Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yibaamɔ yɛ Robinson Crusoe Ŋshɔkpɔ lɛ Nɔ

Yibaamɔ yɛ Robinson Crusoe Ŋshɔkpɔ lɛ Nɔ

Yibaamɔ yɛ Robinson Crusoe Ŋshɔkpɔ lɛ Nɔ

ROBINSON CRUSOE ji ŋshɔkpɔi etɛ ni yɔɔ Pasifik Ŋshɔ ni feɔ ŋshɔkpɔi akuu ni atsɛɔ amɛ Juan Fernández ni shɛɔ aaafee kilomitai 640 jɛkɛmɔ yɛ Chile ŋshɔ lɛ naa lɛ ateŋ ekome. * Nakai ŋshɔkpɔ ni shɛɔ kilomitai 93 koji ejwɛ dalɛ lɛ na egbɛi lɛ kɛjɛ afii ohai 18 wolo ko ni ehe gbɛi waa ni yitso ji Robinson Crusoe, ni Ŋleshi niŋmalɔ Daniel Defoe ŋma lɛ mli. Eyɛ faŋŋ akɛ, nakai wolo lɛ kɔɔ niiashikpamɔi ni Scotlandnyo, Alexander Selkirk, ni hi shi ekome too yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ afii ejwɛ lɛ ná lɛ he.

Sane ni aŋma yɛ tso ko ni ma ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ he lɛ fã ko kɛɔ akɛ: “Biɛ ji he ni Scotlandnyo amlãkũ Alexander Selkirk ye jenamɔ kɛ jetsɛremɔi ni fe afii ejwɛ lɛ yɛ, ni ekɛ hehiamɔ kwɛ lɛlɛ ni akɛhereɔ mɔ yiwala ni baaba ni ebahere lɛ kɛjɛ heko banee shihilɛ nɛɛ mli lɛ gbɛ yɛ.” Naagbee lɛ, abaa Selkirk yi, ni asaa akɛ lɛ tee emaŋ ekoŋŋ, kɛtee he ni etsui eyanyɔɔɔ emli dɔŋŋ yɛ yɛ be mli ni ehi lɛ diɛŋtsɛ eparadeiso bibioo lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, abɔ amaniɛ akɛ ekɛɛ akɛ: “Oo, mi ŋshɔkpɔ ni misumɔɔ! Miná ni kulɛ, mishiii bo!”

Beni be shweɔ mli lɛ, ŋshɔkpɔ lɛ bafee he ni agbalaa efɔŋfeelɔi atoi yɛ, ni ebafee mɛi ni “etse atua eshi sɔlemɔ lɛ,” ni ji Katolek Sɔlemɔ lɛ shihilɛhe. Mɛɛ tsakemɔ eba paradeiso ŋshɔkpɔ ni Selkirk le be ko ni eho lɛ nɔ nɛ! Shi, mɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ toiŋjɔlɛ ko ni eko bɛ je lɛŋ hei babaoo. Shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, ni gbɔmɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔi babaoo nɔ lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ haa efeɔ mlɛo akɛ aaaje sanegbaa shishi yɛ nɔ fɛɛ nɔ he.

Gbɔmɛi ni yɔɔ Robinson Crusoe lɛ aaafee 500, shi aaafee mɛi 400 pɛ hiɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ be babaoo yɛ afi lɛ mli. Nɔ ni haa ebaa lɛ nakai lɛ eko ji akɛ, nyɛmɛi komɛi kɛ amɛbii yahiɔ Chile maŋ wulu lɛ mli yɛ be ni gbekɛbii lɛ kɛyaa skul lɛ mli, ni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛbaa ŋshɔkpɔ lɛ nɔ yɛ gbɛhamɔ nyɔji lɛ amli ni amɛkɛ amɛwekui lɛ feɔ ekome kɛhiɔ shi.

Yɛ bɔ ni Robinson Crusoe tamɔ trom fɛfɛo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mumɔŋ hɔmɔ miiye mɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi, ni amɛmiitao enaa tsabaa. Mɛi krokomɛi hu enu he akɛ mumɔŋ yibaamɔ he miihia amɛ.

