Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Heremɔ Bo Diɛŋtsɛ kɛ Mɛi ni Boɔ Bo Toi lɛ Hu Yiwala’

‘Heremɔ Bo Diɛŋtsɛ kɛ Mɛi ni Boɔ Bo Toi lɛ Hu Yiwala’

‘Heremɔ Bo Diɛŋtsɛ kɛ Mɛi ni Boɔ Bo Toi lɛ Hu Yiwala’

“Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ. . . . Kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala.”—1 TIMOTEO 4:16.

1, 2. Mɛni tsirɛɔ anɔkwa Kristofoi ni amɛya nɔ yɛ amɛyiwalaheremɔ nitsumɔ lɛ mli?

YƐ AKROWA ko ni etse ehe banee ni yɔɔ Thailand kooyigbɛ lɛ mli lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni amɛji Yehowa Odasefoi lɛ, kɛ wiemɔ hee ni amɛkase lɛ tsu nii yɛ mɛi ni yɔɔ gɔji lɛ anɔ lɛ ateŋ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kase Lahu wiemɔ lɛ nyɛsɛɛ nɛɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ akrowa lɛ mli bii lɛ.

2 Wu lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Ewa waa akɛ matsɔɔ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni wɔná akɛ wɔɔtsu nii yɛ gbɔmɛi ni he yɔɔ miishɛɛ nɛɛ ateŋ lɛ mli. Wɔnuɔ he diɛŋtsɛ akɛ wɔmiiná Kpojiemɔ 14:6, 7 lɛ mlibaa mli gbɛfaŋnɔ kɛmiijaje sanekpakpa kɛmiitsɔɔ ‘maŋ fɛɛ maŋ kɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ.’ Kpokpai fioo komɛi pɛ eshwɛ ni akɛ sanekpakpa lɛ shɛko, ni hei nɛɛ ateŋ ekome ji enɛ. Wɔyɛ Biblia mli nikasemɔi babaoo fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔfee.” Eyɛ faŋŋ akɛ, nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ kpaa gbɛ akɛ amɛaahere, jeee amɛ diɛŋtsɛ pɛ, shi moŋ mɛi ni boɔ amɛ toi lɛ hu ayiwala. Ákɛ Kristofoi lɛ, ani wɔ fɛɛ wɔsumɔɔɔ akɛ wɔ hu wɔfeɔ nakai?

“Ohiɛ Ahi Ohe Nɔ”

3. Mɛni esa akɛ wɔfee klɛŋklɛŋ koni wɔnyɛ wɔhere mɛi krokomɛi ayiwala?

3 Bɔfo Paulo wo Timoteo ŋaa akɛ, “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ,” ni enɛ kɔɔ Kristofoi fɛɛ he. (1 Timoteo 4:16) Eji anɔkwale akɛ, kɛ wɔɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛná yiwalaheremɔ lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ klɛŋklɛŋ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee enɛ? Nɔ kome ji akɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ bei ni wɔyɔɔ mli lɛ he. Yesu kɛ okadi ní hiɛ fãi srɔtoi ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ bɔni afee ni amɛle be ni ‘nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ’ baaba. Ni kɛlɛ, Yesu kɛɛ hu akɛ wɔleŋ be pɔtɛɛ ni naagbee lɛ baaba. (Mateo 24:3, 36) Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ nakai anɔkwale lɛ he wɔha tɛŋŋ?

4. (a) Mɛɛ su esa akɛ wɔná yɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ be ni eshwɛ lɛ he? (b) Mɛɛ su esa akɛ wɔkwa?

4 Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi akɛ, ‘Ani mikɛ be fɛɛ ní eshwɛ kɛha gbɛjianɔtoo nɛɛ miitsu nii koni mikɛhere mi diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔ mi toi lɛ yiwala? Aloo, ani miisusu akɛ, “Akɛni wɔleee be pɔtɛɛ ni naagbee lɛ baaba hewɔ lɛ, mikɛgbaŋ mihe naa”?’ Sɛɛkpee su lɛ yɛ oshara. Eteɔ shi ewoɔ hewalɛwoo ni Yesu kɛha lɛ, akɛ: “Nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, ejaakɛ nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa ni nyɛsusuuu lɛ nɔ gbɔmɔ bi lɛ baa.” (Mateo 24:44) Eka shi faŋŋ akɛ, jeee be ni esa akɛ wɔha ekãa ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ aba shi loo ni wɔkwɛ je lɛ kɛha shweshweeshwe shihilɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli nɛ.—Luka 21:34-36.

5. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii Yehowa odasefoi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ fee?

5 Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ yɛ wɔhe nɔ ji kɛtsɔ wɔtsui shi ni wɔɔŋmɛ akɛ Kristofoi lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ tee nɔ amɛŋmɛ amɛtsui shi, kɛ́ amɛmiikpa kpɔmɔ gbɛ amrɔ nɔŋŋ loo kɛ jeee nakai. Beni Paulo etsĩ odasefoi tamɔ Abel, Henok, Noa, Abraham, kɛ Sara ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ anɔkwɛmɔnii lɛ atã sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Tsɛ amɛnine shɛko nii ni awo shi lɛ anɔ, shi moŋ shɔŋŋ kɛkɛ amɛna yɛ, ni amɛkɛshɛje amɛmii, ni amɛnyã he, ni amɛjaje akɛ gbɔi kɛ mɛikpɔji ji amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” Amɛŋmɛɛɛ amɛhe amɛhaaa ogbɔjɔ shihilɛ mli akɔnɔi, ni nakai nɔŋŋ jeŋba gbonyo ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ hu naaa amɛnɔ hewalɛ, shi moŋ amɛkɛ ekãa tee nɔ amɛkwɛ ‘shiwoi lɛ amlibaa’ gbɛ.—Hebribii 11:13; 12:1.

6. Bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ bu yiwalaheremɔ amɛha lɛ ná amɛshihilɛ nɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ hu na amɛhe akɛ “gbɔi” yɛ je nɛɛ mli. (1 Petro 2:11) Beni ahere anɔkwa Kristofoi lɛ ayiwala kɛtsɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ sɛɛ po lɛ, amɛkpaaa shiɛmɔ loo ni amɛaaku amɛsɛɛ kɛya je lɛ shihilɛ gbɛ lɛ mli ekoŋŋ. Amɛle akɛ mɛi ni baaya nɔ aye anɔkwa lɛ baaná yiwalaheremɔ kpeteŋkpele ko. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ sɛɛ mli kwraa yɛ afi 98 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ; shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”—1 Yohane 2:17, 28.

7. Yehowa Odasefoi ejie tsuishiŋmɛɛ kpo yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Yehowa Odasefoi etee nɔ etsu Kristofoi anitsumɔ lɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hu, eyɛ mli akɛ amɛkɛ yiwaa ni naa wa ekpe. Ani amɛtsuishiŋmɛɛ lɛ efee efolo? Eka shi faŋŋ akɛ dabi, ejaakɛ Yesu ma nɔ mi eha wɔ akɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala,” kɛji no baafee nibii agbɛjianɔtoo momo nɛɛ naagbee loo shihilɛ mli ni mɔ ko yɔɔ bianɛ lɛ naagbee. Yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ, Yehowa baakai etsuji anɔkwafoi fɛɛ ní egboi lɛ ni ebaawo amɛ nyɔmɔ.—Mateo 24:13; Hebribii 6:10.

8. Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ blema Kristofoi lɛ atsuishiŋmɛɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Kɛfata he lɛ, wɔyɛ miishɛɛ akɛ blema Kristofoi anɔkwafoi lɛ susuuu amɛ pɛ amɛyiwalaheremɔ he. Eji anɔkwale akɛ, wɔ mɛi ni wɔkase Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii kɛtsɔ amɛmɔdɛŋbɔɔ nɔ lɛ daa shi akɛ amɛkɛ tsuishiŋmɛɛ tsu nitsumɔ ni Yesu kɛwo amɛdɛŋ lɛ he nii, akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Bei abɔ ni hegbɛ lɛ egbele eha wɔ lolo nɛɛ, wɔbaanyɛ wɔjie hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ lɛ kpo kɛtsɔ shiɛmɔ ni wɔɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi ni nuko sanekpakpa lɛ lolo lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, shiɛmɔ ji klɛŋklɛŋ nifeemɔ yɛ kaselɔfeemɔi amli.

