Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 37

“Kaajie Onine Yɛ He”

“Kaajie Onine Yɛ He”

“Leebi lɛ, du odumɔwui lɛ, ni kaajie onine yɛ he kɛyashi gbɛkɛ.”​—JAJ. 11:6.

LALA 68 Nyɛhãa Wɔdua Maŋtsɛyeli Dumɔwui Lɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ Jajelɔ 11:6 lɛ kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ teŋ?

YƐ MAJI komɛi anɔ lɛ, mɛi boɔ wiemɔ lɛ toi waa ni amɛmiisumɔ ni akɛ amɛ akase Biblia lɛ. Onaa akɛ anɔkwale lɛ he kumai miiye amɛ. Shi yɛ maji komɛi hu anɔ lɛ, mɛi booo sane lɛ toi, ni amɛbɛ Nyɔŋmɔ loo Biblia lɛ he dekã. Te mɛi feɔ amɛnii amɛhãa tɛŋŋ yɛ he ni oyɔɔ lɛ? Kɛ́ amɛboɔ sane lɛ toi jio, amɛbooo toi jio lɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ kɛyashi ebaakɛɛ akɛ ehi.

2 Kɛ́ Yehowa be ni eto lɛ shɛ lɛ, wɔbaakpa shiɛmɔ, ni “naagbee lɛ baaba.” (Mat. 24:14, 36) Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiibo ŋaa ni awo akɛ wɔkajie wɔnine yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ toi? *​—Kanemɔ Jajelɔ 11:6.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔna nibii ejwɛ ni esa akɛ wɔfee koni wɔnyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. (Mat. 4:19) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana nibii etɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaya nɔ wɔshiɛ ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ mli awa. Wɔbaana nɔ hewɔ ni ehe miihia ni (1) wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, (2) wɔto wɔtsui shi, kɛ (3) wɔfee nibii ni baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa be fɛɛ be.

HÃ OJWƐŊMƆ AHI SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ NƆ

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi nitsumɔ ni Yehowa kɛwo wɔdɛŋ lɛ nɔ?

4 Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ bɔ ni mɛi baafee amɛnii amɛhã yɛ naagbee gbii lɛ amli kɛ nibii ni baaya nɔ. Ele akɛ, nibii nɛɛ baanyɛ agbala ekaselɔi lɛ ajwɛŋmɔ kɛje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, ewo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛbua.” (Mat. 24:42) Yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, nibii pii hãaa mɛi abo ekɔkɔbɔɔ lɛ toi. Ŋmɛnɛ lɛ, nakai nibii lɛ nɔŋŋ baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ kɛje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni ji nitsumɔ ni Yehowa kɛwo wɔdɛŋ lɛ nɔ. (Mat. 24:37-39; 2 Pet. 2:5) Shi esa akɛ wɔmia wɔhiɛ waa koni ekaba lɛ nakai.

5. Yɛ nɔ ni awie yɛ Bɔfoi 1:6-8 lɛ naa lɛ, nɛgbɛ abaashiɛ kɛyashi?

5 Ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia waa ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Yesu gba akɛ, yɛ egbele sɛɛ lɛ, ekaselɔi lɛ baaya nɔ amɛshiɛ, ni akɛ, amɛbaashiɛ yɛ hei pii fe lɛ, ni amɛbaashiɛ be kplaŋŋ. (Yoh. 14:12) Be ni Yesu gbo lɛ, ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ku amɛsɛɛ amɛyatsa amɛwuoyaa nitsumɔ lɛ nɔ. Be ni atee Yesu shi lɛ, efee naakpɛɛ nii ko. Ehã ekaselɔi komɛi gbe loo babaoo. Yesu tsɔ naakpɛɛ nii nɛɛ nɔ ehã ekaselɔi lɛ le akɛ, shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ he miihia kwraa fe nitsumɔi krokomɛi fɛɛ. (Yoh. 21:15-17) Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ehã ekaselɔi lɛ le akɛ, jeee Israel pɛ amɛbaashiɛ yɛ, shi moŋ amɛbaashiɛ kɛya “shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni jekɛ waa lɛ.” (Kanemɔ Bɔfoi 1:6-8.) Afii pii asɛɛ lɛ, Yesu hã bɔfo Yohane na nibii ni baaya nɔ yɛ “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ” * lɛ he ninaa. Nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni ena yɛ ninaa lɛ mli lɛ ekome ji, ŋwɛibɔfo ko ‘ni hiɛ naanɔ sane kpakpa ni eyaajaje etsɔɔ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ kɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ.’ (Kpo. 1:10; 14:6) Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔfata he ni ashiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ kɛyashi abaagbe naa.

6. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ?

6 Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii abɔ ni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa wɔ lɛ ahe lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, edro wɔ nibii pii ni baanyɛ ahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa. Ekomɛi ji woji, vidioi, lalai, kɛ nibii ni atswaa aboɔ toi. Agbɛnɛ hu, edro wɔ nibii kpakpai pii yɛ wɔwɛbsaiti lɛ, ni ji jw.org lɛ nɔ. Ani ole akɛ ayɛ nibii yɛ wiemɔi fe 1,000 mli yɛ jw.org lɛ nɔ? (Mat. 24:45-47) Ŋmɛnɛ lɛ, ekomefeemɔ bɛ mɛi ateŋ yɛ je lɛ mli, ejaakɛ be ni mɛi komɛi miiye ohia lɛ, mɛi komɛi hu ená nii kpɔtɔɔ; be ni mɛi komɛi miifi maŋkwramɔ kuu nɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi hu miifi ekroko sɛɛ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ bɔ ni ejáa Nyɔŋmɔ ehãa. Shi Nyɔŋmɔ tsuji akpekpei kpaanyɔ kɛ sɛɛ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ efee ekome. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Sohaa April 19, 2019 lɛ, Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ fee ekome kɛsusu daa gbi ŋmalɛ lɛ he. Ni nakai gbɛkɛ lɛ, mɛi 20,919,041 ba Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi. Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔkɛ wɔhiŋmɛii miina nibii wuji nɛɛ ni Yehowa tsuɔ lɛ ni wɔmiiná mli gbɛfaŋnɔ. Kɛ́ wɔsusu enɛ he lɛ, esa akɛ etsirɛ wɔ ni wɔkɛ ekãa ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, aloo jeee nakai?

Yesu hãaa nɔ ko nɔ ko agbala ejwɛŋmɔ kɛje anɔkwale lɛ he odase ni ebaaye lɛ nɔ (Kwɛmɔ kuku 7)

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ?

7 Nɔ kroko ni baaye abua wɔ ni wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ ji, ni wɔbaakase Yesu. Ehãaa nɔ ko nɔ ko agbala ejwɛŋmɔ kɛje anɔkwale lɛ he odase ni ebaaye lɛ nɔ. (Yoh. 18:37) Be ko lɛ, Satan kɛɛ ekɛ “jeŋ maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ kɛ amɛnunyam lɛ” baahã lɛ. Be kroko hu lɛ, mɛi komɛi ka akɛ amɛbaawó lɛ maŋtsɛ. Shi Yesu hãaa nibii nɛɛ awo enajiaŋ. (Mat. 4:8, 9; Yoh. 6:15) Ehãaa shikasuɔmɔ atsɔ lɛ tsɔne, ni eyɛ mli akɛ mɛi te shi amɛwo lɛ waa moŋ, shi ehãaa no aje enijiaŋ wui. (Luka 9:58; Yoh. 8:59) Bɔfo Paulo wo enyɛmimɛi Kristofoi lɛ ŋaa akɛ amɛnyiɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ejaakɛ kɛ́ amɛfee nakai lɛ, ‘etɔŋ amɛ ni amɛnijiaŋ hu ejeŋ wui.’ (Heb. 12:3) Kɛ́ wɔkɛ naagbai ni baanyɛ aka wɔhemɔkɛyeli lɛ kpe lɛ, esa akɛ wɔkai ŋaawoo nɛɛ, koni no aye abua wɔ ni wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

TOO OTSUI SHI

8. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko miito etsui shi lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Ni mɛni hewɔ amrɔ nɛɛ ji be ni ehe miihia waa ni wɔto wɔtsui shi?

