Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kristofoi Kɛ Adesai Ashihilɛ Gbɛjianɔtoo Ŋmɛnɛ

Kristofoi Kɛ Adesai Ashihilɛ Gbɛjianɔtoo Ŋmɛnɛ

Kristofoi Kɛ Adesai Ashihilɛ Gbɛjianɔtoo Ŋmɛnɛ

“Migbɛi lɛ hewɔ lɛ jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ nyɛ.”​—MATEO 24:⁠9.

1. Mɛni esa akɛ efee Kristojamɔ kadimɔ nii ni haa esoroɔ lɛ kwraa?

MRA be mli Kristofoi lɛ akadimɔ nɔ ko ni ha ayoo amɛ jogbaŋŋ ji amɛhe ni amɛtsi kɛjɛ je lɛ he lɛ. Beni esɔleɔ ehaa eŋwɛi Tsɛ, Yehowa lɛ, Kristo wie yɛ ekaselɔi lɛ ahe akɛ: “Miŋɔ owiemɔ lɛ miha amɛ, ni je lɛ miinyɛ amɛ, ejaakɛ amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:14) Beni akɛ lɛ tee Pontio Pilato hiɛ lɛ, Yesu wie akɛ: “Mi-maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ.” (Yohane 18:36) Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ kɛ yinɔsaneŋmalɔi fɛɛ yeɔ bɔ ni mra be mli Kristojamɔ tsi ehe kwraa kɛjɛ je lɛ he lɛ he odase.

2. (a) Ani esa akɛ kulɛ tsakemɔ ko aba yɛ wekukpaa ni ka Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ je lɛ teŋ lɛ mli, beni be shwieɔ mli lɛ? (b) Ani ato akɛ Yesu Maŋtsɛyeli lɛ baaba kɛtsɔ jeŋmaji lɛ atsakemɔ nɔ?

2 Ani Yesu jie kpo etsɔɔ yɛ sɛɛ mli akɛ tsakemɔ ko baaba yɛ wekukpaa ni ka esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ je lɛ teŋ lɛ mli, ni ákɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ baaba kɛtsɔ tsakemɔ ni aaatsake je lɛ kɛba Kristojamɔ mli lɛ nɔ? Dabi. Nɔ ko kwraa bɛ ni akɛ mumɔ tsirɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛŋmala yɛ Yesu gbele sɛɛ ni wóɔ wɔtoi nɔ yɛ nɔ ko ni tamɔ nakai he. (Yakobo 4:4 [aŋma etsɛɛɛ ni afi 62 Ŋ.B. shɛ]; 1 Yohane 2:​15-17; 5:19 [aŋma aaafee afi 98 Ŋ.B.]) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa lɛ, Biblia lɛ kɛ ‘ba ni Yesu eba’ lɛ kɛ ‘ebaa’ yɛ Maŋtsɛyeli hewalɛ mli ni baanyiɛ no sɛɛ lɛ kɛ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee,” ni baagbe naa kwraa yɛ “enaagbee,” loo hiɛkpatamɔ mli lɛ tsaa. (Mateo 24:​3, 14, 29, 30, New World Translation; Daniel 2:​44; 7:​13, 14) Yɛ okadi ni Yesu kɛha ni kɔɔ e-pa·rou·siʹa, loo ba ni eba lɛ he lɛ mli lɛ, ewie enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “No be lɛ mli lɛ amɛaajie nyɛ amɛwo amanehulu mli, ni agbe nyɛ; ni migbɛi lɛ hewɔ lɛ jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ nyɛ.”​—Mateo 24:⁠9.

Anɔkwa Kristofoi Ŋmɛnɛ

3, 4. (a) Te Katolek ensaiklopedia ko tsɔɔ bɔ ni mra be mli Kristofoi lɛ ji lɛ mli eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ wiemɔi ni je amɛhe akɛtsɔɔ bɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛ mra be mli Kristofoi lɛ ji ha lɛ mli?

