Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 38

“Nyɛbaa Miŋɔɔ, . . . Ni Mahã Nyɛhe Ajɔ Nyɛ”

“Nyɛbaa Miŋɔɔ, . . . Ni Mahã Nyɛhe Ajɔ Nyɛ”

“Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni eetɔ nyɛ, ni nyɛtere jatsui ni tsii, ni mahã nyɛhe ajɔ nyɛ.”​—MAT. 11:28.

LALA 17 “Miisumɔ”

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ shi ni Yesu wo abɔ he amaniɛ yɛ Mateo 11:28-30 lɛ?

BE KO lɛ, Yesu wo mɛi babaoo ko ni ebabua shi amɛmiibo lɛ toi lɛ shi akɛ ‘amɛba eŋɔɔ, ni ebaahã amɛhe ajɔ amɛ.’ Shiwoo nɛɛ taa mɔ tsuiŋ waa, aloo jeee nakai? (Kanemɔ Mateo 11:28-30.) Ani Yesu nyɛ ehã mɛi ni ba eŋɔɔ lɛ ahe jɔ amɛ lɛɛlɛŋ? Hã wɔsusu nɔ ko ni efee ehã yoo ko ni hela fɔŋ ko miisu etsui lɛ he wɔkwɛ.

2. Mɛni Yesu fee ehã yoo ko ni bɛ hewalɛ lɛ?

2 Yoo lɛ sane yɛ mɔbɔ waa. No mli lɛ, hela lɛ egba enaa afii 12 sɔŋŋ, ni ekɛtee helatsalɔi pii aŋɔɔ, shi anyɛko atsa lɛ. Kɛfata he lɛ, yɛ Mose Mla lɛ naa lɛ, ehe tseee. (3 Mo. 15:25) Kɛkɛ ni enu akɛ Yesu miitsa mɛi, no hewɔ lɛ, etee eyatao esɛɛgbɛ. Be ni ena lɛ lɛ, eta etade nɔhaanɔ lɛ naamuu lɛ he, ni amrɔ nɔŋŋ lɛ, ehe wa lɛ! Shi Yesu fee nɔ kroko hu ehã yoo lɛ. Shihilɛ mli ni yoo lɛ yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ enu he akɛ ebɛ nɔ ko mli. Shi bɔ ni Yesu kɛ lɛ ye ehã lɛ hã ena akɛ Yesu susuɔ ehe waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yesu kɛ lɛ wieɔ lɛ, etsɛ lɛ “biyoo.” Wiemɔ nɛɛ hã yoo lɛ na akɛ Yesu buɔ lɛ waa ni esumɔɔ esane, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ hã etsui nyɔ emli waa!​—Luka 8:43-48.

3. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo?

3 Ani okadi nɔ ni yoo lɛ fee ni hã ehe wa lɛ lɛ? Nɔ najiaŋ ni ebaata shi emɛ ni Yesu abatsa lɛ lɛ, lɛ etee Yesu ŋɔɔ. Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ; kɛ́ wɔmiitao wɔhe ajɔ wɔ lɛ, belɛ esa akɛ wɔya Yesu ŋɔɔ. Kɛ́ ‘wɔtee Yesu ŋɔɔ’ lɛ, etsɔŋ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ etsaŋ wɔhelai lɛ ehãŋ wɔ, tamɔ efee yɛ blema lɛ. Shi loloolo lɛ, ekɛɛ ‘wɔba eŋɔɔ, ni ebaahã wɔhe ajɔ wɔ.’ Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi enumɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Te wɔbaafee tɛŋŋ ‘wɔya Yesu ŋɔɔ’? Be ni Yesu kɛɛ ‘wɔwó ekɔɔŋtso lɛ wɔfɔ̃ wɔnɔ’ lɛ, no mli lɛ te etsɔɔ tɛŋŋ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yesu? Mɛni hewɔ kɛ́ wɔtsu nitsumɔ ni ekɛwo wɔdɛŋ lɛ, wɔhe baajɔ wɔ ni wɔbaaná miishɛɛ lɛ? Mɛni baaye abua wɔ ni ekatɔ wɔ kɛ Yesu kɔɔŋtso lɛ teremɔ?

