Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii Fɛɛ ni Aaafee lɛ Ehee—Taakɛ Agba Afɔ̃ Shi Lɛ

Nibii Fɛɛ ni Aaafee lɛ Ehee—Taakɛ Agba Afɔ̃ Shi Lɛ

Nibii Fɛɛ ni Aaafee lɛ Ehee—Taakɛ Agba Afɔ̃ Shi Lɛ

“Mɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: Naa, miifee nii fɛɛ ehee. Ni ekɛɛ mi akɛ: . . . nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni.”—KPOJIEMƆ 21:5.

1, 2. Mɛni hewɔ gbɔmɛi babaoo shashaoɔ shi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ amɛaasusu nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be he lɛ?

ANI owie loo osusu pɛŋ akɛ, ‘Namɔ le nɔ ni wɔ́ kɛaaba?’ Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni gbɔmɛi shashaoɔ shi akɛ amɛaaka amɛhiɛ amɛtsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ aloo ákɛ amɛkɛ amɛhiɛ aaafɔ̃ mɛi ni kɛ henɔwomɔ kɛ oyaiyeli wieɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛgba nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ anɔ lɛ shishi. Adesai bɛ nyɛmɔ ní amɛkɛaagba nɔ ni baaba yɛ nyɔji loo afii ni jwere wɔhiɛ lɛ amli ní eba mli pɛpɛɛpɛ.

2 Wolo tɛtrɛɛ ko ni gbɛi ji Forbes ASAP lɛ ŋma nɔ ko krɛdɛɛ ko ni atu aha be. Emli ni TV nɔ sanegbaa nɔkwɛlɔ Robert Cringely ŋma akɛ: “Yɛ naagbee lɛ, be baa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ shi, shi beni be hoɔ yaa lɛ, mɔ ko mɔ ko enaaa amanehulu yɛ be he fe mɛi ni damɔɔ okadii komɛi anɔ amɛkaa amɛhiɛ amɛgbaa nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ. Hiɛ ní akaa agbaa nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ tamɔ shwɛmɔ mli akaŋshii ko ní tamɔ nɔ ni wɔnine nyɛɔ shi yɛ mli be fɛɛ be. . . . Ni kɛlɛ, mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ mɛi ni he esa yɛ mli lɛ miiya nɔ amɛmiigba nibii ni baaba lolo.”

3, 4. (a) Mɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa mɛi komɛi ená yɛ afii akpe hee lɛ he? (b) Mɛɛ gbɛkpamɔ ni ja mɛi krokomɛi hiɛ yɛ wɔsɛɛ be he?

3 Ekolɛ ókadi akɛ, akɛni ágbala jwɛŋmɔ kɛtee afii akpe hee ní baa lɛ nɔ babaoo hewɔ lɛ, ekolɛ ebaafee tamɔ nɔ ni gbɔmɛi babaoo miijwɛŋ wɔsɛɛ be he. Yɛ afi ni ho lɛ shishijee mli lɛ, Maclean wolo tɛtrɛɛ lɛ wie akɛ: “Afi 2000 lɛ baanyɛ afee tamɔ afii krokomɛi ni yɔɔ kalanda lɛ nɔ lɛ nɔŋŋ kɛha Canadabii pii, shi ebaanyɛ eba akɛ ekɛ shishijee hee ko diɛŋtsɛ baakpe.” Nilelɔ Chris Dewdney ní jɛ York University lɛ tsɔɔ yiŋtoo kome hewɔ ní mɛi babaoo yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi lɛ, akɛ: “Afii akpe lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ afii oha ni emli shihilɛ yɔɔ gbeyei waa diɛŋtsɛ lɛ afo tako mli kwraa.”