3 Mɛɛ jamɔ kuu yɔɔ ŋmɛnɛ ni ena gbɛi kpakpa eha ehe akɛ mɛi ni kɛ anɔkwayeli nyiɛɔ Kristofoi ashishitoo mlai asɛɛ ni amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ je lɛ he, ni anyɛɔ emlibii lɛ ni awaa amɛ yi hu? Ojogbaŋŋ, mɛɛ jeŋ muu fɛɛ Kristofoi agbɛjianɔtoo kɛ bɔ ni atsɔɔ akɛ mra be mli Kristofoi lɛ ji yɛ yinɔsane mli lɛ kpaa gbee yɛ gbɛi fɛɛ nɔ? New catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ yɛ enɛɛmɛi ahe akɛ: “Eyɛ mli akɛ klɛŋklɛŋ lɛ abuɔ mra be mli Kristofoi akuu lɛ akɛ kuu folo ko kɛkɛ yɛ Yudafoi lɛ ashihilɛ mli moŋ, shi abale lɛ akɛ esoro lɛ kwraa yɛ ejamɔ mli tsɔɔmɔ gbɛfaŋ, kɛ titri lɛ yɛ ekaa ni emlibii, ni sɔmɔ akɛ Kristo odasefoi ‘yɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛ agbɛnɛ kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ po lɛ’ yɔɔ lɛ hewɔ (Bɔfoi 1.8).”​—Volume 3, baafa 694.

4 Kadimɔ wiemɔi nɛɛ, “abuɔ . . . lɛ akɛ kuu folo ko kɛkɛ,” “esoro lɛ kwraa yɛ . . . tsɔɔmɔ gbɛfaŋ,” “ekaa . . . akɛ . . . odasefoi.” Agbɛnɛ kadimɔ bɔ ni nakai ensaiklopedia lɛ nɔŋŋ wie Yehowa Odasefoi ahe eha: “Kuu ko . . . Odasefoi yɛ nɔmimaa ni mli wa waa akɛ je lɛ naagbee lɛ baaba yɛ afii fioo ko mli. Nɛkɛ hemɔkɛyeli ni mli wa waa nɛɛ bafeɔ hewalɛ ni kanyaa amɛ fe fɛɛ, ni yɔɔ amɛ ekaa ni baaa shi lɛ sɛɛ. . . . Shishijee gbɛnaa nii ni ka kuu lɛ mlibii ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ ji ni eye Yehowa he odase kɛtsɔ E-Maŋtsɛyeli ni bɛŋkɛɔ lɛ he adafitswaa nɔ. . . . Amɛbuɔ Biblia lɛ akɛ amɛ hemɔkɛyeli lɛ kɛ jeŋba he mla jɛɛhe koome pɛ . . . Kɛji mɔ ko baafee anɔkwa Odasefonyo lɛ, no lɛ esa akɛ eshiɛ ni emɔ shi yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ.”​—Volume 7, baafai 864-5.

5. (a) Mɛɛ nibii amli nɛkɛ esoro Yehowa Odasefoi atsɔɔmɔi kwraa yɛ? (b) Ha nɔkwɛmɔ nii komɛi ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi ahemɔkɛyelii kɛ Ŋmalɛi lɛ kpaa gbee.

5 Mɛɛ nibii amli nɛkɛ esoro Yehowa Odasefoi atsɔɔmɔi kwraa yɛ? New catholic Encyclopedia lɛ tsiɔ fioo komɛi atã: “Amɛ [Yehowa Odasefoi] buɔ Triniti lɛ fɔ akɛ wɔŋjalɔi ajamɔ . . . Amɛbuɔ Yesu akɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kpeteŋkpele fe fɛɛ, ‘nyɔŋmɔ ko’ (nakai amɛtsɔɔ Yohane 1.1 shishi), ebaaa shi fe mɔ ko, akɛ ja Yehowa. . . . Egbo akɛ gbɔmɔ ni atee lɛ shi akɛ mumɔŋ Bi ni gbooo. E-Naagbee Amanehulu kɛ egbele lɛ ji jara ni ewo koni adesai asaa amɛna hegbɛ kɛha naanɔ shihilɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. Lɛlɛŋ, ‘gbɔmɛi asafoi babaoo’ (Kpoj 7.9) ni ji anɔkwa Odasefoi ahiɛ ka shikpɔŋ nɔ Paradeiso ko nɔ; anɔkwafoi 144,000 (Kpoj 7.4; 14.1, 4) pɛ baana ŋwɛi anunyam mli ŋɔɔmɔ kɛ Kristo. Mɛi fɔji lɛ baana hiɛkpatamɔ kwraa kɛmɔ shi. . . . Baptisimɔ​—ni Odasefoi tsuɔ he nii kɛtsɔɔ numiimɔ nɔ lɛ . . . [ji] amɛ henɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ kponɔgbɛ okadi ni anaa. . . Yehowa Odasefoi eha mɛi pii ajwɛŋmɔ eba amɛnɔ yɛ la ni amɛheee amɛwooo amɛmli lɛ hewɔ . . . Amɛgbalashihilɛ kɛ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa lɛ yɛ shiŋŋ bɔ ni sa.” Ekolɛ esoro Yehowa Odasefoi kwraa yɛ enɛɛmɛi agbɛfaŋ, shi amɛshidaamɔ yɛ nɛkɛ otii nɛɛ fɛɛ he lɛ damɔ Biblia lɛ nɔ shiŋŋ.​—Lala 37:​29; Mateo 3:​16; 6:​10; Bɔfoi lɛ Asaji 15:​28, 29; Romabii 6:​23; 1 Korintobii 6:​9, 10; 8:6; Kpojiemɔ 1:⁠5.

