Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Ani Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ tsofa fɛɛ tsofa ni akɛ lá fee lɛ nɔ?

Hetoo lɛ diɛŋtsɛ ji akɛ, Yehowa Odasefoi heee lá. Wɔheɔ wɔyeɔ kɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ, Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ lá he lɛ jeee sane ni mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ ekɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni esumɔɔ nɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, saji heei teɔ shi ejaakɛ agbɛnɛ, anyɛɔ atsuɔ lá he nii, ni ajaraa emli wala yibii lɛ awoɔ fai ejwɛ ni he hiaa titri lɛ amli ni no sɛɛ lɛ ajaraa nomɛi hu amli ni anáa efãi bibiibibii. Yɛ be mli ni Kristofonyo ko kpɛɔ eyiŋ yɛ enɛɛmɛi ni eeekpɛlɛ nɔ lɛ he lɛ, esa akɛ ekwɛ nii kɛteke sɛɛnamɔi kɛ osharai ni baanyɛ ajɛ tsofafeemɔ lɛ mli aba. Nɔ titri ni esa akɛ ehe ahia lɛ ji nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ kɛ nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ni baasa ekɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ teŋ wekukpaa lɛ he lɛ.

Otii ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ bɛ haŋtsii. Ákɛ nɔ ni baaye ebua koni ana nɔ hewɔ ni nakai sane lɛ ji lɛ, susumɔ Biblia lɛ mli saji, yinɔsaji kɛ tsofafeemɔ mli saji komɛi ahe okwɛ.

Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɛ wɔblematsɛ Noa ni ale lɛ waa lɛ akɛ, esa akɛ akɛ lá atsu nii akɛ nɔ ko ni he hiaa waa. (1 Mose 9:3, 4) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ mlai ni ekɛha Israel lɛ tsɔɔ bɔ ni lá ji krɔŋkrɔŋ nii hã: “Ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Israel we lɛ loo gbɔ . . . ni yeɔ lá fɛɛ lá lɛ, majie mihiɛ maka nakai susuma lɛ.” Israelnyo ni kpoɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ baanyɛ efite mɛi krokomɛi; no hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ kɛfata he akɛ: “Mafo lɛ kɛaajɛ emaŋ lɛ teŋ mashɛ mafɔ̃.” (3 Mose 17:10) Yɛ sɛɛ mli lɛ, yɛ kpee ko ni afee yɛ Yerusalem lɛ shishi lɛ, bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ wo akpɔ akɛ ‘wɔtsi wɔhe kɛjɛ lá he.’ Nakai feemɔ he hiaa waa tamɔ he ni aaatsi kɛaajɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara kɛ wɔŋjamɔ he lɛ nɔŋŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29.

Mɛni ‘he ni aaatsi’ lɛ tsɔɔ yɛ nakai beaŋ? Kristofoi yeee lá, kɛ eji lá ŋmɔŋ aloo nɔ ni efimɔ kpɔi; asaŋ amɛyeee kooloo ni afɔseko elá lɛ ashwieko shi. Agbɛnɛ hu lɛ, niyenii ni lá fata he, tamɔ ntsiŋ nɛkɛ. Lá ni aaaye yɛ nakai gbɛ̀i srɔtoi lɛ eko nɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ mla lɛ mlikuu.—1 Samuel 14:32, 33.

Lá yeli jeee naagba kɛha mɛi ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo, taakɛ wɔnaa yɛ nɔ ni Tertullian (ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ kɛ afii ohai etɛ Ŋ.B.) ŋma lɛ mli lɛ. Beni Tertullian jie naafolɔmɔi ni akɛba Kristofoi lɛ anɔ akɛ amɛyeɔ lá lɛ naa lɛ, etsĩ akutsei ni kɛ lá saa amɛnaa kɛmaa akpɔi ni awo lɛ anɔ aduatsɔ lɛ atã. Etsĩ tã hu akɛ, “kɛ aafee nɔ ko yɛ shwɛmɔhe lɛ, [mɛi komɛi] kɛ amimyeli he kumai ni yeɔ amɛ lɛ yeɔ mɔ ni eye fɔ lɛ lá lɛ, . . . kɛ shishinumɔ akɛ no baatsa amɛgbiligbili helai.”

