Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jeŋ Hee Lɛ—Ani Obaahi Jɛmɛ?

Jeŋ Hee Lɛ—Ani Obaahi Jɛmɛ?

Jeŋ Hee Lɛ—Ani Obaahi Jɛmɛ?

“Nɔ ko nɔ ko bɛ ni hi ha amɛ fe nɔ ni amɛmii aaashɛ amɛhe ni amɛaafee ekpakpa yɛ amɛwala be lɛ mli. Ni asaŋ miyoo akɛ, kɛ́ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ aaaye ni enu, ni eye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ nikeenii ni.”—JAJELƆ 3:12, 13.

1. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ wɔsɛɛ be he lɛ?

GBƆMƐI pii susuɔ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ he akɛ eyɛ keketee, mɔ ni yitsoŋ wa. Ni kɛlɛ, ŋmalɛ ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ ji anɔkwale ko ni obaana yɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli. Ekɛ ‘miishɛɛ Nyɔŋmɔ’ ni eji kɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ ni ekɛ amɛ wo shikpɔŋ nɔ paradeiso mli lɛ kpãa gbee. (1 Timoteo 1:11; 1 Mose 2:7-9) Kɛji akɛ wɔmiitao ni wɔyoo wɔsɛɛ be ni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he kɛha ewebii lɛ asɛɛ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ wɔɔkase shihilɛi ni baaha wɔná naanɔ miishɛɛ lɛ ahe nii.

2. Mɛni ji nibii ni okpaa amɛbaa gbɛ lɛ ekomɛi?

2 Wɔpɛi hei ejwɛ ni Biblia lɛ gbaa “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ he sane efɔ̃ɔ shi lɛ amli etɛ mli yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli. (Yesaia 65:17) Áŋma nakai gbalɛi ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ ekome afɔ̃ shi yɛ Kpojiemɔ 21:1. Kukuji ni nyiɛ sɛɛ lɛ gbaa be mli ni Nyɔŋmɔ Ofe lɛ baatsake shihilɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kwraa kɛmɔ shi koni etsɔ ekpakpa. Ebaatsumɔ awerɛho yaafonui. Gbɔmɛi gboiŋ yɛ gbɔlɛ, hela, loo osharai ahewɔ dɔŋŋ. Ŋkɔmɔyeli, bolɔmɔ, kɛ piŋmɔ baafee nɔ ni akaiŋ dɔŋŋ. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ po nɛ! Shi ani wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaaba mli, ni mɛɛ hewalɛ nakai gbɛkpamɔ lɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ bianɛ?

Yiŋtoi ni Wɔɔdamɔ nɔ Wɔná Hekɛnɔfɔɔ

3. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Biblia mli shiwoi ni kɔɔ wɔsɛɛ be he lɛ anɔ lɛ?

3 Kadimɔ bɔ ni Kpojiemɔ 21:5 yaa nɔ ehaa lɛ. Etsɛ́ɔ Nyɔŋmɔ ní ta eŋwɛi maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ wiemɔi asɛɛ akɛ eejaje akɛ: “Naa, miifee nii fɛɛ ehee.” Nakai shiwoo ni jɛ ŋwɛi lɛ hi fe maŋ heyeli fɛɛ heyeli jajemɔ, adesai ahegbɛi ahe mla fɛɛ mla ní akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ, aloo adesai agbɛkpamɔ fɛɛ gbɛkpamɔ kɛha wɔsɛɛ. Eji Mɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ ‘enyɛŋ emale’ lɛ sane jajemɔ ní anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ kwraa kɛmɔɔ shi lɛ. (Tito 1:2) Anuɔ shishi akɛ, obaanyɛ onu he akɛ wɔbaanyɛ wɔwa yɛ biɛ nɛɛ nɔŋŋ, ákɛ nɛkɛ gbɛkpamɔ ni hi jogbaŋŋ nɛɛ he miishɛɛ ni wɔná lɛ po fa, koni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. Shi ehe ehiaaa ni wɔwa. Babaoo yɛ ni kɔɔ wɔ wɔsɛɛ be he ni wɔbaakase.