6. Mɛɛ shidaamɔ Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛhiɛ mli? Mɛni hewɔ?

6 Nɛkɛ Roma Katolek wolo nɛɛ kɛfataa he akɛ yɛ 1965 mli (ni ji afi mli tuuŋtu ni akɛŋma nakai sane) lɛ, “Odasefoi lɛ susuuu he kɛbashi nakai beaŋ akɛ amɛfata adesai ashihilɛ kuu ni amɛhiɔ amɛteŋ lɛ ahe.” Etamɔ nɔ ni mɔ ni ŋma wolo nɛɛ susu akɛ beni be shwieɔ mli ni Yehowa Odasefoi lɛ ayi faa babaoo ni “abayooɔ amɛ yɛ amɛ nɔ fɛɛ nɔ mli akɛ sɔlemɔ, fe jamɔ kuu ko kɛkɛ lɛ,” amɛbaatsɔ je nɛɛ fa. Shi jeee nakai ji bɔ ni nibii ebalɛ eha. Ŋmɛnɛ, ni Odasefoi lɛ ayi efa fe bɔ ni amɛyifalɛ ji yɛ 1965 lɛ toi ejwɛ nɛɛ, Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛhiɛ shidaamɔ ni amɛkɔ yɛ je lɛ gbɛfaŋ lɛ mli nakai nɔŋŋ. “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli,” taakɛ Yesu hu “jɛɛɛ je lɛ mli lɛ.”​—Yohane 17:⁠16.

Amɛjɛɛɛ Amɛteŋ Shi Amɛnyɛɛɛ Amɛ Hu

7, 8. Taakɛ eji anɔkwale yɛ mra be mli Kristofoi ahe lɛ, mɛni ji anɔkwale yɛ Yehowa Odasefoi hu he ŋmɛnɛ?

7 Beni etsɛɔ wiemɔi ni hemɔkɛyeli hefalɔ Justin Martyr ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli lɛ kɛfa mra be mli Kristofoi lɛ ahe lɛ sɛɛ lɛ, Robert M. Grant ŋma yɛ ewolo ni ji Early Christianity and Society lɛ mli akɛ: “Eji maŋ hiɛtsakelɔi ji Kristofoi lɛ kulɛ, amɛbaaya nɔ amɛhi shi yɛ teemɔŋ koni amɛshɛ oti ni ma amɛhiɛ lɛ he. . . . Amɛji maŋtsɛ lɛ gbɔmɛi kpakpai fe fɛɛ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa namɔ mli.” Nakai nɔŋŋ ale Yehowa Odasefoi ŋmɛnɛ hu yɛ je lɛŋ he fɛɛ he akɛ maŋbii ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ kɛ shihilɛ kpakpa. Nɔyelii sɔrɔtoi ni yɔɔ lɛ fɛɛ, le akɛ amɛbɛ nɔ ko kwraa ni amɛaadamɔ nɔ amɛshe Yehowa Odasefoi agbeyei.

