Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Oo Nyɔŋmɔ, Tsu Ola lɛ Kɛba’

‘Oo Nyɔŋmɔ, Tsu Ola lɛ Kɛba’

‘Oo Nyɔŋmɔ, Tsu Ola lɛ Kɛba’

“Ha ola lɛ kɛ onɔkwale lɛ aba, ni amɛbatsɔɔ mi gbɛ.”—LALA 43:3.

1. Mɛɛ gbɛ Yehowa tsɔɔ nɔ ejieɔ eyiŋtoi akpo?

YEHOWA susuɔ mɔ he waa yɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ehaa etsuji leɔ eyiŋtoi lɛ hewɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeejie anɔkwale lɛ fɛɛ kpo shikome yɛ la kpɛmɔ shikome ni shwilaa mɔ lɛ mli lɛ, ehaa wɔnuɔ nibii ashishi fiofio. Abaanyɛ akɛ wɔ gbɛfaa yɛ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ ato nyiɛmɔ ni gbɛfalɔ ko jeɔ shishi kɛtsɔɔ gbɛ kakadaŋŋ ko nɔ lɛ he. Ejeɔ shishi leebi maŋkpa ni enaaa nibii babaoo tsɔ. Beni hulu lɛ teɔ shi blɛoo kɛyaa ŋwɛi fiofio lɛ, gbɛfalɔ lɛ nyɛɔ enaa nibii fioo komɛi ni ebɔle ehe lɛ. Enaa nɔ ni eshwɛ lɛ kusuu. Shi beni hulu lɛ teɔ shi kɛyaa ŋwɛi lɛ, enyɛɔ enaa nii kɛyaa shɔŋŋ. Nakai eji yɛ mumɔŋ la ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ gbɛfaŋ. Eŋmɛɔ wɔ gbɛ koni wɔyoo nibii fioo yɛ be kome mli. Nyɔŋmɔ Bi, Yesu Kristo kɛ mumɔŋ shishinamɔ ha yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni Yehowa ha ewebii nu saji ashishi yɛ blema bei lɛ amli kɛ bɔ ni efeɔ nakai ŋmɛnɛ lɛ he.

2. Mɛɛ gbɛ Yehowa tsɔ nɔ ekɛ sane shishinumɔ ha yɛ be ni tsɔ Kristofoi abei lɛ hiɛ lɛ amli?

2 Ebaanyɛ efee akɛ mɛi ni ŋma Lala 43 lɛ ji Korabii lɛ. Ákɛ Levibii lɛ, amɛná hegbɛ akɛ amɛaatsɔɔ gbɔmɛi lɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ. (Maleaki 2:7) Shi kɛlɛ, Yehowa ji amɛ-Tsɔɔlɔ Kpele, ni lɛ gbɛ amɛkwɛɔ akɛ nilee fɛɛ Jɛɛhe. (Yesaia 30:20) Lalafolɔ lɛ sɔle akɛ: “[Oo Nyɔŋmɔ,] . . ha ola kɛ onɔkwale lɛ aba, ni amɛbatsɔɔ mi gbɛ.” (Lala 43:1, 3) Bei abɔ ni Israelbii lɛ yeɔ lɛ anɔkwa lɛ, Yehowa tsɔɔ amɛ egbɛ̀i lɛ. Afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ la kɛ anɔkwale ko ni sa kadimɔ waa duro amɛ. Nyɔŋmɔ fee nakai beni etsu e-Bi lɛ kɛba shikpɔŋ nɔ lɛ.

