Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hiɛmɔ Nyɔŋmɔ Tsɔɔmɔ lɛ Mli ni Awa

Hiɛmɔ Nyɔŋmɔ Tsɔɔmɔ lɛ Mli ni Awa

Hiɛmɔ Nyɔŋmɔ Tsɔɔmɔ lɛ Mli ni Awa

“Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!”—ABƐI 3:5, 6.

1. Ajie adesai anilee kpo atsɔɔ wɔ yɛ gbɛ ni afeko nakai dã nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

AMRƆ nɛɛ, adafitswaa woji aaafee 9,000 yɔɔ ni ajaa yɛ jeŋ fɛɛ. Daa afi lɛ, akalaa woji heei aaafee 200,000 yɛ United States pɛ. Taakɛ akɔntaabuu ko tsɔɔ lɛ, beni shɛɔ March 1998 lɛ, no mli lɛ, Web baafai akpekpei 275 yɔɔ Internet lɛ nɔ. Atsɔɔ akɛ, daa nyɔŋ lɛ, anáa baafai akpekpei 20 kɛfataa he. Adesai anine shɛɔ saji ni kɔɔ nɔ fɛɛ nɔ he lɛ nɔ yɛ gbɛ ni afeko nakai dã lɛ nɔ. Yɛ be mli ni enɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ, nɛkɛ saji babaoo diɛŋtsɛ nɛɛ etée naagbai ashi.

2. Mɛɛ naagbai baanyɛ ajɛ saji babaoo diɛŋtsɛ ni ataoɔ lɛ mli kɛba?

2 Aŋkroaŋkroi komɛi ebafee mɛi ni sumɔɔ ní be fɛɛ be lɛ amɛle saji ni yaa nɔ, ni be fɛɛ be lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛle saji heei lolo yɛ nɔ ni amɛle lɛ fɛɛ sɛɛ, ni amɛkpoɔ nibii ni he hiaa babaoo lɛ moŋ. Mɛi krokomɛi taoɔ saji ni kɔɔ nikasemɔi ni yɔɔ ŋwanyaŋŋ lɛ fã kɛ fã he, ni no sɛɛ lɛ, amɛbuɔ amɛhe akɛ mɛi ni yɔɔ he nilee. Akɛni amɛnuuu nɔ fɛɛ nɔ shishi kɛmɔɔɔ shi hewɔ lɛ, amɛfeɔ yiŋkpɛi ni baanyɛ aye amɛ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi awui waa. Ni be fɛɛ be lɛ, oshara ni jɛɔ mli baa ji apasa loo saji ni ejaaa ni jeɔ kpo. Bei pii lɛ, gbɛ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ bɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ akɛpɛi saji babaoo lɛ mli akwɛ akɛ amɛja ni amɛŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lo.

3. Mɛɛ kɔkɔbɔɔi ni kɔɔ adesai anilee sɛɛtiumɔ he wɔnaa yɛ Biblia lɛ mli?

3 Nibii ni ataoɔ ale babaoo lɛ ji su ni ekadi adesai kɛjɛ jeeŋmɔ beebe. Ayɔse oshara ni yɔɔ be babaoo ni afiteɔ kɛtiuɔ saji ni he bɛ sɛɛnamɔ loo ni yeɔ mɔ awui po sɛɛ lɛ yɛ Maŋtsɛ Salomo gbii lɛ amli tɔŋŋ. Ekɛɛ akɛ: “Ha mawoo ŋaa! Woji babaoo feemɔ lɛ ebɛ naagbee, ni nikasemɔ tuutu lɛ ehaa etɔɔ heloo.” (Jajelɔ 12:12) Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Timoteo akɛ: “Nii ni atuu awo odɛŋ lɛ baamɔ yi, ni okwa yakayaka sanegbaa ni buleɔ mɔ kɛ ŋwanejee wiemɔ ni jɛ apasa nilee mli lɛ, nɔ ni mɛi komɛi tsɔɔ akɛ amɛyɔɔ ni amɛdu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ he lɛ.” (1 Timoteo 6:20, 21) Hɛɛ, ehe miihia ni Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ akaha susumɔi ni yeɔ awui ni esaaa lɛ miiná amɛnɔ hewalɛ.

4. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie wɔhe ni wɔkɛfɔ̃ɔ Yehowa kɛ etsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ kpo yɛ?

4 Yehowa webii hu baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaabo wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 3:5, 6 lɛ toi, akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” Nɔ ni fata wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ Yehowa nɔ lɛ he ji susumɔ fɛɛ susumɔ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔɔkpoo, kɛji eje shishi kɛjɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi amli loo kɛjɛ wɔnaanyo gbɔmɔ susumɔ mli. Bɔni afee ni wɔbu wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ he lɛ, ehe miihia ni wɔtsɔse wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔyɔse saji ni yeɔ mɔ awui ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ he. (Hebribii 5:14) Nyɛhaa wɔsusua hei ni saji nɛɛ jɛ lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

Jeŋ ni Satan Yeɔ Nɔ Lɛ

5. Mɛni ji susumɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ jɛɛhe kome, ni namɔ hɔ sɛɛ?

5 Je lɛŋ bii aŋɔɔ ji he ni susumɔi fɔji lɛ babaoo jɛɔ kɛbaa. (1 Korintobii 3:19) Yesu Kristo sɔle eha Nyɔŋmɔ yɛ ekaselɔi lɛ agbɛfaŋ akɛ: “Mibiii akɛ ojie amɛ kɛjɛ je lɛ mli, shi moŋ akɛ obu amɛhe yɛ efɔŋ lɛ mli.” (Yohane 17:15) Yesu kɛ nibimɔ akɛ abu ekaselɔi lɛ ahe yɛ “efɔŋ lɛ mli” lɛ kpɛlɛ hewalɛ ni Satan yɔɔ yɛ je lɛ nɔ lɛ nɔ. Kristofoi ní wɔ ji lɛ kɛkɛ ebuuu wɔhe kɛjɛɛɛ je nɛŋ hewalɛ fɔŋ lɛ he. Yohane ŋma akɛ: “Wɔle akɛ wɔjɛ Nyɔŋmɔ mli, ni jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Nɔ ni esa akɛ wɔkpa gbɛ titri yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ anaagbee kwraa nɛɛ mli ji akɛ, Satan kɛ edaimonioi lɛ baawo je lɛ mli obɔ kɛ saji ni yeɔ mɔ awui.

6. Je lɛŋ hiɛtserɛjiemɔ baanyɛ egbe jeŋba henumɔi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Nɔ ni esa akɛ wɔkpa gbɛ hu ji akɛ, saji ni yeɔ mɔ awui nɛɛ ekomɛi baafee tamɔ nɔ ni yeee mɔ awui. (2 Korintobii 11:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ je lɛ hiɛtserɛjiemɔ lɛ, kɛ e-TV nɔ nifeemɔi, sinii, lalai, kɛ woji ni akalaa lɛ he okwɛ. Mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, hiɛtserɛjiemɔ henɔi komɛi woɔ nifeemɔ ni baa shi, tamɔ jeŋba shara, awuiyeli, kɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ he hewalɛ. Kɛji toibolɔi lɛ na hiɛtserɛjiemɔ henɔ ko ni nyɔɔ kɛboteɔ jeŋba hee ni baa shi lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ekolɛ, amɛnaa baakpɛ amɛhe. Shi shiiabɔ ni mɔ lɛ aaaya nɔ akwɛ lɛ haŋ ena lɛ tɔmɔ dɔŋŋ. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔbu hiɛtserɛjiemɔ ni woɔ susumɔi ni yeɔ mɔ awui he hewalɛ lɛ akɛ nɔ ko ni akpɛlɛɔ nɔ loo eyeee awui.—Lala 119:37.

