Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kristofoi Ahiɛnɔkamɔ ni Akɛ Mɛi Gbaa He Sane yɛ Senegal

Kristofoi Ahiɛnɔkamɔ ni Akɛ Mɛi Gbaa He Sane yɛ Senegal

Wɔji Mɛi ni Yɔɔ Hemɔkɛyeli

Kristofoi Ahiɛnɔkamɔ ni Akɛ Mɛi Gbaa He Sane yɛ Senegal

LOO ebafee niyenii ni ayeɔ fe fɛɛ kɛjɛ blema beaŋ tɔŋŋ. Gbɔmɛi kɛ afii akpei babaoo ni eho nɛ lɛ eshá loo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋshɔi, kpaakpoi kɛ faai amli. Yesu Kristo bɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ji wolɛi yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ naa. Shi kɛlɛ, kɛha amɛ lɛ Yesu to loo shamɔ kroko ko kwraa shishi eha amɛ. Enɛ ji mumɔŋ loo shamɔ ni kɛ sɛɛnamɔ baaba abaha wolɛi lɛ kɛ loo lɛ fɛɛ!

Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ wolɛɛnyo Petro akɛ: “Kɛjɛ be nɛɛ nɔ kɛyaa nɛɛ oooshá gbɔmɛi.” (Luka 5:10) Aatsu loo shamɔ ni tamɔ nɛkɛ he nii ŋmɛnɛ yɛ shikpɔji ni fe 230 nɔ, ni Senegal fata he. (Mateo 24:14) Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “gbɔmɛi ahe wolɛi” ni yɔɔ biɛ lɛ kɛ ekãa gbaa mɛi krokomɛi Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ he sane.—Mateo 4:19.

Senegal kã Afrika anaigbɛ naagbeehe lɛ tɔŋŋ. Ejwere shi kɛjɛ hei ni shia ŋa yɔɔ ni kɛ Sahara lɛ jeɔ husu yɛ kooyigbɛ kɛyashi Casamance kooi ni efee frɔ̃nɔɔ ni yɔɔ wuoyigbɛ maŋ lɛ mli lɛ mli. Senegal ji shikpɔŋ ko ni shia ŋa ni nɔ egbi kɛ agbɛnɛ kɔɔyɔɔ ni yɔɔ ŋanii, ni ji Atlantik kɔɔyɔɔ ni ŋɔɔ ni tswaa bɛlɛoo lɛ ebaloo lɛ. Biɛ ji he ni gbɔmɛi ni fa fe akpekpei nɛɛhu yɔɔ. Ale mɛi ni yɔɔ Senegal lɛ yɛ gbɔfeemɔ su ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Amɛteŋ mɛi pii tsɛɛɛ amɛhe Kristofoi. Amɛteŋ mɛi babaoo ji tookwɛlɔi, ni amɛteŋ mɛi komɛi ji tsinai, yomai, kɛ tooi akwɛlɔi. Okwaafoi ní dũɔ ŋkatiɛ, odonti, kɛ omɔ hu yɛ jɛmɛ. Hɛɛ, wolɛi ni kɛ yaai ni mli eyi obɔ kɛ looi baa kɛjɛɔ Atlantik Ŋshɔ lɛ kɛ nui wuji srɔtoi krokomɛi ni jwere shi kɛbɔle maŋ lɛ mli lɛ hu yɛ jɛmɛ. Wuoyaa nitsumɔhe lɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ Senegal shika gbɛjianɔtoo mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, maŋ lɛ niyenii ni ehe gbɛi waa ji ceebu jën, niyenii ni ŋɔɔ ni akɛ omɔ, loo, kɛ yeli baai hooɔ.

“Gbɔmɛi Ahe Wolɛi”

Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 863 ni yɔɔ ekãa yɔɔ Senegal. Aje mumɔŋ wuoyaa nitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 1950 shishijee mli yɛ biɛ. Agbele Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine lɛ naa yɛ Dakar, ni ji maŋ wulu lɛ mli yɛ afi 1965. Mfonirifeemɔŋ “wolɛi” ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi je shishi amɛbɔi baa kɛjɛ maji babaoo ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ mli. Aje “wuoyaa” nitsumɔ lɛ shishi, ni Kristofoi ahiɛnɔkamɔ ni akɛ mɛi gbaa he sane yɛ Senegal lɛ tee hiɛ fiofio. Yɛ naagbee lɛ, ama nitsumɔhe nine hee yɛ Almadies, yɛ Dakar maŋ lɛ klotia, ni ajɔɔ nɔ aha Yehowa yɛ June 1999 lɛ. Mɛɛ miishɛɛ namɔ be eji nɛkɛ!