4 Shi ani enɛ tamɔ yaka yiŋsusumɔ folo ko kɛkɛ? Nibii amlipɛimɔ ko ní afee yɛ Canada lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ní abibii amɛ saji lɛ amlijaa oha mli 22 pɛ “heɔ yeɔ akɛ afi 2000 lɛ kɛ shishijee hee baaba abaha je lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni miihe ashɛ gbɔmɛi ayifalɛ mlijaa fã kpotoo “miikpa gbɛ akɛ jeŋ ta kroko baaba”—jeŋ ta—yɛ afii 50 ni baa lɛ mli. Eyɛ faŋŋ akɛ, mɛi pii nuɔ he akɛ afii akpe hee ko nyɛŋ ajie wɔnaagbai lɛ kɛya kwraa ní efee nibii fɛɛ ehee. Owula Michael Atiyah, ni ji Britain Royal Society tsutsu sɛinɔtalɔ lɛ ŋma akɛ: “Bɔ ni tsakemɔ baa oyayaayai lɛ . . . tsɔɔ akɛ afii ohai nyɔŋmai enyɔ kɛ ekome lɛ kɛ kaai ni mli wa waa baaba wɔ hiŋmɛigbelemɔ muu lɛ fɛɛ nɔ. Wɔkɛ naagbai ni ji gbɔmɛi ayifalɛ ni yaa hiɛ, shihilɛ mli hiamɔ nibii anɔ ní gbɔɔ, nibii ni ebɔle wɔ lɛ amli mujiwoo, kɛ ohia ni egbɛ eshwã hei babaoo lɛ miikpe momo, ni esa akɛ wɔtsu he nii kɛ oyaiyeli amrɔ nɔŋŋ.”

5. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔ ni kã wɔhiɛ ni baa lɛ ahe saji ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ yɛ?

5 Shi ekolɛ obaasusu akɛ: ‘Akɛni gbɔmɛi nyɛŋ agba nɔ ni baaba wɔnɔ wɔsɛɛ ko hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔfɔ̃ɔ wɔsɛɛ be nɔ kɛkɛ?’ Hetoo lɛ ji, dabi! Eji anɔkwale akɛ, adesai nyɛŋ agba nɔ ni baaba wɔsɛɛ ní eba mli pɛpɛɛpɛ, shi esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ. Ojogbaŋŋ, belɛ namɔ baanyɛ mɔ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔná gbɛkpamɔ kpakpa yɛ wɔsɛɛ be he lɛ? Obaanyɛ ona nakai sanebimɔi lɛ ahetooi ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ saji krɛdɛɛi ejwɛ komɛi ní agba afɔ̃ shi lɛ amli. Aŋmala saji nɛɛ ashwie shi yɛ wolo ní mɛi babaoo yɔɔ eko, ní akaneɔ fe woji fɛɛ, ní anuuu shishi ni akpooɔ hu fe fɛɛ—ni ji Biblia lɛ mli. Bɔ fɛɛ bɔ ni osusuɔ yɛ Biblia lɛ he, kɛ bɔ ni ekolɛ onuɔ he akɛ ole emli saji jogbaŋŋ ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɛnaa nii kã onɔ akɛ osusu shishijee ŋmalɛi ejwɛ ni he hiaa waa nɛɛ ahe. Amɛgbaa wɔsɛɛ be ko ni ŋɔɔ waa diɛŋtsɛ amɛfɔ̃ɔ shi. Kɛfata he lɛ, nɛkɛ gbalɛi titrii ejwɛ nɛɛ tsɔɔ bɔ ni bo diɛŋtsɛ kɛ osuɔlɔi hu awɔsɛɛ be baanyɛ aji.

6, 7. Mɛɛ be Yesaia gba, ni egbalɛi lɛ ba mli yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Anaa klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yɛ Yesaia yitso 65. Dani wɔɔkane lɛ, ha shihilɛ ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ—be ni aŋma sane nɛɛ kɛ shihilɛ ní etsu he nii. Nyɔŋmɔ gbalɔ Yesaia ni ŋmala nɛkɛ wiemɔi nɛɛ hi shi nɔ ni fe afii oha dani Yuda maŋtsɛyeli lɛ ba naagbee. Naagbee lɛ ba beni Yehowa fo hebuu ní ekɛhaa Yudafoi ní yeee anɔkwale lɛ sɛɛ, ní eŋmɛ gbɛ ni Babilonbii bakpata Yerusalem hiɛ, ní amɛŋɔ emli bii lɛ kɛtee nomŋɔɔ mli lɛ. Enɛ ba beni Yesaia gba efɔ̃ shi lɛ sɛɛ nɔ ni fe afii oha.—2 Kronika 36:15-21.