“NYƐBAA MIŊƆƆ”

4-5. Mɛɛ gbɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ ‘wɔya Yesu ŋɔɔ’?

4 Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ ‘wɔya Yesu ŋɔɔ’ ji, ni wɔbaahe be kɛkase nibii ni efee kɛ nibii ni ewie ni aŋmala afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. (Luka 1:1-4) Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akase nibii nɛɛ ehã wɔ. Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ ‘wɔya Yesu ŋɔɔ’ ji, ni wɔbaahã abaptisi wɔ ni wɔbatsɔmɔ ekaselɔi.

5 Kɛ́ yelikɛbuamɔ he miihia wɔ ni wɔyana asafoŋ onukpai lɛ, no hu tsɔɔ akɛ ‘wɔmiiya Yesu ŋɔɔ.’ Yesu tsɔɔ ‘hii ni ekɛhã akɛ nikeenii’ nɛɛ anɔ ekwɛɔ ewebii lɛ. (Efe. 4:7, 8, 11; Yoh. 21:16; 1 Pet. 5:1-3) Asafoŋ onukpai lɛ nyɛŋ amɛna wɔyitsoŋ ni amɛle nɔ ni he hiaa wɔ. No hewɔ lɛ, wɔ esa akɛ wɔya amɛŋɔɔ ni wɔhã amɛle wɔnaagbai lɛ. Susumɔ nɔ ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Julian lɛ fee ni hã asafoŋ onukpai lɛ nyɛ amɛye amɛbua lɛ lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Hela ko bamɔ mi, ni no hewɔ lɛ ehe bahia ni mashi Betel. Minaanyo ko wo mi hewalɛ ni mikɛɛ asafoŋ onukpai lɛ ni amɛbasara mi. Be ni ewie lɛ, minu he akɛ nakai saramɔ lɛ he ehiaaa mi.” Shi sɛɛ mli lɛ, Julian yana asafoŋ onukpai lɛ, ni ahã asafoŋ onukpai enyɔ yasara lɛ. Ewie akɛ: “Amɛsaramɔ lɛ bafee tamɔ nikeenii ko ni nɔ bɛ ni minine eshɛ nɔ.” Asafoŋ onukpai anɔkwafoi, tamɔ asafoŋ onukpai enyɔ lɛ ni yasara Julian lɛ, baanyɛ aye abua wɔ ni wɔná “Kristo jwɛŋmɔ lɛ,” ni tsɔɔ akɛ, wɔsusu nii ahe tamɔ Kristo, ni wɔfee wɔnii tamɔ lɛ, ni enɛ ji nikeenii ko ni jara wa waa.​—1 Kor. 2:16; 1 Pet. 2:21.

“NYƐWÓA MIKƆƆŊTSO LƐ NYƐFƆ̃A NYƐNƆ”

6. Be ni Yesu kɛɛ ‘wɔwó ekɔɔŋtso lɛ wɔfɔ̃ wɔnɔ’ lɛ, no mli lɛ te etsɔɔ tɛŋŋ?

6 Be ni Yesu kɛɛ ‘wɔwó ekɔɔŋtso lɛ wɔfɔ̃ wɔnɔ’ lɛ, no mli lɛ te etsɔɔ tɛŋŋ? Eeenyɛ efee akɛ, eetsɔɔ akɛ, wɔba wɔhe shi wɔhã lɛ ni wɔbo lɛ toi. Aloo, eetsɔɔ akɛ, wɔbafata ehe yɛ ekɔɔŋtso lɛ shishi, ni wɔ kɛ lɛ afee ekome kɛtsu nii wɔhã Yehowa. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, kɔɔŋtso lɛ wómɔ kɛ nitsumɔ nyiɛ.

7. Yɛ nɔ ni awie yɛ Mateo 28:18-20 lɛ naa lɛ, mɛɛ nitsumɔ akɛwo wɔdɛŋ? Ni mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná?