8 Amerika Kooyigbɛ adafitswaa wolo ko mli niŋmalɔ ko ŋma akɛ: “Ja susumɔ ni tsɔɔ jwɛŋmɔ fɔŋ kɛ nyɛɛ ni ayɔɔ kɛha amɛ pɛ baaha mɔ ko ahe aye akɛ Yehowa Odasefoi ahe yɛ gbeyei kɛha maŋkwramɔŋ nɔyeli ko; amɛjeee maŋ hiɛ atuatselɔi, ni amɛsumɔɔ toiŋjɔlɛ hu taakɛ jamɔ kuu ko mlibii baanyɛ afee.” Jean-Pierre Cattelain ŋma yɛ ewolo L’objection de conscience (Kpɛlɛmɔ ni Akpɛlɛɛɛ yɛ Henilee Naa) lɛ mli akɛ: “Odasefoi lɛ baa amɛhe shi amɛhaa maŋ nɔyelɔi lɛ ni amɛyeɔ mlai anɔ hu kɛmɔɔ shi; amɛwoɔ amɛtoo, ni amɛkaaa akɛ amɛaate shi amɛwo, aloo amɛaatsake, loo amɛaakpata nɔyelii ahiɛ, ejaakɛ amɛkɛ amɛhe wooo je nɛɛŋ saji amli.” Cattelain tee nɔ ekɛfata he akɛ ja Maŋ lɛ miibi ni amɛkɛ amɛwala, ni amɛjɔɔ nɔ kwraa amɛha Nyɔŋmɔ lɛ aha lɛ, dani Yehowa Odasefoi kpooɔ akɛ amɛaabo toi. Amɛtamɔ mra be mli Kristofoi lɛ pɛpɛɛpɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ.​—Marko 12:​17; Bɔfoi lɛ Asaji 5:⁠29.

Nɔyelɔi Akui lɛ Nuuu Amɛ Shishi

9. Yɛ he ni aaatsi kɛjɛ je lɛ he lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni ji sɔrɔto-feemɔ ko ni sa kadimɔ waa ni anaa yɛ mra be mli Kristofoi lɛ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Katolekbii lɛ ateŋ?

9 Roma maŋtsɛmɛi lɛ ateŋ mɛi pii eyanuuu mra be mli Kristofoi lɛ ashishi ni amɛwa amɛ yi. Beni etsɔɔ nɔ hewɔ lɛ, The Epistle to Diognetus, ni mɛi komɛi susuɔ akɛ aŋma aaafee Ŋ.B. afii ohai enyɔ lɛ mli lɛ jaje akɛ: “Kristofoi hiɔ shi yɛ je lɛ mli, shi amɛkɛ amɛhe ebɔɔɔ je lɛ he.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Vatikan Gwabɔɔ ni ji Enyɔ lɛ jaje yɛ ewolo ni ji Dogmatic Constitution on the Church lɛ mli akɛ esa akɛ Katolekbii “atao Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛtsɔ amɛhe ni amɛkɛaawo shikpɔŋ nɛɛ nɔ saji amli lɛ nɔ” ni “amɛtsu nii kɛha je lɛ hetsuumɔ kɛjɛ mligbɛ.”

10. (a) Te nɔyelɔi akui lɛ bu mra be mli Kristofoi lɛ amɛha tɛŋŋ? (b) Bei pii lɛ, te abuɔ Yehowa Odasefoi ahaa tɛŋŋ, ni te amɛfeɔ amɛnii yɛ enɛ he amɛhaa tɛŋŋ?

10 Yinɔsaneŋmalɔ E. G. Hardy wie akɛ Roma maŋtsɛmɛi lɛ bu mra be mli Kristofoi lɛ akɛ “mɛi ni yɔɔ nɔ ko he miishɛɛ, ni amɛhe guɔ egbo yɛ gbɛ ko nɔ.” French yinɔsaneŋmalɔ Etienne Trocmé wieɔ “heguɔgbee ni Hela kɛ Roma maŋ onukpai ni atsɔse amɛ lɛ kɛsusu nɔ ni amɛbuɔ lɛ akɛ eji Bokagbɛ jamɔ kuu ni yɔɔ naakpɛɛ [ni ji Kristofoi] lɛ ahe.” Sanegbaa ni tee nɔ yɛ Pliny Bibioo lɛ, ni ji Roma amralo ni kwɛɔ Bithynia nɔ lɛ kɛ Maŋtsɛ Trajan teŋ lɛ tsɔɔ akɛ efɔɔ kaa akɛ nɔyelɔi lɛ leee bɔ ni Kristojamɔ ji diɛŋtsɛ lɛ jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, anuuu Yehowa Odasefoi ashishi jogbaŋŋ, ni bei komɛi po lɛ, je lɛŋ nɔyelɔi lɛ bɔɔ amɛ ahora. Shi kɛlɛ, enɛ efeee Odasefoi lɛ anaakpɛɛ, ní ehaaa amɛtsuii hu afã.​—Bɔfoi lɛ Asaji 4:​13; 1 Petro 4:​12, 13.