7 Kɛha emlibaa yɛ yinɔsane mli lɛ, kaimɔ akɛ Yesaia tsɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ nɔ egba Persianyo, Koresh, ní no mli lɛ afɔko lɛ, ní naagbee lɛ eye Babilon nɔ kunim lɛ gbɛi diɛŋtsɛ efɔ̃ shi. (Yesaia 45:1) Koresh to gbɛjianɔ koni Yudafoi lɛ aku amɛsɛɛ kɛya amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔŋ nɔ yɛ afi 537 D.Ŋ.B. Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ji akɛ, Yesaia gba nakai sɛɛkuu lɛ he sane efɔ̃ shi, taakɛ wɔkaneɔ yɛ yitso 65 lɛ. Egbala jwɛŋmɔ kɛtee shihilɛ ní Israelbii lɛ baanyɛ aná mli ŋɔɔmɔ yɛ amɛshikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ nɔ titri.

8. Mɛɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ miishɛɛ Yesaia gba efɔ̃ shi, ni mɛɛ wiemɔi wɔyɔɔ nomɛi ahe miishɛɛ waa lɛ?

8 Wɔkaneɔ yɛ Yesaia 65:17-19 lɛ akɛ: “Naa, miibɔ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee, ni akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ, ni asaŋ ebaŋ jwɛŋmɔ mli dɔŋŋ; shi moŋ, nyɛnyaa ní nyɛmli afilia nyɛ kɛyaa naanɔ yɛ nii ni mibɔɔ lɛ ahewɔ; ejaakɛ naa, miibɔ Yerusalem ní etsɔ mlifilimɔ, kɛ emli bii lɛ hu ní amɛtsɔ nyamɔ! Ni mimli aaafili mi yɛ Yerusalem he, ni manya mimaŋbii lɛ ahe, ni anuŋ yaafo aloo bolɔmɔ gbee yɛ emli dɔŋŋ.” Eyɛ faŋŋ akɛ Yesaia tsɔɔ shihilɛi ni bafee nɔ ni hi kwraa fe nɔ ni Yudafoi lɛ le yɛ Babilon lɛ amli. Egba mlifilimɔ kɛ nyamɔ. Agbɛnɛ kwɛmɔ wiemɔ ni ji “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ. Enɛ ji shii ejwɛ ni nakai wiemɔ kuku lɛ jeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ, ni nɛkɛ ŋmalɛi kukuji ejwɛ nɛɛ baanyɛ asa wɔ wɔsɛɛ be he tɛ̃ɛ diɛŋtsɛ, ni ebaanyɛ egba bɔ ni eeeji po efɔ̃ shi.

9. Yesaia 65:17-19 mlibaa kɔɔ blema Yudafoi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Yesaia 65:17-19 lɛ shishijee mlibaa lɛ bakɔ blema Yudafoi lɛ ahe, mɛi ni taakɛ Yesaia gba efɔ̃ shi pɛpɛɛpɛ lɛ, amɛku amɛsɛɛ kɛtee ni amɛyahi amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔŋ nɔ, he ni amɛsaa amɛto jamɔ krɔŋŋ shishi yɛ ekoŋŋ lɛ. (Ezra 1:1-4; 3:1-4) Shi, oyɔseɔ akɛ, amɛku amɛsɛɛ kɛtee amɛshikpɔŋ nɔ yɛ shibɔlemɔ ŋulami nɛɛ nɔŋŋ nɔ, jeee he kroko yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ mli. Nakai shishinumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ní wɔnyɛ wɔna nɔ ni Yesaia wiemɔ ni ji ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee lɛ tsɔɔ. Ehe ehiaaa ní wɔka wɔhiɛ wɔtsɔɔ nibii amli, tamɔ bɔ ni mɛi komɛi feɔ, yɛ Nostradamus loo adesai krokomɛi ní gbaa wɔsɛɛ be saji lɛ agbalɛi foji lɛ ahe lɛ. Biblia lɛ diɛŋtsɛ feɔ nɔ ni Yesaia wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ faŋŋ.

10. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnu “shikpɔŋ” hee ni Yesaia gba efɔ̃ shi lɛ shishi?