3. Yesu tsɔɔmɔ lɛ ka Yudafoi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Ákɛ gbɔmɔ ni ji Yesu Kristo lɛ, Nyɔŋmɔ Bi lɛ ji “je lɛ mli la lɛ.” (Yohane 8:12) Etsɔɔ gbɔmɛi lɛ “nii pii yɛ abɛbuai amli”—nibii heei. (Marko 4:2) Ekɛɛ Pontio Pilato akɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ.” (Yohane 18:36) Eji susumɔ hee kɛha Romanyo, ni yɛ anɔkwale mli lɛ nakai eji kɛha Yudafoi maŋhedɔlɔi lɛ, ejaakɛ amɛsusu akɛ Mesia lɛ baaba Roma Maŋtsɛyeli lɛ shi koni esaa ekɛ Israel aba etsutsu anunyam mli. Yesu miikpɛ la ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, shi ewiemɔi lɛ eŋɔɔɔ Yudafoi anɔyelɔi, ni ‘sumɔɔ gbɔmɛi ahiɛnyam fe Nyɔŋmɔ nɔ’ lɛ anaa. (Yohane 12:42, 43) Gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi pii hala akɛ amɛkɛ amɛhe aaakpɛtɛ amɛ adesai ablemasaji lɛ ahe moŋ fe ni amɛaakpɛlɛ mumɔŋ la kɛ anɔkwale ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ nɔ.—Lala 43:3; Mateo 13:15.

4. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu kaselɔi lɛ ashishinumɔ baaya nɔ afá kɛya hiɛ?

4 Kɛlɛ, hii kɛ yei fioo ko ni yɔɔ tsuijurɔ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ anɔkwale ni Yesu tsɔɔ lɛ nɔ. Amɛshwere kɛtee hiɛ yɛ amɛshishinumɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe lɛ mli. Shi beni amɛ-Tsɔɔlɔ lɛ wala yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ naagbee bɛŋkɛɔ lɛ, no mli lɛ amɛyɛ babaoo ni amɛbaakase. Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Miyɛ nii pii lolo ni makɛɛ nyɛ; shi nyɛnyɛŋ mli nyɛmɔ amrɔ nɛɛ.” (Yohane 16:12) Hɛɛ, kaselɔi lɛ baaya nɔ amɛdara yɛ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ he shishinumɔ mli.

La lɛ Miikpɛ Kɛmiiya Hiɛ

5. Mɛɛ sanebimɔ te shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, ni namɛi gbɛnaa nii kã amɛnɔ akɛ amɛha sane lɛ hetoo?

5 Yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, la ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ tee nɔ ekpɛ waa fe bei fɛɛ. Yehowa jie lɛ kpo yɛ ninaa ko ni ekɛha Petro lɛ mli akɛ, Jeŋmajiaŋbii ni efoko ketia lɛ baanyɛ atsɔmɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi agbɛnɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:9-17) Sane kpojiemɔ nɛ! Ni kɛlɛ, sanebimɔ ko te shi yɛ sɛɛ mli akɛ: Ani Yehowa bi ni afolɔ Jeŋmajiaŋbii nɛɛ ketia beni amɛ́batsɔmɔ Kristofoi lɛ sɛɛ? Ahaaa nakai sanebimɔ lɛ hetoo yɛ ninaa lɛ mli, ni sane lɛ batsɔ sane ni Kristofoi je he ŋwane waa yɛ amɛteŋ. Esa akɛ ana naa, kɛ jeee nakai lɛ ebaanyɛ efite amɛ ekomefeemɔ ni jara wa waa lɛ. No hewɔ lɛ, “bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ babua amɛhe naa, koni amɛtao nɛkɛ sane nɛɛ mli” yɛ Yerusalem.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:1, 2, 6.