7 Mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ ni esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛɛlɛŋ lɛ baanyɛ akpɛlɛ Yesu ninefɔɔ lɛ nɔ; Yesu eshwieŋ lɛ kɔkɔɔkɔ. (Yoh. 6:37, 38) Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji, ni wɔbaajɔɔ wɔhe nɔ wɔhã Yehowa ni wɔhã abaptisi wɔ. Yehowa kɛ nitsumɔ ko ewo Yesu dɛŋ, ni mɛi fɛɛ ni batsɔmɔɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ená hegbɛ akɛ amɛbaatsu nitsumɔ nɛɛ eko. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Yesu baafata wɔhe daa koni eye ebua wɔ ni wɔtsu nitsumɔ nɛɛ.​—Kanemɔ Mateo 28:18-20.

“NYƐKASEA MI”

Kasemɔ Yesu koni ohã mɛi aná miishɛɛ (Kwɛmɔ kuku 8-11) *

8-9. Mɛni hewɔ gbekɛbii kɛ mɛi ni abuuu amɛ lɛ po nyɛ amɛbɛŋkɛ Yesu? Ni mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe?

8 Gbekɛbii kɛ mɛi ni baa amɛhe shi lɛ nyɛ amɛbɛŋkɛ Yesu. (Mat. 19:13, 14; Luka 7:37, 38) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esoro Yesu kwraa yɛ Farisifoi lɛ ahe. Farisifoi lɛ susuuu mɛi ahe kwraa, ni amɛwoɔ amɛhe nɔ. (Mat. 12:9-14) Shi Yesu sumɔɔ gbɔmɔ, ni ebaa ehe shi. Farisifoi lɛ sumɔɔ hiɛnyam, ni amɛná kulɛ he fɛɛ he ni amɛbaatsɔ lɛ, aakoto amɛ. Shi Yesu kɛ nakai tsɔseee ekaselɔi lɛ. Moŋ lɛ, ewo amɛ hewalɛ ni amɛsɔmɔ mɛi krokomɛi ni amɛna amɛhe akɛ mɛi ni baa shi. (Mat. 23:2, 6-11) Bɔ ni Farisifoi lɛ kɛ maŋbii lɛ ye amɛhã lɛ hewɔ lɛ, maŋbii lɛ she amɛ gbeyei ni amɛbo amɛ toi. (Yoh. 9:13, 22) Shi Yesu fee mɛi ejurɔ ni ekɛ ewiemɔi shɛje amɛmii ni ekɛwo amɛ hewalɛ.

9 Ani ookase Yesu? Bi ohe akɛ: ‘Ani mɛi le mi akɛ mɔ ko ni he jɔ ni baa ehe shi? Ani mijɛɔ mitsuiŋ misɔmɔɔ mɛi krokomɛi, ni mitsuɔ nitsumɔi ni mɛi naa lɛ akɛ ebaa shi lɛ? Ani mijieɔ mlihilɛ kpo mitsɔɔ mɛi?’

10. Te Yesu hã mɛi ni ekɛtsuɔ nii lɛ nu he amɛhã tɛŋŋ?

10 Yesu hã mɛi ni kɛ lɛ tsu nii lɛ ahe jɔ amɛ, ni bɔ ni ekɛ amɛ hi shi ehã lɛ hewɔ lɛ, amɛsheee lɛ gbeyei. Agbɛnɛ hu, ená he miishɛɛ akɛ ebaatsɔɔ amɛ nii. (Luka 10:1, 19-21) Ewo ekaselɔi lɛ hewalɛ ni amɛbi saji, ni ehã amɛ hegbɛ ni amɛtsɔɔ amɛsusumɔ yɛ saji ahe. (Mat. 16:13-16) Tamɔ bɔ ni tsei ni adu yɛ he ko kpakpa lɛ daraa jogbaŋŋ ni amɛfeɔ frɔ̃frɔ̃ lɛ, nakai nɔŋŋ Yesu kaselɔi lɛ tee amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Amɛbo nibii ni Yesu tsɔɔ amɛ lɛ toi jogbaŋŋ ni amɛkɛtsu nii, ni enɛ hã amɛnyɛ amɛwo yibii kpakpai, ni tsɔɔ akɛ, amɛtsu nitsumɔi kpakpai.