10 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, jeee be fɛɛ be wiemɔ “shikpɔŋ” lɛ kɔɔ wɔshikpɔŋ kutruku nɛɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Lala 96:1 lɛ kɛɔ diɛŋtsɛ akɛ: “Shikpɔŋ lɛ fɛɛ, nyɛlaa nyɛhaa Yehowa!” Wɔle akɛ wɔ shibɔlemɔ ŋulami lɛ—shikpɔŋ gbiŋ lɛ kɛ ŋshɔi wuji babaoo lɛ—nyɛŋ alá. Gbɔmɛi ji mɛi ní láa. Hɛɛ, Lala 96:1 lɛ miitsɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. * Shi Yesaia 65:17 lɛ tsĩɔ “ŋwɛi hee” hu tã. Kɛji akɛ “shikpɔŋ” lɛ damɔ shi kɛha adesai asafo hee ni ji Yudafoi lɛ yɛ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no lɛ “ŋwɛi hee” lɛ hu?

11. Mɛni wiemɔ kuku “ŋwɛi hee” lɛ tsɔɔ?

11 Cyclopædia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature, ní M’Clintock kɛ Strong fee lɛ kɛɔ akɛ: “He fɛɛ he ni abaatsɔɔ akɛ gbalɛ mli ninaa ko ba yɛ lɛ, ŋwɛi damɔɔ shi kɛhaa . . . nɔyeli hewalɛi akuu muu lɛ fɛɛ . . . ní kwɛɔ amɛshishibii lɛ anɔ ní amɛyeɔ amɛnɔ lɛ, tamɔ bɔ ni ŋwɛi diɛŋtsɛ yɔɔ shikpɔŋ lɛ yiteŋ ní eyeɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.” Yɛ wiemɔ kuku ní akɛtsa, ni ji “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ” lɛ gbɛfaŋ lɛ, Cyclopædia lɛ tsɔɔ mli akɛ ‘yɛ gbalɛ wiemɔ mli lɛ, wiemɔ kuku lɛ tsɔɔ maŋkwramɔŋ shihilɛ ní gbɔmɛi ni hiɛ gbɛhei srɔtoi yɔɔ mli. Ŋwɛi lɛ ji maŋtsɛyeli lɛ; shikpɔŋ lɛ ji mɛi ni ayeɔ amɛnɔ lɛ, ni ji gbɔmɛi ní mɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ yeɔ amɛnɔ lɛ.’

12. Blema Yudafoi lɛ anine shɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Beni Yudafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ nɔ lɛ, amɛnine shɛ nɔ ni ekolɛ abaanyɛ atsɛ lɛ akɛ nibii agbɛjianɔtoo hee ko nɔ. Amɛná nɔyeli kuu hee. Zerubabel, ni ji Maŋtsɛ David seshinyo lɛ ji amralo, ni Yoshua ji osɔfonukpa. (Hagai 1:1, 12; 2:21; Zakaria 6:11) Mɛnɛɛmɛi fee “ŋwɛi hee.” Amɛkwɛɔ loo amɛyeɔ mɛni nɔ? “Ŋwɛi hee” lɛ yeɔ “shikpɔŋ hee,” ni ji adesai ní atsuu amɛhe, ní amɛku amɛsɛɛ amɛba amɛshikpɔŋ nɔ koni amɛbasaa amɛtswa Yerusalem kɛ esɔlemɔtsu lɛ kɛha Yehowa jamɔ lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, yɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ nɛɛ naa lɛ, aná ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee yɛ emlibaa ni kɔɔ Yudafoi lɛ ahe lɛ mli yɛ nakai beaŋ.

13, 14. (a) Mɛɛ sane kroko ni kɔɔ wiemɔ kuku “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ he lɛ esa akɛ wɔsusu he? (b) Mɛni hewɔ wɔyɔɔ Petro gbalɛ lɛ he miishɛɛ waa yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ?

13 Shi, kwɛmɔ jogbaŋŋ ní ohiɛ akakpa oti ni wɔsusuɔ he lɛ nɔ. Enɛ jeee kaa ní wɔmiika akɛ wɔɔtsɔɔ Biblia lɛ shishi loo blema yinɔsane mlikwɛmɔ kuku ko kɛkɛ. Obaanyɛ ona enɛ kɛji otsá nɔ kɛtee he ni wiemɔ kroko ni ji “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ jeɔ kpo yɛ lɛ. Kɛ́ ogbele 2 Petro yitso 3 lɛ, obaana he ni ejeɔ kpo yɛ lɛ, ni obaana akɛ ekɔɔ wɔ wɔsɛɛ be he.