“Awieɔ he Efɔŋ yɛ He Fɛɛ He”

11. (a) Mɛɛ nibii awie yɛ mra be mli Kristofoi lɛ ahe, ni mɛni awie yɛ Yehowa Odasefoi hu he? (b) Mɛni hewɔ ni Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ?

11 Awie yɛ mra be mli Kristofoi lɛ ahe akɛ: “Nɛkɛ kuu fã nɛɛ wɔle akɛ awieɔ he efɔŋ yɛ he fɛɛ he.” (Bɔfoi lɛ Asaji 28:22) Yɛ Ŋ.B. afii ohai enyɔ lɛ mli lɛ, wɔŋjalɔ Celsus wie akɛ adesai ashihilɛ mli mɛi ni he bɛ sɛɛnamɔ lɛ pɛ naa Kristojamɔ he miishɛɛ. Nakai nɔŋŋ hu awie yɛ Yehowa Odasefoi ahe akɛ “be babaoo lɛ, wɔteŋ mɛi ni bɛ nɔ ko yɛ amɛshihilɛ mli lɛ ateŋ amɛnaa amɛmlibii lɛ kɛjɛɔ.” Sɔlemɔ yinɔsaneŋmalɔ Augustus Neander bɔ amaniɛ akɛ “afeɔ Kristofoi lɛ ahe mfoniri akɛ gbɔmɛi ni egboi kɛha je lɛ, ni amɛhe bɛ sɛɛnamɔ ko kɛha shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ; . . . ni abi akɛ, kɛji mɛi fɛɛ tamɔ amɛ lɛ, kulɛ te shihilɛ mli nifeemɔi baatamɔ aha tɛŋŋ?” Akɛni Yehowa Odasefoi tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ maŋkwramɔ saji ahe hewɔ lɛ, amɛ hu bei pii lɛ afolɔɔ amɛnaa akɛ amɛhe bɛ sɛɛnamɔ yɛ adesai ashihilɛ mli. Shi te amɛaafee tɛŋŋ amɛfi maŋkwramɔŋ nifeemɔi asɛɛ, ni nakai beaŋ nɔŋŋ hu lɛ amɛjaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ amɛtsɔɔ akɛ adesai ahiɛnɔkamɔ koome pɛ lɛ? Yehowa Odasefoi ŋɔɔ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ amɛtoɔ amɛtsuiiaŋ, akɛ: “Fatamɔ he kɛna amanehulu akɛ Kristo Yesu asraafonyo kpakpa. Asraafonyo ni nyiɛ ta ŋa nɔ tiuuu maŋbii anibii asɛɛ, ejaakɛ oti ni ma ehiɛ ji ni esa mɔ ni fã lɛ kɛtee ta lɛ hiɛ.”​—2 Timoteo 2:​3, 4, Revised Standard Version, Ecumenical Nɔ Lɛ.

12. Mɛɛ oti ko ni he hiaa yɛ he ni aaatsi kɛjɛ je lɛ he lɛ gbɛfaŋ Yehowa Odasefoi je mra be mli Kristofoi lɛ yɛ?

12 Nilelɔ K. S. Latourette ŋma yɛ ewolo A History of Christianity lɛ mli akɛ: “Saji babaoo ni mra be mli Kristofoi lɛ kɛ Hela kɛ Roma je lɛ kpaaa gbee yɛ he lɛ ateŋ ekome ji amɛhe ni amɛkɛaawo ta mli. Yɛ klɛŋklɛŋ afii ohai etɛ lɛ mli lɛ, Kristofoi aniŋmaai ko bɛ ni ehi shi kɛbashi wɔbe nɛɛ mli ni kpɛlɛɔ Kristofoi ahe ni amɛkɛaawo ta mli lɛ nɔ.” The History of the Decline and Fall of the Roman Empire ni Edward Gibbon ŋma lɛ wie akɛ: “Enyɛɛɛ eba mli akɛ Kristofoi lɛ aaaŋɔ gbɛhei ni ji asraafoi, kɛ kojolɔi, aloo lumɛi anɔ́, ni amɛŋmɛɛɛ nitsumɔ ní yɔɔ krɔŋŋ fe nakai lɛ he.” Nakai nɔŋŋ Yehowa Odasefoi hu kɔɔ shidaamɔ ni ji amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli kwraa ni amɛnyiɛɔ Biblia shishitoo mlai ni yɔɔ Yesaia 2:​2-4 kɛ Mateo 26:52 lɛ asɛɛ.

