ

16. Nɛgbɛ asafoku babaoo lɛ jɛ?

16 Yohane wie akɛ, asafoku babaoo lɛ ni ena yɛ ninaa lɛ mli lɛ jɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku kɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ” mli. Gbalɔ Zakaria hu gba gbalɛ ko ni tamɔ nakai. Ewie akɛ: “Nakai gbii lɛ amli lɛ, hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji lɛ anɔ wiemɔi lɛ fɛɛ amli lɛ baamɔ Yudanyo kome atade kakadaŋŋ mli, hɛɛ, amɛbaamɔ mli kpɛŋŋ, ni amɛbaakɛɛ akɛ: ‘Wɔkɛ nyɛ baaya, ejaakɛ wɔnu akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ.’”​—Zak. 8:23.

17. Mɛni afee kɛye abua mɛi ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ mli?

17 Awie akɛ asafoku babaoo lɛ jɛ “wiemɔ fɛɛ wiemɔ” mli. Shi kɛ́ ashiɛɛɛ sane kpakpa lɛ yɛ wiemɔi srɔtoisrɔtoi amli lɛ, te enɛ baafee tɛŋŋ eba mli lɛ? No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ nɔ ni fe afii 130 etsɔɔ woji, vidioi, kɛ nibii krokomɛi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ashishi kɛtee wiemɔi ohai abɔ amli. Atsɔko nibii pii ashishi kɛyako wiemɔi pii amli nakai pɛŋ! Lɛɛlɛŋ, Yehowa miifee naakpɛɛ nii! Eegbala mɛi kɛmiijɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ mli koni amɛbafata asafoku babaoo lɛ he. Asafoku babaoo nɛɛ efee ekome kɛmiijá lɛ, ejaakɛ atsɔɔ Biblia lɛ kɛ woji srɔtoi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ashishi kɛtee amɛwiemɔi amli. Agbɛnɛ hu, yɛ he fɛɛ he lɛ, ale Odasefoi akɛ amɛshiɛɔ kɛ ekãa ni amɛsumɔɔ amɛhe waa. Ani enɛ hãaa ohemɔkɛyeli lɛ mli awa?​—Mat. 24:14; Yoh. 13:35.

MƐƐ GBƐ NƆ WƆNÁA NINAA NƐƐ HE SƐƐ?

18. (a) Okɛ nɔ ni awie yɛ Yesaia 46:10, 11 lɛ atsɔɔ nɔ hewɔ ni ebɛ naakpɛɛ akɛ Yehowa ehã gbalɛ ni kɔɔ asafoku babaoo lɛ he lɛ eba mli. (b) Mɛni hewɔ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nuuu he akɛ nɔ ko eŋmɛɛ amɛ lɛ?

18 Esa akɛ gbalɛ ni kɔɔ asafoku babaoo lɛ he lɛ ahã wɔmii ashɛ wɔhe waa! Wɔle akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa wieɔ lɛ, efeɔ, shi gbɛ ni etsɔ nɔ ehã gbalɛ nɛɛ ba mli lɛ yɛ naakpɛɛ waa, aloo jeee nakai? (Kanemɔ Yesaia 46:10, 11.) Asafoku babaoo lɛ mli bii lɛ ahiɛ sɔɔ hiɛnɔkamɔ ni Yehowa ehã amɛ lɛ waa. Amɛnuuu he akɛ, fɔ ni Yehowa kɛ emumɔ lɛ efɔɔɔ amɛ mu koni amɛyafata Yesu he yɛ ŋwɛi kɛye maŋtsɛ lɛ hewɔ lɛ, nɔ ko eŋmɛɛ amɛ. Biblia lɛ gbaa wɔ hii kɛ yei anɔkwafoi komɛi ni Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua amɛ ni amɛtsu nibii wuji lɛ ahe sane, ni kɛ̃lɛ, amɛfataaa mɛi 144,000 lɛ ahe. Amɛteŋ mɔ kome ji Yohane Baptisilɔ lɛ. (Mat. 11:11) Mɔ kroko hu ji David. (Bɔf. 2:34) Yehowa baatee anɔkwafoi nɛɛ kɛ mɛi krokomɛi ashi koni amɛbahi Paradeiso mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Amɛ kɛ asafoku babaoo lɛ fɛɛ baaná hegbɛ amɛtsɔɔ akɛ amɛyeɔ Yehowa anɔkwa ni amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ lɛ pɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ ni kɔɔ asafoku babaoo lɛ he lɛ eba mli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ hãa wɔnaa akɛ be ni eshwɛ lɛ faaa dɔŋŋ?

19 Kɛjɛ be ni abɔ ade aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ efeko gbɔmɛi akpekpei abɔ ni jɛ maji fɛɛ anɔ lɛ ekome nɛkɛ pɛŋ. Kɛ́ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ wɔyɔɔ jio, shikpɔŋ lɛ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ wɔyɔɔ jio lɛ, esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ kɛye wɔbua mɛi pii ni amɛbafata “gwantɛŋi krokomɛi” ni yi fa babaoo lɛ ahe. (Yoh. 10:16) Etsɛŋ, Yehowa kɛ amanehulu kpeteŋkpele ni egba efɔ̃ shi lɛ baaba, ni ebaakpãtã nɔyelii kɛ jamɔi fɛɛ ni ehã adesai epiŋ lɛ ahiɛ. Kɛkɛ lɛ, asafoku babaoo lɛ mli bii lɛ fɛɛ baaná hegbɛ amɛsɔmɔ Yehowa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ. Mɛɛ hegbɛ ni nɔ bɛ enɛ ji nɛkɛ!​—Kpo. 7:14.

LALA 139 Feemɔ Ohe Mfoniri Akɛ Oyɛ Jeŋ Hee Lɛ Mli

^ kk. 5 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu ninaa ko ni Nyɔŋmɔ jie etsɔɔ Yohane lɛ he. Ninaa nɛɛ ji gbalɛ, ni ekɔɔ “asafoku babaoo ko” he. Ani ofata asafoku babaoo nɛɛ he? Kɛ́ nakai ni lɛ, nikasemɔ nɛɛ baahã ohemɔkɛyeli lɛ mli awa waa.