6. Mɛɛ nifeemɔ gbɛ bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ tsɔ nɔ beni amɛsusu ketiafoo he sane lɛ he lɛ?

6 Te mɛi ni yɔɔ nakai kpee lɛ shishi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛle nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha Jeŋmajiaŋbii ni heɔ yeɔ lɛ? Yehowa tsuuu ŋwɛibɔfo ko kɛbaaa koni ebakwɛ nakai saji ahe susumɔ lɛ nɔ, ni ekɛ ninaa ko hu edurooo mɛi ni amɛnaa ebakpe shi lɛ. Ni kɛlɛ, ashiii bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ efolo ni amɛbɛ gbɛtsɔɔmɔ. Amɛsusu odaseyelii ni jɛ Yudafoi Kristofoi komɛi ni amɛ́na bɔ ni Nyɔŋmɔ eje shishi ekɛ jeŋmaji lɛ amli bii lɛ yeɔ haa, ni efɔse emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eshwie Jeŋmajiaŋbii ni amɛfoko ketia lɛ anɔ lɛ aŋɔɔ lɛ he. Amɛtao Ŋmalɛi lɛ hu mli kɛha gbɛtsɔɔmɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, kaselɔ Yakobo tsɔɔ sane ko ni damɔ ŋmalɛ ko ni kɛ shishinumɔ haa lɛ nɔ lɛ mli etsɔɔ amɛ. Beni amɛsusuɔ odaseyeli lɛ he lɛ, Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii bafee faŋŋ. Esaaa akɛ afolɔɔ mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ ateŋ lɛ ketia dani amɛná Yehowa nɔkpɛlɛmɔ mli ŋɔɔmɔ. Bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ fiteee be ko kwraa yɛ yiŋkpɛɛ nɛɛ aŋmalamɔ mli koni ekudɔ nanemɛi Kristofoi lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:12-29; 16:4.

7. Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ji gbɔmɛi ni yaa amɛhiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi, ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ amɛ blematsɛmɛi lɛ ablemasaji lɛ ahe gbagbalii lɛ, Yudafoi Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo ná miishɛɛ waa beni amɛnine shɛ shishinumɔ hee ni yɔɔ naakpɛɛ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha jeŋmajiaŋbii lɛ ahe, eyɛ mli akɛ enɔkpɛlɛmɔ biɔ tsakemɔ yɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ Jeŋmajiaŋbii fɛɛ he lɛ nɔ lɛ. Yehowa jɔɔ amɛ heshibaa mumɔ lɛ nɔ, ni “asafoi lɛ ná hewalɛ yɛ hemɔkɛyeli mli, ni amɛyi faa daa nɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 15:31; 16:5.

8. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ abaakpa la babaoo gbɛ beni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ eba naagbee lɛ sɛɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ enɛ he wɔbaasusu he?

8 Mumɔŋ la lɛ tee nɔ ekpɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ fɛɛ mli. Shi Yehowa ejieee eyiŋtoi lɛ amli saji lɛ fɛɛ kpo etsɔɔɔ mra be mli Kristofoi lɛ. Bɔfo Paulo kɛɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nanemɛi heyelilɔi lɛ akɛ: “Ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ ashwishwɛ mli wɔtsɔɔ wɔnaa nii tuutuu.” (1 Korintobii 13:12) Ashwishwɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ hiɛ kpɛlɛɛɛ jogbaŋŋ. No mli lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, mumɔŋ la lɛ shishinumɔ eyaaa shɔŋŋ. Yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ, la lɛ bafee kusuu fioo yɛ be ko mli, shi Ŋmalɛ mli nilee ebafa babaoo yɛ bei nɛɛ amli. (Daniel 12:4) Mɛɛ gbɛ Yehowa tsɔɔ nɔ ehaa ewebii nuɔ nibii ashishi ŋmɛnɛ? Ni kɛji akɛ elɛɛ shishinumɔ ni wɔyɔɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ ahe lɛ mli eha wɔ lɛ, te esa akɛ wɔhere nɔ wɔha tɛŋŋ?

La lɛ Miikpɛ Waa Kɛmiiya Hiɛ Fiofio

9. Mɛɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni atsɔɔ nɔ afeɔ Biblia mli nikasemɔ klɛŋklɛŋ Biblia Kaselɔi lɛ kɛtsu nii?

