Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Yehowa Tsɔɔ Wɔ Gbɛ

Bɔ ni Yehowa Tsɔɔ Wɔ Gbɛ

Bɔ ni Yehowa Tsɔɔ Wɔ Gbɛ

“Kpalamɔ mi kɛtsɔ tempɔŋ ni kã shi faŋŋ nɔ.”—LALA 27:11.

1, 2. (a) Yehowa miinyiɛ ewebii lɛ ahiɛ ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Hegbɛ ni wɔɔŋɔ ni wɔkɛaaya kpeei lɛ fɛɛ lɛ kɔɔ mɛni he?

YEHOWA ji la kɛ anɔkwale Jɛɛhe, taakɛ wɔkase yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ. E-Wiemɔ lɛ kpɛɔ wɔgbɛ nɔ yɛ be mli ni wɔfãa gbɛ kɛtsɔɔ gbɛ ni kã shi faŋŋ nɔ lɛ. Yehowa nyiɛɔ wɔhiɛ kɛtsɔɔ egbɛ̀i lɛ ahe gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa wɔ lɛ nɔ. (Lala 119:105) Taakɛ blema lalatsɛ lɛ ji lɛ, wɔkɛ shidaa kpɛlɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ lɛ nɔ ni wɔsɔleɔ akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ, ni okpala mi kɛtsɔ tempɔŋ ni kã shi faŋŋ nɔ.”—Lala 27:11.

2 Gbɛ kome ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ haa wɔ ŋmɛnɛ ji kɛtsɔ Kristofoi akpeei anɔ. Ani wɔŋɔɔ hegbɛ lɛ ni wɔkɛ gbɛjianɔtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli nɛɛ tsuɔ nii kɛmɔɔ shi kɛtsɔ (1) ya ni wɔɔya daa, (2) wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ toi ni wɔɔbo jogbaŋŋ, kɛ (3) wɔhe ni wɔkɛwoɔ mli kɛtsɔɔ nine ni afɔ̃ɔ toibolɔi ni amɛfee nakai lɛ nɔ? Agbɛnɛ hu, kɛ wɔnine shɛ ŋaawoo ni baaye abua wɔ ni wɔhi “tempɔŋ ni kã shi faŋŋ [lɛ] nɔ” lɛ, ani wɔkɛ shidaa kpɛlɛɔ nɔ?

Te Kpeei ni Oyaa lɛ Yɔɔ Hã Tɛŋŋ?

3. Te be-fɛɛ sɔɔlɔ ko fee tɛŋŋ ená su kpakpa ni ji kpeei ni ayaa daa lɛ?

3 Maŋtsɛyeli shiɛlɔi komɛi etee kpeei daa kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi. Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ be-fɛɛ sɔɔlɔ ko kɛɛ akɛ: “Beni mikɛ minyɛmimɛi yei lɛ daraa yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ, wɔbiii wɔfɔlɔi lɛ akɛ ani wɔbaaya kpee lo. Wɔle akɛ wɔbaaya, ja wɔhe miiye. Wɔweku lɛ efooo kpeei amli.” Taakɛ gbalɔyoo Hana ji lɛ, nɛkɛ nyɛmi yoo nɛɛ ‘shiii Yehowa jamɔ we lɛ kwraa.’—Luka 2:36, 37.

4-6. (a) Mɛni hewɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi komɛi eyaaa kpeei lɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ aaaya kpeei lɛ?

4 Ani ofata mɛi ni yaa Kristofoi akpeei daa lɛ ahe, aloo ofolɔɔ mli? Kristofoi komɛi ni susu akɛ amɛmiifee jogbaŋŋ lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaasumɔ ni amɛná nɔmimaa yɛ he. Amɛkadi kpee fɛɛ kpee ni amɛyaa lɛ yɛ otsii fioo komɛi amli. Beni amɛkwɛ nɔ ni amɛŋmala amɛshwie shi lɛ mli yɛ be ni amɛto amɛha amɛhe lɛ naagbee lɛ, amɛnaa kpɛ amɛhe yɛ kpeei abɔ ni amɛyaaa lɛ he.