14 Bɔfo Petro ŋma ewolo lɛ nɔ ni fe afii 500 yɛ be mli ní Yudafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ nɔ lɛ sɛɛ. Ákɛ Yesu bɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, Petro miiŋma wolo lɛ kɛyaha Kristo, ni ji “Nuntsɔ” ní etsĩ etã yɛ 2 Petro 3:2 lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ. Petro tsĩ ‘ba ní’ Yesu ‘eba lɛ he shiwoo’ lɛ tã yɛ kuku 4 lɛ mli, ni ehaa gbalɛ lɛ feɔ nɔ ni kɔɔ wɔhe jogbaŋŋ ŋmɛnɛ. Odaseyelii babaoo tsɔɔ akɛ kɛjɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli kɛbaa nɛɛ, Yesu eba ni eyɛ kɛ shishinumɔ akɛ aha lɛ hegbɛ akɛ Nɔyelɔ yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Kpojiemɔ 6:1-8; 11:15, 18) Enɛ banáa shishinumɔ krɛdɛɛ ko, yɛ nɔ kroko hu ní Petro gba efɔ̃ shi yɛ yitso nɛɛ mli lɛ hewɔ.

15. Petro gbalɛ ni kɔɔ “ŋwɛi hee” lɛ he lɛ miiná emlibaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Wɔkaneɔ yɛ 2 Petro 3:13 akɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.” Ekolɛ oná okase momo akɛ Yesu, ní amrɔ nɛɛ eyɔɔ ŋwɛi lɛ ji Nɔyelɔ titri yɛ “ŋwɛi hee” lɛ mli. (Luka 1:32, 33) Ni kɛlɛ, Biblia ŋmalɛi krokomɛi tsɔɔ akɛ jeee ekome pɛ eyeɔ nɔ. Yesu wo shi akɛ bɔfoi lɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ amɛ, baaná gbɛhe yɛ ŋwɛi. Bɔfo Paulo wie mɛnɛɛmɛi ahe yɛ Hebribii awolo lɛ mli ákɛ, mɛi ni ‘ená ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko.’ Ni Yesu wie akɛ kuu nɛɛ mli bii lɛ baafata ehe kɛtara maŋtsɛsɛii anɔ yɛ ŋwɛi. (Hebribii 3:1; Mateo 19:28; Luka 22:28-30; Yohane 14:2, 3) Shi oti lɛ ji akɛ, mɛi krokomɛi fataa Yesu he kɛyeɔ maŋtsɛ yɛ ŋwɛi ákɛ ŋwɛi hee lɛ fã. Belɛ mɛni Petro kɛ wiemɔ “shikpɔŋ hee” ni etsĩ tã lɛ tsɔɔ?

16. Mɛɛ “shikpɔŋ hee” yɔɔ shihilɛ mli momo?

16 Taakɛ eba mli yɛ blema—yɛ Yudafoi lɛ asɛɛkuu kɛmiiba amɛshikpɔŋ nɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ—2 Petro 3:13 lɛ mlibaa amrɔ nɛɛ kɔɔ gbɔmɛi ní baa amɛhe shi amɛhaa ŋwɛi hee lɛ nɔyeli lɛ ahe. Obaana gbɔmɛi akpekpei abɔ ŋmɛnɛ ní kɛ miishɛɛ miiba amɛhe shi kɛmiiha nakai nɔyeli lɛ. Amɛmiiná etsɔsemɔ gbɛjianɔtoo lɛ he sɛɛ, ni amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛye emlai ní anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ. (Yesaia 54:13) Mɛnɛɛmɛi feɔ shishitoo nɔ̃ kɛhaa “shikpɔŋ hee” lɛ kɛ shishinumɔ akɛ amɛfeɔ jeŋ muu fɛɛ asafo ni jɛ jeŋmaji, wiemɔi, kɛ adesai awekui srɔtoi fɛɛ mli, ni amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii yɛ heshibaa mli amɛhaa Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ lɛ, Yesu Kristo. Anɔkwa sane ko ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ji akɛ, obaanyɛ ofee kuu nɛɛ fã!—Mika 4:1-4.

17, 18. Mɛni hewɔ wiemɔi ni yɔɔ 2 Petro 3:13 lɛ haa wɔnaa nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpa wɔsɛɛ be gbɛ?