Mumɔŋ Yibaamɔ

Nakai mumɔŋ yibaamɔ nitsumɔ lɛ je shishi aaafee afi 1979 lɛ mli. Yoo ko ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Santiago yɛ Chile lɛ kɛ lɛ kaseɔ Biblia lɛ fã kɛtee ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ni ebɔi nɔ ni ekase lɛ mɛi krokomɛi tsɔɔmɔ. Be ko sɛɛ lɛ, asafoŋ onukpa ko ni miisara ŋshɔkpɔ lɛ kɛha heloonaa nitsumɔ hewɔ lɛ naa kpɛ ehe akɛ eeena Biblia nikaselɔi akuu bibioo ko ni miishwere yɛ mumɔŋ yɛ nakai yoo lɛ yelikɛbuamɔ naa. Beni onukpa lɛ ku esɛɛ eyasara ŋshɔkpɔ lɛ ekoŋŋ yɛ nyɔji etɛ sɛɛ lɛ, nɛkɛ Biblia tsɔɔlɔ ni etse ehe banee nɛɛ kɛ enikaselɔi enyɔ lɛ efee klalo koni abaptisi amɛ, no hewɔ lɛ, onukpa lɛ kwɛ amɛbaptisimɔ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, Kristofoi ni abaptisi amɛ ehee nɛɛ ateŋ mɔ kome bote gbalashihilɛ mli, ni ekɛ ewu tee nɔ amɛtao mɛi krokomɛi ni mumɔŋ yibaamɔ he hiaa amɛ lɛ. Ewu lɛ nyiɛ hiɛ ni ama Maŋtsɛyeli Asa bibioo ko, ni kuu fioo ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ etee nɔ amɛkɛtsu nii kɛbashi bianɛ. Beni be shwie mli lɛ, yɛ shika helɛtemɔ hewɔ lɛ, amɛshi Robinson Crusoe kɛtee asafo ko ni yɔɔ Chile teŋ lɛ mli, ni amɛtee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa kɛ ekãa yɛ jɛmɛ.

Fiofio lɛ, kuu fioo ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ tee nɔ amɛda yɛ be mli ni abaa mɛi krokomɛi ayi kɛjɛɔ apasa jamɔ mli lɛ. Shi kɛlɛ, akɛni esa akɛ nikaselɔi lɛ ashi kɛya maŋ wulu lɛ mli kɛha amɛnɔtsamɔ skul lɛ hewɔ lɛ, kuu lɛ nɔ gbɔ ni eshwɛ nyɛmimɛi yei enyɔ ni abaptisi amɛ kɛ gbekɛ yoo fioo ko. Kuu lɛ daa yɛ gbɛhamɔ be mli beni nyɛmɛi komɛi eku amɛsɛɛ kɛba ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ. Enɛ kanyaa Kristofoi etɛ ni etse amɛhe banee ni hiɔ jɛmɛ afi muu fɛɛ lɛ. Akɛni nyɛmimɛi yei etɛ nɛɛ tsuɔ nii dɛŋdɛŋ hewɔ lɛ, ale Yehowa Odasefoi waa yɛ Robinson Crusoe. Eji anɔkwale akɛ, mɛi komɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ete shi eshi amɛnitsumɔ lɛ, ni amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛnyɛ mɛi krokomɛi anɔ ni amɛkpoo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ. Shi kɛlɛ, Biblia mli anɔkwale dumɔwui ni adu yɛ mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa mli lɛ kãa he edaa.

Mɛi ni Abaa Amɛyi lɛ Ní Aaawo Amɛ Hewalɛ

Daa afi lɛ, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔi yasaraa ŋshɔkpɔ lɛ. Te Odasefoi fioo ni yɔɔ ŋshɔkpɔ ni etse ehe banee lɛ nɔ lɛ saramɔ yɔɔ tɛŋŋ? Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko wie eklɛŋklɛŋ saramɔ ni eyasara Robinson Crusoe lɛ he akɛ:

“Nɛkɛ gbɛfaa nɛɛ ji miishɛɛ nɔ diɛŋtsɛ. Wɔje shishi leebi 7:00, beni wɔfã kɛjɛ Valparaiso kɛtee Cerrillos Kɔɔyɔŋ Lɛjiadaamɔhe ni yɔɔ Santiago lɛ. Wɔkɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ bibioo ko ni woɔ mɛi kpawo. Beni wɔfã ŋmɛlɛtswai 2 kɛ minitii 45 sɛɛ lɛ, wɔna gɔŋ ko yiteŋ ni ete shi kɛho atatui lɛ ahe. Beni wɔbɛŋkɛɔ lɛ lɛ, wɔna ŋshɔkpɔ lɛ—tɛsaa agbo ko yɛ ŋshɔ lɛ teŋ. Etamɔ nɔ ni etɛɔ nui lɛ ahiɛ, tamɔ lɛlɛ ni elaaje yɛ ŋshɔ hiɛ.

