Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 40

‘Akɛ Mɛi Babaoo Baaba Jalɛ Mli’

‘Akɛ Mɛi Babaoo Baaba Jalɛ Mli’

“Mɛi ni kɛ mɛi babaoo baa jalɛ mli lɛ baakpɛ tamɔ ŋulamii kɛbaaya naanɔi anaanɔ.”​—DAN. 12:3.

LALA 151 Ebaatsɛ Amɛ

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Mɛɛ nibii baaya nɔ yɛ Afii Akpe lɛ mli ni baahã wɔná miishɛɛ waa?

 KƐ́ OKWƐ lɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli kɛ́ ona akɛ aatee mɛi ni egboi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ shi kɛmiiba wala mli? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, obaaná miishɛɛ waa! Wɔ fɛɛ wɔmiishwe ni wɔna wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi ni egboi lɛ ekoŋŋ. Yehowa hu miishwe ni ena etsuji ni egboi lɛ ekoŋŋ. (Hiob 14:15) Kwɛ bɔ ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaná miishɛɛ kɛ́ amɛna ni atee amɛsuɔlɔi ni egboi lɛ ashi! Tamɔ bɔ ni ahã wɔle yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, “jalɔi” lɛ “baate shi kɛya wala mli,” ejaakɛ amɛgbɛ́i yɛ wala wolo lɛ mli. (Bɔf. 24:15; Yoh. 5:29) Ekolɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi pii baafata klɛŋklɛŋ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ahe. b Abaatee “mɛi ni ejaaa” lɛ hu shi “kɛya kojomɔ mli.” Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ji mɛi ni náaa hegbɛ amɛkase Yehowa he nii loo amɛsɔmɔ lɛ dani amɛgboi lɛ.

2-3. (a) Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Yesaia 11:9, 10 lɛ, mɛni abaatsɔɔ mɛi yɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ kpele ni atsuko eko dã lɛ mli? Ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Ehe baahia ni atsɔɔ mɛi fɛɛ ni abaatee amɛ shi lɛ nii. (Yes. 26:9; 61:11) No hewɔ lɛ, abaatsu nitsɔɔmɔ nitsumɔ kpele ko ni atsuko eko pɛŋ yɛ adesai ashihilɛ mli lɛ yɛ nakai beiaŋ. (Kanemɔ Yesaia 11:9, 10.) Mɛni hewɔ? Yiŋtoo kome ji akɛ, ehe baahia ni atsɔɔ mɛi ni ejaaa ni abaatee amɛ shi lɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ, nɔ hewɔ ni esaaa akɛ wɔshwɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he kwraa, kɛ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ he nii. Shi jeee mɛi ni ejaaa lɛ pɛ abaatsɔɔ amɛ nii; abaatsɔɔ mɛi ni ja lɛ hu nii. Abaatsɔɔ amɛ nibii ni kɛjɛ be ni amɛgboi lɛ Yehowa ehã ewebii lɛ ele yɛ yiŋtoo hewɔ ni ebɔ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai lɛ he. Jalɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi gboi etsɛ waa. Amɛgboi kwraa dani aŋma Biblia lɛ agbe naa. No hewɔ lɛ, nibii pii yɛ ni ehe baahia ni atsɔɔ mɛi ni ejaaa lɛ kɛ jalɔi lɛ fɛɛ.

3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Te nitsɔɔmɔ nitsumɔ kpele nɛɛ baaya lɛ tɛŋŋ? Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni mɛi baafee amɛnii amɛhã yɛ nibii ni abaatsɔɔ amɛ lɛ ahe lɛ baatsɔɔ kɛji abaaŋma amɛgbɛ́i yɛ wala wolo lɛ mli kɛya naanɔ aloo aŋmaŋ? Ehe miihia waa ni wɔle sanebimɔi nɛɛ ahetoo. Wɔbaasusu gbalɛi komɛi ni sa kadimɔ waa ni yɔɔ Daniel wolo lɛ kɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ ahe, ni no baahã wɔná shishinumɔ hee yɛ nɔ ni baaya nɔ kɛji atee gbohii lɛ ashi lɛ he. Nyɛhãa wɔsusua nibii ni agba yɛ Daniel 12:1, 2 lɛ akɛ ebaaba lɛ ahe kɛjea shishi.

