Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Aye Abua Mi Koni Maye Mihiɛ ni Gboɔ lɛ Nɔ

Aye Abua Mi Koni Maye Mihiɛ ni Gboɔ lɛ Nɔ

Wala Shihilɛ He Sane

Aye Abua Mi Koni Maye Mihiɛ ni Gboɔ lɛ Nɔ

TAAKƐ RUTH L. ULRICH GBA

Mifee basaa ni mijwa yaafo yɛ osɔfo lɛ shinaa lɛ naa tuuntu. No mli lɛ etsɛko tsɔ ni ekɛ naafolɔmɔ wiemɔi babaoo shi Charles T. Russell ni sɔmɔ akɛ Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ. Ha matsɔɔ bo bɔ ni fee ni mi, ákɛ gbekɛ yoo fioo lɛ, mifeɔ sɛɛsaramɔi ni tamɔ nɛkɛ yɛ mɛi aŋɔɔ lɛ.

AFƆ́ mi awo weku ko ni sumɔɔ jamɔ waa lɛ mli yɛ ŋmɔ ko mli yɛ Nebraska, U.S.A. yɛ afi 1910. Wɔweku lɛ feɔ ekome kɛkaneɔ Biblia lɛ daa leebi kɛ gbɛkɛ beni wɔye nii wɔgbe naa. Ataa ji onukpa fe fɛɛ ni kwɛɔ Methodist Gbekɛbii asɔlemɔ ni yɔɔ Winside maŋ bibioo ko mli lɛ nɔ, he ni kɛ wɔŋmɔ lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ aaafee kilomitai ekpaa. No mli lɛ wɔyɛ okpɔŋɔ shwiili ko ni mamai hà esamfɛji lɛ anaa, no hewɔ lɛ bɔ fɛɛ bɔ ni kɔɔyɔŋ tsakemɔ lɛ ji lɛ, wɔnyɛɔ wɔyaa sɔlemɔ Hɔgbaa leebi.

Beni miye aaafee afii kpaanyɔ lɛ, minyɛmi nuu ni eji abifao lɛ baye gbekɛbii akuumɔ hela, ni Awo kɛ lɛ tee koni ayafee lɛ tsofa yɛ helatsamɔhe ni yɔɔ Iowa ni ji maŋ ni bɛŋkɛ lɛ. Yɛ kwɛmɔ babaoo ni Awo kɛhaa lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, minyɛmi nuu lɛ gbo beni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ. Shi kɛlɛ, yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Awo kɛ Biblia Kaselɔ taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome yɛ nakai beaŋ lɛ kpe yɛ jɛmɛ yɛ Iowa. Amɛgba sane aahu, ni Awo kɛ awula lɛ po tee Biblia Kaselɔi lɛ akpeei lɛ ekomɛi.

Beni Awo ku esɛɛ kɛba shia lɛ, ehiɛ Studies in the Scriptures ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ kala lɛ kpoi babaoo kɛba. Etsɛɛɛ kwraa ni ebahe eye akɛ Biblia Kaselɔi lɛ ji mɛi ni tsɔɔ anɔkwale lɛ, ni ákɛ adesa susuma ni gbooo kɛ mɛi fɔ̃ji anaanɔ piŋmɔ he tsɔɔmɔi lɛ jeee anɔkwale.—1 Mose 2:7; Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4.

Shi kɛlɛ, Ataa fee basaa waa, ni ete shi ewo mɔdɛŋ ni Awo bɔɔ koni eya Biblia Kaselɔi lɛ akpeei lɛ. Efɔɔ mi kɛ minyɛmi nuu nukpa Clarence kɛ sɔlemɔyaa. Shi kɛ́ Ataa bɛ shia lɛ, Awo kɛ wɔ kaseɔ Biblia lɛ. No hewɔ lɛ, wɔ ni ji gbekɛbii lɛ ná hegbɛ ni hi akɛ wɔkɛ Biblia Kaselɔi lɛ atsɔɔmɔi lɛ aaato wɔsɔlemɔ lɛ mli tsɔɔmɔi lɛ ahe.