Anɔkwale lɛ ni Aaakpɛlɛ nɔ lɛ He Kaa

Ayaa gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ aŋɔɔ be fɛɛ be, ni amɛteŋ mɛi komɛi ekpɛlɛ shɛɛ sane ni kɔɔ hiɛnɔkamɔ ni anaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo bɛ Biblia lɛ mli nilee ko moŋ, shi amɛná he miishɛɛ akɛ amɛaakase akɛ etsɛŋ ni shiwoi ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha blema gbalɔi anɔkwafoi lɛ baaba mli.

Bei pii lɛ ebiɔ ekãa koni anyɛ akɔ shidaamɔ ko ni yɔɔ shiŋŋ kɛha Kristofoi ashishitoo mlai lɛ, titri lɛ yɛ be mli ni weku mli blema saji kɛ kusumii fata he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ he woɔ yei pii kɛ shihilɛ mli waa yɛ Senegal. Susumɔ nuu ko ni yɔɔ ŋamɛi enyɔ lɛ he beni eje shishi ebɔi Biblia lɛ kasemɔ he okwɛ. Ani ebaaná ekãa koni ekɛ kpɛlɛ Kristofoi anɔkwale lɛ nɔ ni ekɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii lɛ akpã gbee akɛ efee wu ni yɔɔ ŋa kome pɛ? (1 Timoteo 3:2) Ni ani ebaaha eblahiiaŋ ŋa lɛ, yoo ni ekɛlɛ bote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ lɛ ahi shi? Nakai ji bɔ ni efee, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ onukpa ni yɔɔ ekãa yɛ asafoi ni dara waa ni yɔɔ Dakar lɛ ateŋ ekome mli. Eklɛŋklɛŋ ŋa lɛ hu ebakpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ kɛ ebii 12 lɛ fɛɛ, amɛteŋ 10 ji bii ni ekɛ eklɛŋklɛŋ ŋa lɛ fɔ́, ni ekɛ etsutsu ŋa ni ji enyɔ lɛ fɔ́ bii 2.

Nanetɔtɔmɔ nɔ̃ kroko kɛha Kristofoi ahiɛnɔkamɔ lɛ nɔkpɛlɛmɔ baanyɛ afee woloŋ ni ale. Ani enɛ tsɔɔ akɛ mɔ ni leee woloŋ lɛ nyɛŋ akpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni etsu he nii? Dabi kwraa. Susumɔ Marie nɔkwɛmɔnɔ lɛ he, mɔ ni ji nyɛ ko ni tsuɔ nii waa ni yɔɔ bii bibii kpaanyɔ lɛ he okwɛ. Ena bɔ ni ehe hiaa ni ekɛ ebii bibii lɛ aaasusu Biblia mli wiemɔ ko he daa gbi dani amɛshi kɛya skul dani lɛ hu eya nitsumɔ. Shi te eeefee tɛŋŋ efee enɛ, akɛni ele nikanemɔ lɛ? Daa leebi maŋkpa lɛ, ekɔɔ Ŋmalɛi lɛ Amli ni Wɔɔkwɛ Daa wolo bibioo lɛ, ni eyadamɔɔ gbɛ ko ni shia babaoo yɔɔ nɔ ni kã eshia lɛ hiɛ lɛ nɔ. Be mli ni mɛi lɛ hoɔ lɛ, ebiɔ amɛ kɛji amɛbaanyɛ amɛkane. Kɛji ena mɔ ko ni baanyɛ akane lɛ, ekɛ wolo bibioo lɛ haa lɛ ni ekɛɔ kɛ ekãa akɛ: “Milé nikanemɔ, no hewɔ lɛ ofainɛ ani obaanyɛ okane nɛkɛ fã nɛɛ ohã mi ŋmɛnɛ?” Eboɔ nikanemɔ lɛ toi jogbaŋŋ. No sɛɛ lɛ, edaa gbɛ nyiɛlɔ lɛ shi ni ekɛ oyaiyeli boteɔ eshia lɛ mli koni ekɛ ebii lɛ asusu sane lɛ he yɛ miishɛɛ gbɛ nɔ dani amɛshi kɛya skul!