17 Kaanu he akɛ saji lɛ anaagbee nɛ, ákɛ wɔbɛ sɛɛyoomɔ ko ni yɔɔ fitsofitso ni kɔɔ wɔsɛɛ be he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ be mli ni opɛiɔ 2 Petro yitso 3 lɛ mli saji lɛ amli jogbaŋŋ lɛ, obaana nibii ní tsɔɔ tsakemɔ kpele ko ni kã wɔhiɛ. Petro ŋma Noa gbii lɛ amli Nu Afua, ní kɛ jeŋ fɔŋ ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ ba naagbee lɛ he sane yɛ kukuji 5 kɛ 6. Petro tsĩ tã yɛ kuku 7 lɛ akɛ “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni yɔɔ nɛɛ,” ni ji nɔyelii kɛ gbɔmɛi lɛ fɛɛ lɛ, akɛ amɛ eto kɛha ‘kojomɔ kɛ gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ.’ Enɛ maa nɔ mi akɛ wiemɔ kuku “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni yɔɔ nɛɛ” lɛ kɔɔɔ jeŋ muu fɛɛ ni anaa nɛɛ he, shi moŋ ekɔɔ adesai kɛ amɛnɔyelii ahe.

18 Petro tsɔɔ mli yɛ no sɛɛ akɛ, Yehowa gbi ni baa lɛ kɛ hetsuumɔ kpele ko baaba, ni ebaasaa gbɛ kɛha ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni atsĩ tã yɛ kuku 13 lɛ. Kadimɔ nakai ŋmalɛ kuku lɛ naagbee lɛ—“ní jalɛ hiɔ mli lɛ.” Ani no etsɔɔɔ akɛ esa akɛ tsakemɔi wuji ni kɛ shihilɛi kpakpai baaba aba? Ani eteee gbɛkpamɔ kɛha nibii heei diɛŋtsɛ ni baaba lɛ ashi, be mli ni adesai baaná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ babaoo fe bɔ ni amɛnáa ŋmɛnɛ lɛ? Kɛ́ obaanyɛ ona enɛ lɛ, no lɛ oná nɔ ni Biblia lɛ egba efɔ̃ shi lɛ he sɛɛyoomɔ, sɛɛyoomɔ ní mɛi fioo ko pɛ yɔɔ eko lɛ.

19. Mɛɛ shihilɛ mli Kpojiemɔ wolo lɛ wieɔ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ni baaba lɛ he yɛ?

19 Shi ha wɔsusu sane nɛɛ he kɛya hiɛ lolo. Wɔkwɛ he ni wiemɔ kuku ni ji “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ jeɔ kpo yɛ, yɛ Yesaia yitso 65 lɛ, kɛ he kroko hu yɛ 2 Petro yitso 3 lɛ. Agbɛnɛ, gbelemɔ Kpojiemɔ yitso 21, he ni anaa akɛ wiemɔ nɛɛ jeɔ kpo shikome ekoŋŋ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ, kɛ́ wɔnu shihilɛ ní ekɔɔ he lɛ shishi lɛ, ebaaye ebua wɔ. Wɔnaa yɛ yitsei enyɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli, yɛ Kpojiemɔ yitso 19 lɛ akɛ awie ta ko he jogbaŋŋ yɛ mfonirifeemɔŋ—shi ejeee ta ni kã jeŋmaji ní kɛ amɛhe yeee lɛ ateŋ. Mɔ ni damɔ afã kome ji “Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ.” Ekolɛ obaayɔse enɛ akɛ sabala ní kɔɔ Yesu Kristo he. (Yohane 1:1, 14) Eyɛ ŋwɛi, ni ninaa nɛɛ feɔ ehe mfoniri akɛ ŋwɛi tai lɛ fata ehe. Namɛi amɛkɛwuɔ? Yitso lɛ tsĩɔ “maŋtsɛmɛi,” “asafoiatsɛmɛi,” kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ gbɛhei srɔtoi amli, “mɛi bibii kɛ mɛi wuji” fɛɛ tã. Nɛkɛ ta nɛɛ kɔɔ Yehowa gbi ni baa, ni kɔɔ efɔŋfeemɔ hiɛkpatamɔ lɛ he. (2 Tesalonikabii 1:6-10) Kɛ́ wɔtee wɔhiɛ lɛ, Kpojiemɔ yitso 20 lɛ jeɔ shishi ni etsɔɔ “blema onufu lɛ ni ji diabolo (abonsam) kɛ satan lɛ” jiemɔ lɛ mli. Enɛ toɔ gbɛjianɔ kɛhaa Kpojiemɔ yitso 21 lɛ he susumɔ.