Mi kɛ Clarence fɛɛ yaa Gbekɛbii asɔlemɔ daa yɛ sɔlemɔtsu lɛ mli, ni ebiɔ tsɔɔlɔ lɛ saji ni tsɔɔlɔ lɛ nyɛɛɛ aha hetoo. Kɛ wɔyashɛ shia lɛ wɔgbaa wɔnyɛ, ni enɛ haa wɔgbaa saji nɛɛ ahe sane babaoo. Yɛ naagbee lɛ, mikpá sɔlemɔ lɛ yaa ni mi kɛ Awo fɛɛ bɔi Biblia Kaselɔi lɛ akpeeiyaa, ni no sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni Clarence hu fee nakai nɔŋŋ.

Hiɛ ni Gboɔ lɛ Naadaamɔ

Yɛ September 1922 lɛ, Awo kɛ mi tee Biblia Kaselɔi lɛ akpee wulu ko ni mihiɛ kpaŋ nɔ lɛ shishi yɛ Cedar Point, Ohio. Amrɔ nɛɛ, kɛ miikwɛ lɛ, etamɔ nɔ ni miina lolo akɛ aakpɔ nakai mama agbo ni akɛhà niŋmaa ni ji, “Nyɛtswaa Maŋtsɛ lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he Adafi” lɛ hiɛ, ni Joseph F. Rutherford ni no mli lɛ eji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ kɛ nakai wiemɔi lɛ woɔ mɛi ni eba ni fa babaoo fe 18,000 lɛ hewalɛ lɛ. Enɛ tsirɛ mi waa ni minu he akɛ ehe miihia ni magba mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.—Mateo 6:9, 10; 24:14.

Akpɛlɛ yiŋkpɛi srɔtoi abɔ nɔ yɛ kpeei wuji ni afee kɛjɛ afi 1922 kɛyashi afi 1928 lɛ ashishi, ni akɛ ehe saji lɛ wo dɛhiɛmɔ woji akpe toi akpei nyɔŋmai abɔ ni Biblia Kaselɔi lɛ jara amɛha mɛi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mli. No mli lɛ miyɛ legelege ni mikwɔ kakadaŋŋ—amɛtsɛɔ mi gbee legelege—ni minyiɛɔ oyayaayai kɛboteɔ shiai lɛ amli ni miyajaraa saji ni akala yɛ woji nɛɛ anɔ lɛ. Nitsumɔ nɛɛ tsumɔ haa mináa miishɛɛ waa. Ni kɛlɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he wiemɔi ni mi diɛŋtsɛ mikɛ mɛi wieɔ yɛ shinaai anaa lɛ ji sane kroko.

Shi ona, mihiɛ gboɔ aahu akɛ misheɔ gbeyei waa daa afi kɛ́ Awo fɔ̃ nine etsɛ wekumɛi po kɛba shia lɛ. Mikɛ foi boteɔ misɛɛ tsũ lɛ mli ni mihiɔ jɛmɛ. Be ko lɛ, Awo miisumɔ ni eha asha weku muu lɛ fɛɛ mfoniri, ni ekɛɛ mi akɛ mije kpo. Akɛni misumɔɔɔ ni miyafataa amɛhe hewɔ lɛ, kɛji eegbala mi kɛmiijɛ mitsũ lɛ mli lɛ, mibolɔɔ waa.

Shi kɛlɛ, ebashɛ gbi ko, ni mikɛ ekãa loo Biblia he woji komɛi miwo mibaagi lɛ mli. Mikɛɛ shii abɔ akɛ, “Minyɛŋ mafee,” shi oya nɔŋŋ ni mikɛɛ mihe akɛ, “Esa akɛ mafee.” Yɛ naagbee lɛ, mitee shiɛmɔ. No sɛɛ lɛ, miná miishɛɛ waa akɛ miná ekãa mikɛtee. Miishɛɛ ni fe fɛɛ ni miná ji nitsumɔ lɛ ni mitsu migbe naa lɛ, jeee yɛ efeemɔ lɛ diɛŋtsɛ mli. Aaafee be ni tamɔ nɛkɛ mli ni mikɛ osɔfo ni mitsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kpe ni mishi jɛmɛ kɛ yaafo lɛ. Beni be shwie mli lɛ, minyɛ mikɛ gbɔmɛi wie yɛ amɛshinaai anaa yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa, ni mimiishɛɛ lɛ bafa babaoo. Kɛkɛ ni yɛ afi 1925 lɛ, mikɛ nu mli baptisimɔ fee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi.

Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Shishi ni Mije

Beni miye afii 18 lɛ, mikɛ shika ni miná akɛ gboshinii kɛjɛ minyɛkwɛ̃ dɛŋ lɛ hé kar ni mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ taakɛ atsɛɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Afii enyɔ sɛɛ yɛ afi 1930 lɛ, mɔ ni fata mihe yɛ gbɛgbamɔ lɛ mli lɛ kɛ mi kpɛlɛ nitsumɔ ni akɛwo wɔdɛŋ koni wɔyashiɛ lɛ nɔ. No mli lɛ, Clarence hu eje gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi. No sɛɛ lɛ etsɛɛɛ ni ekpɛlɛ nine ni afɔ̃ lɛ koni eyasɔmɔ yɛ Betel ni ji Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ nɔ.

Aaafee nakai beaŋ nɔŋŋ ni wɔfɔlɔi ateŋ gbala, no hewɔ lɛ mi kɛ Awo ha afee tsũ shwiili aha wɔ, ni wɔfee ekome kɛbɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Nɛkɛ be nɛɛ mli ni Great Depression (Shihilɛ ni Mli Wa) lɛ ba yɛ United States lɛ. Gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ni wɔɔya nɔ wɔtsu lɛ bafee kaa fioo, shi wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkpaŋ. Wɔkɛ Biblia he woji haa kɛtsakeɔ wuɔi, wuɔ wɔji kɛ ŋmɔshi nibii, kɛ agbɛnɛ nibii tamɔ batri memeji kɛ alumi srɔtoi ni ashɛrɛ ashwie. Wɔhɔɔ nibii srɔtoi enyɔ nɛɛ ni wɔkɛ shika lɛ héɔ mu wɔwoɔ tsɔne lɛ mli, ni wɔkɛ shika lɛ eko woɔ nibii krokomɛi hu ahe nyɔmɔ. Agbɛnɛ hu mikase bɔ ni akɛ mu woɔ dadei ni yɔɔ tsɔne mli lɛ ahe nii ni mitsakeɔ mu lɛ koni ekaha mifite shika. Wɔna akɛ Yehowa gbele gbɛ koni eye ebua wɔ ni wɔye gbɛtsii nibii anɔ taakɛ ewo shi lɛ.—Mateo 6:33.

Mishi Kɛtee Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli

Afɔ̃ mi nine yɛ afi 1946 koni miya Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul ni bɛŋkɛ South Lansing, New York lɛ klas ni ji kpawo lɛ. No mli lɛ Awo kɛ mi fɛɛ kɛ wɔhe ewo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli nɔ ni fa fe afii 15, ni kɛlɛ, esumɔɔɔ ni efiteɔ hegbɛ ni miná koni maná maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli tsɔsemɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ewo mi hewalɛ koni makpɛlɛ hegbɛ ni miná akɛ maya Gilead Skul lɛ nɔ. Beni wɔgbe nikasemɔ lɛ naa lɛ, akɛ Martha Hess ni jɛ Peoria, Illinois lɛ fata mihe. Aha wɔ kɛ mɛi krokomɛi enyɔ nitsumɔ yɛ Cleveland, Ohio ni wɔkɛ afi tsu nii yɛ jɛmɛ kɛmɛ dani aha wɔ nitsumɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ.

Wɔnine shɛ nakai nitsumɔ lɛ nɔ yɛ afi 1947 mli. Aha mi kɛ Martha nitsumɔ yɛ Hawaii. Akɛni ejeee nɔ ni wa akɛ aaafã gbɛ kɛaaya ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ hewɔ lɛ, Awo bahi wɔmasɛi yɛ Honolulu maŋtiase lɛ mli. Egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ bɔi shibaa, no hewɔ lɛ kɛfata maŋsɛɛ nitsumɔ ni akɛha mi lɛ he lɛ, miye mibua Awo hu. Minyɛ mikwɛ lɛ aahu kɛyashi beni egbo yɛ Hawaii yɛ afi 1956 beni eye afii 77. Beni wɔyashɛ lɛ, no mli lɛ aaafee Odasefoi 130 yɔɔ Hawaii, shi beni Awo gbo lɛ, amɛyibɔ lɛ bafa fe akpe, ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ahe ebahiaaa dɔŋŋ yɛ jɛmɛ.

