Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Ohiɛ Akã Otsui He”

“Ohiɛ Akã Otsui He”

“Ohiɛ Akã Otsui He”

YEHOWA kɛɛ gbalɔ Samuel akɛ: “Yehowa kwɛɛɛ nii tamɔ gbɔmɔ; ejaakɛ gbɔmɔ lɛ ekwɛɔ kponɔgbɛ nii, shi Yehowa lɛ tsui ekwɛɔ!” (1 Samuel 16:7) Agbɛnɛ hu, beni lalatsɛ David gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa mfonirifeemɔŋ tsui lɛ nɔ lɛ, elá akɛ: “[Yehowa] okaa mitsui okwɛɔ, otaoɔ mimli nyɔŋ, otsuuɔ mihe, onaaa nɔ ko.”—Lala 17:3.

Hɛɛ, Yehowa kwɛɔ tsui lɛ mli ni enaa bɔ ni wɔ ji diɛŋtsɛ. (Abɛi 17:3) Belɛ, yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ wo ŋaa akɛ: “Ohiɛ akã otsui he fe nii fɛɛ; ejaakɛ no mli wala jɛɔ.” (Abɛi 4:23) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ akã wɔ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ he? Abɛi yitso 4 lɛ haa wɔ nakai sanebimɔ lɛ hetoo.

Bó Tsɛ ko Tsɔsemɔ lɛ Toi

Abɛi yitso 4 lɛ jeɔ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Bii, nyɛboa nyɛtsɛ tsɔsemɔ toi, ni nyɛfea toi, ní nyɛle sanesɛɛkɔmɔ! Ejaakɛ nilee kpakpa mitsɔ̃ɔ nyɛ, nyɛkashɛa mimla lɛ nyɛfɔ̃a!”Abɛi 4:1, 2.

Ŋaa ni awoɔ oblahii kɛ oblayei ji akɛ amɛbo amɛfɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ atsɔsemɔ kpakpa lɛ toi, titri lɛ, tsɛ nɔ̃ lɛ. Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii kã enɔ akɛ etsu eweku lɛ heloo kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. (5 Mose 6:6, 7; 1 Timoteo 5:8) Kɛ́ nakai tsɔsemɔ bɛ lɛ, kwɛ bɔ ni ebaawa kɛha oblanyo loo oblayoo akɛ eeeda yɛ mumɔŋ! No hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ gbekɛ kɛ bulɛ boɔ etsɛ tsɔsemɔ lɛ toi?

Shi kɛlɛ, gbekɛ ni bɛ tsɛ ni baatsɔse lɛ lɛ hu? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Jason, ni eye afii 11 lɛ batsɔ awusã beni eye afii ejwɛ lɛ. * Beni Kristofonyo onukpa ko bi lɛ nɔ ni haoɔ lɛ fe fɛɛ yɛ eshihilɛ mli lɛ, Jason ha hetoo oya nɔŋŋ akɛ: “Mihiɛ tseɔ mitsɛ waa. Bei pii lɛ ehaa miwerɛ hoɔ mihe waa.” Ni kɛlɛ, ŋaawoo ni shɛjeɔ mɔ mii yɛ kɛha oblahii kɛ oblayei ni náaa fɔlɔi agbɛtsɔɔmɔ. Jason kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ lɛ lɛ baanyɛ aná ŋaawoo ni tamɔ tsɛ nɔ kɛjɛ onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni eda yɛ mumɔŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ adɛŋ.—Yakobo 1:27.

Beni ekaiɔ lɛ diɛŋtsɛ etsɔsemɔ lɛ, Salomo tsa nɔ akɛ: “Mitsɛ bi ji mi, minyɛ bi koome ni eshwɛɛɛ ehe ji mi.” (Abɛi 4:3) Eka shi faŋŋ akɛ, maŋtsɛ lɛ kɛ miishɛɛ kai bɔ ni atsɔse lɛ lɛ. Ákɛ “bi” ni kɛ tsɛ ŋaawoo tsuɔ nii lɛ, ekolɛ oblanyo Salomo ná ekɛ etsɛ David teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni yɔɔ miishɛɛ. Kɛfata he lɛ, Salomo ji “bi koome,” loo mɔ ni asumɔɔ waa. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ gbekɛ aaada yɛ shia ni miishɛɛ yɔɔ mli ni enyɛɔ ekɛ efɔlɔi gbaa sane be fɛɛ be ni esheee gbeyei!