8 Kɛ́ akɛɛ mɔ ko miito etsui shi lɛ, no tsɔɔ akɛ eemɛ blɛoo ni naagba ko ni ekɛkpeɔ lɛ aje jɛmɛ loo enine ashɛ nɔ ko ni ekɛ be kplaŋŋ ekpa gbɛ lɛ nɔ. Ehe bahia ni Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ato amɛtsui shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbalɔ Habakuk shwe waa ni nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ Yuda lɛ sɛɛ afo. (Hab. 1:2) Yesu kaselɔi lɛ hu kpa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ “baapue amrɔ nɔŋŋ” ni ebahere amɛ kɛjɛ Romabii lɛ adɛŋ. (Luka 19:11) Kɛ̃lɛ, ehe bahia ni amɛ fɛɛ amɛto amɛtsui shi amɛmɛ kɛyashi Yehowa diɛŋtsɛ be ni eto lɛ. Wɔ hu wɔmiishwe waa ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ abajie efɔŋfeemɔ fɛɛ kɛya ni ekɛ jalɛ jeŋ hee lɛ aba. (2 Pet. 3:13) Shi ehe baahia ni wɔ hu wɔto wɔtsui shi wɔmɛ Yehowa. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔto wɔtsui shi?

9. Okɛ nɔkwɛmɔnii ahã kɛtsɔɔ akɛ Yehowa toɔ etsui shi.

9 Yehowa toɔ etsui shi yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli be fɛɛ be. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa to etsui shi ni ehã Noa be ni fa bɔ ni sa koni ekɛkpɛ adeka lɛ ni ekɛshiɛ. (2 Pet. 2:5; 1 Pet. 3:20) Agbɛnɛ hu, eto etsui shi ebo Abraham toi be ni ebiɔ lɛ saji pii yɛ yiŋ ni ekpɛ akɛ ebaakpãtã mɛi fɔji ni yɔɔ Sodom kɛ Gomora lɛ ahiɛ lɛ he lɛ. (1 Mo. 18:20-33) Israelbii lɛ yeee Yehowa anɔkwa, shi Yehowa to etsui shi ehã amɛ afii babaoo. (Neh. 9:30, 31) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa ehã mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛbatsɔmɔ enanemɛi lɛ be ni fa bɔ ni sa koni ‘amɛkɛtsake amɛtsui,’ ni enɛ hu hãa wɔnaa akɛ etoɔ etsui shi. (2 Pet. 3:9; Yoh. 6:44; 1 Tim. 2:3, 4) Akɛni Yehowa toɔ etsui shi hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔ hu wɔtoɔ wɔtsui shi be ni wɔshiɛɔ sane kpakpa lɛ ni wɔtsɔɔ mɛi nii lɛ? Nɔkwɛmɔnɔ ko ni Yehowa ehã aŋma yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ hu baanyɛ aye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi.

Kɛ́ wɔtsu nii waa ni wɔto wɔtsui shi tamɔ okwaafonyo lɛ, wɔnitsumɔ lɛ baawo yibii kpakpai (Kwɛmɔ kuku 10-11)

10. Mɛni wɔkaseɔ yɛ okwaafonyo lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ Yakobo 5:7, 8 lɛ mli?

10 Kanemɔ Yakobo 5:7, 8. Nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ okwaafonyo lɛ he lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi. Eyɛ mli akɛ tsei komɛi daa oyayaayai moŋ, shi tsei pii yɛ ni eheɔ be dani amɛnɔ yibii lɛ shɛɔ kpamɔ, titri lɛ, nɔ ni woɔ nibii ni ayeɔ lɛ. Nibii ni okwaafoi ni yɔɔ Israel lɛ duɔ lɛ pii yɛ ni eyeɔ aaafee nyɔji ekpaa dani amɛshɛɔ kpamɔ. Okwaafonyo lɛ duɔ enibii lɛ be ni klɛŋklɛŋ nugbɔ lɛ, ni jeɔ shishi aaafee October teŋgbɛ lɛ, ebɔi nɛmɔ. Ni ekpaa be ni sɛɛkpee nugbɔ lɛ, ni jeɔ shishi aaafee April teŋgbɛ lɛ, enɛ egbe naa. (Mar. 4:28) Kɛ́ wɔto wɔtsui shi tamɔ okwaafonyo lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi. Shi jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo.

11. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔto wɔtsui shi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

11 Bei pii lɛ, emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtsu nɔ ko lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔna amrɔ nɔŋŋ akɛ eewo yibii. Shi esa akɛ wɔkai okwaafonyo lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Okwaayeli biɔ tsuishitoo waa. Be ni okwaafonyo lɛ etsa shi ni edu enibii lɛ egbe naa lɛ, esa akɛ ehã enine ahi he be fɛɛ be ni ehu he ni eshwie nɔ nu. Kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ hu kãaa shi akɔɔɔ, ni ebiɔ tsuishitoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, mɛi booo wɔ toi. Shi yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaahã enɛ aje wɔnijiaŋ wui lɛ, wɔtoɔ wɔtsui shi ni wɔyaa nɔ wɔtaoɔ mɛi ni yɔɔ tsui krɔŋŋ ni baabo sane lɛ toi. Kɛ́ wɔná mɛi bo sane lɛ toi ni wɔkɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ po lɛ, wɔyaa nɔ wɔtoɔ wɔtsui shi, ejaakɛ wɔle akɛ, wɔnyɛŋ wɔnyɛ amɛnɔ ni amɛhe nibii ni wɔtsɔɔ amɛ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ amɛye. Jeee be fɛɛ be Yesu kaselɔi lɛ po nu nibii ni etsɔɔ amɛ lɛ ashishi amrɔ nɔŋŋ. (Yoh. 14:9) Bɔ ni okwaafonyo huɔ loo efamɔɔ jwɛi yɛ edumɔnii ahe lɛ, nakai nɔŋŋ ehe baahia ni wɔfamɔ sui gbohii kɛje wɔnikaselɔi lɛ atsui mli koni amɛsumɔ mɛi ni amɛkakwɛ hiɛiaŋ, ni enɛ baahe be. Nyɛhãa wɔkaia akɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔ wɔduɔ ni wɔshwieɔ nɔ nu moŋ, shi Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa edaa.​—1 Kor. 3:6.

12. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiito wɔtsui shi wɔmiihã wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ?

12 Ehe miihia ni wɔto wɔtsui shi kɛ́ wɔmiiye wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ odase. Shi bei komɛi lɛ, enɛ feemɔ wa kɛhã wɔ. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ? Shishitoo mla ni yɔɔ Jajelɔ 3:7baanyɛ aye abua wɔ. Ekɛɔ akɛ: “Be yɛ ni afeɔ diŋŋ, ni be hu yɛ ni awieɔ.” Kɛ́ wɔwieee po lɛ, wɔjeŋba kpakpa lɛ baanyɛ aye wɔwekumɛi ni heee yeee lɛ odase. Shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔbaaná lɛ ni wɔkɛwie anɔkwale lɛ he wɔtsɔɔ amɛ. (1 Pet. 3:1, 2) Esa akɛ wɔshiɛ kɛ ekãa ni wɔtsɔɔ mɛi nii, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã mɛi fɛɛ ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ, kɛ́ amɛji wɔwekumɛi po.

13-14. Tsɔɔmɔ mɛi komɛi ni to amɛtsui shi kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase amɛ.

13 Wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema kɛ mɛi ni yɔɔ wɔbei nɛɛ amli ni to amɛtsui shi lɛ anɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome ji Habakuk. Habakuk shwe waa ni efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ egbii lɛ amli lɛ sɛɛ afo. Shi eto etsui shi, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni ewie akɛ: “Maya nɔ madamɔ mibuuhe lɛ.” (Hab. 2:1) Bɔfo Paulo hu shwe ni ‘egbe esɔɔmɔ lɛ naa.’ Shi eto etsui shi ni etee nɔ ‘eye sane kpakpa lɛ he odase fitsofitso.’​—Bɔf. 20:24.