Kɛkɛ ni Martha kɛ mi fɛɛ nine shɛ wolo nɔ kɛjɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ dɛŋ, ni aha wɔ nitsumɔ yɛ Japan. Klɛŋklɛŋ nii ni gbaa wɔnaa ji kɛji yɛ afii ni wɔye nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔkase Japan wiemɔ lɛ. No mli lɛ miye afii 48, ni miye Martha onukpa kɛ afii ejwɛ pɛ. Shi wɔshi sane lɛ wɔwo Yehowa dɛŋ ni wɔkpɛlɛ nitsumɔ lɛ nɔ.

Beni agbe afi 1958 majimaji ateŋ kpee wulu ni afee yɛ Yankee Stadium kɛ Polo Grounds lɛ ni yɔɔ New York City lɛ naa nɔŋŋ pɛ lɛ, wɔtara lɛlɛ mli kɛshi kɛtee Tokyo. Lasuogbele tswa wɔ aahu yɛ be mli ni wɔbɛŋkɛɔ Yokohama lɛjiadaamɔhe lɛ, ni Don kɛ Mabel Haslett, Lloyd kɛ Melba Barry kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi krokomɛi hu bakpa wɔ gbɛ. No mli lɛ, Odasefoi 1,124 pɛ yɔɔ Japan.

Amrɔ nɔŋŋ ni wɔbɔi Japan wiemɔ lɛ kasemɔ koni wɔje shishi wɔkɛ wɔhe awo shinaai anaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔkwɛɔ Blɔfo niŋmaai okadii lɛ anɔ wɔŋmalaa wɔshiɛmɔ wiemɔi lɛ yɛ Japan wiemɔ mli, ni wɔkaneɔ. Bɔ ni shiatsɛmɛi lɛ hereɔ nɔ ji, “Yoroshii desu” aloo, “Kekko desu,” ní wɔkase akɛ eshishi ji, “Ehi.” Shi jeee be fɛɛ be wɔleɔ kɛji shiatsɛ lɛ yɛ he miishɛɛ loo ebɛ he miishɛɛ, akɛni akɛ nakai wiemɔi lɛ tsuɔ nii kɛtsɔɔ nɔ ko ni akpɛlɛɛɛ nɔ hu lɛ hewɔ. Shishinumɔ lɛ damɔ bɔ ni afeɔ gbee kɛwieɔ lɛ nɔ loo bɔ ni mɔ lɛ feɔ ehiɛ ehaa lɛ nɔ. Ehé be dani wɔnyɛ wɔkase enɛɛmɛi ashishitsɔɔmɔ lɛ.

Niiashikpamɔi ni Haa Mitsui Nyɔɔ Mimli

Yɛ be mli ni etɔɔ mi kɛ wiemɔ lɛ kasemɔ lolo lɛ, mitee Mitsubishi Companybii lɛ awɔɔhe lɛ gbi ko, ni mikɛ yoo ko ni eye afii 20 kpe. Etee hiɛ jogbaŋŋ yɛ anɔkwale ni yɔɔ Biblia mli lɛ mli ni abaptisi lɛ yɛ afi 1966. Afi kome sɛɛ lɛ, ebɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni no sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni ahala lɛ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Ni ésɔmɔ nakai aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Kɛ mikwɛ bɔ ni ekɛ ebe kɛ ehewalɛ tsuɔ nii kɛjɛ eblayeiaŋ tɔ̃ɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, no kanyaa mi be fɛɛ be.

Shidaamɔ ni aaakɔ kɛha Biblia mli anɔkwale lɛ ji kaa ni naa wa waa kɛha mɛi ni yɔɔ mɛi ni jɛɛɛ Kristofoi lɛ ateŋ lɛ. Ni kɛlɛ, mɛi akpei abɔ ekpee kaa ni tamɔ nɛkɛ naa, ni mɛi ni mikɛ amɛ kase Biblia lɛ ateŋ mɛi komɛi hu fata he. Ehe bahia ni amɛshɛrɛ Buddhabii afɔleshaalatɛi kɛ Shintobii afɔleshaalatɛi ni jara wawai ni akɛfeɔ kusum nifeemɔi yɛ Japanbii ashiai amli lɛ amɛshwie. Akɛni bei komɛi lɛ wekumɛi nuɔ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ shishi akɛ eji bulɛ ni abɛ kɛha blematsɛmɛi ni egboi lɛ hewɔ lɛ, ebiɔ ekãa dani mɛi heei lɛ anyɛ afee enɛ. Amɛ ekãa nifeemɔi lɛ haa akaiɔ mra be mli Kristofoi ni shɛrɛ amɛ apasa jamɔ mli nibii lɛ amɛshwie lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:18-20.