“Beni wɔyimɔ shi sɛɛ lɛ, lɛlɛ ko ŋɔ wɔ kɛtee akrowa lɛ. Tɛsaai ni eje kpo kɛjɛ ŋshɔ lɛ mli lɛ efee ŋshɔkpɔi bibii ni efee Juan Fernández nuŋgbeei ahejɔɔmɔhei. Nuŋgbeei lɛ ji kooloi ni abuɔ amɛhe ejaakɛ amɛyibɔ nɔ egbɔ waa diɛŋtsɛ. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni nɔ ko tu kɛnyiɛ lɛlɛ lɛ masɛi dani esaa enyɔ ŋshɔ lɛ mli ekoŋŋ. Eji loo ni filikiɔ ni etsɛji lɛ tamɔ fiji. Etamɔ nɔ ni enáa he miishɛɛ akɛ eeetu kɛjɛ nu lɛ mli ni emɔ kooloi filikilɔi. Eji anɔkwale akɛ, bei pii lɛ, kooloi krokomɛi hu mɔɔ lɛ; tu ni etuɔ lɛ nyɛɔ egbalaa kooloi awuiyelɔi krokomɛi ni miitao lɛ ami yɛ be mli ni etu lɛ ajwɛŋmɔ kɛbaa enɔ.

“Naagbee kwraa lɛ, wɔyashɛ San Juan Bautista (Hetselɔ Yohane Baptisilɔ lɛ) akrowa lɛ mli. Mɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi fioo ko damɔ lɛjiadaamɔhe lɛ miimɛ amɛgbɔi loo amɛmiitao amɛle mɛi ni baa yɛ be nɛɛ mli kɛkɛ. Wɔ mii shɛ wɔhe yɛ shikpɔŋ fɛfɛo ko he—gɔŋ agbo ko ni mashi somlomloo ni atsɛɔ lɛ El Yunque (Sɔŋmɛ Tɛ), ni etamɔ nɔ ni akɛ flonto ehà nɔ, kɛ ŋwɛi ni etse ni efee bluu yɛ esɛɛ, ní atatui yɛji yɔɔ emasɛi biɛ kɛ biɛ lɛ.

“Etsɛɛɛ ni wɔna wɔnyɛmimɛi yei Kristofoi akuu ko kɛ amɛbii ni miimɛ wɔ yɛ lɛjiadaamɔhe lɛ. Gbɛhamɔ be ni, no hewɔ lɛ, kuu lɛ da fe bɔ ni eyɔɔ daa nɛɛ. Beni wɔŋamɔ wɔhe yɛ miishɛɛ mli sɛɛ lɛ, akɛ wɔ tee tsũ bibioo fɛfɛo ko ni baafe wɔshia otsi lɛ mli.

“Eji otsi krɛdɛɛ diɛŋtsɛ, ni wɔna akɛ ebaaho oya. Ehe bahia ni wɔkɛ be ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Nakai gbi lɛ nɔŋŋ, beni wɔye shwane niyenii wɔgbe naa lɛ, wɔyasara Biblia mli nikaselɔ ko ni etsɛŋ ni ebaafee wɔmumɔŋ nyɛmi yoo kɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ paradeiso lɛ mlinyo. Emii shɛ ehe, shi etsui hu fa fioo. Baptisimɔ ni ekɛ be saŋŋ emɛ aahu lɛ miibɛŋkɛ. Wɔkɛ lɛ susu saji komɛi ni he hiaa ahe bɔni afee ni ehe asa akɛ sanekpakpa lɛ he shiɛlɔ. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, ekɛ ehe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli nɔ ni ji klɛŋklɛŋ nɔ kwraa. Gbi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, wɔkɛ lɛ bɔi taomɔ nibii kɛha baptisimɔ lɛ he susumɔ. Abaptisi lɛ dani otsi lɛ ba naagbee.