7. Mɛɛ adesai anilee baanyɛ agbe hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ?

7 Susumɔ he kroko ni saji ni fiteɔ nii baanyɛ ajɛ kɛba lɛ he okwɛ—susumɔi babaoo ni jeŋ nilelɔi ŋmalaa kɛ nilelɔi ni jeɔ anɔkwa ni Biblia lɛ ji lɛ he ŋwane lɛ ŋmalaa lɛ. (Okɛto Yakobo 3:15 he.) Saji ni tamɔ enɛɛmɛi fɔɔ kpojee yɛ woji tɛtrɛbii babaoo kɛ woji ni ale waa amli, ni ebaanyɛ egbe hekɛnɔfɔɔ ni ayɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Aŋkroaŋkroi komɛi náa miishɛɛ yɛ yiŋsusumɔi ni baaa naagbee ni amɛkɛbaa hewalɛ ní Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ lɛ shi lɛ he. Oshara ni tamɔ enɛ hi shi yɛ bɔfoi lɛ agbii lɛ amli, taakɛ eyɔɔ faŋŋ yɛ bɔfo Paulo wiemɔi lɛ amli lɛ, akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yakashishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablemasaji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.”—Kolosebii 2:8.

Anɔkwale lɛ He Henyɛlɔi

8, 9. Mɛɛ gbɛ nɔ hemɔkɛyeli kwamɔ jieɔ ehe kpo yɛ ŋmɛnɛ?

8 Hemɔkɛyeli kwalɔi baanyɛ amɛkɛ nɔ kroko ni baanyɛ afite wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ aba. Bɔfo Paulo gba akɛ hemɔkɛyeli kwalɔi baate shi yɛ mɛi ni kɛɛ Kristofoi ji amɛ lɛ ateŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Tesalonikabii 2:3) Yɛ ewiemɔi lɛ amlibaa mli, yɛ be mli ni bɔfoi lɛ egboi lɛ sɛɛ lɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ kpeteŋkpele je Kristendom shishi. Ŋmɛnɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ kpeteŋkpele ko bɛ Nyɔŋmɔ webii ateŋ. Shi kɛlɛ, aŋkroaŋkroi fioo komɛi eshi gbɛhei ni wɔ hiɛ lɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi etswa amɛfai shi akɛ amɛbaagbe Yehowa Odasefoi ahe guɔ kɛtsɔ amalei kɛ saji ni ejaaa ni amɛgbɛɔ amɛshwãa lɛ nɔ. Amɛteŋ mɛi fioo komɛi kɛ kui krokomɛi tsuɔ nii ni amɛkɛtoɔ gbɛjianɔ ni amɛteɔ shi amɛshiɔ jamɔ krɔŋŋ. Yɛ enɛ feemɔ mli lɛ, amɛyafataa klɛŋklɛŋ hemɔkɛyeli kwalɔ, ni ji Satan he.

9 Hemɔkɛyeli kwalɔi komɛi kɛ adafitswaa gbɛ̀i srɔtoi miitsu nii babaoo ni amɛkɛ miigbɛ apasa saji ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahe amɛmiishwã, ni nɔ ni fata enɛ he ji Internet lɛ. Nɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, kɛ́ aŋkroaŋkroi ni yeɔ anɔkwa lɛ miipɛi wɔhemɔkɛyelii lɛ amli lɛ, ekolɛ, amɛkɛ hemɔkɛyeli kwamɔ lakamɔ wiemɔi lɛ baakpe. Ni Odasefoi komɛi po kɛ amɛhe ewo saji ni yeɔ mɔ awui nɛɛ mli ni amɛleee. Kɛfata he lɛ, yɛ be kɛ bei amli lɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ amɛhe woɔ tɛlivishiŋ kɛ redio nɔ nifeemɔi amli. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, mɛni ji gbɛ ni nilee yɔɔ mli ni esa akɛ wɔnyiɛ sɛɛ?

