Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani ohiɛ esɔ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ akanemɔ he? Ojogbaŋŋ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Mɛni ha Blonyayeli fee mlɛo koni anyɛ akpɛlɛ nɔ yɛ Korea lɛ?

Blema hemɔkɛyeli ko yɛ Korea kɛ maji krokomɛi anɔ ni kɔɔ kpatashi nyɔŋmɔ ko ni asusuɔ akɛ ebaa kɛtsɔɔ lasu fɔlɔ mli koni ekɛ nikeenii abaha yɛ December mli lɛ he. Agbɛnɛ, yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ lɛ, U.S. asraafoi ja nikeenii kɛ yelikɛbuamɔ nibii yɛ maŋ lɛ sɔlemɔtsui lɛ amli.—12/15, baafai 4, 5.

Yesaia 21:8 lɛ mlibaa mli lɛ, mɛɛ “Bulɔ” Nyɔŋmɔ ená yɛ wɔbe nɛɛ mli?

Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu, ni sɔmɔɔ akɛ bulɔ kuu lɛ, eha gbɔmɛi ahiɛ eba amɛhe nɔ yɛ shishinumɔ ni yɔɔ je lɛŋ nibii ni woɔ Biblia gbalɛ obɔ lɛ ahe. Amɛye amɛbua Biblia kaselɔi hu koni amɛyɔse ni amɛkpoo tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni damɔɔɔ ŋmalɛ lɛ nɔ.—1/1, baafai 8, 9.

Namɛi ji “Poland Nyɛmimɛi lɛ”?

Amɛji jamɔ kuu bibioo ko yɛ afii ohai 16 kɛ 17 lɛ mli yɛ Poland ni wo he ni akɛkpɛtɛɔ Biblia lɛ he lɛ mli hewalɛ ni agbɛnɛ hu amɛkpoo jamɔ tsɔɔmɔi ni yɔɔ lɛ, tamɔ Triniti, abifabii abaptisimɔ, kɛ hɛl la. Yɛ be ni sa mli lɛ, awa amɛyi waa ni anyɛ amɛnɔ ni amɛgbɛ amɛshwã kɛtee shikpɔji krokomɛi anɔ.—1/1, baafai 21-23.

Mɛni hewɔ esa akɛ akɛ he afɔ̃ Biblia gbalɛi anɔ fe gbalɛi ni mɛi ni atsɛɔ amɛ akɛ mɛi ni gbaa wɔsɛɛ be mli nibii lɛ gbaa aloo ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ?

Adesai baafee gbalɔi ni tsɔɔ mɛi ni anyɛŋ akɛ he afɔ̃ amɛ nɔ ejaakɛ amɛkpoo Yehowa kɛ Biblia lɛ. Biblia mli gbalɛi pɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔle nibii ni sa Nyɔŋmɔ yiŋtoo, ni bo kɛ oweku lɛ baaná he sɛɛ yɛ mli kɛya naanɔ.—1/15, baafa 3.

Mɛni ji odaseyeli gbɛ̀i komɛi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli?

Wɔbaanyɛ wɔna nɔ ni ejɛ Satan shwiemɔ kɛjɛ ŋwɛi lɛ mli eba. (Kpojiemɔ 12:9) Wɔyɛ naagbee “maŋtsɛ” ni atsĩ etã yɛ Kpojiemɔ 17:9-11 lɛ be lɛ mli. Anɔkwa Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ayibɔ lɛ miiba shi, ni kɛlɛ etamɔ nɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi baakã he ahi shikpɔŋ lɛ nɔ beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ jeɔ shishi lɛ.—1/15, baafai 12, 13.

Mɛɛ be mli aŋma Habakuk wolo lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔná he miishɛɛ lɛ?

