Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 36

LALA 89 Bo Toi, Ye Nɔ, Koni Ajɔɔ Bo

“Nyɛtsɔmɔa Mɛi Ni Kɛ Wiemɔ Lɛ Tsuɔ Nii”

“Nyɛtsɔmɔa Mɛi Ni Kɛ Wiemɔ Lɛ Tsuɔ Nii”

“Nyɛtsɔmɔa mɛi ni kɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii.”YAK. 1:22.

NƆ NI WƆBAAKASE

Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔná he miishɛɛ waa akɛ wɔbaakane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi, wɔjwɛŋ nɔ, ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli.

1-2. Mɛni hãa Nyɔŋmɔ webii náa miishɛɛ? (Yakobo 1:​22-25)

 YEHOWA kɛ e-Bi lɛ miisumɔ ni wɔná miishɛɛ. Mɔ ni ŋma Lala 119:2 lɛ wie yɛ Yehowa he akɛ: “Mɛi ni yeɔ ekaimɔi lɛ anɔ lɛ yɛ miishɛɛ, mɛi ni kɛ amɛtsui fɛɛ taoɔ esɛɛ gbɛ lɛ.” Yesu hu wie akɛ: “Mɛi ni nuɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni amɛyeɔ nɔ lɛ yɛ miishɛɛ!”—Luka 11:28.

2 Yehowa webii yɛ miishɛɛ. Mɛni hewɔ? Nibii babaoo ahewɔ, ni emli ekome ni he hiaa waa ji, wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkase lɛ baatsu nii.Kanemɔ Yakobo 1:​22-25.

3. Kɛ́ wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkɛtsu nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa he sɛɛ?

3 Kɛ́ wɔkɛ ‘Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ tsu nii’ lɛ, wɔnáa he sɛɛ yɛ gbɛi srɔtoi babaoo anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔle akɛ no ji nɔ titri ni kɛ́ wɔfee lɛ, wɔbaasa Yehowa hiɛ. Ni kɛ́ wɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ lɛ, wɔnáa miishɛɛ. (Jaj. 12:13) Kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔkaneɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, miishɛɛ hiɔ wɔweku lɛ mli, ni wekukpaa kpakpa hiɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ, ona akɛ enɛ ji anɔkwale. Agbɛnɛ hu, ehãa wɔyeɔ wɔhe kɛjeɔ naagbai pii ni mɛi ni jáaa Yehowa lɛ kɛkpeɔ lɛ ahe. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, nɔ ni Maŋtsɛ David wie lɛ ji anɔkwale. Ewie Yehowa mlai, efamɔi, kɛ eyiŋkpɛi lɛ ahe yɛ lala ko mli, ni be ni emuɔ naa lɛ, ewie akɛ: “Kɛ́ akɛtsu nii lɛ, ekɛ sɛɛnamɔ babaoo baa.”—Lala 19:​7-11.

4. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaakane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

4 Jeee be fɛɛ be wɔnáa lɛ mlɛo akɛ wɔbaakase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkɛtsu nii, ejaakɛ bei komɛi lɛ, wɔnáaa dekã. Shi esa akɛ wɔto be kɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ koni wɔna nɔ ni Yehowa taoɔ ni wɔfee. Enɛ hewɔ lɛ, wɔbaakwɛ ŋaawoi komɛi ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkane Biblia lɛ daa gbi. Agbɛnɛ hu, wɔbaakwɛ nɔ ni baaye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ, kɛ gbɛi ni wɔbaatsɔ nɔ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli.

TOO BE KƐKANE NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ

5. Mɛɛ nibii hãaa wɔná dekã kwraa?

5 Yehowa Odasefoi babaoo bɛ dekã kwraa. Nibii srɔtoisrɔtoi ni wɔtsuɔ he nii lɛ heɔ wɔbe fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi tsuɔ heloonaa nitsumɔ bɔ ni afee ni wɔná nɔ ko kɛkwɛ wɔhe kɛ wɔweku lɛ. (1 Tim. 5:8) Nyɛmimɛi komɛi hu kwɛɔ amɛwekumɛi ni bɛ hewalɛ loo amɛgbɔlɔ. Agbɛnɛ hu, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ feɔ nibii ni baahã ená gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, ni enɛ hu heɔ be. Kɛfata he lɛ, wɔtsuɔ nibii ni he hiaa ahe nii yɛ asafo lɛ mli. Nibii ni he hiaa nɛɛ ekome ji shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni esa akɛ wɔtsu kɛ ekãa. Anɔkwa, wɔbɛ dekã kwraa. No hewɔ lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná be ni wɔkɛkane Biblia lɛ daa, wɔjwɛŋ nɔ, ni wɔkɛ nɔ ni wɔkane lɛ atsu nii?

6. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ Biblia kanemɔ he hiaa wɔ waa yɛ shihilɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

6 Akɛ Kristofoi lɛ, ‘nibii ni he hiaa wɔ waa lɛ’ ateŋ ekome ji Biblia lɛ ni wɔbaakane lɛ, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ ni wɔkane. (Fip. 1:10) Be ni Lalai Awolo lɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ wieɔ nɔ ni kɛ́ mɔ ko fee lɛ ebaaná miishɛɛ lɛ he lɛ, ewie akɛ: “Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ, ni ekaneɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ ni ejwɛŋɔ nɔ jetsɛremɔ kɛ jenamɔ.” (Lala 1:​1, 2) Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔto be pɔtɛɛ ko ni wɔkɛkane Biblia lɛ. Shi mɛɛ be ji be ni hi fe fɛɛ ni abaanyɛ akɛkane Biblia lɛ? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ be pɔtɛɛ ko, ejaakɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ kɛ be ni baahi ahã lɛ. Nɔ ni he hiaa ji, ni wɔbaahala be ko ni kɛ́ wɔkɛwo lɛ, wɔbaanyɛ wɔkane daa ni wɔfolɔɔɔ mli. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Victor lɛ wie akɛ: “Mikaneɔ Biblia lɛ leebi mli. Eyɛ mli akɛ leebi mra shitee wa hã mi moŋ, shi mikadi akɛ nibii pii gbalaaa mijwɛŋmɔ nakai be lɛ mli. Minaa akɛ, miyɛ klɛklɛ, ni minyɛɔ mikɛ mijwɛŋmɔ maa nɔ ni mikaseɔ lɛ nɔ.” Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ? Kɛjeee nakai lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ be ji be ni hi jogbaŋŋ kɛhã mi ni manyɛ makane Biblia lɛ?’

Mɛɛ be ji be ni hi jogbaŋŋ kɛhã bo ni obaanyɛ okane Biblia lɛ? Mɛɛ be kɛ́ okɛwo lɛ obaanyɛ ofee nakai daa gbi? (Kwɛmɔ kuku 6)


JWƐŊMƆ NƆ NI OKANEƆ LƐ NƆ

7-8. Mɛni baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaná Biblia lɛ ni wɔkaneɔ lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi? Gbaa nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ nakai.

7 Kɛ́ onyɛ oto be kɛhã Biblia lɛ kanemɔ daa gbi po lɛ, nɔ kroko yɛ ni esa akɛ ofee koni oná Biblia lɛ ni okaneɔ lɛ he sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani okane nɔ ko ni ona akɛ be ni ogbe naa lɛ okaiii nɔ ni okane lɛ? Efeɔ wɔ fɛɛ. Ni dɔlɛ sane ji, nakai nɔŋŋ ebaanyɛ eba lɛ yɛ wɔ-Biblia kanemɔ lɛ gbɛfaŋ. Ekolɛ wɔkɛfee oti ni ma wɔhiɛ akɛ daa gbi lɛ wɔbaakane yitsei enyɔ loo nɔ yɛ Biblia lɛ mli. Ehi nakai. Esa akɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔshɛ he. (1 Kor. 9:26) Shi kɛ́ wɔmiitao ni wɔná Biblia lɛ ni wɔkaneɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ lɛ, belɛ esa akɛ wɔfee nɔ kroko kɛfata he. Mɛni ji no?