4, 5. Mɛɛ Biblia mli gbalɛi ni wɔsusu he momo baanyɛ awaje wɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ nibii ni kã wɔhiɛ lɛ amli?

4 Susumɔ nɔ ni nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ kɛma shi yɛ Biblia lɛ shiwoi ni kɔɔ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee lɛ he lɛ he. Yesaia gba gbɛjianɔtoo hee ni tamɔ nɛkɛ efɔ̃ shi, ni egbalɛ lɛ ná emlibaa beni Yudafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛba amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔŋ nɔ, ni amɛbato anɔkwa jamɔ amɛma shi ekoŋŋ lɛ. (Ezra 1:1-3; 2:1, 2; 3:12, 13) Ni kɛlɛ, ani nɔ ni Yesaia gbalɛ lɛ tsɔɔ loo egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ lɛ fɛɛ nɛ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Nibii ni egba efɔ̃ shi lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ yɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ mli. Mɛni hewɔ wɔmuɔ sane naa nɛkɛ? Yɛ nɔ ni wɔkaneɔ yɛ 2 Petro 3:13 kɛ Kpojiemɔ 21:1-5 lɛ hewɔ. Nakai ŋmalɛi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni kɛ sɛɛnamɔi baaba abaha Kristofoi yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ nɔ.

5 Taakɛ wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, Biblia lɛ kɛ wiemɔ kuku ni ji “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ tsuɔ nii shii ejwɛ. Wɔsusu amɛteŋ etɛ he, ni eha wɔmu saji anaa yɛ gbɛ ni woɔ mɔ hewalɛ nɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, Biblia lɛ gbaa akɛ Nyɔŋmɔ baajie efɔŋfeemɔ kɛ nibii krokomɛi ni kɛ amanehulu baa lɛ kɛya kwraa, ni ákɛ, no sɛɛ lɛ ebaaya nɔ ejɔɔ adesai yɛ enibii agbɛjianɔtoo hee ni ewo shi yɛ he lɛ mli.

6. Mɛni gbalɛ ni ji ejwɛ ni tsiɔ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ tã lɛ gbaa efɔ̃ɔ shi?

6 Nyɛhaa wɔpɛia he ni eshwɛ ní “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” nɛɛ jeɔ kpo yɛ lɛ mli agbɛnɛ, yɛ Yesaia 66:22-24, ní kɛɔ akɛ: “Tamɔ bɔ ni ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ní mibafee lɛ aaadamɔ shi yɛ mihiɛ lɛ, Yehowa kɛɛ, nakai nyɛseshi kɛ nyɛgbɛi lɛ aaadamɔ shi. Ni aaaba mli akɛ nyɔŋ hee fɛɛ nyɔŋ hee kɛ hejɔɔmɔ gbi fɛɛ hejɔɔmɔ gbi nɔ lɛ heloo fɛɛ aaaba abajá yɛ mihiɛ, Yehowa kɛɛ. Ni amɛaaje kpo amɛyakwɛ mɛi ni etɔ̃ minɔ lɛ agbohii lɛ; ejaakɛ amɛgɔ̃gɔ̃mi lɛ gboŋ, ni amɛla lɛ hu agbeŋ, ni amɛhe aaafee heloo fɛɛ nyaŋemɔ.”

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔmu sane naa akɛ Yesaia 66:22-24 baaba mli yɛ gbii ni baa lɛ amli?

7 Nɛkɛ gbalɛ nɛɛ ná emlibaa yɛ Yudafoi lɛ ateŋ yɛ amɛshikpɔŋ ni amɛyahi nɔ ekoŋŋ lɛ hewɔ, shi emlibaa kroko baaba. Enɛ baaba mli yɛ be mli ni be shwieɔ mli kɛjɛ be mli ni aŋma Petro wolo ni ji enyɔ lɛ kɛ Kpojiemɔ wolo lɛ sɛɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ wɔsɛɛ be mli “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ko. Wɔbaanyɛ wɔkpa emlibaa ni da, ní eye emuu kɛmɔ shi gbɛ yɛ gbɛjianɔtoo hee lɛ mli. Susumɔ shihilɛi lɛ ekomɛi ni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔɔná mli ŋɔɔmɔ lɛ ekomɛi ahe okwɛ.