13. Mɛɛ naafolɔmɔ ko akɛshiɔ Yehowa Odasefoi, shi mɛni anɔkwa saji lɛ tsɔɔ?

13 Yehowa Odasefoi ahenyɛlɔi lɛ folɔɔ amɛnaa akɛ amɛfiteɔ mɛi awekui. Lɛlɛŋ, shihilɛi komɛi yɛ ni ji wekui ni amɛmli egbala akɛni amɛteŋ mɔ kome loo mɛi pii ebatsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ hewɔ. Yesu gba efɔ shi akɛ ebaaba mli nakai. (Luka 12:​51-53) Shi kɛlɛ, akɔntaabuu tsɔɔ akɛ, kɛ akɛto he lɛ, wekui fioo ko pɛ mli gbalaa yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ France lɛ ateŋ nɛkɛ lɛ, yɛ gbalashihilɛi 3 mli lɛ, amɛteŋ 1 yɛ ni ehefatalɔ lɛ jeee Odasefonyo. Ni kɛlɛ, gbalamlitsemɔ ni baa yɛ nɛkɛ gbalashihilɛi ni efutu nɛɛ amli lɛ efeee gbalamlitsemɔ ni baa yɛ maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Mɛni hewɔ? Bɔfo Paulo kɛ Petro kɛ ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ, ni nilee yɔɔ mli haa Kristofoi ni amɛhefatalɔi jeee heyelilɔi lɛ, ni Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanyiɛ amɛwiemɔi lɛ asɛɛ. (1 Korintobii 7:​12-16; 1 Petro 3:​1-4) Kɛ gbalashihilɛ ni efutu nɛɛ eko mli tse lɛ, bei pii lɛ hefatalɔ ni jeee Odasefonyo lɛ ji mɔ ni haa ebaalɛ nakai. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ, ábaa gbalashihilɛi akpei abɔ yi ejaakɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ batsɔmɔ Yehowa Odasefoi, ni amɛbɔi Biblia shishitoo mlai kɛ nitsumɔ yɛ amɛshihilɛi amli.

Kristofoi, Jeee Mɛi ni Heɔ Triniti Amɛyeɔ

14. Mɛɛ naafolɔmɔ akɛshi mra be mli Kristofoi lɛ, ni mɛni hewɔ ewa waa akɛ abaanyɛ akɛɛ nakai lɛ?

14 Ewa akɛ aaakɛɛ akɛ naafolɔmɔi ni akɛshi mra be mli Kristofoi lɛ yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ ateŋ ekome ji akɛ, amɛkɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko bɛ. Dr. Augustus Neander ŋma akɛ: “Mɛi ni kpooɔ nyɔŋmɔi lɛ, mɛi ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ, . . . ji gbɛi ni akɛle Kristofoi lɛ jogbaŋŋ, ni akɛtsɛɔ amɛ yɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ.” Kwɛ bɔ ni eyɔɔ naakpɛɛ akɛ wɔŋjalɔi ni jaa nibii ni “jeee nyɔŋmɔi ji amɛ, shi gbɔmɛi aniji anaa nitsumɔ ni, tsei kɛ tɛi” lɛ aaatsɛ Kristofoi ni jaa Bɔlɔ ni hiɛ ka, shi jeee nyɔŋmɔi babaoo lɛ akɛ mɛi ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ.​—Yesaia 37:⁠19.

15, 16. (a) Mɛni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi komɛi ewie yɛ Yehowa Odasefoi ahe, shi mɛɛ sanebimɔi enɛ haa eteɔ shi? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, Kristofoi ji amɛ lɛlɛŋ?