Mikaiɔ Biblia mli nikaselɔ kome ni ji yoogbayoo ko ni toɔ gbɛjianɔ koni ekɛ eweku lɛ ashi Tokyo lɛ. Eesumɔ ni efã kɛya shia hee ko ni amaga jamɔ he nibii bɛ mli lɛ mli. No hewɔ lɛ ekɛɛ ewu lɛ nɔ ni etaoɔ akɛ afee aha lɛ lɛ, ni ewu lɛ jɛ esuɔmɔ mli efee eha lɛ. Ekɛ miishɛɛ kɛɛ mi enɛ, shi ekai akɛ ekɛ gbɛ́ wulu ko ni jara wa ni akɛ tɛ ni kpɛlɛɔ fee ni ehé akɛni akɛɛ ehaa anáa miishɛɛ yɛ shia lɛ ema shi. Akɛni eyiŋ miifee lɛ kɔshikɔshi yɛ bɔ ni enɛ kɔɔ apasa jamɔ he hewɔ lɛ, ekɛ hamlɛ kumɔ gbɛ́ lɛ ni eshɛrɛ eshwie.

Kɛ mikwɛ bɔ ni yoo nɛɛ kɛ mɛi krokomɛi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛshɛrɛɔ nibii ni jara wawai ni kɔɔ apasa jamɔ he lɛ amɛshwieɔ ni amɛkɛ ekãa jeɔ shihilɛ hee shishi akɛ sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa Yehowa lɛ, ebafee nɔ ko ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he, ni eji niiashikpamɔ ni haa mitsui nyɔɔ mimli. Midaa Yehowa shi daa akɛ minyɛ miná maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni mikɛ mihe wo mli yɛ Japan fe afii 40 lɛ mli miishɛɛ babaoo.

Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ “Naakpɛɛ Nii”

Kɛ mikai nɔ ni fe afii 70 ni mikɛtsu nii yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, minaa kpɛɔ mihe yɛ nɔ ni yɛ migbɛfaŋ lɛ ebafeɔ tamɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ naakpɛɛ nii lɛ he. Ákɛ oblayoo fioo ni mihiɛ gboɔ lɛ, misusuko kɔkɔɔkɔ akɛ mikɛ mibe fɛɛ baatsɔ hiɛ agba mɛi Maŋtsɛyeli ni mɛi babaoo sumɔɔɔ ni amɛnuɔ nɔ ko kwraa yɛ he lɛ he sane. Ni kɛlɛ, jeee akɛ minyɛ mifee nakai kɛkɛ, shi mina akɛ mɛi krokomɛi ohai abɔ efee nakai nɔŋŋ, kɛ́ jeee mɛi akpei abɔ po. Ni amɛfee nakai waa kɛmɔ shi aahu akɛ, Odasefoi fioo ni fa fe akpe kome lɛ ni yɔɔ Japan beni miyashɛ jɛmɛ yɛ afi 1958 lɛ etee hiɛ fe 222,000 ŋmɛnɛ!

Beni Martha kɛ mi yashɛ Japan klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ akɛɛ wɔyahi Tokyo nitsumɔhe nine lɛ. Yɛ afi 1963 mli lɛ, ama nitsumɔhe nine tsũ hee nsɔɔdoi ekpaa yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ, ni wɔhi jɛmɛ aahu kɛjɛ no beaŋ kɛbaa. Yɛ November 1963 mli lɛ, wɔfata mɛi 163 ni ba kɛha tsũ nɔjɔɔmɔ wiemɔ ni wɔnitsumɔhe nine nɔkwɛlɔ Lloyd Barry kɛha lɛ he. No mli lɛ wɔshɛ Odasefoi 3,000 yɛ Japan.