“MƐI NI EWƆ YƐ SHIKPƆŊ SŨ MLI LƐ AHIƐ BAATSƐ̃”

4-5. Mɛni Daniel 12:1 lɛ hãa wɔnaa akɛ ebaaya nɔ yɛ naagbee be lɛ mli?

4 Kanemɔ Daniel 12:1. Daniel wolo lɛ hãa wɔleɔ bɔ ni nibii baaya lɛ ahã yɛ naagbee be lɛ mli, ni nibii nɛɛ sa kadimɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Daniel 12:1 lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Mikael, ni ji Yesu Kristo, “damɔ shi” hã Nyɔŋmɔ maŋbii lɛ. Enɛ ba mli yɛ 1914 be ni awó Yesu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ. Ni Yesu kã he edamɔ shi hã Nyɔŋmɔ maŋbii lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ.

5 Daniel wolo lɛ hãa wɔleɔ hu akɛ, Yesu “baate shi adamɔ shi” yɛ “haomɔ be ni eko bako dã kɛjɛ be ni aná jeŋmaŋ kɛbashi nakai be lɛ” mli. “Haomɔ be” nɛɛ ji “amanehulu kpeteŋkpele” ni awie he yɛ Mateo 24:21 lɛ. Yesu baate shi adamɔ shi, ni tsɔɔ akɛ, ebaafã Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe yɛ haomɔ be nɛɛ naagbee, ni ji yɛ Harmagedon. Kpojiemɔ wolo lɛ tsɛ mɛi ni Yesu baafã amɛhe lɛ akɛ “asafoku babaoo,” ni ewie akɛ ‘amɛbaaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli.’​—Kpo. 7:9, 14.

6. Kɛ́ asafoku babaoo lɛ fo amanehulu kpeteŋkpele lɛ, mɛni baaba? Ni te enɛ tsɔɔ tɛŋŋ? (Kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni yɔɔ Buu-Mɔɔ nɛɛ mli ni kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe lɛ hu.)

6 Kanemɔ Daniel 12:2. Kɛ́ asafoku babaoo lɛ fo haomɔ be lɛ, mɛni baaba? “Mɛi ni ewɔ yɛ shikpɔŋ sũ mli lɛ ahiɛ baatsɛ̃.” Be ko ni eho lɛ, wɔyasusu akɛ enɛ kɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni akɛ ekãa bɔi tsumɔ ekoŋŋ be ni shiteekɛwolɔi ka akɛ amɛbaahã akpa kwraa yɛ 1918 lɛ he. Shi bianɛ lɛ wɔna akɛ, ekɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ moŋ ahe. c Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Hiob 17:16 lɛ hãa wɔnaa akɛ, bei komɛi lɛ kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “sũ” lɛ tsu nii lɛ, no nɔŋŋ ji “Gbonyobu” lɛ. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Daniel 12:2 lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi be ni naagbee gbii lɛ eba naagbee loo yɛ Harmagedon sɛɛ lɛ ahe.

7. (a) Kɛ́ akɛɛ mɛi komɛi baate shi kɛya “naanɔ wala” mli lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ enɛ baafee gbohiiashitee ni “hi fe” mɛi ni atee amɛ shi yɛ blema lɛ anɔ lɛ?

7 Daniel 12:2 lɛ wie hu akɛ, mɛi ni hiɛ baatsɛ̃ lɛ ateŋ mɛi komɛi baaya “naanɔ wala” mli. Te enɛ tsɔɔ tɛŋŋ? Enɛ tsɔɔ akɛ, mɛi ni atee amɛ shi lɛ ateŋ mɛi ni baaba amɛbale Yehowa kɛ Yesu, loo amɛbaaya nɔ amɛle amɛ ni amɛbo amɛ toi lɛ yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ, naagbee lɛ, amɛbaaná naanɔ wala. (Yoh. 17:3) Amɛshitee lɛ baafee nɔ ni “hi fe” mɛi ni atee amɛ shi yɛ blema lɛ anɔ lɛ. (Heb. 11:35) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ mɛi ni atee amɛ shi yɛ blema lɛ gboi ekoŋŋ.