10. Mɛɛ nifeemɔ ni nilee yɔɔ mli esa akɛ wɔfee wɔshi hemɔkɛyeli kwamɔ lakamɔ wiemɔi lɛ?

10 Bɔfo Yohane fã Kristofoi akɛ amɛkahere hemɔkɛyeli kwalɔi kɛmiiba amɛshiai amli. Eŋma akɛ: “Kɛ́ mɔ ko ba nyɛŋɔɔ ni ehiɛɛɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ lɛ, nyɛkaherea lɛ kɛbaa nyɛwe, ni nyɛkafalaa lɛ tete; ejaakɛ mɔ ni falaa lɛ lɛ, ekɛ lɛ feɔ ekome yɛ enitsumɔi fɔji lɛ amli.” (2 Yohane 10, 11) Wɔhe ni wɔɔtsi kɛjɛ sharamɔ ni wɔkɛ henyɛlɔi nɛɛ aaashara lɛ he lɛ baabu wɔhe kɛjɛ amɛsusumɔi ni ekpɔtɔ lɛ he. Hemɔkɛyeli kwalɔi atsɔɔmɔi atoi ni wɔɔbo kɛtsɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ sanegbaai srɔtoi lɛ anɔ lɛ yeɔ awui tamɔ hemɔkɛyeli kwalɔ ni wɔɔkpee lɛ kɛba wɔshiai amli lɛ nɔŋŋ. Ekaba lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔha nibii ni ataoɔ ale babaoo lɛ aaalaka wɔ awo gbɛ ni kpataa mɔ hiɛ nɛɛ mli!—Abɛi 22:3.

Yɛ Asafo lɛ Mli

11, 12. (a) Nɛgbɛ ji he ni saji ni yeɔ mɔ awui lɛ ba kɛjɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli asafo lɛ mli? (b) Kristofoi komɛi nyɛɛɛ afee shiŋŋ ni amɛwo Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔi anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Susumɔ he kroko hu ni susumɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ baanyɛ ajɛ kɛba lɛ he okwɛ. Yɛ be mli ni ejeee Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ jwɛŋmɔ akɛ eeetsɔɔ apasa tsɔɔmɔ lɛ, ebaanyɛ ená wiemɔ ni asusuuu he ni awieɔ su. (Abɛi 12:18) Emuu ni wɔyeee hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔlilɛi baatɔ yɛ bei komɛi amli. (Abɛi 10:19; Yakobo 3:8) Eka shi faŋŋ akɛ, yɛ bɔfo Paulo gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ mɛi komɛi yɛ asafo lɛ mli ni nyɛɛɛ akudɔ amɛlilɛi, ni amɛkɛ amɛhe wo wiemɔi ahe ŋwanejee mli. (1 Timoteo 2:8) Mɛi krokomɛi hu yɛ ni susu amɛsusumɔi ahe babaoo fe nine, ni amɛtee shɔŋŋ aahu akɛ amɛtswa hegbɛ ni Paulo yɔɔ lɛ po mpoa. (2 Korintobii 10:10-12) Nɔ ni jɛ mumɔ ni tamɔ enɛ mli ba ji béi ni he ehiaaa.

12 Bei komɛi lɛ, nɛkɛ gbeekpãmɔ ni bɛ nɛɛ teeɔ “yakayaka bolɔmɔi” ashi, ni efiteɔ toiŋjɔlɛ ni asafo lɛ yɔɔ lɛ. (1 Timoteo 6:5; Galatabii 5:15) Paulo ŋma yɛ mɛi ni kɛ naataamɔi nɛɛ baa lɛ ahe akɛ: “Kɛ́ mɔ ko tsɔɔ tsɔɔmɔ kroko ni ekpɛlɛɛɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo wiemɔi ni tsaa mɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ-jamɔ naa tsɔɔmɔ lɛ, no lɛ ewó ehe nɔ, ni eleee nɔ ko, shi moŋ ehe miiye kɛ ŋwanejeei kɛ naataamɔi ni hiɛkɔɔ, béi, musubɔɔ wiemɔi, mɛi ahesusumɔi fɔji jeɔ mli lɛ.”—1 Timoteo 6:3, 4.

13. Mɛni ji Kristofoi babaoo ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ asubaŋ?

13 Miishɛɛ sane ji akɛ, yɛ bɔfoi lɛ abeaŋ lɛ, Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo ye anɔkwa, ni amɛtee nɔ amɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jajemɔ lɛ he nitsumɔ hi amɛjwɛŋmɔ mli. Amɛfee mɛi ni bɛ dekã ni miikwɛ “awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli” ni amɛto amɛhe ‘kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo amɛhe muji’ ni amɛfiteee be yɛ wiemɔi ahe ŋwanejeei ni wooo yibii ko lɛ mli. (Yakobo 1:27) Amɛkwa “naanyobɔɔ fɔŋ” po yɛ Kristofoi asafo lɛ mli bɔni afee ni amɛbu amɛmumɔŋ shidaamɔ lɛ he.—1 Korintobii 15:33; 2 Timoteo 2:20, 21.