5 Mɔ ko baakɛɛ akɛ: ‘Ebɛ naakpɛɛ. Gbɔmɛi ebaje nɔnyɛɛ babaoo shishi ŋmɛnɛ akɛ ebɛ mlɛo kɛha amɛ akɛ amɛaaya kpeei daa.’ Eji anɔkwale akɛ wɔmiihi shi yɛ nɔnyɛɛ bei amli. Kɛfata he lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔnyɛɛ lɛ baafa. (2 Timoteo 3:13) Shi ani jeee no moŋ haa efeɔ nɔ ni he hiaa waa akɛ wɔɔya kpeei daa? Kɛji akɛ wɔbɛ mumɔŋ niyenii kpakpa ni wɔyeɔ daa ni baawaje wɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ wɔɔnyɛ wɔdamɔ nɔnyɛɛ ni gbɛjianɔtoo nɛɛ kɛbaa lɛ naa. Ejaakɛ, kɛji akɛ wɔyaaa kpeei daa lɛ eeenyɛ eka wɔ ni wɔkwa “tempɔŋ ni kã shi faŋŋ” lɛ nɔ nyiɛmɔ kwraa! (Abɛi 4:18) Eji anɔkwale akɛ, kɛji akɛ wɔyashɛ shia yɛ gbi muu nitsumɔ ni wa lɛ naagbee lɛ, ekolɛ jeee be fɛɛ be wɔnuɔ he akɛ esa akɛ wɔya kpee. Shi kɛji akɛ wɔtee yɛ wɔtɔlɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ, ni wɔwoɔ wɔnanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ hewalɛ.

6 Hebribii 10:25 kɛ yiŋtoo kroko ni he hiaa ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔya kpee daa lɛ haa. Bɔfo Paulo woɔ nanemɛi Kristofoi lɛ ŋaa yɛ jɛmɛ akɛ amɛbua amɛhe naa ‘titri lɛ akɛni amɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ lɛ.’ Hɛɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa anɔkwale ni eji akɛ ‘Yehowa gbi lɛ’ miibɛŋkɛ lɛ nɔ. (2 Petro 3:12) Kɛji akɛ eeeba akɛ wɔɔmu sane naa akɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee yɛ shɔŋŋ lɛ, ekolɛ wɔɔje shishi wɔha nibii ni wɔ diɛŋtsɛ wɔdiɔ sɛɛ lɛ ahà mumɔŋ nibii ni he hiaa, tamɔ kpee ni wɔɔya lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, taakɛ Yesu bɔ kɔkɔ lɛ, ‘nakai gbi lɛ aaabati wɔ shi trukaa.’—Luka 21:34.

Feemɔ Toibolɔ Kpakpa

7. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni gbekɛbii abo sane toi jogbaŋŋ yɛ kpeei ashishi lɛ?

7 Kpeei ni wɔɔya lɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ wɔbo sane toi jogbaŋŋ, ni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ ni awieɔ yɛ jɛmɛ lɛ nɔ. (Abɛi 7:24) Wɔbii fata he. Kɛji akɛ gbekɛ tee skul lɛ, akpaa lɛ gbɛ ni ebo tsɔɔlɔ lɛ toi, kɛji akɛ sane pɔtɛɛ ko ní atsɔɔ lɛ eŋɔɔɔ enaa loo etamɔ nɔ ni enuuu shishi po. Tsɔɔlɔ lɛ le akɛ kɛji akɛ gbekɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ ebo toi lɛ, kɛ hoo lɛ nikasemɔ lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha lɛ kɛ̃. Belɛ ani shishinumɔ bɛ mli akɛ gbekɛbii ni yaa skul lɛ aaabo nitsɔɔmɔ ni akɛhaa yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ toi fe ni aaaŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛwɔ kɛ kpee lɛ je shishi pɛ? Lɛɛlɛŋ, anɔkwalei ni jara wawai ni anaa yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ‘ekomɛi ashishinamɔ jaraa.’ (2 Petro 3:16) Shi esaaa akɛ wɔbuɔ nyɛmɔ ni gbekɛ yɔɔ ni ekɛaakase nii lɛ akɛ nɔ ko bibioo. Nyɔŋmɔ efeee nakai. Yɛ Biblia bei amli lɛ, efã etsuji bibii lɛ akɛ ‘amɛbo toi ni amɛkase Yehowa gbeyeishemɔ ni amɛkwɛ ni amɛtsu emla lɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ he nii,’ ekomɛi ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ ewa kɛha gbekɛbii lɛ akɛ amɛaanu shishi lɛ. (5 Mose 31:12; okɛto 3 Mose 18:1-30 he.) Ani Yehowa taoɔ nɔ ni shɛɛɛ enɛ kɛjɛɔ gbekɛbii adɛŋ ŋmɛnɛ?