8, 9. (a) Nyɔŋmɔ webii lɛ ‘aaaya nɔ adamɔ shi’ yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? (b) Gbalɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa tsuji baajá lɛ “nyɔŋ hee fɛɛ nyɔŋ hee kɛ hejɔɔmɔ gbi fɛɛ hejɔɔmɔ gbi nɔ” lɛ tsɔɔ mɛni diɛŋtsɛ?

8 Kpojiemɔ 21:4 tsɔɔ mli akɛ gbele ehiŋ shi dɔŋŋ. Ŋmalɛ ni yɔɔ Yesaia yitso 66 lɛ kɛ enɛ kpãa gbee. Wɔnyɛɔ wɔnaa kɛjɛɔ kuku 22 lɛ akɛ Yehowa le akɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee lɛ ehiŋ shi be ni sɛɛ etsɛɛɛ, be kukuoo pɛ mli. Kɛfata he lɛ, ewebii lɛ baaya nɔ amɛhi shi daa; ‘amɛaaya nɔ amɛdamɔ shi’ yɛ ehiɛ. Nɔ ni Nyɔŋmɔ efee kɛha ewebii ni ehala amɛ lɛ momo lɛ haa wɔnaa nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná hekɛnɔfɔɔ. Anɔkwa Kristofoi kɛ yiwaa ni mli wa waa ekpe, kɛ mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ ni tamɔ sɛkɛyeli po akɛ aaabule amɛshishi kwraa. (Yohane 16:2; Bɔfoi lɛ Asaji 8:1) Ni kɛlɛ, Nyɔŋmɔ webii ahenyɛlɔi ni he wa waa, tamɔ Roma Maŋtsɛ Nero kɛ Adolf Hitler po, nyɛɛɛ abule mɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa ní egbɛi kã amɛnɔ lɛ ashishi. Yehowa ebaa ewebii lɛ asafo lɛ yi, ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaanyɛ eha eya nɔ edamɔ shi kɛya naanɔ.

9 Nakai nɔŋŋ hu, mɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa ákɛ shikpɔŋ hee lɛ fã, ni ji anɔkwa jálɔi asafo ni yɔɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ, baaya nɔ adamɔ shi, ákɛ aŋkroaŋkroi, ejaakɛ amɛkɛ jamɔ krɔŋŋ baaha nibii fɛɛ a-Bɔlɔ lɛ. Enɛ efeŋ jamɔ yɛ be kɛ bei amli aloo yɛ gbɛ ni yɔɔ basabasa nɔ. Nyɔŋmɔ Mla, ní akɛha Israel kɛtsɔ Mose nɔ lɛ bi jamɔ mli nifeemɔi komɛi daa nyɔŋ nɔ, taakɛ nyɔŋ hee lɛ kadiɔ lɛ lɛ, kɛ daa otsi, taakɛ Hejɔɔmɔ gbi lɛ kadiɔ lɛ lɛ. (3 Mose 24:5-9; 4 Mose 10:10; 28:9, 10; 2 Kronika 2:4) No hewɔ lɛ Yesaia 66:23 lɛ miigba Nyɔŋmɔ jamɔ ní baaya nɔ daa, otsi fɛɛ otsi kɛ nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ nɔ. Nyɔŋmɔ ní akɛɔ akɛ ebɛ kɛ jamɔ mli osatofeemɔ ehiŋ shi yɛ nakai beaŋ. “Heloo fɛɛ aaaba abajá yɛ” Yehowa hiɛ.