Kɛ nakai nifeemɔi lɛ (ji nɔ ko ni Romabii lɛ fee kɛha hewalɛnamɔ po lɛ) eji nɔ fɔŋ yɛ Kristofoi lɛ ahiɛ, Tertullian ŋma akɛ: “Wɔkɛ kooloi alá po fataaa nii diɛŋtsɛ ni wɔyeɔ lɛ ahe.” Romabii lɛ kɛ niyenii ni lá yɔɔ mli lɛ tsuɔ nii akɛ nɔ ni amɛkɛkaa anɔkwa Kristofoi lɛ a-emuyeli mlihiɛmɔ lɛ amɛkwɛɔ. Tertullian kɛfata he akɛ: “Agbɛnɛ miibi bo akɛ, kɛji akɛ oheɔ oyeɔ akɛ [Kristofoi] baakpo kooloi alá akɛ eji nyaŋemɔnii lɛ, belɛ mɛni, ani esa akɛ okpa gbɛ akɛ amɛkɛ amimyeli bataoɔ adesa lá sɛɛgbɛ?”

Ŋmɛnɛ, mɛi fioo komɛi ji mɛi ni baasusu akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ mla lɛ he baa sane kɛji akɛ tsofafeelɔ ko wo ŋaa akɛ amɛkpɛlɛ ni aha amɛ lá. Lɛɛlɛŋ, eyɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi miisumɔ ni amɛya nɔ amɛhi shi moŋ, shi eji sɔ̃ ni kã wɔnɔ akɛ wɔbo Yehowa mla ni kɔɔ lá he lɛ toi. Mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ mli nifeemɔi ahe?

Beni lá muu lɛ, ni ji lá kɛ emli wala yibii srɔtoi fɛɛ ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ bafee nɔ ni afɔɔ feemɔ kɛjɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi na akɛ enɛ teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ—ni wɔheɔ nakai wɔyeɔ lolo. Shi kɛlɛ, tsofafeemɔ etsake agbɛnɛ. Ŋmɛnɛ, jeee lá muu lɛ fɛɛ agbalaa awoɔ mɔ mli yɛ bei babaoo mli, shi agbalaa wala yibii srɔtoi ni he hiaa titri: (1) red cells; (2) white cells; (3) platelets; (4) plasma (serum), ni ji nu gbɛfaŋ nɔ lɛ. Tsofafeelɔi damɔɔ shihilɛ mli ni helatsɛ lɛ yɔɔ lɛ nɔ ni amɛŋmalaa tsofai ni akɛ white cells, platelets, aloo plasma fee lɛ amɛhaa. Nɛkɛ lá mli wala yibii fai srɔtoi ni he hiaa nɛɛ ni agbalaa awoɔ mɔ mli nɛɛ haa ajaa emli ekome ahaa helatsɛmɛi babaoo. Yehowa Odasefoi le akɛ lá lɛ kɛ emli wala yibii fai srɔtoi lɛ fɛɛ aloo efai ejwɛ ni he hiaa lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ni aaakpɛlɛ nɔ lɛ teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ. Oti lɛ ji akɛ, Biblia mli nɔdaamɔ nɔ ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ, ebu amɛhe kɛjɛ osharai babaoo diɛŋtsɛ he, ní helai tamɔ flufla fuumɔ kɛ AIDS ni anáa kɛjɛɔ lá mli lɛ fata he.

Shi kɛlɛ, akɛni anyɛɔ atsuɔ lá he nii kɛtekeɔ emli fai ni he hiaa lɛ nɔ hewɔ lɛ, abiɔ saji yɛ lá lɛ mli wala yibii nɛɛ nɔŋŋ ni ajɛɔ amɛ mli anaa wala yibii lɛ fai srɔtoi pii lɛ he. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ akɛ nakai wala yibii lɛ tsuɔ nii yɛ, ni mɛni he esa akɛ Kristofonyo asusu yɛ be mli ni ekpɛɔ eyiŋ yɛ ekɛ nitsumɔ mli lɛ.