8. Mɛni fɔlɔi komɛi feɔ koni amɛkɛye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛbo sane toi yɛ kpeei ashishi?

8 Fɔlɔi ni ji Kristofoi yɔseɔ akɛ nibii ni amɛbii lɛ kaseɔ yɛ kpeei ashishi lɛ tsuɔ amɛbii lɛ amumɔŋ hiamɔ nii lɛ fã ko he nii. No hewɔ lɛ, fɔlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi toɔ gbɛjianɔ koni amɛbii lɛ awɔ fioo dani amɛya kpee bɔni afee ni amɛyashɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ akɛ mɛi ni efee klalo akɛ amɛaakase nii. Fɔlɔi komɛi foɔ husu amɛwoɔ be ni amɛbii lɛ kɛkwɛɔ tɛlivishiŋ lɛ he, aloo amɛtsĩɔ ekwɛmɔ naa kwraa yɛ gbɛkɛ ni akɛyaa kpee lɛ. (Efesobii 5:15, 16) Ni fɔlɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa nibii ni baagbala amɛjwɛŋmɔ lɛ baa shi, ni ewoɔ amɛbii lɛ hewalɛ koni amɛbo sane toi ni amɛkase nii, yɛ afii ni amɛye lɛ kɛ amɛnyɛmɔ naa.—Abɛi 8:32.

9. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔha wɔnyɛmɔ yɛ sane toiboo mli aya hiɛ?

9 Onukpai ji mɛi ni Yesu wieɔ etsɔɔ beni ekɛɛ akɛ: ‘Nyɛkwɛa bɔ ni nyɛboɔ sane toi nyɛhaa lɛ jogbaŋŋ’ lɛ. (Luka 8:18) Yɛ nɛkɛ gbii nɛɛ amli lɛ, ewaaa akɛ aaawie enɛ, shi efeemɔ moŋ. Akpɛlɛɔ nɔ akɛ, sane toiboo jogbaŋŋ wa, shi abaanyɛ aná nyɛmɔ ni akɛboɔ sane toi lɛ. Beni oboɔ Biblia mli wiemɔ loo kpee shishi wiemɔ ko toi lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ole nɔ ni ji saji otii ni yɔɔ mli lɛ. Esa akɛ okpa nɔ ni wielɔ lɛ baawie kɛtsa nɔ lɛ gbɛ. Taomɔ saji otii ni obaanyɛ okɛtsu nii yɛ osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli loo okɛtsu nii yɛ oshihilɛ mli. Jɛɛ ojwɛŋmɔ mli osusu saji otii ni awieɔ he lɛ ahe. Ŋmalamɔ saji bibii oshwie shi.

10, 11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi komɛi eye ebua amɛbii koni amɛtsɔmɔ sane toibolɔi kpakpai, ni mɛɛ gbɛ̀i komɛi ona akɛ eyeɔ ebuaa?

10 Gbekɛbiiashi ji be ni hi fe fɛɛ ni akɛkaseɔ saji atoiboo sui kpakpai. Dani amɛaakase nikanemɔ kɛ niŋmaa po lɛ, fɔlɔi komɛi woɔ amɛbii ni amɛjeko skul shishi lɛ hewalɛ koni “amɛkadi saji amɛshwie shi” yɛ kpeei ashishi. Amɛkadiɔ wolo fioo ni amɛhiɛ lɛ nɔ kɛ́ amɛnu ni akɛ wiemɔi ni ale jogbaŋŋ tamɔ “Yehowa,” “Yesu,” loo “Maŋtsɛyeli” tsu nii. Gbekɛbii baanyɛ atsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ akase bɔ ni ajwɛŋɔ saji ni ajɛɔ wiemɔ kpoku lɛ nɔ awieɔ lɛ he.