14. Kɛ wɔyakwɛɛɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ susumɔi ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ he lɛ baanyɛ ebafee naataamɔi ni yeɔ mɔ awui?

14 Nakai nɔŋŋ, shihilɛi ni atsɔɔ mli yɛ kuku 11 lɛ efeee Yehowa Odasefoi asafoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ he mfoniri. Shi kɛlɛ, ehi akɛ wɔɔkpa gbɛ akɛ ŋwanejeei ni wooo yibii ni tamɔ nɛkɛ aaaba. Eji anɔkwale akɛ, tɔmɔ ko bɛ he akɛ wɔɔgba Biblia mli saji ahe sane loo wɔɔshwie wɔyiŋ yɛ jeŋ hee he shiwoo ni ajieko lɛ kpo lɛ he. Ni tɔmɔ ko bɛ wɔsusumɔi ni wɔɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhe yɛ nɔ ni kɔɔ mɔ aŋkro saji ahe tamɔ, atadewoo kɛ hesaamɔ loo hiɛtserɛjiemɔ ni mɔ ko halaa lɛ he. Shi kɛlɛ, kɛ wɔfee keketee yɛ wɔsusumɔi ahe ni wɔmli fu akɛni mɛi krokomɛi kɛ wɔ kpãaa gbee lɛ, no lɛ, eeenyɛ eba akɛ asafo lɛ mli baagbála yɛ saji bibii ahewɔ. Nɔ ni je shishi akɛ wiemɔ ni he bɛ sɛɛnamɔ ko ni yeee mɔ awui lɛ baanyɛ abatsɔ nɔ ni yeɔ mɔ awui diɛŋtsɛ.

Ní Wɔɔbu Nɔ ni Atuu Awo Wɔdɛŋ lɛ He

15. “Daimonioi atsɔɔmɔi” baanyɛ aye wɔ awui yɛ mumɔŋ kɛyashi nɛgbɛ, ni mɛɛ ŋaawoo akɛhaa yɛ Ŋmalɛi lɛ amli?

15 Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Mumɔ lɛ kɛɔ faŋŋ akɛ, naagbee gbii lɛ anɔ lɛ mɛi komɛi aaakwa hemɔkɛyeli lɛ, ni amɛkɛ amɛhe aaayakpɛtɛ lakamɔ mumɔi kɛ daimonioi atsɔɔmɔi ahe.” (1 Timoteo 4:1) Hɛɛ, susumɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ kɛ hegbeyeiwoo diɛŋtsɛ baa. Shishinumɔ yɛ he akɛ, Paulo kpa enaanyo Timoteo ni esumɔɔ lɛ lɛ fai akɛ: “Oo Timoteo! nii ni atuu awo odɛŋ lɛ baamɔ yi, ni okwa yakayaka sanegbaa ni buleɔ mɔ kɛ ŋwanejee wiemɔ ni jɛ apasa nilee mli lɛ, nɔ ni mɛi komɛi tsɔɔ akɛ amɛyɔɔ ni amɛdu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ he lɛ.”—1 Timoteo 6:20, 21.

16, 17. Mɛni Nyɔŋmɔ etuu ewo wɔdɛŋ, ni te esa akɛ wɔbu he wɔha tɛŋŋ?

16 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna kɔkɔbɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli nɛɛ he sɛɛ ŋmɛnɛ lɛ? Atuu nɔ ko awo Timoteo dɛŋ—nɔ ko ni jara wa waa ni ekwɛ nɔ ni ebu he. Mɛni ni? Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Hiɛmɔ tsámɔ wiemɔi ni onu yɛ minaa lɛ akadi lɛ mli yɛ hemɔkɛyeli kɛ suɔmɔ ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ mli; nii kpakpai ni atuu awo odɛŋ lɛ buu he yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ ni hiɔ wɔ mli lɛ hewalɛ naa!” (2 Timoteo 1:13, 14) Hɛɛ, nɔ ni fata nii ni atuu awo Timoteo dɛŋ lɛ he ji “tsámɔ wiemɔi,” “Nyɔŋmɔ-jamɔ naa tsɔɔmɔ lɛ.” (1 Timoteo 6:3) Yɛ wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpãmɔ naa lɛ, Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaabu amɛhemɔkɛyeli kɛ anɔkwalei fɛɛ ni atuu awo amɛdɛŋ lɛ he.