9 Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, klɛŋklɛŋ lakpɛmɔ lɛ diɛŋtsɛ je shishi epue yɛ afii ohai 19 lɛ gbo be mli beni Kristofoi hii kɛ yei akuu ko je Ŋmalɛi lɛ akasemɔ shishi kɛ hiɛdɔɔ lɛ. Amɛto Biblia lɛ kasemɔ he gbɛjianɔ ko ní anyɛɔ akɛtsuɔ nii. Mɔ ko biɔ sane; kɛkɛ lɛ kuu lɛ epɛi Ŋmalɛi ni kɔɔ he lɛ fɛɛ mli. Kɛji akɛ efee tamɔ akɛ Biblia mli kuku kome ko miite shi kɛmiiwo ekroko lɛ, nɛkɛ Kristofoi anɔkwafoi nɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛha enyɔ lɛ akpã gbee. Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ nakai gbii lɛ amli lɛ, Biblia Kaselɔi (taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ) tswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ afee amɛgbɛtsɔɔmɔ nɔ, shi jeee blemasaji loo gbɔmɛi atsɔɔmɔ. Beni amɛ́susu Ŋmalɛ mli odaseyelii ni yɔɔ lɛ fɛɛ he lɛ, amɛŋmalaa bɔ ni amɛmuɔ saji anaa amɛhaa lɛ amɛshwieɔ shi. Nɛkɛ gbɛ nɔ amɛtsɔ ni amɛha bɔ ni amɛnuɔ Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi pii ashishi amɛhaa lɛ mli bafee faŋŋ.

10. Mɛɛ woji ni yeɔ buaa Biblia lɛ kasemɔ Charles Taze Russell ŋmala?

10 Mɔ ni ale lɛ jogbaŋŋ yɛ Biblia Kaselɔi lɛ ateŋ ji Charles Taze Russell. Eŋmala Biblia kasemɔ he woji srɔtoi ekpaa ni yeɔ ebuaa ni egbɛi ji Studies in the Scriptures. Nyɛminuu Russell to eyiŋ akɛ ebaaŋma kpo ni ji kpawo, ni baatsɔɔ Biblia mli woji ni ji Ezekiel kɛ Kpojiemɔ lɛ amli. Ekɛɛ akɛ: “Be fɛɛ be ni mana samfee lɛ, maŋma Kpo ni ji Kpawo lɛ.” Shi ekɛfata he akɛ: “Kɛji akɛ Nuntsɔ lɛ kɛ samfee lɛ ha mɔ kroko lɛ, ebaanyɛ eŋma.”

11. Mɛɛ tsakpaa kã be kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe shishinumɔ ni wɔyɔɔ lɛ teŋ?

11 C. T. Russell wiemɔ nɛɛ feɔ sane ko ni he hiaa yɛ nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛaanu Biblia mli saji komɛi ashishi—ni ji be, lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Nyɛminuu Russell le akɛ enyɛŋ enyɛ la lɛ nɔ koni ekpɛ eshwie Kpojiemɔ wolo lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni gbɛfalɔ ko ni nyiɛ ni feɔ yeyeeye lɛ nyɛŋ atsɔ hulu lɛ yiŋ koni ete shi fe be ni áto aha lɛ lɛ.

Ajie lɛ Kpo—Shi yɛ Nyɔŋmɔ Be ni Sa Mli

12. (a) Mɛɛ be anuɔ Biblia gbalɛ shishi jogbaŋŋ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ akɛ nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛaanu Biblia gbalɛ shishi lɛ damɔ be ni Nyɔŋmɔ eto lɛ nɔ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

12 Tamɔ bɔ ni bɔfoi lɛ banu gbalɛi babaoo ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ shishi yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ pɛ mli lɛ, Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu nuɔ Biblia mli gbalɛ shishi fitsofitso kɛmɔɔ shi yɛ be ni eba mli pɛ sɛɛ. (Luka 24:15, 27; Bɔfoi lɛ Asaji 1:15-21; 4:26, 27) Kpojiemɔ ji gbalɛ wolo, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaanu shishi faŋŋ yɛ be mli ni saji ni etsɔɔ mli lɛ baa mli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kulɛ C. T. Russell nyɛŋ anu okadi kooloo ni tsuɔ tamɔ muneele ni atsĩ tã yɛ Kpojiemɔ 17:9-11 lɛ shishi jogbaŋŋ, ejaakɛ gbɛjianɔtoi ni kooloo lɛ damɔ shi kɛha, ni ji, Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ kɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ baaa shihilɛ mli po kɛyashi egbele sɛɛ da. *