8. Kɛ́ akɛɛ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ateŋ mɛi komɛi “baaya hiɛgbele kɛ naanɔ nyaŋemɔ mli” lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

8 Jeee mɛi fɛɛ ni abaatee amɛ shi lɛ ni baakpɛlɛ ni Yehowa atsɔɔ amɛ nii loo amɛkɛ nɔ ni abaatsɔɔ amɛ lɛ baatsu nii. Daniel gbalɛ lɛ kɛɛ, mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ateŋ mɛi komɛi “baaya hiɛgbele kɛ naanɔ nyaŋemɔ mli.” Amɛboŋ nibii ni abaatsɔɔ amɛ lɛ toi. No hewɔ lɛ, aŋmaŋ amɛgbɛ́i yɛ wala wolo lɛ mli, ni amɛnáŋ naanɔ wala. Moŋ lɛ, amɛbaaná “naanɔ nyaŋemɔ,” ni tsɔɔ akɛ, abaakpãtã amɛhiɛ. No hewɔ lɛ, Daniel 12:2 lɛ wieɔ nɔ ni baaba mɛi fɛɛ ni abaatee amɛ shi lɛ anɔ yɛ naagbee kwraa yɛ bɔ ni amɛbaafee amɛnii amɛhã yɛ amɛshitee lɛ sɛɛ lɛ he. d (Kpo. 20:12) Amɛteŋ mɛi komɛi baaná naanɔ wala, shi amɛteŋ mɛi komɛi hu náŋ.

‘AKƐ MƐI BABAOO BAABA JALƐ MLI’

9-10. Yɛ nɔ ni awie yɛ Daniel 12:3 lɛ naa lɛ, mɛni ekoŋŋ baaba yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ sɛɛ? Ni namɛi “baakpɛ waa tamɔ ŋwɛi atatu” lɛ?

9 Kanemɔ Daniel 12:3. Mɛni ekoŋŋ baaba yɛ “haomɔ be” ni baa lɛ sɛɛ? No ji nɔ ni awie he yɛ Daniel 12:3 lɛ. Saji ni awie he yɛ nakai kuku lɛ mli lɛ baaya nɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ sɛɛ.

10 Namɛi “baakpɛ waa tamɔ ŋwɛi atatu” lɛ? Yesu hãa wɔnaa mɛi ni ji yɛ Mateo 13:43 lɛ. Ewie yɛ jɛmɛ akɛ: “Nakai beiaŋ lɛ, jalɔi lɛ baakpɛ waa tamɔ hulu yɛ amɛ-Tsɛ lɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli.” No mli lɛ, Yesu miiwie “Maŋtsɛyeli lɛ bii lɛ,” ni ji enyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu ni kɛ lɛ baaye nɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli yɛ ŋwɛi lɛ ahe ni ewie sane nɛɛ. (Mat. 13:38) Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Daniel 12:3 lɛ kɔɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ nitsumɔ ni amɛbaatsu yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ he.

Mɛi 144,000 lɛ kɛ Yesu Kristo baafee ekome kɛkwɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ni abaatsu yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ nɔ (Kwɛmɔ kuku 11)

11-12. Yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ, mɛɛ nitsumɔ mɛi 144,000 lɛ baatsu?

11 Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ ‘mɛi babaoo baaba jalɛ mli’? Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ Yesu Kristo baafee ekome kɛkwɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ni abaatsu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ nɔ. Mɛi 144,000 lɛ baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi, shi jeee no pɛ; amɛbaasɔmɔ akɛ osɔfoi hu. (Kpo. 1:6; 5:10; 20:6) Akɛni amɛbaasɔmɔ akɛ osɔfoi hewɔ lɛ, amɛbaaye amɛbua ni ‘atsa jeŋmaji lɛ.’ Ni tsɔɔ akɛ, amɛbaaye amɛbua adesai koni fiofio lɛ amɛye emuu. (Kpo. 22:1, 2; Eze. 47:12) Nitsumɔ nɛɛ baahã amɛná miishɛɛ waa!

12 Namɛi ji “mɛi babaoo” lɛ ni akɛ amɛ baaba jalɛ mli lɛ? Amɛji mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ, kɛ mɛi ni baafo Harmagedon lɛ, kɛ bii ni ekolɛ abaafɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ. Be ni Afii Akpe lɛ baaba naagbee lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ eye emuu. No hewɔ lɛ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli amɛgbɛ́i baaka wala wolo lɛ mli kwraa, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, akɛ pɛn baaŋma yɛ mli?

NAAGBEE KAA LƐ

13-14. Mɛni esa akɛ mɛi fɛɛ ni eye emuu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ afee dani amɛná naanɔ wala?