14 Susumɔ niiashikpamɔ nɛɛ ni nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ná lɛ hu he okwɛ. Be ni amɛgbe Gilead Skul lɛ naa lɛ, akɛ amɛ tee maŋ ko ni Odasefoi ayi faaa yɛ jɛmɛ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, jamɔi titrii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ jeee jamɔi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi, ni maŋbii lɛ pii nyaaa Biblia lɛ kasemɔ he. Shi amɛnanemɛi ni amɛkɛ amɛ tee Gilead ni miisɔmɔ yɛ maji krokomɛi anɔ lɛ ná mɛi pii amɛkɛkase Biblia lɛ ni amɛbatsɔmɔ Odasefoi, ni kɛfee lɛ, amɛgbaa amɛ niiashikpamɔi kpakpai ni amɛná lɛ. Ani nyɛmi nuu lɛ kɛ eŋa lɛ nijiaŋ je wui akɛni amɛnáaa mɛi abo sane lɛ toi yɛ he ni akɛ amɛ etee lɛ? Dabi. Moŋ lɛ, amɛto amɛtsui shi ni amɛtee nɔ amɛshiɛ. Afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, amɛná miishɛɛ waa be ni amɛ-Biblia mli nikaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome tee ehiɛ ni abaptisi lɛ lɛ. Mɛni sa kadimɔ yɛ amɛniiashikpamɔ lɛ kɛ anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ he? No ji akɛ, ekãa ni amɛkɛsɔmɔɔ lɛ naa baaa shi, ni amɛjieee amɛnine yɛ nitsumɔ ni Yehowa kɛhã amɛ lɛ he. Amɛto amɛtsui shi, ni enɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ. Nyɛhãa wɔkasea “mɛi ni tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ amɛnáa shiwoi lɛ.”​—Heb. 6:10-12.

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ OHEMƆKƐYELI LƐ MLI AWA BE FƐƐ BE

15. Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔhemɔkɛyeli mli wa lɛ, ehãa wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaya nɔ wɔshiɛ lɛ hu mli waa?

15 Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ sane ni wɔshiɛɔ wɔhãa mɛi lɛ ji anɔkwale. Enɛ hewɔ lɛ, wɔshashaooo shi kwraa akɛ wɔbaahã mɛi pii ale. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ shiwoi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ baaba mli. (Lala 119:42; Yes. 40:8) Biblia mli gbalɛi pii eba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli, ni wɔmiiye enɛ he odase. Agbɛnɛ hu, wɔle mɛi komɛi ni wɔbaanyɛ wɔye odase akɛ, be ko ni eho lɛ, amɛshihilɛ ehiii kwraa, shi bianɛ lɛ amɛtsake ejaakɛ amɛkɛ Biblia lɛ ebɔi nitsumɔ. Nibii nɛɛ hãa wɔheɔ wɔyeɔ kɛ wɔtsui fɛɛ akɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ anu Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ.

16. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Lala 46:1-3 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔheɔ Yehowa kɛ Yesu nɔ wɔyeɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baahã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaaya nɔ wɔshiɛ lɛ mli awa?

16 Wɔheɔ Yehowa, mɔ ni tsu wɔ akɛ wɔyashiɛ lɛ, kɛ Yesu, mɔ ni ewó akɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ, hu nɔ wɔyeɔ. (Yoh. 14:1) Enɛ hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ, wɔle akɛ, Yehowa baatsɔ wɔbobaahe kɛ wɔhewalɛ be fɛɛ be. (Kanemɔ Lala 46:1-3.) Agbɛnɛ hu, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, eyɛ mli akɛ Yesu yɛ ŋwɛi moŋ, shi lɛ enyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ, ejaakɛ Yehowa ehã lɛ hegbɛ lɛ kɛ hewalɛ lɛ.​—Mat. 28:18-20.