‘Ohiɛ Ahi Otsɔɔmɔ lɛ Nɔ’

9. Jwɛŋmɔ ni ja ni wɔɔná lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔje Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Wɔnitsumɔ lɛ jeee shiɛmɔ pɛ, shi moŋ, nitsɔɔmɔ hu. Yesu kɛ nitsumɔ ewo wɔdɛŋ ni wɔtsɔɔ gbɔmɛi ni amɛye nibii fɛɛ ni ekɛɛ lɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ, yɛ shikpɔŋkukuji komɛi anɔ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi fioo pɛ sumɔɔ ni amɛkase Yehowa he nii. Shi kɛ́ wɔná shikpɔŋkuku lɛ he jwɛŋmɔ gbonyo lɛ, ebaanyɛ etsi mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ ni wɔkɛje Biblia mli nikasemɔi ashishi lɛ naa. Yvette, ni ji gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ shikpɔŋkuku ko ni mɛi komɛi tsɛɔ lɛ shikpɔŋkuku ni wooo yibii lɛ mli lɛ na akɛ gbɔi ni baa nakai akutso lɛ mli, ni amɛhiɛɛɛ nakai jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ nyɛɔ amɛjeɔ shia Biblia mli nikasemɔi ashishi. Beni Yvette ná jwɛŋmɔ ni ja sɛɛ lɛ, lɛ hu ená gbɔmɛi ni miisumɔ ni amɛkase Biblia lɛ.

10. Mɛni ji wɔ nitsumɔ titri akɛ Biblia tsɔɔlɔi?

10 Ekolɛ, Kristofoi komɛi baashashao shi akɛ amɛkɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aaakase Biblia lɛ ejaakɛ amɛnuuu he akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nikasemɔ lɛ. Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, wɔ fɛɛ lɛ, wɔyɛ nyɛmɔi srɔtoi. Shi ehe ehiaaa ni wɔhe asa kɛteke nɔ dani wɔnyɛ wɔtsɔmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he tsɔɔlɔi kpakpai. Biblia mli shɛɛ sane krɔŋŋ lɛ yɛ hewalɛ, ni Yesu kɛɛ akɛ kɛ́ mɛi ni tamɔ tooi lɛ nu anɔkwa Tookwɛlɔ lɛ gbee lɛ, amɛleɔ. No hewɔ lɛ, wɔnitsumɔ ji, ni wɔwie Tookwɛlɔ Kpakpa, Yesu shɛɛ sane lɛ he wɔtsɔɔ faŋŋ bɔ ni wɔɔnyɛ.—Yohane 10:4, 14.

11. Obaanyɛ oye obua Biblia mli nikaselɔ jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okɛ Yesu shɛɛ sane lɛ aha jogbaŋŋ? Dani obaaje shishi lɛ, lé nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ saneyitso ni asusuɔ he lɛ he. Esa akɛ onu sane yitso ko shishi bo diɛŋtsɛ dani onyɛ otsɔɔ mɛi krokomɛi. Agbɛnɛ hu, kɛ oofee nikasemɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oha bulɛ ahi mli, shi kɛlɛ, ha naanyobɔɔ su ahi mli. Nikaselɔi, ni gbekɛbii bibii fata he lɛ nyɛɔ amɛkaseɔ nii jogbaŋŋ kɛ gbeyei bɛ amɛmli, ní tsɔɔlɔ lɛ jie bulɛ kɛ mlihilɛ kpo etsɔɔ amɛ.—Abɛi 16:21.