8 Bo lɛ susumɔ enɛ he okwɛ: Kɛ́ nugbɔ nɛ shaa yɛ be kukuoo ko mli lɛ, shikpɔŋ lɛ fɔɔ. Shi kɛ́ nugbɔ lɛ tee nɔ enɛ lɛ, mɛni baa? Nu lɛ nyɛɛɛ amii, ni etsɔɔ nu afua. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, tsei kɛ kwɛ̃ɛ nii krokomɛi náaa nu lɛ he sɛɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkane Biblia lɛ oyayaayai yɛ be kukuoo mli, ni wɔnáaa be kɛjwɛŋ nɔ lɛ, wɔkaiŋ nɔ ni wɔkase lɛ, ni wɔnyɛŋ wɔkɛtsu nii hu.—Yak. 1:24.

Bɔ ni kɛ́ nugbɔ nɛ lɛ eheɔ be dani nu lɛ yaa shikpɔŋ ni kwɛ̃ɛ nii srɔtoi náa he sɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔhe be kɛjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ ni wɔkɛtsu nii (Kwɛmɔ kuku 8)


9. Mɛni esa akɛ ofee kɛ́ oyɔse akɛ okaneɔ Biblia lɛ oyayaayai lɛ?

9 Ani bei komɛi lɛ okaneɔ Biblia lɛ oyayaayai kɛkɛ koni ogbe naa? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Too otsui shi ni okane. Miamɔ ohiɛ ni ojwɛŋ nɔ ni okaneɔ lɛ nɔ be ni okaneɔ lɛ loo be ni okane ogbe naa. Ani enɛ feemɔ wa? Dabi kwraa. Obaanyɛ okɛ be lɛ eko afata be ni okɛkaneɔ Biblia lɛ he koni oná eko kɛjwɛŋ nɔ. Loo kɛ́ oosumɔ lɛ, obaanyɛ okane fioo koni okɛ be ni eshwɛ lɛ ajwɛŋ nɔ ni okane lɛ nɔ. Victor ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ miikane Biblia lɛ, fioo ko pɛ kɛkɛ mikaneɔ, ekolɛ yitso kome ko. Akɛni leebi mra mikaneɔ hewɔ lɛ, mináa hegbɛ mijwɛŋɔ nɔ ni mikane lɛ nɔ yɛ gbi muu lɛ fɛɛ mli.” Ŋaawoi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko ni okɛbaatsu nii lɛ, nɔ ni he hiaa ji ni obaato otsui shi okane lɛ bɔ ni ebaabote otsui mli.—Lala 119:97; kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “ Sanebimɔi Ni Obaanyɛ Ojwɛŋ Nɔ.”

10. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsɔɔ bɔ ni obaafee okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ atsu nii. (1 Tesalonikabii 5:​17, 18)

10 Ekɔɔɔ he eko be ni okɛkaneɔ Biblia lɛ kɛ be abɔ ni oto ni okɛfeɔ nakai lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu bɔ ni obaafee okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ atsu nii lɛ he. Kɛ́ okane ŋmalɛ ko lɛ, bi ohe akɛ, ‘Te mafee tɛŋŋ mikɛ sane nɛɛ atsu nii bianɛ loo wɔsɛɛ lɛ?’ Ŋɔɔ lɛ akɛ, ekolɛ oofee o-Biblia kanemɔ lɛ, ni oshɛ 1 Tesalonikabii 5:​17, 18 lɛ. (Kanemɔ.) Kɛ́ okane ŋmalɛ lɛ otã lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ, ‘Ani mifɔɔ sɔlemɔ?’ ni ‘Ani mikɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ?’ Agbɛnɛ hu, obaanyɛ ojwɛŋ nibii ni Yehowa efee ehã bo ni ohiɛ sɔɔ waa lɛ ahe. Ekolɛ obaakpɛ oyiŋ akɛ obaada Yehowa shi yɛ nibii etɛ pɔtɛi komɛi ahe. Minitii fioo ni okɛbaajwɛŋ sane nɛɛ nɔ lɛ baanyɛ ahã otsɔ mɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii, moŋ fe enulɔ kɛkɛ. Kɛ́ ofeɔ nɛkɛ gbi fɛɛ gbi ni obaakane Biblia lɛ, ni okɛ nɔ ni okaseɔ lɛ tsuɔ nii lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ obaatsɔ? Obaatsɔ mɔ ko ni jáa Yehowa jogbaŋŋ. Shi kɛ́ oyɔse akɛ nibii pii yɛ ni esa akɛ otsu he nii hu?