Taomɔ Nilee kɛ Saneshishinumɔ

Beni Salomo kaiɔ etsɛ ŋaawoo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ, ewie akɛ: “Etsɔ̃ɔ mi nii ni ekɛɛ mi akɛ: “Ha otsui ahiɛ miwiemɔi lɛ amli; ye mikitãi lɛ anɔ, ní oyi aná wala! Ná nilee, ná sanesɛɛkɔmɔ! Ohiɛ akakpa midaaŋ wiemɔi lɛ anɔ, ni kaaje he! Kaashi lɛ [nilee], ni eeebaa oyi; suɔmɔ lɛ, ni eeebu ohe. Nilee shishi ji akɛ: Otao nilee, ni okɛ onii ni oná lɛ fɛɛ atao sanesɛɛkɔmɔ!”Abɛi 4:4-7.

Mɛni hewɔ nilee ‘he hiaa titri’ lɛ? Ŋaalee shishi ji ni akɛ nilee kɛ saneshishinumɔ atsu nii yɛ gbɛ ni kɛ yibiiwoo kpakpa baaba nɔ. Nilee—ni ji anɔkwalei ni ale kɛtsɔ nii ayɔsemɔ kɛ niiashikpamɔ nɔ loo kɛtsɔ nikanemɔ kɛ nikasemɔ nɔ lɛ—ji ŋaalee shishijee. Shi kɛ́ wɔnyɛɛɛ wɔkɛtsu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔnilee lɛ he baŋ sɛɛnamɔ. Esaaa akɛ wɔkaneɔ Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji krokomɛi ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” kɛha lɛ kɛkɛ, shi moŋ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli lɛ atsu nii.—Mateo 24:45.

Saneshishinumɔ ni wɔɔná hu he miihia. Kɛ́ no bɛ lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni saji kɛ amɛhe kpãa gbee, ni wɔna sane ni asusuɔ he lɛ mli jogbaŋŋ? Kɛ́ wɔbɛ saneshishinumɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle nɔ hewɔ ni nibii yɔɔ nakai, ni wɔná sɛɛyoomɔ hu? Hɛɛ, dani wɔɔnyɛ wɔsusu anɔkwalei ni ale jogbaŋŋ lɛ he, ni wɔmu sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, saneshishinumɔ he miihia wɔ.—Daniel 9:22, 23.

Salomo tsa nɔ egba etsɛ wiemɔi lɛ ni ekɛɛ: “Buu lɛ [nilee], ni eeewo onɔ; kɛ oloo lɛ atuu lɛ, eeewo ohiɛ nyam. Ekɛ anunyam yifii nɔ̃ aaafi oyitso, eeekeo akekre fɛfɛo.” (Abɛi 4:8, 9) Nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ buɔ mɔ ni loɔ lɛ atuu lɛ he. Kɛfata he lɛ, ewoɔ ehiɛ nyam ni ehaa ehe feɔ fɛo. Belɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nyɛhaa wɔtaoa nilee.

“Mɔ Tsɔsemɔ Mli Waa”

Beni etiɔ etsɛ tsɔsemɔ lɛ mli lɛ, Israel maŋtsɛ lɛ kɛɛ kɛnyiɛ sɛɛ akɛ: “Mibi, bo toi, ni omɔ miwiemɔi lɛ amli, ni owala afii lɛ aaafá babaoo. Matsɔ̃ɔo nilee gbɛ lɛ, mawao kɛtsɔ jalɛ tempɔŋi lɛ anɔ. Kɛ oonyiɛ lɛ, ofamɔŋ onaji omamɔŋ mli, ni kɛ́ osha foi hu, otɛŋ. Mɔ tsɔsemɔ mli waa, kaaŋmɛɛ he! Okɛto jogbaŋŋ, shi no ji owala.”Abɛi 4:10-13.