13. Mɛni baa yɛ bei komɛi amli beni ákpɛ la áshwie Biblia mli saji komɛi anɔ lɛ?

13 Beni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ nu akɛ Jeŋmajiaŋbii ni amɛfoko ketia lɛ baanyɛ atsɔmɔ nanemɛi heyelilɔi lɛ, nakai tsakemɔ lɛ ha sanebimɔ ko ni kɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ afolɔ jeŋmajiaŋbii lɛ ketia lɛ he lɛ te shi. Enɛ tsirɛ bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ koni amɛku sɛɛ amɛsusu ketiafoo he sane lɛ fɛɛ he ekoŋŋ. Nakai nɔkwɛmɔnɔ lɛ ji anɔkwale ŋmɛnɛ hu. Yɛ bei komɛi amli lɛ la ni kpɛɔ kaŋkaŋ shwieɔ Biblia mli sane kome nɔ lɛ nyiɛɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ hiɛ koni amɛku sɛɛ amɛpɛi saji ni kɔɔ he lɛ amli ekoŋŋ, taakɛ nɔkwɛmɔnɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ mli lɛ.—Mateo 24:45.

14-16. Te tsakemɔ ni afee yɛ bɔ ni wɔsusuɔ mumɔŋ sɔlemɔtsu lɛ he wɔhaa lɛ mli lɛ sa bɔ ni wɔnuɔ Ezekiel yitsei 40 kɛyashi 48 lɛ shishi lɛ he eha tɛŋŋ?

14 Aŋma Ezekiel gbalɛ lɛ mlitsɔɔmɔ aha yɛ afi 1971 yɛ “The Nations Shall Know That I Am Jehovah”—How? wolo lɛ mli. Nakai wolo lɛ yitso ko tsɔɔ Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔtsu lɛ he lɛ mli kuku. (Ezekiel, yitsei 40-48) No mli lɛ nɔ ni agbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ ji bɔ ni Ezekiel ninaa ni kɔɔ sɔlemɔtsu lɛ he lɛ baaba mli aha yɛ jeŋ hee lɛ mli.—2 Petro 3:13.

15 Shi, saji enyɔ ni aŋmala yɛ December 1, 1972 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ sa shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Ezekiel ninaa lɛ he lɛ he. Amɛwie mumɔŋ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele ni bɔfo Paulo tsɔɔ mli yɛ Hebribii yitso 10 lɛ he. Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ mumɔŋ sɔlemɔtsu lɛ He Krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ mligbɛ kpo lɛ nɔ lɛ kɔɔ shihilɛ mli ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ yɔɔ yɛ be mli ni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ he. Beni aku sɛɛ asusu Ezekiel yitsei 40 kɛyashi 48 lɛ he ekoŋŋ yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, ayoo akɛ, bɔ ni mumɔŋ sɔlemɔtsu lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ sɔlemɔtsu lɛ ni Ezekiel na yɛ ninaa mli lɛ hu afee nɔ ni miitsu nii ŋmɛnɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Anaa osɔfoi ni miiya kɛmiiba yɛ sɔlemɔtsu lɛ kpo lɛ nɔ yɛ be mli ni amɛsɔmɔɔ akutsei ni jeee osɔfoi lɛ yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli. Eyɛ faŋŋ akɛ nɛkɛ osɔfoi nɛɛ damɔ shi kɛha “maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi,” ni ji Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ. (1 Petro 2:9) Shi kɛlɛ, amɛsɔmɔŋ yɛ sɔlemɔtsu lɛ shikpɔŋ nɔ kpoi lɛ anɔ yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli be lɛ fɛɛ mli. (Kpojiemɔ 20:4) Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baaya nɔ asɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ mumɔŋ sɔlemɔtsu lɛ He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ, ni ji “ŋwɛi diɛŋtsɛ” lɛ mli yɛ nakai be lɛ titri mli, kɛji akɛ jeee be lɛ fɛɛ po. (Hebribii 9:24) Akɛni anaa ni osɔfoi miiya kɛmiiba yɛ Ezekiel sɔlemɔtsu lɛ kpo lɛ nɔ hewɔ lɛ, esa akɛ nakai ninaa lɛ afee nɔ ni miiya nɔ ŋmɛnɛ, beni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi yɔɔ shikpɔŋ nɔ lolo lɛ. No hewɔ lɛ, wolo tɛtrɛɛ nɛɛ nɔ̃ ni akala ni ji March 1, 1999 nɔ̃ lɛ jie jwɛŋmɔ ni átsake mli kpo yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he. No hewɔ lɛ, atee nɔ akpɛ́ mumɔŋ la ashwie Ezekiel gbalɛ lɛ nɔ aahu kɛbashi afii ohai 20 lɛ naagbee.