OKƐ OTII NI EWAAA AKƐ OBAASHƐ HE AMAMƆ OHIƐ

11. Kɛ́ okaneɔ Biblia lɛ daa gbi lɛ, bei komɛi lɛ mɛni baanyɛ ahã onijiaŋ aje wui? Hã nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ nakai.

11 Kɛ́ daa gbi lɛ okaneɔ Biblia lɛ ni ojwɛŋɔ bɔ ni obaafee okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ atsu nii lɛ nɔ lɛ, ebaashɛ he ko lɛ, otii ni esa akɛ otsu he nii lɛ baafee pii yɛ ohiɛ, ni ekolɛ enɛ baahã onijiaŋ aje wui. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ nɔ ni okane yɛ Biblia lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ, hã ona akɛ esaaa akɛ wɔkwɛɔ hiɛiaŋ. (Yak. 2:​1-8) Enɛ hã ona akɛ, esa akɛ otsake bɔ ni okɛ mɛi yeɔ ohãa lɛ, no hewɔ lɛ okpɛ oyiŋ akɛ obaafee nakai. Obɔ mɔdɛŋ waa! Kɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ, nɔ ni okane lɛ hã ona akɛ esa akɛ wɔkwɛ wɔwiemɔ jogbaŋŋ. (Yak. 3:​1-12) Enɛ hã oyɔse akɛ, bei komɛi lɛ owieee mɛi ahe ekpakpa, loo owiemɔ jeɔ mɔ nijiaŋ wui. No hewɔ lɛ otswa ofai shi akɛ, obaawie mɛi ahe ekpakpa ni owie nibii ni baatswa mɛi ama shi. Gbi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, be ni okane Biblia lɛ, ona akɛ esaaa akɛ wɔkɛ je lɛ bɔɔ naanyo. (Yak. 4:​4-12) Enɛ hã ona akɛ, esa akɛ ohala nibii kpakpai ni okɛjie ohiɛtserɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni baashɛ gbi ni ji ejwɛ lɛ nɔ lɛ, nibii ni oyɔse akɛ esa akɛ otsu he nii yɛ oshihilɛ mli lɛ baafee pii yɛ ohiɛ, ni ekolɛ enɛ baahã onijiaŋ aje wui.

12. Kɛ́ okane Biblia lɛ ni ona akɛ nibii pii yɛ ni esa akɛ otsu he nii lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ onijiaŋ jeɔ wui lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

12 Kɛ́ oyɔse akɛ nibii pii yɛ ni esa akɛ otsu he nii lɛ, kaahã onijiaŋ je wui. Yɔsemɔ ni oyɔse enɛ lɛ tsɔɔ akɛ ohiɛ tsui kpakpa ni obaa ohe shi. Mɔ fɛɛ mɔ ni baa ehe shi lɛ, kɛ́ ekane Ŋmalɛ lɛ, ekwɛɔ gbɛi anɔ ni ebaatsɔ ekɛtsu nii yɛ eshihilɛ mli. a Agbɛnɛ hu, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔwo “gbɔmɔ hee lɛ.” (Kol. 3:10) Mɛni baaye abua bo ni oya nɔ okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii?

13. Mɛni ji gbɛ ni hi waa ni obaanyɛ otsɔ nɔ okɛ nibii ni okase lɛ atsu nii? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

13 Yɛ nɔ najiaŋ ni obaabɔ mɔdɛŋ akɛ obaatsu nibii fɛɛ ni ona akɛ esa akɛ otsu he nii lɛ he nii shi kome lɛ, too naa ni otsu he nii fiofio. (Abɛi 11:2) Obaanyɛ ofee lɛ nɛkɛ: Ŋmalamɔ nibii fɛɛ ni esa akɛ otsu he nii lɛ oshwie shi, ni ohala ekome loo enyɔ ni otsu he nii dã, ni otsu nɔ ni eshwɛ lɛ he nii sɛɛ mli. Te obaafee tɛŋŋ ona nɔ ni otsu he nii klɛŋklɛŋ lɛ?