Ákɛ Salomo tsɛ bi diɛŋtsɛ ji lɛ hewɔ lɛ, ehiɛ baasɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ tsɔsemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni tsɔseɔ mɔ ni jajeɔ mɔ lɛ he. Kɛ́ tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ bɛ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkpa gbɛ akɛ wɔɔya hiɛ kɛyashɛ mumɔŋ dalɛ mli loo wɔɔha wɔshihilɛ hilɛ aya hiɛ lɛ? Kɛ́ wɔkaseee nii kɛjɛɛɛ wɔtɔmɔi amli loo kɛji wɔkpoo akɛ wɔɔjaje susumɔi ni ejaaa lɛ, no lɛ, wɔmumɔŋ shweremɔ lɛ baafee nɔ ko bibioo diɛŋtsɛ. Tsɔsemɔ ni fa bɔ ni sa lɛ kɛmɔ yaa jeŋba ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli, ni no yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyiɛɔ ‘kɛtsɔɔ jalɛ tempɔŋi lɛ anɔ.’

Nɔ ni jɛɔ tsɔsemɔ he nɔ̃ kroko mli baa hu ji akɛ ehaa ‘wɔ wala afii lɛ faa babaoo.’ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Mɔ ni yeɔ no ko bibioo mli anɔkwa lɛ, eyeɔ babaoo hu mli anɔkwa; ni mɔ ni yeee no ko bibioo mli anɔkwa lɛ, eyeee babaoo hu mli anɔkwa.” (Luka 16:10) Ani wɔhe ni wɔɔtsɔse yɛ nibii bibii amli lɛ haŋ efee mlɛo kɛha wɔ akɛ wɔfee nibii wuji, ni ekolɛ, wɔwala diɛŋtsɛ damɔ nɔ lɛ nɔŋŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔhiŋmɛi ni wɔɔtsɔse koni ‘ekakwɛ yoo ni ehe fee wɔ akɔnɔ lɛ’ haŋ eba lɛ akɛ wɔɔŋmɛɛ wɔhe wɔwo jeŋba shara mli. (Mateo 5:28) Ale akɛ, nɛkɛ shishitoo mlai nɛɛ kɔɔ hii kɛ yei fɛɛ he. Kɛ wɔtsɔse wɔjwɛŋmɔi lɛ ni ‘amɛŋɔ jwɛŋmɔ fɛɛ jwɛŋmɔ nom’ lɛ, no lɛ, oshara baŋ he akɛ wɔɔtɔ tɔmɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he yɛ wiemɔ loo nifeemɔ mli.—2 Korintobii 10:5.

Eji anɔkwale akɛ, bei pii lɛ ewa akɛ aaakpɛlɛ tsɔsemɔ ní ekolɛ ebaafee tamɔ nɔ ni eyɛ keketee lɛ nɔ. (Hebribii 12:11) Ni kɛlɛ, maŋtsɛ nilelɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ kɛji wɔmɔ tsɔsemɔ mli lɛ, wɔgbɛ baahi eha wɔ ni wɔya hiɛ. Taakɛ bɔ ni hesaamɔ kpakpa haa foijelɔ joɔ foi waa ni egbeee shi loo epilaa ehe lɛ, nakai ji bɔ ni tsɔsemɔ ni wɔmɔɔ mli lɛ haa wɔyaa nɔ wɔfamɔɔ wɔnaji kɛnyiɛɔ wala gbɛ lɛ nɔ fiofio ni wɔgbeee shi. Eji anɔkwale akɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ gbɛ ni wɔhalaa lɛ he.

Kwa “Mɛi Fɔ̃ji Atempɔŋ Lɛ”

Salomo kɛ hehiamɔ henumɔ bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɛi fɔ̃ji atempɔŋ lɛ, kaayi nɔ, ni kaanyiɛ efɔŋfeelɔi agbɛ nɔ. Wii lɛ oha afã, kaatsɔ̃ he kɛmiiho; tsɔ̃ ohe kɛjɛ he, ni ofo mli kɛya! Ejaakɛ amɛwɔɔɔ, akɛ ja amɛfee efɔŋ ko dã, ni kɛ́ amɛhako mɔ ko agbee shi lɛ, wɔ tseɔ yɛ amɛhiɛ. Ejaakɛ efɔŋfeemɔ niyenii amɛyeɔ, ni yiwalɛ wein amɛnuɔ.”Abɛi 4:14-17.