Feemɔ Mɔ ni Sumɔɔ akɛ Ooofee Tsakemɔ yɛ Osusumɔ Mli

17. Mɛɛ tsakemɔi ofee yɛ bo diɛŋtsɛ osusumɔi amli kɛjɛ be mli ni obaná anɔkwale lɛ he nilee kɛbaa nɛɛ, ni amɛhe eba sɛɛnamɔ kɛha bo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ ená anɔkwale lɛ he nilee lɛ afee mɔ ni sumɔɔ akɛ ‘eŋɔɔ jwɛŋmɔ fɛɛ jwɛŋmɔ nom ehaa Kristo toiboo lɛ.’ (2 Korintobii 10:5) Jeee be fɛɛ be enɛ feɔ mlɛo, titri lɛ beni susumɔi eka gbɔmɛi amli kpɛŋŋ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dani oookase Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ, no mli ekolɛ okɛ oweku lɛ náa jamɔ gbii juji komɛi ayeli mli ŋɔɔmɔ. Shi beni oje Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ, obayoo akɛ nɛkɛ gbii juji nɛɛ ayeli jɛ wɔŋjamɔ mli diɛŋtsɛ. Shishijee lɛ, ekolɛ obaashashao shi akɛ okɛ nɔ ni okaseɔ lɛ aaatsu nii. Shi yɛ naagbee lɛ, suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ bafee nɔ ni mli wa fe jamɔ mli henumɔi lɛ, ni okpa ohe ni okɛwoɔ gbii juji ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ amli lɛ. Ani Yehowa ejɔɔko oyiŋkpɛɛ lɛ nɔ?—Okɛto Hebribii 11:25 he.

18. Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ beni ájale shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Biblia mli anɔkwale ko he lɛ mli faŋŋ aha wɔ lɛ?

18 Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ ni wɔfeɔ nii yɛ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ be fɛɛ be. (Yesaia 48:17, 18) No hewɔ lɛ, kɛ́ aha bɔ ni wɔsusuɔ Biblia mli sane ko he wɔhaa lɛ mli bafee faŋŋ lɛ, nyɛhaa wɔnyaa yɛ anɔkwale lɛ ni yaa hiɛ lɛ hewɔ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, ya ni ayaa nɔ ahaa wɔnuɔ nibii ashishi lɛ maa nɔ mi akɛ wɔnyiɛ gbɛ ni ja lɛ nɔ. No ji “jalɔi atempɔŋ” lɛ ni “tamɔ la ni kpɛɔ ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ” lɛ. (Abɛi 4:18) Eji anɔkwale akɛ, bianɛ lɛ wɔnaa Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he nibii komɛi “tuutuu.” Shi kɛji akɛ Nyɔŋmɔ be ni sa lɛ shɛ lɛ, wɔbaana anɔkwale lɛ yɛ efɛo lɛ fɛɛ mli, shi ja wɔha wɔnaji fee shiŋŋ yɛ “tempɔŋ lɛ” nɔ. Beni enɛ yaa nɔ lɛ, eba akɛ wɔmli aaafili wɔ yɛ anɔkwalei ni Yehowa eha amɛmli efee faŋŋ lɛ ahe, beni wɔmɛɔ koni wɔnu nɔ ni wɔnuko shishi jogbaŋŋ lolo lɛ ashishi lɛ.

19. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ anɔkwale lɛ?

19 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha la lɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ gbɛ ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ nɔ? Gbɛ kome ji kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ be fɛɛ be lɛ nɔ—daa gbi kɛ aaahi. Ani oonyiɛ Biblia kanemɔ he gbɛjianɔtoo ko sɛɛ daa? Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ hu kɛ mumɔŋ niyenii kpakpai babaoo haa wɔ koni wɔye. Agbɛnɛ hu susumɔ woji wuji, woji bibii, kɛ woji krokomɛi ni áfee aha wɔ koni amɛhe aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ lɛ ahe. Ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he amaniɛbɔɔ ni woɔ mɔ hewalɛ ni aŋmaa yɛ Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ mli lɛ hu?

20. Mɛɛ tsakpaa kã la lɛ kɛ anɔkwale ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ kɛ Kristofoi akpeei ashishi ni wɔyaa lɛ teŋ?

20 Hɛɛ, Yehowa eha sɔlemɔ ni jeɔ kpo yɛ Lala 43:3 lɛ hetoo yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Wɔkaneɔ yɛ nakai kuku lɛ naagbee akɛ: “Ni [ola kɛ onɔkwale lɛ] amɛkɛ mi aya ogɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ kɛ oshihilɛhei lɛ.” Ani okpaa Yehowa ni ooojá lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ asafo babaoo lɛ gbɛ? Mumɔŋ tsɔsemɔ ni akɛhaa yɛ wɔkpeei ashishi lɛ ji gbɛ ni he hiaa waa ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ saji ashishinumɔ haa ŋmɛnɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Kristofoi akpeei lɛ mli akwɔ? Wɔmiifɔ̃ bo nine koni okɛ sɔlemɔ asusu sane nɛɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 12 Yɛ C. T. Russell gbele sɛɛ lɛ, ato wolo ko ni baafee Studies in the Scriptures lɛ kpo ni ji kpawo lɛ he gbɛjianɔ koni akɛtsɔɔ Ezekiel kɛ Kpojiemɔ woji lɛ amli. Kpo lɛ fã damɔ saji ni Russell wie yɛ nakai Biblia mli woji lɛ ahe lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, be ni akɛaajie nakai gbalɛi lɛ ashishinumɔ kpo lɛ bako lolo, ni kɛ aaawie lɛ, shishitsɔɔmɔ ni akɛha yɛ nakai Studies in the Scriptures lɛ mli lɛ bɛ faŋŋ. Yehowa duromɔ kɛ nibii ni nyiɛ sɛɛ ba yɛ je lɛ mli lɛ eha Kristofoi eyoo nakai gbalɛ woji lɛ ashishinumɔ ni ji anɔkwale diɛŋtsɛ yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ amli.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

• Mɛni hewɔ Yehowa jieɔ eyiŋtoi akpo fiofio lɛ?

• Mɛɛ gbɛ bɔfoi lɛ kɛ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ tsɔ nɔ amɛsaa ketiafoo he sane lɛ?

• Mɛɛ Biblia kasemɔ gbɛ klɛŋklɛŋ Biblia Kaselɔi lɛ kɛtsu nii, ni mɛni hewɔ eyɔɔ srɔto lɛ?

• Feemɔ bɔ ni ajieɔ mumɔŋ la lɛ kpo fiofio yɛ Nyɔŋmɔ be ni sa mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Charles Taze Russell le akɛ la baakpɛ Kpojiemɔ wolo lɛ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ be ni sa mli