10. Mɛni hewɔ obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ akɛ efɔŋfeelɔi fiteŋ jeŋ hee lɛ kɛyaŋ naanɔ lɛ?

10 Yesaia 66:24 maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ, oshara ko baŋ toiŋjɔlɛ kɛ jalɛ ni baahi shi yɛ shikpɔŋ hee lɛ mli lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Gbɔmɛi fɔji fiteŋ lɛ. Kaimɔ akɛ 2 Petro 3:7 kɛɔ akɛ nɔ ni kã wɔhiɛ ji “kojomɔ kɛ gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ.” Gbɔmɛi ni amɛnaagbee baa lɛ ji gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ. Efɔŋ ko baŋ mɛi ní efeko efɔŋ ko lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni efɔɔ baa yɛ adesai atawui amli, he ni maŋbii foji ni gboiɔ lɛ ayi fáa kwraa fe asraafoi ni gboiɔ lɛ. Kojolɔ Kpeteŋkpele lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ, egbi lɛ baafee gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ.

11. Mɛni Yesaia tsɔɔ akɛ ebaafee mɔ fɛɛ mɔ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ kɛ ejamɔ lɛ wɔsɛɛ be?

11 Jalɔi ni yi baaná wala lɛ baana akɛ Nyɔŋmɔ gbalɛ wiemɔ lɛ ji anɔkwale. Kuku 24 lɛ gbaa akɛ “mɛi ni etɔ̃” Yehowa nɔ lɛ “agbohii lɛ” baafee ekojomɔ lɛ he odaseyeli. Wiemɔi ní mli kã shi faŋŋ ní Yesaia kɛtsu nii lɛ baatamɔ wiemɔ ni haa mɔ he jɔ̃ɔ ehe. Ni kɛlɛ, ekɛ yinɔsane mli anɔkwale ko kpãa gbee. Ayɛ tumoi yɛ blema Yerusalem gbogboi lɛ asɛɛ ní ashɛrɛɔ jwɛi, kɛ bei komɛi lɛ, awuiyelɔi ní agbe amɛ ni asusuɔ akɛ amɛsaaa fũu kpakpa lɛ agbohii ashwieɔ jɛmɛ. * Etsɛɛɛ ni gɔ̃gɔ̃mii kɛ la ní shãa nii ní etsɔɔ lamulu lɛ kpataa jwɛi lɛ kɛ nakai gbohii lɛ fɛɛ hiɛ kwraa. Eyɛ faŋŋ akɛ Yesaia mfonirifeemɔŋ wiemɔ lɛ feɔ bɔ ni Yehowa kojomɔ ní ekɛbaa efɔŋfeelɔi anɔ lɛ ji naagbee nɔ̃ kwraa ha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

Nɔ ni Ewo He Shi Lɛ

12. Mɛni Yesaia wie lolo ni tsɔɔ bɔ ni shihilɛ baaji yɛ jeŋ hee lɛ mli?

12 Kpojiemɔ 21:4 kɛɔ wɔ nibii komɛi ni ehiŋ shi yɛ gbɛjianɔtoo hee ni baa lɛ mli. Shi, mɛni baahi shi yɛ no beaŋ? Te shihilɛ lɛ baatamɔ aha tɛŋŋ? Ani wɔbaanyɛ wɔle ehe saji komɛi ní anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ? Hɛɛ. Yesaia yitso 65 lɛ kɛ gbalɛ tsɔɔ shihilɛi ni wɔbaaná mli ŋɔɔmɔ kɛji akɛ wɔná Yehowa nɔkpɛlɛmɔ akɛ wɔhi shi, yɛ be mli ni lɛ diɛŋtsɛ, yɛ naagbee shishinumɔ kwraa mli lɛ, ebɔɔ nɛkɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee nɛɛ. Mɛi ni akɛ naanɔ shihilɛhe ejɔɔ amɛ yɛ shikpɔŋ hee lɛ nɔ lɛ gbɔlɔŋ koni yɛ naagbee lɛ amɛgboi. Yesaia 65:20 maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Fufɔoo ko bɛ jɛi ní aaaye gbii fioo kɛkɛ, loo nuumo ko ní egbii shɛɛɛ; shi oblanyo aaaye afii oha ni eeegbo, ni eshafeelɔ ní ye afii oha pɛ lɛ, alomɔ lɛ.”