11 Yɛ bei komɛi amli lɛ hewalɛwoo he hiaa gbekɛbii ni amɛdara lɛ po koni amɛbo nɔ ni awieɔ lɛ toi. Beni weku yitso ko yɔse akɛ ebinuu ni eye afii 11 lɛ jwɛŋmɔ miikpa shi yɛ Kristofoi akpee wulu ko shishi lɛ, ekɛ Biblia wo gbekɛ nuu lɛ dɛŋ ni ekɛɛ lɛ akɛ egbele ŋmalɛi ni wielɔi lɛ tsɛɔ lɛ koni ekane. Tsɛ lɛ ni ŋmalaa saji bibii eshwieɔ shi lɛ kwɛ ebinuu lɛ beni ehiɛ Biblia lɛ. Yɛ no sɛɛ lɛ, gbekɛ nuu lɛ kɛ miishɛɛ di kpee lɛ shishi wiemɔi ahe gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ.

Ha Anu Ogbee

12, 13. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni akɛ he awo asafoŋ lalai alamɔ mli lɛ?

12 Maŋtsɛ David lá akɛ: “Mabɔle ofɔleshaa latɛ lɛ, Yehowa, koni maha anu mishidaa gbee lɛ.” (Lala 26:6, 7) Yehowa Odasefoi akpeei kɛ hegbɛi ni nɔ bɛ haa wɔ koni wɔjaje wɔhemɔkɛyeli lɛ wɔtsɔɔ yɛ faŋŋ mli. Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee enɛ ji kɛtsɔ asafoŋ lalai ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ nɔ. Enɛ ji wɔjamɔ lɛ fã ni he hiaa, shi abaanyɛ aku hiɛ ashwie nɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ.

13 Gbekɛbii komɛi ni nyɛko amɛkane nii lɛ kaseɔ Maŋtsɛyeli lalai ni abaala yɛ kpeei ashishi daa otsi lɛ amɛwoɔ amɛyitsoŋ. Amɛnáa miishɛɛ waa kɛ amɛkɛ onukpai lɛ fɛɛ miilá. Shi yɛ be mli ni gbekɛbii lɛ daraa fiofio lɛ, ekolɛ amɛfeŋ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ Maŋtsɛyeli lalai amli tsɔ. Efeɔ onukpai komɛi hu hiɛgbele akɛ amɛaalá yɛ kpeei ashishi. Ni kɛlɛ, lala fata wɔjamɔ lɛ he, tamɔ bɔ ni sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hu ji wɔjamɔ lɛ fã lɛ. (Efesobii 5:19) Wɔfeɔ nɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔkɛjie Yehowa yi yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ani wɔnyɛŋ wɔwo ehiɛ nyam hu kɛtsɔ wɔgbeei anɔ ni wɔɔhole—kɛ eŋɔɔ loo eŋɔɔɔ—yɛ yijiemɔ lalai ni jɛ tsuiŋ lɛ amli?—Hebribii 13:15.

14. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsɔ hiɛ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ wɔha nii ni wɔkaseɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ?

14 Wɔkɛ yijiemɔ bahaa Nyɔŋmɔ hu kɛji akɛ wɔha sane hetoo yɛ wɔkpeei lɛ fãi ni biɔ ni wɔkɛ wɔhe awo mli lɛ ashishi. Enɛ biɔ hesaamɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli saji ni mli kwɔlɔ lɛ anɔ jwɛŋmɔ heɔ be. Bɔfo Paulo, ni kaseɔ Ŋmalɛi lɛ waa lɛ yɔse enɛ. Eŋma akɛ: “Oo, bɔ ni Nyɔŋmɔ nifalɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha nɛ!” (Romabii 11:33) Weku yitsei, ehe miihia ni nyɛye nyɛbua mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ koni amɛpɛi Nyɔŋmɔ nilee ni ájie lɛ kpo yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ mli. Nyɛkɛ be ko amaa shi yɛ weku Biblia kasemɔ be lɛ mli ni nyɛkɛtsɔɔ saji otii ni mli wawai lɛ amli, ni nyɛye nyɛbua nyɛweku lɛ koni amɛsaa amɛhe kɛha kpeei.