Tse ohiɛ ohã mɛi ni okɛ amɛ abɔ naanyo

Tsu osɔɔmɔ lɛ he nii kɛ ekãa

Ba ohe shi ni otsu nii waa *

11. Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe?

11 Ani oyɛ hegbɛ yɛ mɛi krokomɛi anɔ? Kɛ́ nakai lɛ, bi ohe akɛ: ‘Te mikɛ mɛi ni mikɛtsuɔ nii loo mɛi ni mikɛyɔɔ shĩa lɛ yeɔ mihãa tɛŋŋ? Ani mihãa amɛnáa miishɛɛ kɛ́ amɛkɛ mi miitsu nii? Ani mɛi nyɛɔ amɛbiɔ mi saji ni amɛsheee gbeyei? Ni ani miisumɔ ni male mɛi asusumɔ yɛ saji ahe?’ Farisifoi lɛ sumɔɔɔ ni mɛi biɔ amɛ saji, ni kɛ́ mɔ ko tsɔɔ esusumɔ yɛ sane ko he ni esoro mɔ lɛ susumɔ lɛ yɛ amɛnɔ lɛ he lɛ, amɛmli fuɔ mɔ lɛ ni amɛwaa lɛ yi. Wɔsumɔŋ ni wɔfee wɔnii tamɔ amɛ kɔkɔɔkɔ.​—Mar. 3:1-6; Yoh. 9:29-34.

“NYƐHE BAAJƆ NYƐ”

12-14. Mɛni hewɔ nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔdɛŋ lɛ hãa wɔhe jɔɔ wɔ ni wɔnáa miishɛɛ lɛ?

12 Mɛni hewɔ kɛ́ wɔtsu nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔdɛŋ lɛ, wɔhe baajɔ wɔ ni wɔbaaná miishɛɛ lɛ? Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ pii, shi naa enyɔoo ko.

13 Wɔnɔkwɛlɔi lɛ anɔ bɛ. Yehowa, ni ji wɔ-Nɔkwɛlɔ Ni Fe Fɛɛ lɛ, hiɛ sɔɔ nii, ni eyitsoŋ waaa. Enáa nɔ fɛɛ nɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ lɛ he miishɛɛ. (Heb. 6:10) Yehowa hãa wɔ hewalɛ koni wɔnyɛ wɔtsu wɔsɔ̃i lɛ ahe nii, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, wɔnyɛ wɔtere wɔjatsui lɛ. (2 Kor. 4:7; Gal. 6:5, shn.) Yesu, wɔ-Maŋtsɛ lɛ, efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ehã wɔ yɛ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi aye ahã lɛ mli. (Yoh. 13:15) Asafoŋ onukpai ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakase Yesu, ‘nɔkwɛlɔ kpele lɛ.’ (Heb. 13:20; 1 Pet. 5:2) Asafoŋ onukpai lɛ tsɔɔ wɔ nii ni amɛbuɔ wɔhe. Enɛ biɔ ni amɛjie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ, amɛwo wɔ hewalɛ, ni amɛfee ekãa, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee nakai.

14 Wɔnanemɛi nitsulɔi lɛ anɔ bɛ. Nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ fe nitsumɔi krokomɛi fɛɛ, ni mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ sumɔɔ wɔsane waa ni wɔ hu wɔsumɔɔ amɛsane. Amɛbaa amɛjeŋ jogbaŋŋ, shi amɛnuuu he akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi. Amɛle nii ni amɛhe esa, shi amɛkɛwooo amɛhe nɔ. Moŋ lɛ, amɛbuɔ mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe amɛ. Amɛnaa wɔ akɛ amɛnanemɛi, shi jeee mɛi ni amɛkɛ amɛ tsuɔ nii kɛkɛ. Anɔkwa, amɛsumɔɔ wɔ aahu akɛ, kɛ́ ehe bahia ni amɛgbo amɛhã wɔ po lɛ, amɛbaafee! Mɛɛ nitsumɔ mli ekoŋŋ wɔbaaná nanemɛi nitsulɔi ni tamɔ nɛkɛ yɛ?