13 Kɛ́ akɛɛ mɔ ko eye emuu lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ mɔ lɛ baaná naanɔ wala. Kaimɔ Adam kɛ Hawa. No mli lɛ, amɛye emuu, shi ehe bahia ni amɛbo Yehowa Nyɔŋmɔ toi dani amɛbaahi shi kɛya naanɔ. Shi dɔlɛ sane ji akɛ, amɛyabooo Yehowa toi.​—Rom. 5:12.

14 Mɛni baaba adesai fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ yɛ Afii Akpe lɛ naagbee? Mɔ fɛɛ mɔ baaye emuu. Shi ani mɛi fɛɛ ni eye emuu lɛ baafi Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ kɛya naanɔ, aloo amɛteŋ mɛi komɛi baafee amɛnii tamɔ Adam kɛ Hawa ni yɛ emuu ni amɛye lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyayeee Yehowa anɔkwa lɛ? Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔle lɛ? Nyɛhãa wɔkwɛa.

15-16. (a) Mɛɛ be adesai fɛɛ baaná hegbɛ amɛtsɔɔ kɛji amɛfiɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ sɛɛ loo amɛfiii sɛɛ? (b) Te naagbee kaa lɛ naa baayakpa ehã tɛŋŋ?

15 Yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ, abaawo Satan tsuŋ. No hewɔ lɛ, enáŋ hegbɛ elaka mɔ ko mɔ ko yɛ nakai be lɛ mli. Shi kɛ́ Afii Akpe lɛ ba naagbee lɛ, abaaŋmɛɛ Satan he. Ebaafee bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ koni elaka adesai ni eye emuu lɛ. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, adesai ni eye emuu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ baaná hegbɛ kɛtsɔɔ kɛji eyɛ bulɛ kɛhã Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni efiɔ enɔyeli lɛ sɛɛ loo efeee nakai. (Kpo. 20:7-10) Bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baafee enii ehã lɛ ni baahã egbɛ́i ahi wala wolo lɛ mli kwraa.

16 Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, mɛi komɛi baafee amɛnii tamɔ Adam kɛ Hawa. Amɛfiŋ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ sɛɛ. Mɛni baaba mɛi nɛɛ anɔ? Kpojiemɔ 20:15 lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni anaaa akɛ aŋma egbɛ́i yɛ wala wolo lɛ mli lɛ, ashɛ lɛ afɔ̃ la kpaakpo lɛ mli.” Hɛɛ, abaakpãtã mɛi fɛɛ ni fiii Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ ahiɛ kɛya naanɔ. Shi adesai ni eye emuu lɛ ateŋ mɛi babaoo baaye omanye yɛ naagbee kaa lɛ mli, ni amɛgbɛ́i baahi wala wolo lɛ mli kɛya naanɔ.

YƐ “NAAGBEE BE LƐ” MLI

17. Mɛni ŋwɛibɔfo ko kɛɛ Daniel akɛ ebaaya nɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli? (Daniel 12:4, 8-10)

17 Kɛ́ wɔsusu nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ, ani ehãaa wɔná miishɛɛ? Shi jeee nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ pɛ ahã Daniel le. Ŋwɛibɔfo ko hã ele nibii komɛi ni he hiaa ni kɔɔ “naagbee be lɛ,” ni ji be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ he. (Kanemɔ Daniel 12:4, 8-10; 2 Tim. 3:1-5) Ekɛɛ Daniel akɛ: “Anɔkwa nilee baafa babaoo.” Enɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa tsuji baanu gbalɛi ni yɔɔ Daniel wolo lɛ mli lɛ ashishi jogbaŋŋ. Ŋwɛibɔfo lɛ kɛfata he akɛ, yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, “mɛi fɔji lɛ baafee efɔŋ, ni mɛi fɔji lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko nuŋ shishi.”

18. Mɛni etsɛŋ ebaaba mɛi fɔji lɛ anɔ?

18 Ŋmɛnɛ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi ni feɔ nibii fɔji lɛ yeɔ amɛhe. (Mal. 3:14, 15) Shi etsɛŋ, Yesu baakojo mɛi fɔji ni akɛ abotiai fee amɛhe mfoniri lɛ, ni ebaatse amɛ kɛje ewebii lɛ, ni ji gwantɛŋi lɛ ahe. (Mat. 25:31-33) Mɛi fɔji nɛɛ efoŋ amanehulu kpeteŋkpele lɛ, ni ateŋ amɛ shi hu yɛ jeŋ hee lɛ mli. Aŋmaŋ amɛgbɛ́i yɛ “kaimɔ wolo” ni awie he yɛ Maleaki 3:16 lɛ mli.