15. Mɛɛ ŋaawoo baanyɛ aye abua mɔ ko koni enyɛ eha sanebimɔi ahetoo yɛ kpeei ashishi?

15 Kɛji akɛ obaasumɔ ni ofɔ saji ahetoo hamɔ yɛ kpeei ashishi lɛ, mɛni hewɔ otsɔɔɔ hiɛ osaaa ohe kɛhaaa nɔ ni osumɔɔ ni owie lɛ? Ehe ehiaaa wiemɔ babaoo. Hiɛ baasɔ Biblia mli ŋmalɛ ni akɛ hekɛnɔfɔɔ kaneɔ lɛ jogbaŋŋ aloo wiemɔi fioo ko ni ahala amɛ jogbaŋŋ ni ajɛɔ tsuiŋ awieɔ lɛ. Shiɛlɔi komɛi kɛɔ mɔ ni kwɛɔ nikasemɔ lɛ nɔ lɛ akɛ eshi klɛŋklɛŋ hetoo ni kɔɔ kuku pɔtɛɛ ko he lɛ eha amɛ, koni hegbɛ ni amɛaaná ni amɛkɛjie amɛhemɔkɛyeli kpo lɛ akaŋmɛɛ amɛ.

Mɔ ni Leee Nii lɛ Batsɔɔ Nilelɔ

16, 17. Mɛɛ ŋaawoo onukpa ko kɛha asafoŋ sɔɔlɔ ko, ni mɛni hewɔ sɛɛnamɔ ba he lɛ?

16 Afɔɔ wɔ kaimɔ yɛ Yehowa Odasefoi akpeei ashishi akɛ wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi. Nakai feemɔ haa mɔ mii shɛɔ ehe. Eyeɔ ebuaa wɔ hu ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ nilee mli, wɔjajeɔ wɔsubaŋi ni ehiii lɛ, wɔdamɔɔ kaai anaa yɛ omanyeyeli mli, ehaa wɔŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ mumɔŋ kɛji akɛ wɔkɔ gbɛ ni ejaaa.—Lala19:8.

17 Onukpai ni yɔɔ niiashikpamɔ efee klalo akɛ amɛkɛ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ wɔhiamɔ nii ahe diɛŋtsɛ baaha. Nɔ ni he hiaa ni wɔfee pɛ ji ni ‘wɔgbala kɛje kpo’ kɛtsɔ amɛŋaawoo ni damɔ Biblia nɔ lɛ ni wɔɔtao lɛ nɔ. (Abɛi 20:5) Gbi ko lɛ oblanyo asafoŋ sɔɔlɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ bi onukpa ko ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni eeefee ni ehe aba sɛɛnamɔ babaoo kɛha asafo lɛ he. Onukpa ni le oblanyo lɛ jogbaŋŋ lɛ gbele e-Biblia lɛ kɛtee 1 Timoteo 3:3, ni tsɔɔ akɛ esa akɛ hii ni ahala amɛ lɛ afee ‘hiɛshikalɔi’ lɛ. Ekɛ mlihilɛ tsɔɔ oblanyo lɛ gbɛ̀i anɔ ni eeetsɔ ejie hiɛshikamɔ kpo yɛ bɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli. Ani nyɛmi nuu oblanyo lɛ mli fu yɛ ŋaawoo ni yɔɔ faŋŋ ni enine shɛ nɔ lɛ he? Dabi kwraa! Etsɔɔ mli akɛ: “Onukpa lɛ kɛ Biblia lɛ tsu nii, no hewɔ lɛ miyoo akɛ ŋaawoo lɛ miiba kɛmiijɛ Yehowa ŋɔɔ.” Asafoŋ sɔɔlɔ lɛ kɛ shidaa tsu ŋaawoo lɛ he nii, ni eeya ehiɛ jogbaŋŋ.

18. (a) Mɛni ye bua oblayoo Kristofonyo ko ni enyɛ edamɔ kaa naa beni eyaa skul lɛ? (b) Mɛɛ Biblia mli ŋmalɛi okaiɔ beni okɛ kaa ekpe lɛ?