Mɛi fɔji, ni Salomo taoɔ ni wɔkwa amɛgbɛ̀i lɛ kɛ amɛ nifɔjianii lɛ kwɛɔ amɛhe. Nifɔjianifeemɔ tamɔ nu kɛ niyenii ha amɛ. Amɛnyɛɛɛ amɛwɔ akɛ ja amɛkɛ amɛhe ewo basabasafeemɔ mli dã. Amɛjeŋba diɛŋtsɛ ekpɔtɔ! Ani wɔbaanyɛ wɔhiɛ akã wɔtsuii lɛ ahe diɛŋtsɛ kɛji wɔkɛ amɛ bɔ? Kwɛ bɔ ni eji kwashiaiasane akɛ ‘wɔɔnyiɛ efɔŋfeelɔi agbɛ nɔ’ kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaawo awuiyeli nifeemɔi amli yɛ hiɛtserɛjiemɔi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ je nɛɛ mli lɛ nɔ! Mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ ni wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo lɛ kɛ tɛlivishiŋ nɔ nifɔjianii loo sinii ni gbeɔ henumɔi ni wɔɔkwɛ babaoo lɛ yeee egbɔ.

Hii Shi yɛ La lɛ Mli

Shi beni ekɛ nɔ ni tamɔ gbɛ tsuɔ nii lɛ, Salomo jaje akɛ: “Shi jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ.” (Abɛi 4:18) Abaanyɛ akɛ Biblia lɛ kasemɔ shishi ni ajeɔ kɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ ni akɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ atsu nii yɛ shihilɛ mli lɛ ato gbɛfaa shishi ni ajeɔ leebi mra he. Yɛ be mli ni gbɛkɛ duŋ lɛ kpɛɔ lɛ, ewaa waa akɛ wɔɔna nɔ ko. Shi beni hulu lɛ jeɔ shishi akɛ eeete shi lɛ, wɔnaa nii waa fiofio. Naagbee lɛ, hulu lɛ tsoɔ waa, ni wɔnaa nɔ fɛɛ nɔ fitsofitso yɛ faŋŋ mli. Hɛɛ, anɔkwale lɛ bafeɔ faŋŋ fiofio ehaa wɔ yɛ be mli ni wɔkãa he wɔkɛ tsuishitoo kɛ hiɛmiamɔ kaseɔ Ŋmalɛi lɛ. Kɛji wɔɔbu wɔhe wɔshi apasa yiŋsusumɔi lɛ, no lɛ, mumɔŋ niyenii ni wɔkɛaalɛ tsui lɛ he miihia.

Biblia gbalɛi ashishinumɔ loo nɔ ni amɛtsɔɔ lɛ hu jeɔ kpo fiofio. Gbalɛi lɛ bafeɔ faŋŋ ehaa wɔ yɛ be mli ni Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ mli jogbaŋŋ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu yɛ be mli ni je lɛŋ saji loo Nyɔŋmɔ webii aniiashikpamɔi haa ebaa mli lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔye oyai kɛsusu amɛ mlibaa he lɛ, ehe miihia ni wɔmɛ ‘la ni yaa nɔ ekpɛɔ lɛ.’

Ni mɛi ni kpoɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ kɛtsɔ kpoomɔ ni amɛkpoɔ akɛ amɛaanyiɛ yɛ la lɛ mli lɛ hu? Salomo kɛɔ akɛ: “Mɛi fɔji agbɛ lɛ tamɔ duŋ kpii, amɛleee nii ni amɛtɛrɛɔ po.” (Abɛi 4:19) Mɛi fɔji lɛ tamɔ nuu ni tɛɔ yɛ duŋ mli ni eleee nɔ ni tɛ lɛ lɛ. Ni kɛji mɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ashihilɛ fee tamɔ nɔ ni eeshwere po yɛ amɛgbɛ̀i ni ejaaa lɛ mli lɛ, amɛ omanyeyeli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Lalatsɛ lɛ lá yɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ he akɛ: “Hɛɛ, okɛ amɛ eto hei ní shamɔɔ trotro, [Yehowa] oŋɔɔ amɛ otswiaa shi, ni amɛkumɔɔ dukuduku.”—Lala 73:18.

Kwɛmɔ Ohenɔ Jogbaŋŋ

Israel maŋtsɛ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Mibi, bo miwiemɔi lɛ atoi, ka otoi oha nɔ ni mikɛɛo lɛ! Kaaha amɛmiije ohiɛ, ŋɔɔ amɛ oto otsui teŋ! Ejaakɛ amɛji wala ha mɛi ni naa amɛ lɛ, kɛ nɔ ni tsáa amɛhewojiaŋ fɛɛ. Ohiɛ akã otsui he fe nii fɛɛ; ejaakɛ no mli wala jɛɔ.”Abɛi 4:20-23.