13. Mɛɛ shweshweeshwe shihilɛ Yesaia 65:20 maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ Nyɔŋmɔ webii baaná mli ŋɔɔmɔ?

13 Beni enɛ ba mli klɛŋklɛŋ yɛ Yesaia maŋbii lɛ anɔ lɛ, etsɔɔ akɛ abifabii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ shweshweeshwe. Henyɛlɔi komɛi baaa, tamɔ bɔ ni Babilonbii lɛ fee be ko, ní amɛbaloo fufɔbii kɛtee loo amɛkpata hii ni yɔɔ amɛblahiiaŋ beaŋ lɛ ahiɛ lɛ. (2 Kronika 36:17, 20) Yɛ jeŋ hee ni baa lɛ mli lɛ, gbɔmɛi baafee shweshweeshwe, ni amɛbaahi shi kpoo, ni amɛbaanyɛ amɛná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ. Kɛ́ mɔ ko hala akɛ ebaatse atua eshi Nyɔŋmɔ lɛ, aŋmɛŋ lɛ gbɛ ní eya nɔ ehi wala mli. Nyɔŋmɔ baakpata ehiɛ. Ni kɛ́ atuatselɔ eshafeelɔ lɛ eye afii oha hu? Ebaagbo ákɛ “oblanyo” kɛ́ akɛmiito naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ ní eeená lɛ he lɛ.—1 Timoteo 1:19, 20; 2 Timoteo 2:16-19.

14, 15. Yɛ nɔ ni Yesaia 65:21, 22, kɛɔ hewɔ lɛ, mɛɛ nitsumɔi ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli obaanyɛ okpa gbɛ?

14 Yɛ nɔ najiaŋ ni Yesaia aaawie bɔ ni abaakpata eshafeelɔ ní jeɔ gbɛ efeɔ esha lɛ hiɛ lɛ he babaoo lɛ, ewie shihilɛi ni abaahi mli yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ moŋ he. Bɔɔ mɔdɛŋ ní okɛ ohe awo shihilɛ lɛ mli okwɛ. Nɔ ni ekolɛ okɛ ojwɛŋmɔŋ hiŋmɛi baana klɛŋklɛŋ ji nibii ni bɛŋkɛ shia. Yesaia wieɔ no he yɛ kukuji 21 kɛ 22 akɛ: “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye; ejaakɛ mimaŋ lɛ gbii aaatamɔ tsei agbii, ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛninenaa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po.”

15 Kɛ́ obɛ tsũmaa he niiashikpamɔ ko loo ofeko abɔɔ dã lɛ, no lɛ Yesaia gbalɛ lɛ miitsɔɔ akɛ tsɔsemɔ ko miimɛ bo. Shi kɛlɛ, ani obasumɔŋ ni okase nii kɛtsɔ tsɔɔlɔi ni he esa lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ, ekolɛ kɛtsɔ okutsoŋbii ni mli hi lɛ ayelikɛbuamɔ ní amɛkɛaaha bo lɛ nɔ? Yesaia ewieee akɛ oshia lɛ he samfɛji lɛ baadara agboi kɛ amɛnaa boi ní afolɔ mli bɔni afee ni kɔɔyɔɔ kpakpa ashwie ohe aloo kɛ glase samfɛji ní aŋamɔ ní obaanyɛ okwɛ bɔ ni kɔɔyɔŋ tsakemɔi baa lɛ kɛtsɔ mli. Ani bɔ ni obaawo otsũ lɛ yiteŋ lɛ baama enaa shi koni kɛ nugbɔ kɛ snoo nɛ shwie nɔ lɛ, ní eshwie shi oya? Aloo ani bɔ ni kɔɔyɔŋ tsakemɔ ji yɛ he ni oyɔɔ lɛ baabi tsũ ní yiteŋ kã shi tɛtrɛɛ—tamɔ eko ni yɔɔ Boka Teŋgbɛ lɛ—tsũ yiteŋ he ni obaanyɛ okɛ oweku lɛ abua nyɛhe naa yɛ kɛha niyenii kɛ sanegbaa ni ŋɔɔ?—5 Mose 22:8; Nehemia 8:16.