20. Kpojiemɔ 21:1 tsɔɔ akɛ mɛɛ tsakemɔ ni sa kadimɔ waa kã wɔhiɛ?

20 Bɔfo Yohane je shishi kɛ wiemɔi ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ, akɛ: “Mina ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee; ejaakɛ tsutsu ŋwɛi lɛ kɛ tsutsu shikpɔŋ lɛ eho etee, ni ŋshɔ bɛ dɔŋŋ.” Wɔbaanyɛ wɔdamɔ bɔ ni wɔnu nibii ashishi wɔha yɛ Yesaia yitso 65 kɛ 2 Petro yitso 3 lɛ nɔ wɔná nɔmimaa akɛ, enɛ etsɔɔɔ ákɛ akɛ nɔ kroko baaye ŋwɛii diɛŋtsɛ kɛ wɔ shibɔlemɔ ŋulami shikpɔŋ nɛɛ, kɛ ŋshɔi wuji ni yɔɔ nɔ lɛ najiaŋ. Taakɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ lɛ, abaajie gbɔmɛi fɔji kɛ amɛnɔyelii, ní amɛnɔyelɔ Satan ni anaaa lɛ lɛ fata he lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Hɛɛ, shiwoo ni yɔɔ biɛ lɛ kɔɔ nibii agbɛjianɔtoo hee ni kɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe.

21, 22. Mɛɛ jɔɔmɔi Yohane maa nɔ mi kɛhaa wɔ, ni hiɛaŋ yaafonui ni aaatsumɔ lɛ tsɔɔ mɛni?

21 Áma enɛ nɔ mi aha wɔ yɛ be mli ni wɔtsaa nɔ kɛboteɔ gbalɛ ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ mli lɛ. Kuku 3 lɛ naagbee wieɔ be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ adesai baahi shi, ní eeegbala ejwɛŋmɔ kɛba gbɔmɛi ní feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ anɔ kɛha amɛsɛɛnamɔ lɛ he. (Ezekiel 43:7) Yohane yaa nɔ yɛ kukuji 4 kɛ 5 lɛ akɛ: “[Yehowa] aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee. Ni mɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: Naa, miifee nii fɛɛ ehee. Ni ekɛɛ mi akɛ: Ŋmaa, ejaakɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni.” Mɛɛ gbalɛ ni kanyaa mɔ kɛ miishɛɛ po nɛ!

22 Mɛɛ fioo ni okɛ miishɛɛ asusu nɔ ni Biblia lɛ gbaa efɔ̃ɔ shi yɛ biɛ lɛ he okwɛ. ‘Nyɔŋmɔ baatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ.’ Enɛ nyɛŋ akɔ yaafonui diɛŋtsɛ ni fɔɔ wɔhiŋmɛii ni nuɔ nii ahe lɛ he, ni asaŋ enyɛŋ ekɔ miishɛɛ yaafonui ahe. Dabi, yaafonui ni Nyɔŋmɔ baatsumɔ lɛ ji yaafonui ní amanehulu, awerɛhoyeli, nijiaŋwujee, piŋmɔ, kɛ nɔnaa kɛbaa lɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa? Ojogbaŋŋ, Nyɔŋmɔ shiwoo ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ kɔɔ hiɛaŋ fɛɛ yaafonui ni kɛ ‘gbele, ŋkɔmɔyeli, bolɔmɔ, kɛ nɔnaa ní bɛ dɔŋŋ’ lɛ yɔɔ tsakpãa lɛ he.—Yohane 11:35.