17 Nɔ ni fata nakai nii ni atuu awo wɔdɛŋ ni wɔbuɔ he lɛ he ji nibii tamɔ Biblia kasemɔ sui kpakpai kɛ hiɛmiamɔ yɛ sɔlemɔ mli, beni wɔfeɔ “mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.” (Galatabii 6:10; Romabii 12:11-17) Paulo tee nɔ ewo ŋaa akɛ: “Onyiɛ jalɛ, Nyɔŋmɔ-jamɔ, hemɔkɛyeli, suɔmɔ, tsuishiŋmɛɛ kɛ mlijɔlɛ sɛɛ. Wuu hemɔkɛyeli he ta kpakpa lɛ, mɔ naanɔ wala lɛ mli, nɔ̃ he hu ni atsɛo kɛba ni ojaje jajemɔ fɛfɛo yɛ odasefoi pii ahiɛ lɛ.” (1 Timoteo 6:11, 12) Paulo wiemɔi kukuji tamɔ ‘wuu ta kpakpa lɛ’ kɛ ‘mɔ mli kpɛŋŋ’ ni ekɛtsu nii lɛ ha efee faŋŋ akɛ, esa akɛ wɔkɛ ekãa faishitswaa ate shi ashi mumɔŋ nibii ni náa mɔ nɔ hewalɛ ni yeɔ mɔ awui lɛ.

Sɛɛyoomɔ He Miihia

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie Kristofoi a-pɛpɛɛpɛ ŋmɛɛ kpo yɛ, yɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔ nii yɛ je lɛŋ saji ahe lɛ mli lɛ?

18 Eji anɔkwale akɛ, sɛɛyoomɔ he miihia ni wɔkɛwuu hemɔkɛyeli he ta kpakpa lɛ. (Abɛi 2:11; Filipibii 1:9) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔheŋ je lɛŋ saji fɛɛ wɔyeŋ. (Filipibii 4:5; Yakobo 3:17) Jeee adesai asusumɔi fɛɛ teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Yesu tsɔɔ akɛ ehe miihia ni helatsɛ aya datrɛfonyo—je lɛŋ nitsulɔ ko ni he esa lɛ ŋɔɔ. (Luka 5:31) Yɛ bɔ ni tsofafeemɔ yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ ji blema nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ sɛɛnamɔ ko yɛ ni abaanyɛ aná kɛjɛ datrɛfoi ayelikɛbuamɔ mli. Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ nibii ni kɔɔ je lɛŋ saji ahe, shi amɛteɔ shi amɛshiɔ eko fɛɛ eko ni baanyɛ aye amɛ awui yɛ mumɔŋ lɛ.

19, 20. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ onukpai lɛ aaatsɔ ni amɛkɛ sɛɛyoomɔ atsu nii yɛ be mli ni amɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni ewieee yɛ nilee mli lɛ? (b) Te asafo lɛ kɛ mɛi ni kãa he amɛwoɔ apasa tsɔɔmɔi amli hewalɛ lɛ yeɔ ehaa tɛŋŋ?

19 Sɛɛyoomɔ hu he miihia yɛ onukpai lɛ agbɛfaŋ kɛji atsɛ amɛ ni amɛbaye amɛbua mɛi ni ewieee yɛ nilee mli lɛ. (2 Timoteo 2:7) Bei komɛi lɛ, asafo lɛ mli bii kɛ béi ni kɔɔ naataamɔi bibii kɛ nɔ ni aka yiŋ awie lɛ he lɛ baakpe. Bɔni afee ni onukpai lɛ abu asafo lɛ ekomefeemɔ lɛ he lɛ, esa akɛ amɛje mra ni amɛtsu nakai naagbai lɛ ahe nii. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkpoɔ akɛ amɛaana amɛnyɛmimɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ fɔŋ, ni amɛkɛ oyaiyeli ebuŋ amɛ akɛ hemɔkɛyeli kwalɔi.