15 Nɔ ni wa akɛ aaakɛɛ hu ji anɔkwale ni eji akɛ ŋmɛnɛ, nɔyelɔi ni yɔɔ Kristendom lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ Yehowa Odasefoi jeee Kristofoi lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Odasefoi kpooɔ Triniti lɛ. Taakɛ Kristendom shishitsɔɔmɔ ni ekpa afa lɛ tsɔɔ lɛ, “Kristofoi ji mɛi ni kpɛlɛɔ Kristo nɔ akɛ Nyɔŋmɔ.” Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ gbɛi “Kristofonyo” shishi akɛ “mɔ ni heɔ Yesu Kristo nɔ eyeɔ ni enyiɛɔ etsɔɔmɔi asɛɛ” kɛ “Kristojamɔ” hu akɛ “jamɔ ni damɔ Yesu Kristo tsɔɔmɔi kɛ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ bi ji lɛ lɛ nɔ.” Mɛɛ kuu nɛkɛ sane mlitsɔɔmɔ nɛɛ saa amɛ jogbaŋŋ?

16 Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ Yesu diɛŋtsɛ odaseyeli ni tsɔɔ mɔ ni eji lɛ nɔ. Ewie akɛ: “Nyɔŋmɔ Bi ji mi,” shi jeee, “Mi ji Nyɔŋmɔ ni ji Bi lɛ.” (Yohane 10:​36; okɛto Yohane 20:31 he.) Amɛkpɛlɛɔ bɔfo Paulo wiemɔ ni ejɛ mumɔŋ ewie yɛ Kristo he lɛ nɔ, akɛ: “Mɔ ni, eyɛ Nyɔŋmɔ su lɛ mli moŋ, shi ebuuu egbɔ ni ekɛ Nyɔŋmɔ aaaye lɛ akɛ nɔ ni esa akɛ eshɔ̃ lɛ.” * (Filipibii 2:​6, The New Jerusalem Bible) The Paganism in Our Christianity wolo lɛ wieɔ akɛ: “Yesu Kristo etsiii susumɔ ni tamɔ nɛkɛ [Triniti ni amɛ fɛɛ amɛyeɔ egbɔ] nɛɛ tã, ni he ko kwraa bɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli ni wiemɔ ‘Triniti’ lɛ jeɔ kpo yɛ. Sɔlemɔ lɛ kɛ susumɔ nɛɛ ba, yɛ wɔ-Nuŋtsɔ lɛ gbele sɛɛ afii ohai etɛ; ni nakai susumɔ lɛ jɛ wɔŋjamɔ mli diɛŋtsɛ.” Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ Biblia tsɔɔmɔ ni kɔɔ Kristo he lɛ nɔ. Kristofoi ji amɛ, jeee mɛi ni heɔ Triniti amɛyeɔ.

Amɛfataaa Jamɔi Sɔrɔtoi Akuu ko He

17. Mɛni hewɔ ni Yehowa Odasefoi kɛ jamɔi sɔrɔtoi akuu, loo hemɔkɛyeli futumɔ kuu ni atseɔ lɛ efeee ekome lɛ?

17 Naafolɔmɔi enyɔ krokomɛi ni akɛshiɔ Yehowa Odasefoi ji akɛ amɛkɛ amɛhe wooo jamɔi sɔrɔtoi akui ni atseɔ lɛ amli, ni ákɛ amɛkɛ amɛhe woɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ “mɔ tutuamɔ ni amɛkɛtsakeɔ mɛi kɛbaa amɛjamɔ mli” lɛ mli. Akɛ nɛkɛ heguɔgbee enyɔ nɛɛ shwie mra be mli Kristofoi lɛ hu nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Kristendom, kɛ efãi ni ji Katolek, Ortodɔks, kɛ Protestant kui lɛ ji je nɛɛ fã. Taakɛ Yesu ji lɛ, Yehowa Odasefoi “jɛɛɛ je lɛ mli.” (Yohane 17:14) Te aaafee tɛŋŋ amɛkɛ amɛhe abɔ je lɛ he kɛtsɔ hemɔkɛyeli futumɔ kui, kɛ jamɔ gbɛjianɔtoi ni woɔ jeŋba kɛ hemɔkɛyelii ni jeee Kristofoi anɔ́ he hewalɛ hu lɛ ahefatamɔ nɔ?