12. Te ooofee tɛŋŋ ole akɛ nikaselɔ lɛ nuɔ nɔ ni otsɔɔ lɛ lɛ shishi?

12 Ákɛ tsɔɔlɔ lɛ, jeee anɔkwalei lɛ kɛkɛ otaoɔ ní otsɔɔ nikaselɔ lɛ koni enyɛ etĩ mli ekɛɛ kɛjɛ ejwɛŋmɔ mli. Esa akɛ oye obua lɛ ni enu nɔ ni ekaseɔ lɛ shishi. Nikaselɔ lɛ woloŋlee, shihilɛ mli niiashikpamɔ, kɛ Biblia he nilee ni eyɔɔ lɛ baasa bɔ ni enuɔ nɔ ni okɛɔ lɛ lɛ shishi ehaa lɛ he. No hewɔ lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ, ‘Ani enuɔ bɔ ni ŋmalɛi ni atsɛ yɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ he hiaa ha lɛ shishi?’ Obaanyɛ obi lɛ saji ni enyɛŋ eha hetoo akɛ hɛɛ loo dabi, shi moŋ nɔ ni ebaabi ni etsɔɔ mli koni ekɛtsɔɔ ejwɛŋmɔ. (Luka 9:18-20) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nikaselɔi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛaabi tsɔɔlɔ lɛ sane. No hewɔ lɛ, ekolɛ amɛbaanyiɛ nikasemɔ lɛ sɛɛ ni amɛnuuu nɔ ni atsɔɔ amɛ lɛ shishi diɛŋtsɛ. Wó nikaselɔ lɛ hewalɛ ni ebi saji, ni kɛ́ enuuu oti pɔtɛɛ ko shishi lɛ, ní eha ole.—Marko 4:10; 9:32, 33.

13. Te ooofee tɛŋŋ oye obua nikaselɔ lɛ ni ebatsɔ tsɔɔlɔ?

13 Yiŋtoo titri ní he hiaa hewɔ ni afeɔ Biblia mli nikasemɔ lɛ ji ni aye abua nikaselɔ lɛ ni ebatsɔ tsɔɔlɔ. (Galatabii 6:6) No hewɔ lɛ, beni nyɛtiɔ nyɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ, obaanyɛ okɛɛ lɛ ni egbála oti ko mli etsɔɔ bo yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ, tamɔ nɔ ni eegbála mli eetsɔɔ mɔ ko ni kpaako enuɔ klɛŋklɛŋ kwraa. Sɛɛ mli, kɛji ehe basa ni ebaanyɛ ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, obaanyɛ ofɔ̃ lɛ nine ni efata ohe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Eka shi faŋŋ akɛ emii baashɛ ehe beni ekɛ bo tsuɔ nii lɛ, ni niiashikpamɔ ni ebaaná lɛ baaye abua lɛ ni ená hekɛnɔfɔɔ kɛyashi he ni lɛ diɛŋtsɛ ebaanyɛ eya shiɛmɔ agbɛnɛ.

Ye Obua Nikaselɔ lɛ ni Ebatsɔ Yehowa Naanyo

14. Mɛni ji oti titri ni ma ohiɛ akɛ tsɔɔlɔ, ni mɛni baanyɛ aha oshɛ he yɛ omanyeyeli mli?

14 Oti titri ni ma Kristofonyo tsɔɔlɔ fɛɛ tsɔɔlɔ hiɛ ji ni eye ebua nikaselɔ lɛ ni ekɛ Yehowa abɔ naanyo. Obaanyɛ ofee enɛ, jeee kɛtsɔ owiemɔi anɔ kɛkɛ, shi moŋ kɛtsɔ onɔkwɛmɔnɔ hu nɔ. Nɔkwɛmɔnii ni akɛtsɔɔ nii lɛ nyɛɔ enáa nikaselɔi lɛ atsui nɔ hewalɛ waa. Nifeemɔi baanyɛ awie babaoo fe wiemɔi lɛɛlɛŋ, titri lɛ, beni oduɔ jeŋba kpakpai kɛ ekãa owoɔ nikaselɔ lɛ mli lɛ. Kɛ ena akɛ owiemɔi kɛ onifeemɔi jɛ wekukpaa kpakpa ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ mli lɛ, ekolɛ ebaanyɛ ekanya lɛ ni lɛ hu ená nakai wekukpaa lɛ eko.

15. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ní nikaselɔ lɛ aná Yehowa sɔɔmɔ he jwɛŋmɔ ni ja lɛ? (b) Obaanyɛ oye obua nikaselɔ lɛ ni eya nɔ ená mumɔŋ hiɛyaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Oosumɔ ni nikaselɔ lɛ ajɛ suɔmɔ mli ni esɔmɔ Yehowa, shi jeee akɛni esumɔɔɔ ní akpata ehiɛ yɛ Harmagedon mli lɛ hewɔ. Kɛ oye obua lɛ ni ená jwɛŋmɔ ni ja ni tamɔ nɛkɛ lɛ, no lɛ, okɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã, ní baanyɛ adamɔ ehemɔkɛyeli he kaai anaa lɛ miitswa lɛ ooma shi. (1 Korintobii 3:10-15) Jwɛŋmɔ ní ejaaa, tamɔ shwelɛ ni mli wa ni eeená akɛ eeekase bo loo adesa kroko lɛ, haŋ ená hewalɛ ni ekɛkpee hewalɛ fɔŋ naa, ni ehaŋ ená ekãa hu ni ekɛfee nɔ ni ja. Kaimɔ akɛ, ofeŋ etsɔɔlɔ kɛyaŋ naanɔ. Yɛ be mli ni oyɔɔ hegbɛ nɛɛ, obaanyɛ oye obua lɛ ni etsi ebɛŋkɛ Yehowa he kpaakpa kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni eeekane daa ni esusu he lɛ nɔ. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ebaaya nɔ ehiɛ “tsámɔ wiemɔi . . . akadi” ni jɛ Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji amli lɛ mli yɛ be mli ni okɛ lɛ nikasemɔ lɛ sɛɛ efo kwraa po.—2 Timoteo 1:13.

16. Obaanyɛ otsɔɔ nikaselɔ lɛ ni esɔle kɛjɛ etsui mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Obaanyɛ oye obua nikaselɔ lɛ koni ebɛŋkɛ Yehowa he kpaakpa kɛtsɔ tsɔɔmɔ ni oootsɔɔ lɛ ni esɔle kɛjɛ etsui mli lɛ nɔ. Te ooofee tɛŋŋ ofee enɛ? Ekolɛ obaanyɛ ogbala ejwɛŋmɔ kɛba Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu sɔlemɔi babaoo ni ajɛ tsui mli asɔle, ni aŋmala ashwie shi yɛ Biblia lɛ mli, tamɔ nɔ ni yɔɔ lalai lɛ amli lɛ nɔ. (Lala 17, 86, 143; Mateo 6:9, 10) Kɛfata he lɛ, kɛ onikaselɔ lɛ nuɔ sɔlemɔ ni okɛjeɔ nikasemɔ lɛ shishi kɛ nɔ ni okɛgbeɔ naa lɛ, ebaana henumɔi ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ. No hewɔ lɛ, ha osɔlemɔi afee nɔ ni anɔkwayeli yɔɔ mli ni yɔɔ faŋŋ be fɛɛ be, ni eŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ mumɔŋ kɛ henumɔŋ fɛɛ.

Nii ni Obaatsu ni Okɛhere Obii lɛ Ayiwala

17. Fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii lɛ ni amɛhi yiwalaheremɔ gbɛ lɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Eji anɔkwale akɛ, wɔweku lɛ mli bii fata mɛi ni wɔsumɔɔ ni wɔhere amɛyiwala lɛ ahe. Gbekɛbii ni amɛfɔlɔi ji Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo yeɔ anɔkwa ni amɛyɛ “shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.” Shi kɛlɛ, ekolɛ anɔkwale lɛ mɔko shi jogbaŋŋ yɛ mɛi krokomɛi atsui mli. (1 Petro 5:9; Efesobii 3:17; Kolosebii 2:7) Kɛ gbekɛbii nɛɛ ateŋ mɛi babaoo miitsɔmɔ onukpai loo amɛshɛ onukpai lɛ, amɛshiɔ Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ. Kɛ oji fɔlɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni ekaba lɛ nakai? Klɛŋklɛŋ lɛ, obaanyɛ oto gbɛjianɔ koni oweku lɛ shihilɛ afee nɔ ni sa. Weku shihilɛ kpakpa haa anáa bulɛ ni sa kɛha nɔyeli hegbɛ, kɛ hiɛsɔɔ kɛha sui kpakpai, ni miishɛɛ wekukpaa hiɔ okɛ mɛi krokomɛi ateŋ. (Hebribii 12:9) No hewɔ lɛ, tsakpaa gbagbalii ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua ni gbekɛ lɛ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli anyɛ awa. (Lala 22:11) Wekui ni mli wa lɛ feɔ ekome kɛfeɔ nii—kɛ ehe miihia po ni fɔlɔi kɛ be ni kulɛ amɛbaanyɛ amɛkɛtsu nii ni amɛkɛtao heloonaa nii lɛ ashã afɔle. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nɔkwɛmɔnɔ atsɔɔ obii lɛ ni amɛfee yiŋkpɛi ni ja yɛ shihilɛ mli. Fɔlɔi, nɔ ni nyɛbii lɛ taoɔ kɛjɛɔ nyɛdɛŋ babaoo lɛ jeee heloonaa nii, shi moŋ nyɛ—nyɛ be, hewalɛ, kɛ suɔmɔ. Ani nyɛkɛ nibii nɛɛ miiha nyɛbii lɛ lo?

18. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ fɔlɔi aye abua amɛbii lɛ ni amɛná hetooi?

18 Esaaa akɛ fɔlɔi Kristofoi susuɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, amɛbii lɛ hu baatsɔmɔ Kristofoi trukaa. Daniel, ni ji onukpa ko ni ji tsɛ ni yɔɔ bii enumɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ fɔlɔi ahe be ni amɛkɛjie yiŋkɔshikɔshifeemɔi ni amɛbii lɛ náa kɛjɛɔ skul kɛ hei krokomɛi lɛ. Esa akɛ amɛkɛ tsuishitoo aye abua amɛbii lɛ ni amɛkɛná sanebimɔi tamɔ: ‘Ani wɔyɛ naagbee be lɛ mli diɛŋtsɛ? Ani anɔkwa jamɔ koome pɛ yɔɔ lɛɛlɛŋ? Mɛni hewɔ skul naanyo ko ni tamɔ mɔ ni hi lɛ jeee naanyo kpakpa lɛ? Ani eji tɔmɔ be fɛɛ be akɛ aaaná bɔlɛ dani abote gbalashihilɛ mli?’ lɛ ahetooi.” Fɔlɔi, nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaajɔɔ nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ, ejaakɛ lɛ hu eyɛ nyɛbii lɛ ahilɛ-kɛ-hamɔ he miishɛɛ.

19. Mɛni hewɔ ehi jogbaŋŋ akɛ fɔlɔi diɛŋtsɛ kɛ amɛbii lɛ akase nii lɛ?

19 Kɛ eba amɛbii kɛ nikasemɔ lɛ, fɔlɔi komɛi baanyɛ anu he akɛ amɛnyɛŋ. Shi kɛlɛ, esaaa akɛ onuɔ he nakai, ejaakɛ mɔ ko mɔ ko bɛ ni sa ni baanyɛ atsɔɔ obii lɛ anii fe bɔ ni obaanyɛ. (Efesobii 6:4) Kɛ bo diɛŋtsɛ okɛ obii lɛ kase nii lɛ, ebaaha ole nɔ ni yɔɔ amɛtsui kɛ amɛjwɛŋmɔi amli diɛŋtsɛ. Ani hetooi ni amɛhaa lɛ jɛ amɛtsui mli loo eko kɛ eko kɛkɛ? Ani amɛheɔ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ amɛyeɔ lɛɛlɛŋ? Ani Yehowa ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha amɛ? Kɛji bo diɛŋtsɛ okɛ obii lɛ kase nii lɛ, no dani obaanyɛ oná sanebimɔi nɛɛ kɛ sanebimɔi krokomɛi ni he hiaa lɛ ahetoo.—2 Timoteo 1:5.