Lá yɛ hwanyaŋŋ. Yɛ plasma lɛ—ni emli oha mlijaa 90 ji nu lɛ po gbɛfaŋ lɛ—eyɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ hormones, inorganic salts, enzymes, nutrients, minerals kɛ sikli fata he lɛ babaoo. Agbɛnɛ hu, ayɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ albumin plasma mli ni haa lá mli fiɔ, kɛ wala yibii ni wuɔ shiɔ helai hu. Tsofafeelɔi jieɔ plasma lɛ mli wala yibii lɛ pii ni amɛkɛtsuɔ nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛ lá ni mli fiɔ he nifeemɔ ni yaa nɔ yɛ gbɔmɔtso lɛ mli ni ji VIII lɛ tsuɔ nii ni akɛtsaa mɛi ni lá hoɔ amɛ babaoo tsɔ̃ lɛ. Aloo kɛji akɛ mɔ ko ná helai komɛi lɛ, datrɛfoi nyɛɔ amɛkɛ gamma globulin ni ji lá mli wala yibii ni wuɔ eshiɔ helai ni baa gbɔmɔtso lɛ mli lɛ gbuɔ mɔ lɛ, ni nɛkɛ lá mli wala yibii nɛɛ ji nɔ ko ni aná kɛjɛ gbɔmɛi ni amɛgbɔmɔtsei nyɛɔ ewuɔ eshiɔ helai momo lɛ aplasma lɛ mli. Akɛ plasma lɛ mli wala yibii lɛ ekomɛi feɔ tsofa, shi nibii ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni anyɛɔ ajaraa lá lɛ mli fa ko ni he hiaa waa (ni ji plasma) lɛ mli ni anáa fai srɔtoi kɛjɛɔ mli. *

Taakɛ anyɛɔ ajaa lá lɛ mli plasma lɛ mli awoɔ fai krokomɛi pii amli lɛ, nakai nɔŋŋ anyɛɔ ajaraa lá lɛ mli fai krokomɛi (ni ji red cells, white cell, platelets) lɛ hu mli ni ajieɔ fai bibiibii kɛjɛɔ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abaanyɛ aná wala yibii ni nyɛɔ ewuɔ eshiɔ hela ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli ni akɛtsaa muawai ni kɛ helai kɛ kansa baa lɛ kɛjɛ white cells lɛ mli. Abaanyɛ akɛ lá mli wala yibii ni ji platelets lɛ atsu nii ni akɛtsa fala. Ni aafee tsofai krokomɛi ni wɔsɛɛ ko lɛ etsɛŋ ni abaajie amɛ kpo ni (kɛ hoo lɛ kɛ aaje efeemɔ shishi) lɛ akɛ lá lɛ mli fai komɛi fataa he. Tsofafeemɔi ni tamɔ nakai lɛ jeee lá lɛ mli fai titri ni he hiaa lɛ ni aaagbala awo mɔ mli; bei pii lɛ amɛ ji nakai fa titri lɛ mli fai lɛ ateŋ ekomɛi. Ani esa akɛ Kristofoi akpɛlɛ tsofai ni akɛ nɛkɛ la mli wala yibii fai nɛɛ fee lɛ anɔ? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ. Biblia lɛ gbálaaa enɛɛmɛi amli fitsofitso, no hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo kɛ ehenilee atsu nii kɛkpɛ eyiŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

Mɛi komɛi baakpoo nɔ fɛɛ nɔ ni aná kɛjɛ lá mli (kɛ́ eji nɔ ko bibioo ni afee koni eha mɔ ko aná nyɛmɔ ni akɛwuɔ ashiɔ hela po). Nakai ji bɔ ni amɛnuɔ Nyɔŋmɔ kita akɛ ‘atsi he kɛjɛ lá he’ lɛ shishi. Amɛkɛɔ amɛhe akɛ, mla ni ekɛha Israel lɛ biɔ ni ‘atsi’ lá ni ajieɔ kɛjɛɔ bɔɔ nɔ ko mli lɛ ‘ashwie shikpɔŋ.’ (5 Mose 12:22-24) Mɛni hewɔ nakai nifeemɔ lɛ he hiaa? Ojogbaŋŋ, dani abaafee gamma globulin tsofai, kɛ tsofa ni haa lá mli fiɔ ni akɛfeɔ tsofa ni akɛtsĩɔ lá ni hoɔ naa, kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ, ebiɔ ni agbala mɔ ko lá ni akɛfee. Enɛ hewɔ lɛ Kristofoi komɛi kpoɔ tsofai ni tamɔ nomɛi, taakɛ amɛkpoɔ lá muu lɛ ni ji lá kɛ emli fai srɔtoi lɛ fɛɛ lɛ, aloo emli fai ejwɛ ni amɛhe hiaa titri lɛ. Esa akɛ akɛ bulɛ aha amɛ yɛ anɔkwayeli mli henilee shidaamɔ ni amɛkɔ nɛɛ hewɔ.