Aŋma nɛkɛ Biblia wolo nɛɛ aaafee afi 628 D.Ŋ.B. Ehiɛ Yehowa kojomɔ ni aŋma ashi blema Yuda kɛ Babilon. Ewieɔ ŋwɛi kojomɔ ni etsɛŋ ni ebaaba ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ jeŋ nɛɛ nɔ lɛ hu he.—2/1, baafa 9.

Biblia lɛ mli nɛgbɛ wɔbaana nyɛ ko ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli kɛha ŋamɛi kpakpai?

Abɛi awolo lɛ naagbee yitso lɛ, yitso 31 lɛ ji ŋaawoo ni hi jogbaŋŋ ni tamɔ nɛkɛ lɛ jɛɛhe.—2/1, baafai 30, 31.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔda shi akɛ Yehowa ejie “Kristo jwɛŋmɔ” lɛ kpo etsɔɔ wɔ lɛ? (1 Korintobii 2:16)

Kɛtsɔ Sanekpakpa lɛ nɔ lɛ, Yehowa eha wɔkase Yesu susumɔi, henumɔi, nitsumɔi kɛ hiamɔ nii lɛ ahe nii. Enɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtamɔ Yesu, titri lɛ kɛtsɔ wala yibaamɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli vii lɛ mli.—2/15, baafa 25.

Ani Nyɔŋmɔ haa sɔlemɔi ahetoo ŋmɛnɛ?

Hɛɛ. Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ haaa sɔlemɔi fɛɛ ahetoo, shi ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ niiashikpamɔi maa nɔ mi akɛ ebo gbɔmɛi ni sɔle kɛha miishɛjemɔ lɛ atoi yɛ be kɛ beaŋ ni ekɛ yelikɛbuamɔ eha yɛ saji tamɔ heloonaa naagbai ahe nitsumɔ mli.—3/1, baafai 3-7.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkɛná Nyɔŋmɔ hewalɛ?

Wɔbaanyɛ wɔbi yɛ sɔlemɔ mli, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Biblia lɛ nɔ kɛha mumɔŋ hewalɛ namɔ, koni awo wɔ hewalɛ kɛtsɔ Kristofoi anaanyobɔɔ nɔ.—3/1, baafai 15, 16.

Te fɔlɔi baafee tɛŋŋ amɛye amɛbua amɛbii koni amɛná Kristofoi akpei ahe sɛɛ babaoo?

Amɛbaanyɛ amɛye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛhiɛ atsɛ, ekolɛ kɛtsɔ wɔ̀ ni aaaha amɛtsɔ hiɛ amɛwɔ̀ lɛ nɔ. Abaanyɛ awo gbekɛbii lɛ hewalɛ koni amɛŋmala saji “otii” lɛ, tamɔ ni aaakadi wolo nɔ be fɛɛ be ni akɛ wiemɔ aloo gbɛi ko ni ale tsuɔ nii.—3/15, baafai 17, 18.

Mɛni ji nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Hiob nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

Hiob kɛ wekukpaa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ekɛ nanemɛi adesai ye yɛ gbɛ ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli nɔ, ebɔ mɔdɛŋ koni eye egbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ anɔkwa, esusu eweku lɛ mumɔŋ shidaamɔ he, ni ekɛ anɔkwayeli ŋmɛ etsui shi yɛ kaa shishi.—3/15, baafai 25-27.

Ani Biblia lɛ yɛ teemɔŋ niŋmaa okadii ni haa anuɔ shɛɛ sane ko shishi?

Dabi. Abaanyɛ awie wiemɔi ni kɔɔ nɔ ni asusuɔ akɛ eji teemɔŋ niŋmaa lɛ he yɛ je lɛŋ woji komɛi ahe. Abaanyɛ atsɔɔ nɔ ni asusuɔ akɛ eji teemɔŋ niŋmaai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ akɛ nɔ ko ni sɛɛnamɔ bɛ he kɛtsɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ bɔ ni aspɛliɔ nii ni ji wiemɔi ahaa yɛ Hebri mli lɛ nɔ.—4/1, baafai 30, 31.