Gbɔmɛi ni Jɛ Shihilɛi Srɔtoi Fɛɛ Amli Kpɛlɛ Nɔ

Yɛ Senegal lɛ, anyɛɔ anaa gbɔmɛi ni tara gbɛjegbɛi ahe amɛmiihɔɔ loo, yeli baai, aloo aduawai yɛ jaji anɔ loo amɛta onyai tso wulu ko shishi amɛmiinu ataya, ni tamɔ baa ŋmɔŋ tii. Akɛni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaawie sanekpakpa lɛ he amɛtsɔɔ mɛi fɛɛ ni amɛkɛ baakpe lɛ hewɔ lɛ, nyɛmimɛi hii enyɔ komɛi kɛ nuu ko ni eje kpa ni miiba nii yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ lɛ wie. Beni amɛŋa lɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛɛ akɛ: “Mɛi babaoo haa bo shika shi amɛdamɔɔɔ shi ni amɛkɛ bo agba sane. Wɔ lɛ wɔba ni wɔkɛ bo abawie nɔ ko ni he hiaa ni kɔɔ owɔsɛɛ shihilɛ he.” Efee nibalɔ lɛ naakpɛɛ. Nyɛmimɛi lɛ tsa nɔ akɛ: “Wɔbaasumɔ ni wɔbi bo sane ko. Mɛni hewɔ osusuɔ akɛ nɔnaa efa babaoo yɛ je lɛŋ nakai lɛ?” Nibalɔ lɛ ha hetoo akɛ: “Eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.”

Nyɛmimɛi lɛ kɛlɛ susu nii ahe agbɛnɛ kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni amɛgbala Kpojiemɔ 21:4 lɛ mli. Nɛkɛ hiɛnɔkamɔ shɛɛ sane nɛɛ sa nibalɔ lɛ tsui he waa, kɛ anɔkwale ni eji akɛ mɔ ko yɛ ehe miishɛɛ kpele akɛ ewa edamɔ shi ni ekɛlɛ asusu Biblia lɛ he lɛ hewɔ. Yaafonui yi ehiŋmɛii amli. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeebi ni aha lɛ shika lɛ, ekpa nyɛmimɛi lɛ fai koni amɛŋɔ shika ni ehiɛ ni ená kɛjɛ enibaa lɛ mli lɛ fɛɛ! Efee veveeve aahu akɛ enɛ gbala mɔ fɛɛ mɔ ni hoɔ lɛ jwɛŋmɔ. Ekpakpa ko dani nyɛmimɛi lɛ nyɛ amɛkɔne eyiŋ koni ehiɛ shika lɛ. Yɛ naagbee lɛ ekpɛlɛ nɔ, shi ema nɔ mi akɛ amɛba sara lɛ ekoŋŋ.

Univɛsiti agbo ni yɔɔ Dakar lɛ hu kɛ eko miifata looshamɔ lɛ he yɛ mumɔŋ yaa ni akɛshaa loo lɛ mli. Tsofafeemɔ he nikaselɔ ko ni gbɛi ji Jean-Louis je shishi ebɔi Biblia lɛ kasemɔ yɛ jɛmɛ. Ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ oya, ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa, ni abaptisi lɛ. Eshwelɛ ji akɛ esɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli, shi enáa tsofa he nii ni ekaseɔ lɛ hu he miishɛɛ waa. Yɛ kpaŋmɔ ko ni ekɛ emaŋ lɛ ekpaŋ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ egbe enikasemɔ lɛ naa. Ni kɛlɛ, eje shishi ebɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ. Be ni enine shɛ eyijiemɔ wolo nɔ akɛ mɔ ni he esa akɛ tsofafeelɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, afɔ̃ lɛ nine koni ebasɔmɔ yɛ Betel shia agbo ko mli yɛ Afrika akɛ weku lɛ datrɛfonyo. Oblanyo fioo ko ni atee eŋɔɔ yɛ Dakar University lɛ hu kɛ Betel weku lɛ miisɔmɔ yɛ emaŋ lɛ mli.

Mumɔŋ wuoyaa nitsumɔ yɛ Senegal lɛ ji nɔ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli lɛɛlɛŋ. Hiɛ sɔɔ Yehowa Odasefoi a-Biblia kasemɔ woji lɛ waa, ni amrɔ nɛɛ aakala yɛ Wolof wiemɔ lɛ mli. Sanekpakpa lɛ ni amɛnuɔ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ ewo gbɔmɛi ni hiɛ tsui ni ja lɛ hewalɛ koni amɛkɛ miishɛɛ akpɛlɛ nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ kɛtsɔ Yehowa jɔɔmɔ nɔ lɛ abaamɔ mfonirifeemɔŋ loo babaoo, be mli ni Senegal “gbɔmɛi ahe wolɛi” ni yɔɔ ekãa lɛ yaa nɔ amɛkɛ mɛi gbaa Kristofoi ahiɛnɔkamɔ kɛ hemɔkɛyeli lɛ he sane lɛ, ni amɛwoɔ amɛ hewalɛ hu lɛ.

[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

SENEGAL

[Mfoniri]

Kristofoi ahiɛnɔkamɔ ni akɛ mɛi gbaa he sane yɛ Senegal

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.