“Gbɔmɛi babaoo ba kpeei ni afee yɛ otsi lɛ mli lɛ shishi, ni mɛi ni fe fɛɛ ni ba lɛ ayibɔ ji 14. Ato gbɛjianɔi daa kɛha shiɛmɔyaa, sɛɛsaramɔi, Biblia mli nikasemɔi, kɛ nyɛmimɛi asaramɔ. Kwɛ bɔ ni enɛ wo nyɛmimɛi yei ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ afi muu lɛ mli fɛɛ lɛ hewalɛ ha!”

Ewa waa kɛha hii ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ akɛ amɛaakpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, ekolɛ, yɛ amɛheloonaa nitsumɔi ni heɔ amɛbe babaoo lɛ hewɔ. Nitsumɔ titri ni amɛtsuɔ ji ŋshɔŋ ŋãa mɔmɔ ní heɔ be babaoo lɛ. Gbɔmɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ hu eha mɛi babaoo ená jwɛŋmɔ ni ejaaa. Shi kɛlɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ, mɛi babaoo, hii kɛ yei fɛɛ ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ baabo toi wɔsɛɛ ko.

Kɛbashi bianɛ lɛ, abaa gbɔmɛi nyɔŋma yi yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ kɛtsɔ le ni amɛbale anɔkwale lɛ, kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ ahe nii lɛ nɔ. Yɛ yiŋtoi srɔtoi komɛi ahewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi eshi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Shi kɛji amɛtee nɔ amɛhi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ loo amɛfeee nakai jio lɛ, sɛɛnamɔ eba amɛmumɔŋ yibaamɔ lɛ he babaoo fe Alexander Selkirk yibaamɔ lɛ. Amrɔ nɛɛ, he fɛɛ he ni amɛyɔɔ lɛ, amɛnáa mumɔŋ paradeiso mli ŋɔɔmɔ. Nyɛmimɛi yei ni kã he amɛyɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ kɛ amɛbii lɛ miiná shihilɛi ni tamɔ trom mli ŋɔɔmɔ, shi nɔ ni fe no lɛ, amɛyɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaahi shi yɛ be mli ni shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso diɛŋtsɛ yɛ wiemɔ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ naa lɛ.

Yibaamɔ Nitsumɔ lɛ Miiya Nɔ

Kɛ wɔɔwie shikpɔŋ lɛ he lɛ, nakai Yehowa Odasefoi akuu fioo ni yɔɔ Robinson Crusoe nɔ lɛ kɛ amɛmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni eshwɛ lɛ ateŋ jɛkɛ waa. Shi kɛlɛ, amɛnuuu he akɛ akpoo amɛ, taakɛ Scotlandnyo Selkirk nu he lɛ. Kɛtsɔ teokrase woji ni baa be fɛɛ be, kpeei bibii kɛ kpeei wuji ahe vidioi ni akɛmajeɔ amɛ kɛjɛɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Chile shii etɛ yɛ afi fɛɛ afi mli, kɛ saramɔ ni kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ saraa amɛ daa afi lɛ nɔ lɛ, amɛkɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ náa tsakpaa gbagbalii. No hewɔ lɛ, amɛyaa nɔ amɛfeɔ ‘nyɛmimɛi anyɛmifeemɔ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ’ lɛ fã ni yɔɔ ekãa.—1 Petro 5:9.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Atsɛɔ ŋshɔkpɔ lɛ diɛŋtsɛ akɛ Más a Tierra.

[Shikpɔŋ he mfonirii/Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

CHILE

Santiago

ROBINSON CRUSOE ŊSHƆKPƆ

San Juan Bautista

El Yunque

PASIFIK ŊSHƆ

SANTA CLARA ŊSHƆKPƆ

[Mfoniri]

Beni abɛŋkɛɔ ŋshɔkpɔ lɛ, anaa tɛsaa agbo ko yɛ ŋshɔ lɛ teŋ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Map of Chile: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8, 9]

Gɔŋ agbo ni kwɔ gojoo ni atsɛɔ lɛ El Yunque (Sɔŋmɛ Tɛ) lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

San Juan Bautista (Hetselɔ Yohane Baptisilɔ lɛ) akrowa lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Ŋshɔkpɔi bibii bafee hejɔɔmɔhei kɛha nuŋgbeei srɔtoi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Wɔta kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli kɛjɛ Santiago, Chile

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Robinson Crusoe Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ŋshɔnaa kpɔikpɔi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Maŋtsɛyeli Asa bibioo ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