Salomo diɛŋtsɛ nɔkwɛmɔnii lɛ tsɔɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ ŋaawoo akɛ abu tsui lɛ he lɛ he. Eji anɔkwale akɛ, eji etsɛ “bi” lɛɛlɛŋ yɛ egbekɛbiiashi, ni eye Yehowa anɔkwa kɛbote edalɛ mli. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Eba mli akɛ, beni Salomo gbɔ lɛ, eŋamɛi lɛ dɔ etsui kɛyanyiɛ nyɔŋmɔi krokomɛi asɛɛ; ni etsui yeee emuu yɛ Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ, hiɛ, tamɔ etsɛ David tsui.” (1 Maŋtsɛmɛi 11:4) Kɛ ayaaa nɔ akwɛɛɛ henɔ jogbaŋŋ lɛ, no lɛ, abaanyɛ alaka tsui ni hi fe fɛɛ lɛ po ni efee nɔ ni ejaaa. (Yeremia 17:9) Esa akɛ wɔkɛ kaimɔi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ato wɔtsuii amli—‘yɛ eteŋ.’ Nɔ ni fata enɛ he ji gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha yɛ Abɛi yitso 4 lɛ mli lɛ.

Pɛimɔ Bɔ ni Otsui lɛ Yɔɔ lɛ Mli

Ani wɔmiibu wɔ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ he jogbaŋŋ? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle bɔ ni wɔmli gbɛ gbɔmɔ lɛ ji diɛŋtsɛ? Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Nɔ ni eyi tsui obɔ kɛteke nɔ lɛ, no nɔŋŋ naabu wieɔ.” (Mateo 12:34) Ekɛɛ hu akɛ: “Tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔi, juui, amale odaseyelii kɛ musubɔi jɛɔ.” (Mateo 15:19, 20) Hɛɛ wɔ wiemɔi kɛ wɔnifeemɔi wieɔ babaoo yɛ gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni wɔji yɛ wɔtsuii amli.

Esa jogbaŋŋ akɛ Salomo woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Tsi daa kɔɔdɔŋ kɛjɛ omasɛi, kɛ kutumpɔo naabu kɛya flooflo. Too ohiɛ tɛ̃ɛ, ni oha ohiŋmɛiiasɛɛ akwɛ ohiɛ tuuntu. Jajemɔ onaji amaamɔhe lɛ pɛpɛɛpɛ, ni oha ogbɛ̀i fiaa aja. Kaatsɔ̃ ninejurɔ loo abɛku; sha onane kɛjɛ efɔŋ mli.”Abɛi 4:24-27.

Yɛ Salomo ŋaawoo nɛɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔpɛi wɔwiemɔi kɛ wɔnifeemɔi amli. Kɛ wɔɔbu wɔtsui lɛ he ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔkwa wiemɔi kɔɔdɔji kɛ kutumpɔo wiemɔi. (Abɛi 3:32) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ sɔlemɔ asusu nɔ ni wɔ wiemɔi kɛ wɔnifeemɔi jieɔ lɛ kpo yɛ wɔ he lɛ he. Koni wɔtao Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ bɔni afee ni wɔjaje gbɔjɔmɔ fɛɛ gbɔjɔmɔ ni wɔɔná lɛ.—Lala 139:23, 24.

Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, eba akɛ ‘wɔhiŋmɛii aaakwɛ wɔhiɛ tuuntu.’ Nyɛhaa wɔkɛfea oti ni ma wɔhiɛ akɛ wɔkɛ susuma muu fɛɛ aaasɔmɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ. (Kolosebii 3:23) Yɛ be mli ni bo aŋkro otiuɔ jalɛ gbɛ̀i nɛɛ asɛɛ lɛ, eba akɛ, Yehowa baaha oye omanye yɛ “ogbɛ̀i fiaa” mli, ni eba akɛ ebaajɔɔ bo babaoo ejaakɛ obo ŋaawoo ni ajɛ mumɔŋ akɛha akɛ, “ohiɛ akã otsui lɛ he” lɛ toi.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Jeee egbɛi diɛŋtsɛ nɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 22]

Ani okpooɔ hiɛtserɛjiemɔ ni jieɔ awuiyeli kpo?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Ná mɛi ni ená niiashikpamɔ lɛ aŋaawoo lɛ he sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Tsɔsemɔ haaa oba ofoijee lɛ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Yaa nɔ okase o-Biblia lɛ