18 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hu baanyɛ aye abua oblahii kɛ oblayei bibii lɛ ni amɛjo “oblahiiaŋ sɛɛdii lɛ . . . naa foi.” (2 Timoteo 2:22) Yehowa Odasefonyo oblayoo ko ni gbe nɔtsamɔ skul naa nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ nyɛ edamɔ kaa naa yɛ afii ni ekɛtee skul lɛ fɛɛ mli kɛtsɔ Biblia mli ŋmalɛi komɛi ni ejwɛŋ nɔ ni ekɛtsu nii lɛ hewɔ. Efɔɔ ŋaawoo ni áŋma afɔ̃ shi yɛ Abɛi 13:20 akɛ: “Mɔ ni kɛ nilelɔi nyiɛɔ lɛ, eeetsɔ nilelɔ” lɛ he susumɔ. No hewɔ lɛ, ekwɛ jogbaŋŋ koni ekɛ mɛi ni hiɛ sɔɔ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai waa lɛ pɛ abɔ naanyo. Esusu akɛ: “Mihiii fe mɛi krokomɛi. Kɛji akɛ mikɛ mihe yabɔ gbɔmɛi ni ejaaa lɛ ahe lɛ, ebaaba lɛ akɛ masumɔ ni masa minanemɛi lɛ ahiɛ, ni no kɛ mi baawo haomɔ mli.” Paulo ŋaawoo ni aŋma afɔ̃ shi yɛ 2 Timoteo 1:8 lɛ hu ye ebua lɛ. Eŋma akɛ: “Ohiɛ akagbo yɛ wɔ-Nuntsɔ lɛ he odaseyeli lɛ he . . . , shi moŋ okɛ sanekpakpa lɛ ahiɛ amanehulu mli.” Yɛ nakai ŋaawoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, be fɛɛ be ni hegbɛ aaaba lɛ, ekɛ ekãa gbaa ehemɔkɛyelii ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he sane etsɔɔ eklasbii lɛ. Be fɛɛ be ni akɛ nitsumɔ ko aaawo edɛŋ akɛ ekɛ amaniɛbɔɔ ko afɔ̃ eklasbii lɛ ahiɛ lɛ, ehalaa wiemɔ ni haa enáa hegbɛ koni eye Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase yɛ ŋaa mli.

19. Mɛni hewɔ oblanyo ko nyɛɛɛ adamɔ je nɛŋ nɔnyɛɛi lɛ anaa lɛ, shi mɛni ha ená mumɔŋ hewalɛ?

19 Kɛji akɛ eeeba akɛ wɔɔkpalaŋ kɛaajɛ “jalɔi atempɔŋ” lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔjaje wɔgbɛ̀i. (Abɛi 4:18) Oblanyo ko ni yɔɔ Afrika lɛ kase enɛ klɛŋklɛŋ kwraa. Beni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko ba eŋɔɔ lɛ, ekpɛlɛ Biblia lɛ kasemɔ nɔ. Emii shɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ he, shi etsɛɛɛ ni ekɛ ehe yawo naanyobɔɔ fɔŋ mli yɛ skul. Beni be shwieɔ mli lɛ, ekpalaŋ kɛyabote jeŋba shara shihilɛ mli. Ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Mihenilee bɔi mi piŋmɔ, ni mikpa kpeeiyaa.” Sɛɛ mli lɛ, eje kpeeiyaa shishi ekoŋŋ. Oblanyo lɛ jie teemɔŋ sane nɛɛ kpo akɛ: “Mikpa shi mina akɛ, nɔ titri ni kɛ enɛɛmɛi fɛɛ ba ji akɛ mumɔŋ hɔmɔ miiye mi. Mikaseee nii yɛ teemɔŋ. No hewɔ ni minyɛɛɛ madamɔ kaa naa lɛ. Kɛkɛ ni mije Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ kanemɔ shishi. Fiofio ni mikɛná mumɔŋ hewalɛ ekoŋŋ ni mijaje mishihilɛ gbɛ. Enɛ fee odaseyeli kpakpa kɛha mɛi ni yoo tsakemɔi ni mifee lɛ. Ábaptisi mi, ni amrɔ nɛɛ mimii eshɛ mihe.” Mɛni ha oblanyo nɛɛ ná hewalɛ koni ekɛye eheloo naa gbɔjɔmɔi lɛ anɔ kunim lɛ? Enine shɛ emumɔŋ hewalɛ nɔ ekoŋŋ kɛtsɔ daa teemɔŋ Biblia kasemɔ nɔ.