23. Mɛɛ shihilɛi anaagbee Yohane gbalɛ lɛ ema nɔ mi?

23 Ani enɛ emaaa nɔ mi akɛ no mli lɛ ajie kansa, hela ni haa mɔ fã gboɔ, tsui helai, kɛ gbele po kɛtee kwraa? Wɔteŋ namɔ elaajeko esuɔlɔ ko yɛ hela, oshara, loo amanehulu mli pɛŋ? Nyɔŋmɔ miiwo shi yɛ biɛ akɛ gbele ehiŋ shi dɔŋŋ, ni tsɔɔ po akɛ gbekɛbii fɛɛ ni ekolɛ abaafɔ́ amɛ yɛ nakai beaŋ lɛ baŋ shihilɛ mli kɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛaadara, kɛkɛ lɛ amɛgbɔlɔ—kɛkɛ lɛ amɛ́yagbe naa yɛ gbele mli. Gbalɛ nɛɛ hu tsɔɔ akɛ Hela ni fiteɔ mɔ jwɛŋmɔ kɛ henumɔi, wuiaŋ helai, gbɔmɔtsoŋ fãji afuumɔ helai, hiŋmɛi nɔhaa, loo tɛ ni kãa hiŋmɛi nɔ po—ni afɔɔ námɔ yɛ gbɔlɛ be mli lɛ eko kwraa ehiŋ shi dɔŋŋ.

24. “Ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ baatsɔ jɔɔmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni yɔɔ lolo ni wɔbaasusu he?

24 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaakpɛlɛ nɔ akɛ kɛ́ ajie gbele, gbɔlɛ, kɛ helai kɛtee lɛ, ebaaha ŋkɔmɔyeli kɛ bolɔmɔ nɔ agbɔ kwraa. Ni kɛlɛ, ohia futaa, gbekɛbii aniseniianiifeemɔ, kɛ hiɛaŋkwɛmɔ yɛ yiwalɛ mli ni damɔ he ni mɔ ko jɛ loo ehewolonɔ su hewɔ lɛ hu? Kɛji akɛ nibii nɛɛ—ní egbɛ eshwã he fɛɛ he ŋmɛnɛ lɛ—baaya nɔ lɛ, no lɛ ehaŋ wɔye wɔhe kɛjɛ ŋkɔmɔyeli kɛ bolɔmɔ he. No hewɔ lɛ, nibii ni kɛ awerɛho baa ŋmɛnɛ lɛ fiteŋ shihilɛ yɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ shishi. Mɛɛ tsakemɔ po nɛ! Wɔsusu wiemɔ kuku “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ni jeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli shii ejwɛ lɛ mli etɛ pɛ he. Eshwɛ ekome ni kɛ nɔ ni wɔsusu amɛhe lɛ kpãa gbee pɛpɛɛpɛ, ni maa yiŋtoo ni wɔdamɔɔ nɔ wɔkpaa be kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ baaha eshiwoo ni kɔɔ ‘nibii fɛɛ ni aaafee lɛ ehee’ lɛ aba mli lɛ gbɛ lɛ nɔ mi lɛ. Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɔɔ nakai gbalɛ lɛ kɛ nɔ ni ebaanyɛ etsɔɔ kɛha wɔ miishɛɛnamɔ lɛ he.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 The New English Bible lɛ tsɔɔ Lala 96:1 shishi akɛ: “Nyɛlaa nyɛhaa NUNTSƆ lɛ, nyɛ gbɔmɛi fɛɛ ní nyɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ.” The Contemporary English Version lɛ kaneɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, alá yijiemɔ lalai aha NUNTSƆ lɛ.” Enɛ kɛ shishinumɔ ni tsɔɔ akɛ Yesaia kɛ wiemɔ ni ji “shikpɔŋ hee” lɛ miitsɔɔ Nyɔŋmɔ webii ní yɔɔ amɛshikpɔŋ nɔ lɛ kpãa gbee.

Mɛni Okaiɔ?

• Mɛɛ hei etɛ Biblia lɛ gbaa “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” he sane efɔ̃ɔ shi yɛ lɛ?

• “Ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ mlibaa kɔɔ blema Yudafoi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Anuɔ shishi akɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ni Petro tsĩ tã lɛ baaha mɛni aba mli?

Kpojiemɔ yitso 21 lɛ kɛ enine tsɔɔ wɔsɛɛ be ko ni yɔɔ miishɛɛ waa kɛha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Taakɛ Yehowa egba efɔ̃ shi lɛ, Koresh to gbɛjianɔ koni Yudafoi lɛ aku amɛsɛɛ kɛya amɛmaŋ shikpɔŋ nɔ yɛ afi 537 D.Ŋ.B.