16. Mɛni hewɔ obaanyɛ okpa gbɛ akɛ jeŋ hee lɛ baaha mɔ tsui anyɔ emli kɛya naanɔ lɛ?

16 Nɔ ni he hiaa fe le ní ooole nibii nɛɛ fitsofitso lɛ ji akɛ, obaaná bo diɛŋtsɛ oshihilɛhe. Ebaafee bo diɛŋtsɛ onɔ̃—jeee tamɔ ŋmɛnɛ ní ekolɛ obaagbo deŋme kɛma tsũ, kɛkɛ lɛ, mɔ kroko moŋ ebaná he sɛɛ lɛ. Yesaia 65:21 kɛɔ hu akɛ obaahu ni obaaye emli yibii. Eka shi faŋŋ akɛ, no tsɔɔ shihilɛ ní mɔ fɛɛ mɔ baahi mli lɛ mli. Obaaná miishɛɛ babaoo kɛjɛ omɔdɛŋbɔi, bo diɛŋtsɛ odeŋmegbomɔi amli yibii lɛ amli. Obaanyɛ ofee nakai yɛ shihilɛ be kakadaŋŋ mli—‘tamɔ tsei agbii.’ Eka shi faŋŋ akɛ enɛ kɛ bɔ ni atsɔɔ nibii amli aha akɛ “nibii fɛɛ ehee” lɛ yaa pɛpɛɛpɛ!—Lala 92:12-14.

17. Mɛɛ shiwoo fɔlɔi baana akɛ ewoɔ mɔ hewalɛ waa lɛ?

17 Kɛ́ fɔlɔ ji bo lɛ, wiemɔi nɛɛ baasa otsui he: “Amɛgboŋ deŋme yakatswaa, ni amɛfɔŋ amɛhaŋ oshara; ejaakɛ mɛi ni Yehowa ejɔɔ amɛ lɛ aseshibii ji amɛ, ni amɛshwiei kɛ amɛ aaahi shi. Ni aaaba mli akɛ, dani amɛaatsɛ mi lɛ, mahere nɔ; ni beni amɛwieɔ lolo lɛ, mabo toi!” (Yesaia 65:23, 24) Ani oná ‘fɔmɔ ni afɔɔ kɛhaa oshara’ lɛ mli niiashikpamɔ pɛŋ? Ehe ehiaaa ní wɔto naa wɔtsĩ naagbai ni gbekɛbii baanyɛ aná, ní kɛ haomɔi baa fɔlɔi kɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ atã. Ni nɔ ni kɔɔ enɛ he lɛ, wɔ fɛɛ wɔna bɔ ni fɔlɔi komɛi aheloonaa nitsumɔi, nifeemɔi, loo miishɛɛnamɔi ehe amɛbe fɛɛ, aahu akɛ be fioo ko pɛ amɛkɛ amɛbii hiɔ shi. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Yehowa kɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ haa wɔ akɛ ebaanu wɔhiamɔ nii lɛ ni ebaatsu he nii, ebaakpa enɛɛmɛi agbɛ po.

18. Mɛni hewɔ obaanyɛ okpa gbɛ akɛ obaaná kooloi ni yɔɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ ahe miishɛɛ waa lɛ?