Ebafee miishɛɛ sane akɛ wɔɔna akɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ etee hiɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ní fa fe mɛi 14,000 yɛ afi 1972 beni agbe nitsumɔhe nine ni alɛɛ mli lɛ naa yɛ Numazu maŋtiase lɛ mli lɛ. Shi beni shɛɔ afi 1982 lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni fa fe 68,000 yɔɔ Japan, ni ama nitsumɔhe nine ni da fe nakai kwraa yɛ Ebina maŋtiase lɛ mli, aaafee kilomitai 80 kɛjɛ Tokyo.

Amrɔ nɛɛ, asaa tsutsu nitsumɔhe nine ni yɔɔ Tokyo maŋ lɛ teŋ tuuntu lɛ. Etsɛɛɛ ni ebatsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni fa fe 20 ni esɔmɔ yɛ Japan afii 40 loo afii 50 loo nɔ ni fa fe nakai, ni mi kɛ Martha Hess ni ji mɔ ni mikɛ lɛ efee ekome kɛsɔmɔ aahu afii babaoo lɛ fata he. Datrɛfonyo ko kɛ eŋa ni ji helatsɛmɛi akwɛlɔ lɛ hu yɛ wɔshia mli. Amɛkwɛɔ wɔ, ni amɛjɛɔ suɔmɔ mli amɛtsuɔ wɔ hewalɛnamɔ mli hiamɔ nii ahe nii. Nyɛsɛɛ nɛɛ, akɛ helatsɛmɛi akwɛlɔ kroko bafata nitsulɔi akuu lɛ mli bii ahe, ni nyɛmimɛi yei Kristofoi baa jɛmɛ akɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi ahefatalɔi nitsulɔi yɛ gbi lɛ mli. Betel weku lɛ mli bii enyɔ baa Ebina kɛ́ shɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ koni amɛhoo nii amɛha wɔ ni amɛha wɔshia afee falefale. Lɛɛlɛŋ, Yehowa kɛ wɔ eye jogbaŋŋ.—Lala 34:9, 11.

Miishɛɛ ni fe fɛɛ ni miná yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni mikɛ mihe wo mli lɛ ba yɛ nyɛsɛɛ November ni ji tsũ ni wɔteŋ mɛi babaoo ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni kɛ be kakadaŋŋ esɔmɔ lɛ yɔɔ mli amrɔ nɛɛ lɛ nɔjɔɔmɔ afii 36 sɛɛ. Yɛ November 13, 1999 lɛ, no mli lɛ mifata mɛi 4,486, ni Odasefoi ohai abɔ ni jɛ maji 37 ni kɛ be kakadaŋŋ esɔmɔ, ni tee Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Japan ni alɛɛ mli lɛ nɔjɔɔmɔ yɛ Ebina lɛ ahe. Amrɔ nɛɛ, aaafee mɛi 650 yɔɔ nakai nitsumɔhe nine lɛ weku lɛ mli.

Yɛ nɔ ni shɛɔ aaafee afii 80 kɛjɛ beni mikɛ gbeyeishemɔ bɔi shia-kɛ-shia yaa ni mikɛ Biblia mli shɛɛ saji yahaa lɛ, Yehowa efee hewalɛwoo nɔ̃ kɛha mi. Eye ebua mi ni miye mihiɛ ni gboɔ lɛ nɔ. Miheɔ miyeɔ jogbaŋŋ akɛ Yehowa baanyɛ ekɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe fɔ̃ɔ enɔ lɛ atsu nii, mɛi ni hiɛ gboɔ waa fe nine tamɔ mi po. Ni kwɛ bɔ ni eji shihilɛ ni haa mitsui nyɔɔ mimli be mli ni migbaa gbɔi Yehowa Nyɔŋmɔ he sane lɛ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Mi kɛ Awo kɛ Clarence ni jɛ Betel ebasara wɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Wɔ klas lɛ mli bii ni miikase nii yɛ Gilead Skul lɛ kpo lɛ teŋ yɛ South Lansing masɛi, New York

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Abɛkugbɛ: Mi, Martha Hess, kɛ Awo yɛ Hawaii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Ninejurɔ: Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Tokyo lɛ mli bii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Shishigbɛ: Mi kɛ Martha Hess ni kɛ mi fee ekome kɛsɔmɔ be saŋŋ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Ajɔɔ wɔ nitsumɔhe nine tsũi ni alɛɛ mli ni yɔɔ Ebina lɛ nɔ yɛ nyɛsɛɛ November