20. Fɔlɔi baanyɛ aha weku nikasemɔ lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Kɛ oje oweku nikasemɔ lɛ shishi lɛ, te ooofee tɛŋŋ oto gbɛjianɔ ni etsa nɔ? Joseph, ni eji onukpa kɛ tsɛ ni yɔɔ binuu kɛ biyoo fioo lɛ kɛɛ akɛ: “Taakɛ Biblia mli nikasemɔi fɛɛ ji lɛ, esa akɛ weku nikasemɔ lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ, nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ kpaa lɛ gbɛ. Kɛ wɔnine aaashɛ enɛ nɔ yɛ wɔweku lɛ mli lɛ, no lɛ wɔnyɛŋ wɔfee kpɛŋŋ yɛ nibii ni kɔɔ be he lɛ gbɛfaŋ. Ekolɛ, wɔnikasemɔ lɛ baahe ŋmɛlɛtswaa kome, shi kɛji yɛ bei komɛi amli lɛ wɔyɛ minitii nyɔŋma pɛ lɛ, wɔkaseɔ nii lɛ. Nɔ̃ kome ni haa wɔ nikasemɔ lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa kɛha gbekɛbii lɛ yɛ otsi lɛ mli ji akɛ, wɔfeɔ nibii ni yɔɔ Mi Wolo ni Gbaa Biblia Mli Saji * lɛ mli lɛ ahe nɔkwɛmɔnii. Hewalɛ babaoo ni enáa yɛ amɛnɔ kɛ shishinumɔ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ he hiaa kwraa fe kukuji abɔ ni akase.”

21. Mɛɛ be fɔlɔi baanyɛ atsɔɔ amɛbii anii?

21 Shi kɛlɛ, jeee nikasemɔ bei pɔtɛɛ amli pɛ akpaa gbɛ akɛ obaatsɔɔ obii lɛ anii. (5 Mose 6:5-7) Odasefonyo ni yɔɔ Thailand ni atsĩ etã yɛ shishijee mli lɛ kɛɔ akɛ: “Mikaiɔ bɔ ni Ataa haa mifataa ehe kɛtaa wɔbaisikel lɛ nɔ kɛyaa shiɛmɔ yɛ wɔ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli hei ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ jogbaŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, wɔfɔlɔi anɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ amli ni amɛjɛ amɛtsɔɔ wɔ nii lɛ ye ebua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaabote be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Ni nibii ni amɛtsɔɔ lɛ eka wɔjwɛŋmɔ mli. Mikã he miitsu nii yɛ shikpɔŋkuku ni yɔɔ shɔŋŋ nɔ lolo!”

22. Mɛni baajɛ ‘ohiɛ ni aaahi ohe nɔ kɛ otsɔɔmɔ lɛ nɔ’ lɛ mli kɛba?

22 Etsɛŋ ni gbi ko lɛ, Yesu baaba ni ebatsu Nyɔŋmɔ kojomɔ he nii yɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ yɛ be ni sa mli. No sɛɛ lɛ, nakai nifeemɔ kpeteŋkpele lɛ baafee jeŋ muu fɛɛ yinɔsane ni eho lɛ fã, shi Yehowa tsuji baaya nɔ amɛkɛ naanɔ wala ni bɛ naagbee he jwɛŋmɔ asɔmɔ lɛ. Ani ohiɛ kã nɔ akɛ bo, kɛ obii lɛ kɛ o-Biblia mli nikaselɔi lɛ baafata amɛhe? No lɛ, kaimɔ akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ, hii shi yɛ nii nɛɛ amli; ejaakɛ kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala.”—1 Timoteo 4:16.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Akɛni wɔlé be pɔtɛɛ ni Nyɔŋmɔ kojomɔ gbi lɛ baaba hewɔ lɛ, mɛɛ su esa akɛ wɔná?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ ní ‘wɔhiɛ ahi wɔtsɔɔmɔ’ lɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ obaatsɔ oye obua nikaselɔ lɛ koni ebatsɔ Yehowa naanyo?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni fɔlɔi ahe be ni amɛkɛtsɔɔ amɛbii anii lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Kɛ wɔfee nikasemɔ yɛ bulɛ kɛ naanyobɔɔ su mli lɛ, emɔɔ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Kɛ wɔfee Biblia mli saji ahe nɔkwɛmɔnɔ, tamɔ Salomo ni miikojo ajwamaŋi enyɔ lɛ, ehaa weku nikasemɔi feɔ nɔ ni ŋɔɔ