15. Te esa akɛ wɔna nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ wɔhã tɛŋŋ? Ni mɛni hewɔ?

15 Nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ nɔ bɛ. Wɔtsɔɔ mɛi Yehowa he anɔkwa saji, ni wɔhãa amɛnaa akɛ, Abonsam lɛ, amalelɔ ji lɛ. (Yoh. 8:44) Satan hãaa mɛi ahe ajɔ amɛ kwraa, ni ehãa amɛnuɔ he akɛ amɛbɛ nɔ ko mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehãa mɛi nuɔ he akɛ Yehowa kɛ amɛhe eshai ekeŋ amɛ, ni akɛ, amɛsaaa mɛi ni esa akɛ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ amɛ. Mɛi ni heɔ amale agbo nɛɛ amɛyeɔ lɛ feɔ shwɛm! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa sumɔɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ waa, ni kɛ́ ‘wɔtee Kristo ŋɔɔ’ lɛ, akɛ wɔhe eshai baake wɔ. (Rom. 8:32, 38, 39) Kɛ́ wɔye wɔbua mɛi koni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔna tsakemɔi ni amɛfee yɛ amɛshihilɛ mli kɛ bɔ ni amɛná he sɛɛ amɛhã lɛ, ani wɔmii shɛɛɛ wɔhe?

HII YESU KƆƆŊTSO LƐ SHISHI DAA NI OBAANÁ MIISHƐƐ

16. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Yesu jatsu lɛ yɛ jatsui krokomɛi ni wɔtere lɛ ahe?

16 Esoro Yesu jatsu lɛ kwraa yɛ jatsui krokomɛi ni esa akɛ wɔtere lɛ ahe. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii yɛ ni be ni amɛbaajɛ nitsumɔ amɛba lɛ, etɔ amɛ bliboo ni amɛmiishɛɛ fɛɛ etã. Shi kɛ́ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ Kristo lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli waa ni wɔnáa miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ omia ohiɛ waa otee asafoŋ kpee yɛ tɔ ni eyatɔ bo yɛ maŋ lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, te onuɔ he ohãa tɛŋŋ? Ani onuuu he tamɔ nɔ ni awó jatsu ko yɛ onɔ ni oná hewalɛ hee ko? Ekã shi faŋŋ akɛ, nakai nɔŋŋ onuɔ he kɛ́ otee shiɛmɔ loo ofee aŋkro nikasemɔ. Nibii nɛɛ afeemɔ biɔ hiɛmiamɔ, shi kwɛ bɔ ni wɔnáa miishɛɛ kɛ́ wɔnyɛ wɔfee!

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnu shishi akɛ wɔhewalɛ yawaa he ko lɛ?

17 Wɔ fɛɛ wɔyɛ he ni wɔhewalɛ yawaa, ni esa akɛ wɔnu shishi nakai. Kɛ́ wɔnu shishi nakai lɛ, wɔfiteŋ wɔhewalɛ yɛ nibii komɛi ni he ehiaaa lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔfiteŋ wɔhewalɛ kɛtaoŋ heloonaa nibii pii wɔhãŋ wɔhe. Be ko lɛ, oblanyo niiatsɛ ko ba Yesu ŋɔɔ ni ebabi lɛ akɛ, “Mɛni esa akɛ mafee koni maná naanɔ wala?” Oblanyo nɛɛ bɛ basabasa, ni eyeɔ Mose Mla lɛ nɔ. Yɛ Marko Sanekpakpa lɛ mli lɛ, awie tɛ̃ɛ akɛ, ‘Yesu tsui mɔ lɛ.’ Shi kadimɔ hetoo ni Yesu hã lɛ lɛ. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Yaahɔ̃ɔ nii ni oyɔɔ lɛ, . . . ni oba obatsɔ misɛɛnyiɛlɔ.” No mli lɛ, oblanyo lɛ miisumɔ waa ni enyiɛ Yesu sɛɛ, shi etamɔ nɔ ni ewa kɛhã lɛ akɛ ebaashi “nii pii” ni eyɔɔ lɛ. (Mar. 10:17-22) Naagbee lɛ, eshi Yesu kɔɔŋtso lɛ ehã lɛ, no ji, ebanyiɛɛɛ esɛɛ, ni etee nɔ ehi shi akɛ nyɔŋ ‘ehã Ninámɔ.’ (Mat. 6:24) Eji bo ji nakai oblanyo lɛ kulɛ, mɛni obaafee?

18. Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni hewɔ?

18 Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, esa akɛ wɔsusu wɔshihilɛ he ni wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni he hiaa mi fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli?,’ ejaakɛ no baaye abua wɔ ni wɔna kɛji wɔkɛ wɔhewalɛ miitsu nii jogbaŋŋ loo wɔkɛtsuuu nii jogbaŋŋ. Susumɔ nɔ ni nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Mark lɛ wie lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Minu he afii pii akɛ mikɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ miiye klɛŋklɛŋ gbɛhe. No mli lɛ, gbɛgbalɔ ji mi, shi daa nɛɛ lɛ, miijwɛŋ shika he kɛ nɔ ni manyɛ mafee koni nibii amli ahi fioo ahã mi. Minaaa nɔ hewɔ kwraa ni nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ ehãaa mi lɛ. Kɛkɛ ni mihiɛ ba mihe nɔ ni miyɔse akɛ, miifite mibe kɛ mihewalɛ pii yɛ mi diɛŋtsɛ minibii ahe, ni fioo ko pɛ shwɛɔ hãa Yehowa.” Mark tsake jwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ heloonaa nibii ahe lɛ, ni eto enibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni enyɛ ekɛ ebe kɛ ehewalɛ pii asɔmɔ Yehowa. Ewie akɛ: “Bei komɛi lɛ, nibii amli waa hãa mi fioo, shi Yehowa kɛ Yesu yelikɛbuamɔ naa lɛ, minyɛɔ mikɛ mijwɛŋmɔ maa Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ.”

19. Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔkai be fɛɛ be akɛ, nitsumɔ lɛ Yehowa nɔ ni lɛ?

19 Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni etɔɔ wɔ kɛ Yesu kɔɔŋtso lɛ teremɔ lɛ, naa nibii etɛ komɛi ni esa akɛ wɔfee. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔkai be fɛɛ be akɛ, nitsumɔ lɛ Yehowa nɔ ni. Kɛ́ enɛ yɛ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔbaatsu nitsumɔ lɛ bɔ ni Yehowa sumɔɔ ni wɔtsu lɛ wɔhã lɛ. Lɛ ji nitsumɔtsɛ lɛ; wɔ lɛ, nitsulɔi ji wɔ. (Luka 17:10) Kɛ́ wɔka akɛ wɔbaatsu nitsumɔ lɛ bɔ ni wɔ wɔsumɔɔ lɛ, wɔnáŋ kɔɔŋtso lɛ teremɔ mlɛo kwraa. Kɛ́ tsina ko ekpɛlɛɛɛ ni enuŋtsɔ lɛ, mɔ ni hiɛ kɔɔŋtso lɛ, akudɔ lɛ lɛ, ebaatɔ lɛ ni ebaapila, ekɔɔɔ he eko bɔ ni ehe wa hã, aloo jeee nakai? Shi kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ, wɔbaatsu nibii wuji, ni wɔbaaye gbɛtsiinii fɛɛ gbɛtsiinii nɔ. Kaahã ohiɛ kpa nɔ akɛ, mɔ ko mɔ ko bɛ ni baanyɛ atsĩ Yehowa naa koni eyiŋtoo lɛ akaba mli!​—Rom. 8:31; 1 Yoh. 4:4.

20. Mɛɛ oti hewɔ wɔtsuɔ Yehowa nitsumɔ lɛ?

20 Nɔ ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔkai nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ Yesu kɔɔŋtso lɛ shishi lɛ. Oti ni ma wɔhiɛ ji, ni wɔwo Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ hiɛ nyam. Yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, mɛi ni wó Yesu kɔɔŋtso lɛ amɛtere yɛ nɔ ni amɛbaaná yɛ mli lɛ pɛ hewɔ lɛ náaa miishɛɛ, ni amɛtsɛɛɛ yɛ kɔɔŋtso lɛ shishi. (Yoh. 6:25-27, 51, 60, 66; Fip. 3:18, 19) Shi mɛi ni fee nakai yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ amɛnaanyo gbɔmɔ hewɔ lɛ nyɛ amɛkɛ miishɛɛ tere kɔɔŋtso lɛ amɛwala gbii fɛɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ lɛ akɛ, amɛkɛ Kristo baayasɔmɔ yɛ ŋwɛi. Kɛ́ wɔkase amɛ, ni wɔhã nɔ hewɔ ni wɔwó Yesu kɔɔŋtso lɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, wɔkɛ miishɛɛ baatere wɔwala gbii fɛɛ.

21. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Mateo 6:31-33 lɛ naa lɛ, mɛni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ Yehowa baafee ehã wɔ?

21 Nɔ ni ji etɛ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ Yehowa baaye abua wɔ. Nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ wa, ni ja wɔkɛ wɔhe eshã afɔle dani wɔbaanyɛ wɔtsu. Yesu ehã wɔle kɛtsɔ hiɛ akɛ, abaawa wɔ yi. Shi wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, Yehowa baawaje wɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi yɛ naagbai fɛɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ amli. Ni kɛ́ wɔnyɛ wɔfi shi lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa. (Yak. 1:2-4) Wɔle hu akɛ, Yehowa baakwɛ wɔ, Yesu baatsɔɔ wɔ gbɛ, ni wɔnyɛmimɛi lɛ baawo wɔ hewalɛ. (Kanemɔ Mateo 6:31-33; Yoh. 10:14; 1 Tes. 5:11) Ani jeee enɛɛmɛi nɔŋŋ ahe hiaa wɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi?

22. Mɛni eŋɔɔ onaa akɛ ofee?

22 Gbi ni Yesu tsa yoo lɛ ni hela lɛ suɔ etsui lɛ, yoo lɛ he jɔ lɛ, ni ená miishɛɛ. Ani sɛɛ mli lɛ, yoo nɛɛ wó Yesu kɔɔŋtso lɛ etere? Ani ebatsɔ ekaselɔ? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ. Shi kɛ́ nakai efee lɛ, no lɛ, ehe baajɔ lɛ ni ebaaná miishɛɛ kɛya naanɔ, ejaakɛ ekɛ Yesu baahi ŋwɛi! Nibii ni ekɛshã afɔle koni enyɛ efee nakai lɛ eko kwraa bɛ ni hi fe jɔɔmɔ kpele nɛɛ. Kɛ́ ohiɛnɔkamɔ ji akɛ obaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ jio, obaaya ŋwɛi jio, ani eŋɔɔɔ onaa akɛ ohere Yesu ninefɔɔ akɛ, “Nyɛbaa miŋɔɔ” lɛ nɔ?

LALA 13 Kristo Ji Wɔ-Nɔkwɛmɔnɔ

^ kk. 5 Yesu kɛɛ wɔba eŋɔɔ. Shi te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai? Wɔbaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Agbɛnɛ hu, wɔbaakai wɔhe nɔ hewɔ ni kɛ́ wɔkɛ Kristo fee ekome kɛtsu nii lɛ wɔhe jɔɔ wɔ ni wɔnáa miishɛɛ lɛ.

^ kk. 60 MFONIRI LƐ HE SANE: Yesu fee nibii pii ni hã mɛi atsui nyɔ amɛmli ni amɛná miishɛɛ.

^ kk. 66 MFONIRI LƐ HE SANE: Nakai nɔŋŋ nyɛmi nuu ko miifee nibii ni baahã mɛi aná miishɛɛ.