20 Paulo wie mumɔ mli ni esa akɛ ajɛ ni akɛ yelikɛbuamɔ aha lɛ he. Ewie akɛ: “Anyɛmimɛi, kɛji nɔtɔmɔ ko banina mɔ ko trukaa lɛ, nyɛ mɛi ní nyɛji mumɔŋ gbɔmɛi lɛ nyɛsáa nakai mɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli.” (Galatabii 6:1) Beni ewieɔ Kristofoi ni jeɔ ŋwane lɛ ahe titri lɛ, Yuda ŋma akɛ: “Mɛi komɛi lɛ, nyɛnaa amɛ mɔbɔ, . . . ni nyɛshaa amɛ kɛjea la lɛ mli.” (Yuda 22, 23) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji ŋaawoi ni akɛha shiiabɔ sɛɛ lɛ, mɔ ko kã he ewo apasa tsɔɔmɔi ahe hewalɛ lɛ, no lɛ, ehe baahia ni onukpai lɛ akpɛ amɛyiŋ bɔni afee ni amɛbu asafo lɛ he.—1 Timoteo 1:20; Tito 3:10, 11.

Ní Wɔɔwo Wɔjwɛŋmɔŋ Obɔ kɛ Yijiemɔ Nibii

21, 22. Mɛɛ nibii esa akɛ wɔhala mli, ni mɛni esa akɛ wɔkɛwo wɔjwɛŋmɔi amli obɔ?

21 Kristofoi asafo lɛ tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ wiemɔi ni yeɔ mɔ awui ni “aaatsɛŋe tamɔ hela fɔŋ ko” lɛ he. (2 Timoteo 2:16, 17; Tito 3:9) Enɛ ji anɔkwale kɛji wiemɔi ni tamɔ enɛ jieɔ je lɛŋ “nilee” ni lakaa mɔ, hemɔkɛyeli kwamɔ shishiumɔ wiemɔi akpo, loo wiemɔi ni asusuuu he yɛ asafo lɛ mli lɛ kpo. Yɛ be mli ni shwelɛ kpakpa ni aaana akɛ aaakase nibii heei lɛ baanyɛ afee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ, nibii ni ataoɔ ale babaoo ni anyɛɛɛ nɔ aye lɛ baanyɛ aha wɔkɛ wɔhe ayawo susumɔi ni yeɔ mɔ awui mli. Akɛ Satan ŋaatsɔi lɛ eteko wɔ. (2 Korintobii 2:11) Wɔle akɛ eebɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ ni egbala wɔjwɛŋmɔ bɔni afee ni eha wɔba sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ shi.

22 Ákɛ sɔɔlɔi anɔkwafoi lɛ, nyɛhaa wɔhiɛa Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔ lɛ mli ni awaa. (1 Timoteo 4:6) Eba akɛ wɔkɛ be ni wɔyɔɔ lɛ baatsu nii yɛ nilee mli kɛtsɔ saji ni wɔhalaa ni wɔkɛtsu nii ni wɔɔhala mli lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, Satan shishiumɔ wiemɔi ni ekanyaa lɛ hosoŋ wɔ yɛ gbɛ ni waa nɔ. Hɛɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔsusua ‘nii abɔ ni ji anɔkwa, nii ni sa woo, nii ni ja, nii ni he tse, nii ni adɔɔ he, nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ fɛɛ, jeŋba kpakpa, kɛ yijiemɔ’ he. Kɛ wɔkɛ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi wo wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii amli obɔbɔ lɛ, no lɛ, toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ wɔ baahi shi.—Filipibii 4:8, 9.

Mɛni Okase?

• Je lɛŋ nilee baanyɛ afee oshara kɛha wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛbu wɔhe kɛjɛ hemɔkɛyeli kwamɔ saji ni yeɔ mɔ awui lɛ he?

• Mɛɛ wiemɔi esa akɛ wɔkwa yɛ asafo lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ Kristofoi a-pɛpɛɛpɛ ŋmɛɛ jeɔ kpo yɛ, beni wɔkɛ saji babaoo diɛŋtsɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsuɔ nii lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Adafitwaa woji kɛ woji babaoo ni ale lɛ kɛ wɔ Kristofoi ajeŋba kpakpa lɛ kpãaa gbee

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Kristofoi baanyɛ ajie amɛsusumɔi akpo amɛtsɔɔ amɛhe ni amɛfeee keketee