Soro bɔ ni Kristofoi krokomɛi hu baasusu sane lɛ he amɛha. Amɛ hu amɛkpooɔ lá muu lɛ fɛɛ aloo emli fai srɔtoi ejwɛ lɛ, ni ji red cells, white cells platelets aloo plasma lɛ ni feɔ lá muu lɛ. Kɛlɛ amɛbaaŋmɛ datrɛfonyo ko gbɛ koni ekɛ nɛkɛ fai srɔtoi titri ni he hiaa nɛɛ mli fai bibii lɛ atsa amɛ. Yɛ enɛ mli po lɛ, soro bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baasusu sane lɛ he eha. Kristofonyo ko baasumɔ ni akɛ gamma globulin tsofa (lá mli wala yibii ni wuɔ eshiɔ helai ni baa gbɔmɔtso lɛ mli) lɛ agbu lɛ, shi ekolɛ ebaakpɛlɛ aloo ekpɛlɛŋ ni akɛ tsofa ni akɛ red cell aloo white cell fee lɛ nɔ. Shi yɛ sane lɛ fɛɛ mli lɛ, mɛni baatsirɛ Kristofoi komɛi ni amɛmu naa akɛ amɛbaanyɛ amɛkpɛlɛ ni akɛ lá mli fai bibii lɛ eko atsa lɛ?

“Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ June 1, 1990 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ plasma lɛ mli wala yibii ni ji proteins lɛ (ni ji plasma lɛ mli fai bibii) lɛ tsiɔ ehe kɛjɛɔ yoohɔlɔ lá mli ni eyaboteɔ lá he gbɛjianɔtoo kroko ni yɔɔ hɔ ni eje shishi yɛ fɔmɔ kotoku lɛ mli lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ nyɛ lɛ kɛ immunoglobulin ni ji wala yibii ni wuɔ eshiɔ muawai lɛ haa ebi lɛ, ni enyɛɔ ekpeeɔ helai anaa. Yɛ be mli ni hɔ ni eje shishi yɛ fɔmɔ kotoku lɛ mli lɛ red cells ni etse ehe lɛ gbeɔ enifeemɔi lɛ anaa lɛ, no sɛɛ lɛ atsuɔ efã ni haa anaa ɔksijin lɛ he nii. Amɛteŋ nɔ ni he hiaa lɛ tsakeɔ etsɔɔ wuɔ fɔ su ni tsuɔ fioo ni efutuɔ lá lɛ, kɛ shamɔ lɛ, ni nɛkɛ nii nɛɛ tekeɔ placenta lɛ kɛyaa nyɛ lɛ gbɔmɔtso lɛ mli ni efataa nibii ni ehiii ni jeɔ kpo kɛjɛɔ egbɔmɔtso mli lɛ he kɛjeɔ kpo. Ekolɛ Kristofoi komɛi baamu sane naa akɛ, akɛni lá lɛ mli fai krokomɛi lɛ nyɛɔ eboteɔ mɔ kroko mli yɛ adebɔɔ naa hewɔ lɛ, belɛ amɛbaanyɛ amɛhe lá mli fai krokomɛi ni aná kɛjɛ plasma aloo wala yibii lɛ mli lɛ nɔ.

Ani anɔkwale ni eji akɛ abaahiɛ jwɛŋmɔi srɔtoi kɛ henilee mli ni abaajɛ akpɛ yiŋ srɔtoi lɛ tsɔɔ akɛ sane lɛ he ehiaaa? Dabi. Ehe miihia. Kɛlɛ, nɔdaamɔ nɔ kome yɛ kɛha fɛɛ. Saji ni awie he kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi kpoɔ lá muu kɛ lá lɛ mli fai ni he hiaa titri lɛ fɛɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ Kristofoi ‘atsi amɛhe kɛjɛ kooloi ni agbe aha wɔji kɛ lá kɛ ajwamaŋbɔɔ he.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 15:29) Nɔ ni fe nakai lɛ, kɛ sane lɛ bakɔ lá lɛ mli fai srɔtoi lɛ amli fai bibii lɛ eko fɛɛ eko ni akɛaatsu nii he lɛ, no lɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo akwɛ jogbaŋŋ ni ekɛ sɔlemɔ asusu sane lɛ he dani ejɛ ehenilee mli ekpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ eha ehe.