18. (a) Mɛni hewɔ anyɛŋ awie ashi kɛɛmɔ ni Yehowa Odasefoi kɛɔ akɛ amɛ pɛ amɛyɔɔ anɔkwa jamɔ lɛ? (b) Eyɛ mli akɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ amɛhiɛ anɔkwa jamɔ lɛ moŋ, shi mɛni Roma Katolekbii bɛ?

18 Namɔ baanyɛ awie ashi Yehowa Odasefoi yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ hé ni amɛheɔ amɛyeɔ, taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ fee lɛ, akɛ amɛ pɛ amɛyɔɔ anɔkwa jamɔ lɛ hewɔ? Eyɛ mli akɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ po kɛ osatofeemɔ kɛɔ akɛ amɛkɛ jamɔi sɔrɔtoi akuu ni atse lɛ feɔ ekome moŋ, shi ejajeɔ akɛ: “Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ nɛkɛ anɔkwa jamɔ koome nɛɛ hiɔ shi daa yɛ Katolek kɛ Bɔfoi Abeaŋ Sɔlemɔ lɛ mli, mɛi ni Nuŋtsɔ Yesu kɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ akɛ amɛgbɛ jamɔ lɛ amɛshwa amɛha gbɔmɛi fɛɛ beni ekɛɛ bɔfoi lɛ akɛ: ‘No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ kaselɔi.’” (Vatikan Gwabɔɔ II, “Sanejajemɔ yɛ Jamɔ Mli Hɛyeli He”) Shi kɛlɛ, eyɛ faŋŋ akɛ nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ kɛkɛ faaa bɔ ni ekɛ ekaa ni baaa shi aaawo Katolekbii amli ni amɛya ni amɛyafee mɛi kaselɔ.

19. (a) Mɛni Yehowa Odasefoi etswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee, ni kɛ mɛɛ kanyamɔ? (b) Mɛni he abaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Yehowa Odasefoi yɛ ekaa ni tamɔ nɛkɛ. Amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya nɔ amɛye odase, bei abɔ fɛɛ ni Nyɔŋmɔ taoɔ akɛ amɛfee nakai. (Mateo 24:14) Ekaa yɛ amɛ odaseyeli lɛ mli, shi jeee mɔ tutuamɔ. Naanyo suɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ kanyaa enɛ, shi jeee adesai ahe hetsɛ. Amɛhiɛ ka nɔ akɛ abaahere adesai ateŋ mɛi babaoo ayiwalɛ bɔ ni aaanyɛ (1 Timoteo 4:16) Taakɛ mra be mli Kristofoi lɛ ji lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni ‘amɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.’ (Romabii 12:18) Abaasusu bɔ ni amɛfeɔ enɛ amɛhaa lɛ he yɛ sane ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 16 Kwɛmɔ The Watchtower, June 15, 1971, baafai 355-6 kɛha nɛkɛ sane ni kɔɔ Triniti tsɔɔmɔ ni abiii he sane nɛɛ he lɛ hesusumɔ.

Yɛ Emlitii Mli Lɛ

□ Mɛni ha esoro mra be mli Kristofoi lɛ, ni Yehowa Odasefoi je amɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

□ Mɛɛ nibii amli nɛkɛ Yehowa Odasefoi tsɔɔ yɛ akɛ maŋbii kpakpai ji amɛ?

□ Te nɔyelɔi akui lɛ bu mra be mli Kristofoi lɛ amɛha tɛŋŋ, ni ani sɔrɔto ko yɛ mli ŋmɛnɛ?

□ Mɛni nɔmimaa ni Odasefoi lɛ yɔɔ akɛ amɛ amɛyɔɔ anɔkwale lɛ tsirɛɔ amɛ ni amɛfee?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Yehowa Odasefoi etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya nɔ amɛye odase bei abɔ fɛɛ ni Nyɔŋmɔ taoɔ akɛ amɛfee nakai

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Pilato wie akɛ: Naa, Gbɔmɔ Lɛ!”​—Mɔ ni jɛɛɛ je lɛ mli Iɛ.​—Yohane 19:5

[He ni Sane lɛ Jɛ]

“Ecce Homo” by A. Ciseri: Florence, Galleria d’Arte Moderna / Alinari/Art Resource, N.Y.