18 Beni osusuɔ nibii ni ekolɛ obaaná mli ŋɔɔmɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ ahe lɛ, feemɔ shihilɛ ní Nyɔŋmɔ gbalɛ wiemɔ lɛ wieɔ he lɛ he mfoniri: “Klaŋ kɛ too gwantɛŋ bi aaaye nii yɛ he kome, ni jata aaaye jwɛi tamɔ tsina; ni onufu lɛ, sũ aaafee eniyenii: ayeŋ awui ni akpataŋ hiɛ dɔŋŋ yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, Yehowa kɛɛ.” (Yesaia 65:25) Adesai nitɛŋlɔi ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatɛŋ shihilɛ nɛɛ, shi enɛ jeee mfoniri tɛŋmɔ folo ko kɛkɛ ní akɛ nitɛŋmɔ mli ŋaalee fee koni ená mɛi anɔ hewalɛ. Shihilɛ nɛɛ baafee nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Toiŋjɔlɛ baahi adesai ateŋ, ni ekɛ toiŋjɔlɛ ní baahi amɛ kɛ kooloi ateŋ lɛ baaye egbɔ. Wala bɔɔ nii ahe nikaselɔi kɛ mɛi ni sumɔɔ kooloi asane lɛ kɛ amɛshihilɛ be kpakpa fe fɛɛ tsuɔ nii ni amɛkɛkaseɔ kooloi srɔtoi fioo komɛi, ekolɛ kooloo henɔ loo weku kome pɛ he nii. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, susumɔ nɔ ni obaanyɛ okase kɛji adesai ahe gbeyeishemɔ bɛ kooloi anɔ lɛ he okwɛ. Nakai beaŋ lɛ, obaanyɛ obɛŋkɛ loofɔji kɛ bɔɔ nii bibii kwraa, ni amɛshihilɛhe yɔɔ koo mli diɛŋtsɛ lɛ po—hɛɛ obaakwɛ amɛ, obaakase amɛhe nii, ni obaaná amɛhe miishɛɛ. (Hiob 12:7-9) Obaanyɛ ofee nakai shweshweeshwe, ní gbɔmɔ loo kooloo he oshara ko kwraa bɛ mli. Yehowa kɛɔ akɛ: “Ayeŋ awui ni akpataŋ hiɛ dɔŋŋ yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” Kwɛ tsakemɔ ní eeeji kɛaajɛ nɔ ni wɔnaa ní wɔnáa mli niiashikpamɔ ŋmɛnɛ lɛ he!

19, 20. Mɛni hewɔ esoro Nyɔŋmɔ webii lɛ kwraa yɛ gbɔmɛi pii ahe ŋmɛnɛ lɛ?

19 Taakɛ atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, adesai nyɛɛɛ agba nɔ ni baaba wɔsɛɛ ní eba mli nakai pɛpɛɛpɛ, yɛ afii akpe hee ni eba lɛ he susumɔi kɛ wiemɔi ní egbɛ eshwã lɛ fɛɛ sɛɛ. No haa mɛi babaoo anijiaŋ jeɔ wui, amɛyiŋ futuɔ amɛ, loo amɛhaoɔ. Peter Emberley, ni ji Canada univɛsiti onukpa ko lɛ ŋma akɛ: “Yɛ naagbee lɛ, [mɛi ni egbɔlɔ lɛ] ateŋ mɛi pii kɛ shishijee sanebimɔi ni kɔɔ shihilɛ he lɛ miikpe. Namɔ ji mi? Mɛni he migboɔ deŋme lɛɛlɛŋ yɛ? Mɛni ji gboshinii ni mishiɔ mihãa yinɔ ni baanyiɛ sɛɛ aba lɛ? Amɛmiibɔ mɔdɛŋ waa yɛ be ni amɛhiɛ efã saŋŋ lɛ mli koni amɛná gbɛjianɔtoo kɛ shishinumɔ yɛ amɛshihilɛ mli.”