20. Te oblanyo loo oblayoo aaafee tɛŋŋ enyɛ edamɔ Satan tutuamɔi anaa lɛ?

20 Oblahii kɛ oblayei Kristofoi, aatutua nyɛ ŋmɛnɛ! Kɛji akɛ nyɛaanyɛ nyɛdamɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa lɛ, no lɛ esa akɛ nyɛye mumɔŋ niyenii daa. Lalatsɛ lɛ, ni eka shi faŋŋ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji oblanyo lɛ nu enɛ shishi. Eda Yehowa shi akɛ ekɛ e-Wiemɔ lɛ eha, koni ‘oblanyo anyɛ aha egbɛ lɛ he atse.’—Lala 119:9.

He Fɛɛ He ni Nyɔŋmɔ Nyiɛɔ Wɔhiɛ Kɛyaa lɛ, Wɔbaanyiɛ Esɛɛ

21, 22. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ anɔkwale lɛ gbɛ lɛ wa tsɔ lɛ?

21 Yehowa nyiɛ Israel maŋ lɛ hiɛ kɛjɛ Mizraim kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ adesa susumɔ naa lɛ, ekolɛ gbɛ ni ehala lɛ baanyɛ afee gbɛ ni he ehiaaa ni enɔ nyiɛmɔ wa. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeehala gbɛ ni eka shi faŋŋ akɛ eyɔɔ mlɛo, ni yaa tɛ̃ɛ kɛyaa Mediteranea Ŋshɔ lɛ naa lɛ, Yehowa nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ kɛtsɔ shia ŋa gbɛ ni enɔ nyiɛmɔ wa lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, eji mlihilɛ gbɛ diɛŋtsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ ekɛɛɛ moŋ, shi kulɛ ŋshɔnaa gbɛ lɛ baaha Israelbii lɛ ayatsɔ Filistibii ni he tsɛ̃ɔ amɛ lɛ ashikpɔŋ nɔ. Gbɛ kroko ni Yehowa hala lɛ baa ewebii lɛ ayi kɛjɛ ta ni amɛkɛ Filistibii lɛ aaawu mra tsɔ lɛ mli.

22 Nakai nɔŋŋ hu gbɛ ni Yehowa nyiɛɔ wɔhiɛ kɛtsɔɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ afee tamɔ gbɛ ni enɔ nyiɛmɔ wa yɛ bei komɛi amli. Áto Kristofoi anitsumɔi ahe gbɛjianɔ otsi muu fɛɛ aha wɔ, ni asafoŋ kpeei, teemɔŋ nikasemɔ, kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fata he. Gbɛ̀i krokomɛi baanyɛ afee tamɔ nɔ ni yɔɔ mlɛo. Shi kɛji akɛ wɔnyiɛ Nyɔŋmɔ hiɛnyiɛmɔ sɛɛ lɛ, no pɛ dani wɔbaashɛ wɔ yaahe ní wɔtsuɔ he nii waa koni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔboa famɔ ní he hiaa, ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ toi ni wɔhi “tempɔŋ ni kã shi faŋŋ” lɛ nɔ kɛya naanɔ!—Lala 27:11.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ákɛ wɔya Kristofoi akpeei daa lɛ?

Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee koni amɛkɛye amɛbua amɛbii ni amɛbo sane toi yɛ kpeei ashishi?

Ní aaafee sane toibolɔ kpakpa lɛ tsɔɔ mɛni?

Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔwie yɛ kpeei ashishi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]

Kristofoi akpeei ní wɔyaa lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni ehaa Yehowa gbi lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔ mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Gbɛ̀i srɔtoi yɛ ní atsɔɔ nɔ ajieɔ Yehowa yi yɛ Kristofoi akpeei ashishi