Mɛi pii baasumɔ ni akɛ tsofa fɛɛ tsofa ni kɛ akwɛ lɛ etsuɔ nii oya lɛ aha amɛ, kɛ ale nakai tsofa akɛ ekɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai baa, tamɔ amɛteŋ nɔ ni akɛ lá mli nibii fee lɛ po. Anɔkwa Kristofonyo lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni ená nilee babaoo ni kɔɔ he, ni eŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ jwɛŋmɔŋ fe kponɔgbɛ nɔ lɛ kɛkɛ. Yehowa Odasefoi ahiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni akɛ tsofafeemɔ ni hi jogbaŋŋ aha lɛ, ni amɛŋmɛɔ oshara aloo sɛɛnamɔ ni baajɛ tsofafeemɔ lɛ mli aba lɛ, ni amɛkɛ eko toɔ eko he. Shi kɛlɛ, kɛ sane lɛ bakɔ tsofai ni akɛ lá fee he lɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ susuɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ yɛ he lɛ he waa, kɛ agbɛnɛ hu wekukpaa ni kã amɛ kɛ Wala-Halɔ lɛ teŋ lɛ he.—Lala 36:10.

Kwɛ jɔɔmɔ ni eji kɛha Kristofonyo ko akɛ eeená ekãa ni tamɔ lalatsɛ lɛ nɔ̃ lɛ, mɔ ni ŋma akɛ: “Ejaakɛ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, hulu kɛ tsɛŋ ji lɛ. Yehowa duroɔ mɔ ni ewoɔ mɔ hiɛ nyam; mɛi ni nyiɛɔ emuuyeli mli lɛ, ekãmaaa amɛ nɔ̃ kpakpa ko nɔ̃ kpakpa ko. Yehowa . . . ajɔɔ gbɔmɔ ni ŋɔɔ ehiɛ efɔ̃ɔ onɔ lɛ.”—Lala 84:12, 13.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 12 Kwɛmɔ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni yɔɔ June 15 1978 The Watchtower, kɛ October 1, 1994 Buu-Mɔɔ lɛ mli. Tsofafeemɔ nitsumɔhei efee tsofai ni jeee lá lɛ mli fa ko akɛfee ni abaanyɛ ajie yi ni akɛtsu nii yɛ lá lɛ mli fai komɛi ni akɛtsu nii be ko ni eho lɛ najiaŋ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 30]

SAJI NI ASUSUƆ AKƐ ABAANYƐ ABI DATRƐFOI

Kɛ abaafee bo opireshɛn aloo abaafee bo tsofa ko ni ekolɛ ekɔɔ tsofa ni akɛ lá fee he lɛ, bi akɛ:

Ani tsofafeemɔ mli nitsulɔi fɛɛ ni baafata he kɛfee mi opireshɛn lɛ le akɛ mi ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, ni miibi koni bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji ha lɛ, akagbala lá (lá muu, red cells, white cells, platelets, aloo plasma) awo mimli?

Kɛji akɛ tsofa ni aŋma aha bo lɛ ji nɔ ni ekolɛ akɛ lá lɛ mli plasma, red aloo white cells aloo platelets fee lɛ, bi akɛ:

Ani lá lɛ mli fai ejwɛ titri ni he hiaa lɛ eko akɛfee tsofa lɛ? Kɛ nakai ni lɛ, ani obaanyɛ otsɔɔ mi bɔ ni afee lɛ aha?

Tsofa ni akɛ lá fee nɛɛ falɛ enyiɛ akɛbaaha mi, ni mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ akɛha mi?

Mɛɛ tsofafeemɔ mli osharai baanyɛ ajɛ mli aba kɛji akɛ mihenilee ŋmɛ mi gbɛ ni mikpɛlɛ enɛ nɔ lɛ?

Mɛɛ tsofa kroko abaanyɛ akɛtsu nii kɛji akɛ mihenilee kɛɛ mi akɛ mikakpɛlɛ enɛ nɔ lɛ?

Mɛɛ be nyɛbaasumɔ ni mabana nyɛ ekoŋŋ yɛ be mli ni misusu sane nɛɛ he kɛtee shɔŋŋ migbe naa?