Yɛ nɔ najiaŋ ni obaabɔ mɔdɛŋ akɛ obaatsu nibii fɛɛ ni ona akɛ esa akɛ otsu he nii lɛ he nii shi kome lɛ, too naa ni otsu he nii fiofio. Ekolɛ obaanyɛ otsu ekome loo enyɔ he nii dã (Kwɛmɔ kuku 13-14)


14. Mɛni obaanyɛ okɛje shishi?

14 Obaanyɛ okɛ nɔ ni oona akɛ etɔŋ bo tsɔ kɛ ehe nitsumɔ lɛ aje shishi. Aloo obaanyɛ okɛ nɔ ni onaa akɛ ehe miihia waa ni otsu he nii yɛ oshihilɛ mli lɛ aje shishi. Kɛ́ ona nɔ ni okɛbaaje shishi lɛ, taomɔ nii amli yɛ Niiamlitaomɔ Wolo Kɛhã Yehowa Odasefoi lɛ, Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE lɛ, loo nibii krokomɛi ni asafo lɛ efee ni akɛtaoɔ nii amli lɛ amli. Bi Yehowa ni ehã ‘oná shwelɛ lɛ kɛ hewalɛ lɛ’ ni okɛtsu nɔ ni oona akɛ esa akɛ otsu he nii lɛ he nii. (Fip. 2:13) Agbɛnɛ, jee shishi ni okɛ nɔ ni okase lɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ ona akɛ ooya ohiɛ waa yɛ mli lɛ, obaanu he akɛ okɔ ekroko hu ni otsu he nii. Kɛ́ ona akɛ onyɛ ofee tsakemɔ ko, loo onyɛ ojie Kristofoi asu ko kpo jogbaŋŋ lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaafee tsakemɔi krokomɛi yɛ oshihilɛ mli.

HÃ NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ ‘ATSU NII YƐ OMLI’

15. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Yehowa webii lɛ yɛ mɛi babaoo ni kaneɔ Biblia lɛ ahe? (1 Tesalonikabii 2:13)

15 Mɛi komɛi ekane Biblia lɛ shii abɔ. Shi ani amɛheɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ lɛ amɛyeɔ lɛɛlɛŋ? Ani amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ yɛ mli lɛ tsuɔ nii yɛ amɛshihilɛ mli? Dɔlɛ sane ji, amɛteŋ mɛi babaoo efeee nakai. Shi esoro Yehowa webii lɛ kwraa! Bɔ ni blema Kristofoi lɛ mɔ Biblia lɛ mli akɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ, tamɔ bɔ ni eji hu lɛɛlɛŋ lɛ,” nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔnaa lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ atsu nii.—Kanemɔ 1 Tesalonikabii 2:13.

16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaaye ebua wɔ ni wɔtsɔmɔ mɛi ni kɛ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii?

16 Jeee be fɛɛ be wɔnáa lɛ mlɛo akɛ wɔbaakane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkɛtsu nii. Bei komɛi lɛ, ewa akɛ wɔbaaná dekã kɛkane. Aloo bei komɛi hu lɛ, wɔkaneɔ lɛ oyayaayai ni wɔnyɛɛɛ wɔjwɛŋ nɔ. Aloo bei komɛi lɛ, nibii ni wɔnaa akɛ esa akɛ wɔtsu he nii lɛ feɔ pii yɛ wɔhiɛ ni ehãa wɔnijiaŋ jeɔ wui. Ekɔɔɔ he eko naagbai nɛɛ ateŋ nɔ ni wɔkɛkpeɔ lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ ni wɔtsu he nii. Nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ, wɔbaahã Yehowa aye abua wɔ ni wɔtsɔmɔ mɛi ni kɛ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii, shi jeee mɛi ni nuɔ ni amɛhiɛ kpaaa nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔbaaná miishɛɛ waa.—Yak. 1:25.

LALA 94 Wɔhiɛ Sɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ

a Yaa jw.org lɛ nɔ ni okwɛ vidio ni ji, Nɔ Ni Otipɛŋfoi Lɛ Kɛɔ—Biblia Kanemɔ.