20 Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni nakai eji yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ shishi. Ekolɛ amɛbaatao shihilɛ mli ŋɔɔmɔ kɛtsɔ nibii ni akɛjieɔ amɛhiɛtserɛ loo tsuiwoo nibii ni haa mɔ naa miishɛɛ lɛ anɔ. Ni kɛlɛ, amɛleee nɔ ni baaba wɔsɛɛ, no hewɔ lɛ shihilɛ baanyɛ atamɔ nɔ ni etsɔɔɔ nɔ ko nɔ ko, nɔ ni gbɛjianɔtoo kpakpa loo shishinumɔ diɛŋtsɛ bɛ mli. Agbɛnɛ yɛ nɔ ni wɔsusu he lɛ hewɔ lɛ, okɛ enɛ ato bɔ ni osusuɔ shihilɛ he ohaa lɛ he. Ole akɛ wɔbaanyɛ wɔkwɛ wɔhe kɛkpe, yɛ Yehowa ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni ewo shi yɛ he lɛ mli, ní wɔjɛ wɔtsui mli wɔkɛɛ akɛ, ‘Nyɔŋmɔ efee nii fɛɛ ehee lɛɛlɛŋ!’ Kwɛ bɔ ni wɔɔná enɛ mli ŋɔɔmɔ wɔha!

21. Mɛɛ nɔ kome ko wɔnaa yɛ Yesaia 65:25 kɛ Yesaia 11:9?

21 Ejeee henɔwomɔ yɛ wɔgbɛfaŋ akɛ wɔɔsusu akɛ wɔɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. Efɔ̃ɔ wɔ nine, ewoɔ wɔ hewalɛ po ni wɔjá lɛ yɛ anɔkwale mli amrɔ nɛɛ koni wɔfee mɛi ni sa kɛha wala beni ‘amɛyeŋ awui ni amɛkpataŋ hiɛ dɔŋŋ yɛ egɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ’ lɛ. (Yesaia 65:25) Shi, ani ole akɛ Yesaia tsɔ hiɛ ekɛ wiemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsu nii, ni akɛ ekɛ oti ko ni he hiaa kɛha wala mli ŋɔɔmɔ ni wɔɔná yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ fata he? Yesaia 11:9 kɛɔ akɛ: “Amɛfeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ̃ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu hà ŋshɔ shishi lɛ.”

22. Esa akɛ Biblia mli gbalɛi ejwɛ ní wɔsusu he lɛ awo wɔfaishitswaa akɛ wɔɔfee mɛni lɛ mli hewalɛ?

22 “Yehowa he nilee.” Kɛ́ Nyɔŋmɔ fee nibii fɛɛ ehee lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ baaná lɛ kɛ esuɔmɔnaa nii he anɔkwa nilee. Enɛ baakɔ nibii babaoo he fe bɔɔ nii ni ji kooloi lɛ ahe nii ni wɔɔkase. Ekɔɔ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nibii babaoo ni wɔna kɛjɛ gbalɛi ejwɛ pɛ ni tsiɔ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ tã lɛ mli ni wɔpɛi lɛ he okwɛ. (Yesaia 65:17; 66:22; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:1) Oyɛ yiŋtoo kpakpa ni ooodamɔ nɔ okane Biblia lɛ daa gbi. Ani efata nibii ni ofɔɔ feemɔ daa lɛ ahe? Kɛ́ jeee nakai lɛ, mɛɛ tsakemɔi obaanyɛ ofee koni okane nɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛɛmɔ lɛ ekomɛi daa gbi? Obaana akɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli ŋɔɔmɔ ni okpaa gbɛ akɛ onine baashɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, obaaná miishɛɛ ni fa babaoo mli ŋɔɔmɔ bianɛ po, taakɛ lalatsɛ lɛ ná lɛ.—Lala 1:1, 2.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, Kpo 1, baafa 906, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ Yesaia 66:22-24 gbaa nibii ni jwere wɔhiɛ ni baa lɛ ahe saji lɛ?

• Mɛni krɛdɛɛ okpaa gbɛ taakɛ atsĩ tã yɛ gbalɛi ni yɔɔ Yesaia 66:22-24 kɛ Yesaia 65:20-25 lɛ amli lɛ?

• Mɛɛ yiŋtoi oyɔɔ ni nomɛi haa onáa hekɛnɔfɔɔ yɛ owɔsɛɛ be he lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Yesaia, Petro, kɛ Yohane gba “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ ahe saji amɛfɔ̃ shi