19. Mɛni esa akɛ wɔfee bianɛ? Ni mɛni hewɔ? (Maleaki 3:16-18)

19 Bianɛ ji be ni esa akɛ wɔhã ana akɛ jeee mɛi fɔji ji wɔ. (Kanemɔ Maleaki 3:16-18.) Yehowa miibua mɛi ni ‘eshwɛɛɛ amɛhe kwraa’ lɛ, ni ji mɛi ni jara wa kɛhã lɛ lɛ anaa. Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔfata amɛhe.

Ani ookpa be ni abaatee Daniel kɛ osuɔlɔi ni egbo lɛ ashi lɛ gbɛ? (Kwɛmɔ kuku 20)

20. Mɛɛ shi Yehowa wo Daniel? Ni mɛni hewɔ ookpa be ni nakai shiwoo lɛ baaba mli lɛ gbɛ waa lɛ?

20 Lɛɛlɛŋ, nibii ni miiya nɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ sa kadimɔ waa. Shi etsɛŋ, nibii ni sa kadimɔ fe enɛɛmɛi po baaya nɔ. Etsɛŋ, abaakpãtã mɛi fɔji lɛ fɛɛ ahiɛ. No sɛɛ lɛ, shi ni Yehowa wo Daniel lɛ baaba mli. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Obaate shi oná ogbɛfaŋnɔ yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli.” (Dan. 12:13) Ani ookpa be ni abaatee Daniel kɛ osuɔlɔi ni egboi lɛ ashi lɛ gbɛ? Kɛ́ nakai lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ waa ni oye Yehowa anɔkwa bianɛ koni ogbɛ́i ahi Yehowa wala wolo lɛ mli.

LALA 80 ‘Saa Onaa Okwɛ, Ni Obaana Akɛ Yehowa Hi’

a Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔle shishinumɔ hee ni wɔná yɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ kpele ni awie he yɛ Daniel 12:2, 3 lɛ he. Wɔbaakwɛ be ni abaatsu nitsumɔ nɛɛ kɛ mɛi ni baatsu. Agbɛnɛ hu, wɔbaana bɔ ni nitsɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ baasaa mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛhã naagbee kaa ni baaba yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee lɛ.

b Ekolɛ abaatee Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni gboi yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ ashi klɛŋklɛŋ. Kɛkɛ lɛ, atee mɛi ni gboi dani amɛ lɛ shi. Ni ebaaya lɛ nakai aahu kɛyashi abaatee mɔ fɛɛ mɔ shi. Kɛ́ eba lɛ akɛ nɛkɛ ebaaya lɛ lɛ, belɛ mɛi ni abaatee amɛ shi klɛŋklɛŋ lɛ baale mɛi ni abaatee amɛ shi yɛ amɛsɛɛ lɛ, ni amɛbaanyɛ amɛhere amɛ atuu. Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, mɛi ni ateɔ amɛ shi kɛyaa ŋwɛi lɛ, ateɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ shi “yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛhe ni sa,” ni tsɔɔ akɛ, ato naa. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ gbɛ yɛ mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu agbɛfaŋ.​—1 Kor. 14:33; 15:23.

c Enɛ ji tsakemɔ ni afee yɛ bɔ ni tsutsu lɛ wɔgbala sane nɛɛ mli wɔhã yɛ Bó Daniel Gbalɛ Lɛ Toi! wolo lɛ yitso 17, kɛ October 1, 1987 Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 16-20 lɛ mli.

d Kadimɔ akɛ, wiemɔ ni ji “jalɔi” kɛ “mɛi ni ejaaa” ni yɔɔ Bɔfoi 24:15 lɛ, kɛ wiemɔ ni ji “mɛi ni fee nibii kpakpai” kɛ “mɛi ni fee nibii gbohii” ni yɔɔ Yohane 5:29 lɛ kɔɔɔ bɔ ni mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ baafee amɛnii yɛ amɛshitee lɛ sɛɛ lɛ he, shi moŋ ekɔɔ bɔ ni amɛfee amɛnii dani amɛgboi lɛ he.