17. Gbaa niiashikpamɔ ko ni hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ.

17 Kɛ́ wɔhemɔkɛyeli mli wa lɛ, wɔyiŋ efeŋ wɔ kɔshikɔshi kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa baajɔɔ wɔmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ, ni bei komɛi po lɛ, ebaafee nakai yɛ gbɛ ni wɔkpaaa gbɛ nɔ. (Jaj. 11:6) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, daa gbi lɛ, mɛi pii hoɔ kɛyaa kɛbaa yɛ hei ni wɔmaŋ odaseyeli shwiilii kɛ okpɔlɔi lɛ mamɔ lɛ. Shi ekolɛ obaabi akɛ, ‘Ani mɛi miiná gbɛ nɛɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ lɛ he sɛɛ?’ Hɛɛ, mɛi miiná he sɛɛ waa. Yɛ November 2014 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, agba niiashikpamɔ ko ni kɔɔ oblayoo ko ni miiya yunivɛsiti ni miitao eŋma nɔ ko ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahe lɛ he. Enáaa Maŋtsɛyeli Asa yɛ he ni eyɔɔ lɛ ni ebaabi Odasefoi ahe sane yɛ jɛmɛ, shi ena ni ato wɔwoji lɛ eko yɛ okpɔlɔ nɔ yɛ amɛskul lɛ mli. Be ni etee jɛmɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ ye amɛbua lɛ kɛ saji ni etaoɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, akɛ lɛ kase nii, ni etee ehiɛ ni abaptisi lɛ. Amrɔ nɛɛ, eesɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ. Niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔshiɛ, ejaakɛ amɛhãa wɔnaa akɛ, mɛi yɛ lolo ni miitao amɛnu Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ.

TSWAA OFAI SHI AKƐ OJIEŊ ONINE YƐ SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ HE

18. Mɛni hewɔ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ wɔbaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ kɛyashi Yehowa be ni eto lɛ baashɛ?

18 Wɔle akɛ, kɛ́ Yehowa be ni eto lɛ shɛ lɛ, wɔbaakpa Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ shiɛmɔ. Bɔ ni Yehowa tsu nibii ahe nii ehã yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ hãa wɔnaa akɛ, eyeɔ ebe nɔ waa. Aaafee afii 120 dani Nu Afua lɛ baaba lɛ, no mli lɛ, Yehowa eto be tuuntu ni ebaaba. Be ni eshwɛ aaafee afii 40 loo 50 lɛ, Yehowa kɛɛ Noa akɛ, ekpɛ adeka lɛ. Noa bɔi adeka lɛ kpɛɛ, ni agbɛnɛ hu, eshiɛ kɛbɔ mɛi lɛ kɔkɔ, ni enɛ jeee nitsumɔ bibioo. Eyɛ mli akɛ mɛi ni eshiɛ ehã lɛ booo lɛ toi moŋ, shi etee nɔ eshiɛ kɛyashi Yehowa kɛɛ lɛ akɛ ekɛ kooloi lɛ aya adeka lɛ mli. Be ni Yehowa be ni eto lɛ shɛ pɛpɛɛpɛ lɛ, Yehowa ‘ŋa shinaa lɛ.’​—1 Mo. 6:3; 7:1, 2, 16.

19. Kɛ́ wɔjieee wɔnine yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

19 Etsɛŋ, Yehowa baakɛɛ wɔ akɛ ehi, ni wɔbaakpa Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ shiɛmɔ. No sɛɛ lɛ, ebaakpãtã Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ ni ekɛ jalɛ jeŋ hee lɛ baaba. Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhãa wɔkasea Noa, Habakuk, kɛ mɛi krokomɛi ni ejieee amɛnine yɛ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo amɛdɛŋ lɛ he lɛ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔbaahã wɔjwɛŋmɔ ahi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, wɔbaato wɔtsui shi, ni wɔfee nibii ni baahã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa kɛ eshiwoi lɛ amli lɛ mli awa.

LALA 75 “Naa Mi! Tsu Mi!”

^ kk. 5 Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, awo mɛi ni akɛ amɛ ekase Biblia lɛ kɛshɛ hiɛ saŋŋ ni amɛmiifee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli lɛ hewalɛ ni amɛhere Yesu ninefɔɔ lɛ nɔ ni amɛbatsɔmɔ shiɛlɔi, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, amɛbatsɔmɔ wolɛi ni hɛɔ gbɔmɛi. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii etɛ ni shiɛlɔi fɛɛ, mɛi ni bɔi shiɛmɔyaa etsɛ jio, mɛi ni bɔi yaa etsɛko jio, baanyɛ afee koni amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaashiɛ kɛyashi Yehowa baakɛɛ agbe naa lɛ mli awa.

^ kk. 2 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ wɔkajie wɔnine yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ kɛyashi Yehowa baakɛɛ akɛ ehi.

^ kk. 5 “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ” je shishi be ni awó Yesu Maŋtsɛ yɛ afi 1914, ni ebaaba naagbee yɛ e-Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee.