Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jajemɔ Sanekpakpa lɛ Kɛ Miishɛɛ

Jajemɔ Sanekpakpa lɛ Kɛ Miishɛɛ

Jajemɔ Sanekpakpa lɛ Kɛ Miishɛɛ

“Nyɛmumɔ lɛ he adɔa la; nyɛsɔmɔa [Yehowa, “NW”].”—ROMABII 12:11.

1, 2. Mɛɛ su Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhiɛ mli ákɛ sanekpakpa lɛ shiɛlɔi?

OBLANYO ko mii eshɛ ehe akɛ ená nitsumɔ hee. Yɛ eklɛŋklɛŋ gbi yɛ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, ekɛ hehiamɔ mɛ enitsumɔtsɛ lɛ gbɛtsɔɔmɔi. Ekwɛ eklɛŋklɛŋ nii ni ebaatsu lɛ gbɛ, ni etsu kɛ ekãa diɛŋtsɛ. Eesumɔ ni efee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ.

2 Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, wɔ hu akɛ Kristofoi lɛ, wɔbaanyɛ wɔbu wɔhe akɛ nitsulɔi heei. Akɛni wɔhiɛnɔkamɔ ji wɔhi shi kɛya naanɔ hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ kpaako wɔbɔi nitsumɔ kɛha Yehowa. Eji anɔkwale akɛ, wɔ-Bɔlɔ lɛ yɛ nitsumɔi babaoo ni ekɛbaaha wɔ ni wɔtsu kɛya naanɔ. Shi klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni wɔnine shɛ nɔ ji ni wɔjaje e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. (1 Tesalonikabii 2:4) Te wɔnuɔ nitsumɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ he wɔhaa tɛŋŋ? Taakɛ oblanyo lɛ ji lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔtsu bɔ ni wɔnyɛmɔ baanyɛ, kɛ ekãa, kɛ miishɛɛ—hɛɛ, kɛ hiɛdɔɔ!

3. Mɛni ataoɔ koni oye omanye akɛ sanekpakpa lɛ he sɔɔlɔ?

3 Wɔbaanyɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ, nakai jwɛŋmɔ kpakpa ni wɔɔhiɛ mli lɛ baanyɛ afee kaa. Kɛfata wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, wɔyɛ gbɛnaa nii krokomɛi babaoo, ni ekomɛi baanyɛ ahe wɔgbɔmɔtso kɛ henumɔ fɛɛ. Bei pii lɛ, wɔnyɛɔ wɔtsuɔ nibii nɛɛ ahe nii yɛ be mli ni wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ bɔ ni sa kɛbaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ. Shi kɛlɛ, ebaanyɛ efee hepelemɔ ni yaa nɔ. (Marko 8:34) Yesu ma nɔ mi akɛ omanye ni wɔɔye ákɛ Kristofoi lɛ baabi mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ.—Luka 13:24.

4. Daa gbi yeyeeyefeemɔi baanyɛ aná hewalɛ yɛ wɔ mumɔŋ shihilɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Akɛni wɔyɔɔ nibii babaoo feemɔ hewɔ lɛ, ewaaa akɛ wɔɔnu he yɛ bei komɛi amli akɛ etɔ wɔ loo wɔjatsui tsii. “Shihilɛ mli yeyeeyefeemɔi” baanyɛ atsĩ ekãa kɛ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha teokrase nitsumɔ lɛ naa. (Luka 21:34, 35; Marko 4:18, 19) Yɛ wɔ adesa bɔɔ su ni yeee emuu lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ, wɔbaaŋmɛɛ ‘wɔ klɛŋklɛŋ suɔmɔ lɛ he.’ (Kpojiemɔ 2:1-4) Sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ fãi komɛi baanyɛ afee tamɔ nɔ ko ni wɔfeɔ daa kɛkɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ kɛ hewalɛwoo ni he hiaa lɛ haa wɔ koni wɔha ekãa ni wɔyɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli awa?

Etamɔ “La ni Tsoɔ” yɛ Wɔtsuii Amli

5, 6. Te bɔfo Paulo bu hegbɛ ni eyɔɔ akɛ eeeshiɛ lɛ ehã tɛŋŋ?

5 Sɔɔmɔ nitsumɔ ní Yehowa etuu ewo wɔdɛŋ lɛ jara wa aahu fe nɔ ni wɔɔha etsɔ nɔ ko ni wɔmiifee kɛkɛ. Bɔfo Paulo bu sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ akɛ eji hegbɛ kpeteŋkpele diɛŋtsɛ, ni ebu ehe akɛ, esaaa mɔ ni atuɔ awoɔ edɛŋ. Ekɛɛ akɛ: “Mi ni miji bibioo fe hetselɔi lɛ fɛɛ lɛ, aŋɔ nɛkɛ duromɔ nɛɛ aha mi, akɛ mijaje Kristo nifalɛ ni anyɛɛɛ shishi ana kɛgbe naa lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ jeŋmaji lɛ, ni miha mɛi fɛɛ ahiɛ atserɛ amɛ ni amɛle nɔ ni ji teemɔ sane ni aŋɔtee yɛ Nyɔŋmɔ mɔ ni kɛ Yesu Kristo bɔ nii fɛɛ lɛ mli lɛ gbɛjianɔtoo lɛ.”—Efesobii 3:8, 9.

6 Jwɛŋmɔ kpakpa ni Paulo na yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha wɔ. Ewie yɛ ewolo ni eŋma Romabii lɛ mli akɛ: “Miisumɔ akɛ, . . . majaje sanekpakpa lɛ.” Ehiɛ gbooo yɛ sanekpakpa lɛ he. (Romabii 1:15, 16) Ená jwɛŋmɔ kpakpa ni eesumɔ ni etsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii.

7. Yɛ Paulo wolo ni eŋma kɛyaha Romabii lɛ mli lɛ, mɛni he kɔkɔ ebɔ eshi?

7 Bɔfo Paulo yɔse akɛ ehe miihia ni ahiɛ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ mli, no hewɔ lɛ ewo Kristofoi ní yɔɔ Roma lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ naa akabaa shi; nyɛmumɔ lɛ he adɔa la; nyɛsɔmɔa [Yehowa, NW].” (Romabii 12:11) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘naa akaba shi’ lɛ hiɛ susumɔ ni tsɔɔ “kpɔkeefeemɔ, hejɔ̃feemɔ.” Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔhaŋ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa aba shi diɛŋtsɛ moŋ, shi ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔyɔse nibii ni kadiɔ mumɔŋ kpɔkeefeemɔ lɛ, ni wɔfee tsakemɔi ni sa yɛ wɔsui amli kɛji wɔyɔse nakai kadimɔ nii lɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe.—Abɛi 22:3.

8. (a) Mɛni batsɔ tamɔ “la ní tsoɔ” yɛ Yeremia tsui mli lɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yeremia niiashikpamɔ lɛ mli?

8 Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ hu baanyɛ aye abua wɔ kɛji wɔnijiaŋ je wui. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, gbalɔ Yeremia na akɛ enijiaŋ eje wui, ni esusu akɛ ebaakpa egbalɛ nitsumɔ lɛ. Ekɛɛ yɛ Yehowa he po akɛ: “Mitsiŋ etã, ni miwieŋ yɛ egbɛi anɔ dɔŋŋ.” Ani enɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yeremia ebote mumɔŋ gbɔjɔmɔ shihilɛ mli? Dabi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yeremia mumɔŋ shidaamɔ ni mli wa, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa, kɛ ekãa ni eyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ wo lɛ hewalɛ ni etee nɔ egba. Etsɔɔ mli akɛ: “[Yehowa wiemɔ lɛ tsɔ] tamɔ la ní tsoɔ yɛ mitsui mli, ní aŋa yi awo miwui amli; enaatsii etɔ mi, ni minyɛɛɛ.” (Yeremia 20:9) Eji adebɔɔ su akɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi anijiaŋ jeɔ wui yɛ be kɛ bei amli. Shi kɛ amɛsɔle amɛbi Yehowa yelikɛbuamɔ lɛ, ebaana nɔ ni yɔɔ amɛtsuii amli ni ebaajɛ esuɔmɔ mli ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aha amɛ, kɛji amɛha ewiemɔ lɛ hi amɛtsuii amli taakɛ Yeremia fee lɛ.—Luka 11:9-13; Bɔfoi lɛ Asaji 15:8.

“Nyɛkagbea Mumɔ Lɛ”

9. Mɛni baanyɛ atsĩ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nitsumɔ yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ naa?

9 Bɔfo Paulo wo Tesalonikabii lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkagbea mumɔ lɛ.” (1 Tesalonikabii 5:19) Hɛɛ, nifeemɔi kɛ sui komɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ baanyɛ atsĩ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nitsumɔ yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ naa. (Efesobii 4:30) Akɛ nitsumɔ ewo Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ adɛŋ ni amɛshiɛ sanekpakpa lɛ. Wɔkɛ bulɛ ni mli kwɔ tsuɔ hegbɛ nɛɛ he nii. Efeee wɔ naakpɛɛ akɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ gbeɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he guɔ. Shi kɛ Kristofonyo ko je gbɛ ekpoo esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, nɔ ni baanyɛ ajɛ mli aba ji akɛ, ebaagbe Nyɔŋmɔ mumɔ ni kanyaa mɔ lɛ.

10. (a) Susumɔi ni wɔnaanyo gbɔmɔ hiɛ lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ susumɔ ni nɔ kwɔ ni kɔɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he awie he yɛ 2 Korintobii 2:17?

10 Mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi baanyɛ abu wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ akɛ eji woji ajaa kɛkɛ. Mɛi krokomɛi hu baanyɛ amu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ wɔyaa shia kɛ shia kɛkɛ koni wɔyaba shika. Kɛ wɔŋmɛ gbɛ ní nakai susumɔi gbohii lɛ ná wɔsubaŋ nɔ hewalɛ lɛ, enɛ baanyɛ aba bɔ ni wɔshiɛɔ kɛ ekãa lɛ shi. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔha nakai jwɛŋmɔ lɛ aná wɔnɔ hewalɛ lɛ, nyɛhaa wɔhiɛa jwɛŋmɔ ni Yehowa kɛ Yesu yɔɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ mli. Bɔfo Paulo wie nakai susumɔ ni nɔ kwɔ lɛ he beni ejaje akɛ: “Wɔjeee mɛi ni hɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ, taakɛ mɛi pii feɔ lɛ, shi moŋ anɔkwayeli mli wɔjɛɔ, hɛɛ, taakɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛba, yɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ naa, ni kɔɔ Kristo he lɛ naa wɔwieɔ yɛ.”—2 Korintobii 2:17NW.

11. Mɛni ye ebua klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ni amɛná ekãa yɛ yiwaa shishi po lɛ, ni te esa akɛ amɛ nɔkwɛmɔnii lɛ asa wɔhe tɛŋŋ?

11 Beni Yesu gbo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekaselɔi ni yɔɔ Yerusalem lɛ kɛ yiwaa be kpe. Awo amɛhe gbeyei ni afã amɛ ni amɛkashiɛ dɔŋŋ. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ “mumɔ krɔŋkrɔŋ yimɔ amɛ fɛɛ amɛ mli obɔbɔ, ni amɛkɛ ekãa jaje Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:17, 21, 31) Paulo wiemɔi ni eŋma kɛyaha Timoteo afii komɛi asɛɛ lɛ tsɔɔ su kpakpa ni esa akɛ Kristofoi ahiɛ mli lɛ mli. Paulo kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ haaa wɔ gbeyeishemɔ mumɔ, shi moŋ hewalɛ kɛ suɔmɔ kɛ jwɛŋmɔ ni sa mumɔ eŋɔ ha wɔ. No hewɔ lɛ ohiɛ akagbo yɛ wɔ-Nuntsɔ lɛ he odaseyeli lɛ he aloo yɛ mi ni mi ji egboklɛfonyo lɛ he, shi moŋ okɛ sanekpakpa lɛ ahiɛ amanehulu mli yɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ naa.”—2 Timoteo 1:7, 8.

Mɛɛ Nyɔmɔ Wɔhiɛ Wɔkutsoŋbii Lɛ?

12. Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ?

12 Bɔni afee ni wɔná su kpakpa yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔná jwɛŋmɔ ni ja. Mɛni hewɔ wɔshiɛɔ lɛ? Wɔnaa yiŋtoo titri hewɔ ni eji nakai lɛ yɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ amli akɛ: “Omɛi krɔŋkrɔŋi lɛ aaajie oyi [Yehowa]! Amɛaawie omaŋtsɛyeli lɛ anunyam lɛ he, ni amɛaagba ohewalɛ lɛ he sane, koni amɛha gbɔmɛi abii ale ehewalɛ nitsumɔi lɛ, kɛ emaŋtsɛyeli lɛ nyam kɛ agbojee lɛ.” (Lala 145:10-12) Hɛɛ, wɔshiɛɔ bɔni afee ni wɔjie Yehowa yi yɛ faŋŋ mli, ni wɔtse egbɛi lɛ he yɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ. Kɛ mɛi fioo po bo wɔ toi lɛ, anɔkwayeli mli ni wɔjɛɔ wɔjajeɔ yiwalaheremɔ shɛɛ sane lɛ kɛ yijiemɔ baaha Yehowa.

13. Mɛni tsirɛɔ wɔ koni wɔgba mɛi krokomɛi yiwalaheremɔ hiɛnɔkamɔ lɛ he sane?

13 Wɔshiɛɔ hu yɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha gbɔmɛi lɛ hewɔ, bɔni afee ni wɔkaye lá yi sɔ̃. (Ezekiel 33:8; Marko 6:34) Nɔ ni kɛ enɛ kpãa gbee ji wiemɔi ni Paulo wie beni ewieɔ mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ahe lɛ, akɛ: “Mihiɛ Helabii kɛ jekɔji, nilelɔi kɛ mɛi ni leee nii fɛɛ nyɔmɔ.” (Romabii 1:14) Akɛni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji ní “ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala” hewɔ lɛ, Paulo nu he akɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ ejaje sanekpakpa lɛ etsɔɔ amɛ. (1 Timoteo 2:4) Ŋmɛnɛ, wɔnuɔ nakai suɔmɔ lɛ kɛ sɔ̃ lɛ nɔŋŋ he wɔhaa wɔkutsoŋbii lɛ. Suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛha adesai aweku lɛ tsirɛ lɛ ni etsu e-Bi lɛ kɛba shikpɔŋ nɔ ni ebagbo eha amɛ. (Yohane 3:16) Eji afɔleshaa kpeteŋkpele. Kɛ wɔŋɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ ni wɔkɛgba mɛi krokomɛi yiwalaheremɔ he sanekpakpa ni damɔ Yesu afɔleshaa lɛ nɔ lɛ he sane lɛ, belɛ, wɔmiikase Yehowa suɔmɔ lɛ.

14. Te Biblia lɛ wieɔ jeŋ ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ sɛɛ lɛ he ehaa tɛŋŋ?

14 Yehowa Odasefoi buɔ amɛnanemɛi adesai akɛ mɛi ni baanyɛ abatsɔmɔ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ mli bii. Esa akɛ wɔshiɛ kɛ ekãa, ni kɛlɛ, esaaa akɛ wɔ ekãafeemɔ lɛ feɔ béi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kɛ wiemɔi ni mli wa tsuɔ nii kɛji eewie je lɛ he lɛ. Beni Paulo wieɔ “je nɛŋ nilee lɛ” kɛ “je nɛŋ akɔnɔ lɛ” he lɛ, ekɛ wiemɔ “je” lɛ diɛŋtsɛ tsu nii yɛ shishinumɔ fɔŋ naa. (1 Korintobii 3:19; Tito 2:12) Paulo kai Efeso Kristofoi lɛ hu akɛ, kɛ amɛnyiɛ “yɛ je nɛŋ su lɛ naa” lɛ, no lɛ “gbohii” ji amɛ yɛ mumɔŋ. (Efesobii 2:1-3) Wiemɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ amɛ lɛ kɛ bɔfo Yohane wiemɔi nɛɛ kpãa gbee, akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.”—1 Yohane 5:19.

15. Yɛ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ sɛɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ, ni mɛni hewɔ?

15 Shi kɛlɛ, kaimɔ akɛ nakai wiemɔi lɛ kɔɔ je lɛ fɛɛ, ni etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ he, shi jeee aŋkroaŋkroi. Kristofoi tsɔɔɔ hiɛ amɛkojooo bɔ ni mɔ aŋkro ko baahere shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ eha. Amɛbɛ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛtsɛ aŋkroaŋkroi komɛi akɛ abotiai. Wɔjeee mɛi ni baatsɔɔ nɔ ni baajɛ mli aba kɛji Yesu ba ni ebagbala “gwaŋtɛŋi” kɛ “abotia” amli lɛ. (Mateo 25:31-46) Yesu ji kojolɔ ni ahala lɛ; jeee wɔ. Kɛfata he lɛ, niiashikpamɔ etsɔɔ akɛ mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛkɛ amɛhe wo jeŋba shara mli lɛ po ekpɛlɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ nɔ, amɛtsake, ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi ni shihilɛ he tse. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔtaoŋ ni wɔkɛ aŋkroaŋkroi komɛi abɔ naanyo moŋ, shi kɛ hegbɛ lɛ ba lɛ, wɔshashaooo shi akɛ wɔɔwie Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ he wɔtsɔɔ amɛ. Ŋmalɛi lɛ wieɔ aŋkroaŋkroi komɛi ahe akɛ eyɛ mli akɛ amɛjeee heyelilɔi moŋ, shi amɛji “mɛi abɔ ni ajie ato naanɔ wala.” Naagbee lɛ, amɛbatsɔmɔ heyelilɔi. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) No hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔle mɛi abɔ ni ajie ato naanɔ wala lɛ kɔkɔɔkɔ kɛyashi be mli ni wɔɔye amɛ odase—ekolɛ shii abɔ. Akɛni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ mɛi ni ekpɛlɛko yiwalaheremɔ shɛɛ sane lɛ nɔ lolo lɛ aye yɛ “mlijɔlɛ” kɛ ‘bulɛ ni mli kwɔ’ mli, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi baabo wala shɛɛ sane lɛ toi.—2 Timoteo 2:25; 1 Petro 3:15.

16. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔna ‘nitsɔɔmɔ he ŋaa’ lɛ?

16 Hesaai ni wɔɔná akɛ tsɔɔlɔi lɛ baaha bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔjaje sanekpakpa lɛ aya hiɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Shwɛmɔ ko loo kpɔiaŋgbɔlemɔ ko ni ŋɔɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni eŋɔɔɔ mɔ ko ni leee bɔ ni ashwɛɔ lɛ ahaa lɛ naa. Shi kɛha mɔ ni le bɔ ni ashwɛɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, eŋɔɔ. Nakai nɔŋŋ, Kristofoi ni náa ‘nitsɔɔmɔ he ŋaa’ lɛ amiishɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ daa. (2 Timoteo 4:2; Tito 1:9) Paulo wo Timoteo ŋaa akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ohe adamɔ Nyɔŋmɔ hiɛ, akɛ mɔ ko ni sa, nitsulɔ ni hiɛ gbooo, ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.” (2 Timoteo 2:15) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nitsɔɔmɔ mli hesaai?

17. Te wɔɔfee tɛŋŋ ‘wɔshwe’ Biblia lɛ mli nilee lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ nakai nilee lɛ he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

17 Gbɛ kome ji kɛtsɔ anɔkwa nilee kroko ni wɔɔná wɔfata he lɛ nɔ. Bɔfo Petro woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛshwea wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ tamɔ fufɔbii ní afɔ́ bianɛ, koni nyɛdara yɛ mli kɛná yiwalaheremɔ.” (1 Petro 2:2) Abifao ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ shweɔ fufɔ. Shi kɛlɛ, ehe baahia ni Kristofonyo ‘ashwe’ Biblia mli nilee lɛ. Abaanyɛ afee enɛ kɛtsɔ nikasemɔ kɛ nikanemɔ sui kpakpai ni aaaná lɛ nɔ. (Abɛi 2:1-6) Dani wɔɔtsɔmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he tsɔɔlɔi ni he esa lɛ, mɔdɛŋbɔɔ kɛ hetsɔsemɔ he miihia, ni kɛlɛ, nakai mɔdɛŋbɔɔ lɛ kɛ nyɔmɔwoi baa. Miishɛɛ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mlipɛimɔ mli lɛ baaha wɔhe adɔ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli, ni wɔkɛ miishɛɛ baagba nɔ ni wɔkaseɔ lɛ he sane wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi.

18. Kristofoi akpeei baanyɛ asaa wɔ ni wɔtsu anɔkwale wiemɔ lɛ he nii yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Kristofoi akpeei hu tsuɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa he nii yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni wɔkɛ hesaa tsuɔ he nii lɛ mli. Beni akaneɔ Biblia mli ŋmalɛi yɛ maŋshiɛmɔi kɛ Ŋmalɛ naa sanegbai krokomɛi amli lɛ, wɔbaafee jogbaŋŋ akɛ wɔɔkwɛ nɔ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ-Bibliai amli. Wɔbafeɔ nilelɔi kɛ́ wɔbo kpee shishi nifeemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ, ni kpeei ni kɔɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he tɛ̃ɛ lɛ fata he lɛ. Nyɛkahaa wɔbua nɔkwɛmɔnii akɛ nɔ ko bibioo, ni ekolɛ, wɔha nɔ ko gbala wɔjwɛŋmɔ. Shikome ekoŋŋ lɛ, hetsɔsemɔ kɛ toiboo he miihia. (1 Timoteo 4:16) Kristofoi akpeei tswaa wɔhemɔkɛyeli emaa shi, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔshweɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni etsɔseɔ wɔ ni wɔkɛ miishɛɛ jajeɔ sanekpakpa lɛ.

Wɔbaanyɛ Wɔkɛ Wɔhiɛ Afɔ̃ Yehowa Sɛɛfimɔ Nɔ

19. Mɛni hewɔ wɔhe ni wɔkɛaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ he hiaa lɛ?

19 Kristofoi ni haa ‘amɛmumɔ lɛ he dɔɔ la,’ ni amɛkɛ miishɛɛ jajeɔ sanekpakpa lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ amɛhe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa. (Efesobii 5:15, 16) Eji anɔkwale akɛ, shihilɛi tsakeɔ, ni jeee mɛi fɛɛ baanyɛ amɛkɛ be falɛ kome too lɛ nɔŋŋ awo yiwalaheremɔ nitsumɔ lɛ mli. (Galatabii 6:4, 5) Ni kɛlɛ, ekolɛ, nɔ ni he hiaa babaoo fe be falɛ ni wɔkɛwoɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji shii abɔ ni wɔwieɔ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ he sane wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ. (2 Timoteo 4:1, 2) Babaoo ni wɔshiɛɔ lɛ, babaoo ní wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni nitsumɔ nɛɛ he hiaa lɛ ji no. (Romabii 10:14, 15) Kɛ wɔkɛ mɛi ni yeɔ anɔkwa ni dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛyeɔ ŋkɔmɔ ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ lɛ kpeɔ daa lɛ, ebaaha wɔda yɛ musuŋtsɔlɛ kɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ mli.—Ezekiel 9:4; Romabii 8:22.

20, 21. (a) Mɛɛ nitsumɔ kã wɔhiɛ lolo? (b) Yehowa miifi wɔmɔdɛŋbɔɔ lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Yehowa etuu sanekpakpa lɛ ewo wɔdɛŋ. No ji klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni wɔnine shɛ nɔ kɛjɛ edɛŋ akɛ ‘ehefatalɔi nitsulɔi.’ (1 Korintobii 3:6-9) Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔsusuma muu fɛɛ atsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ nɛɛ, kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ. (Marko 12:30; Romabii 12:1) Mɛi babaoo ni ajie ato naanɔ wala ni anɔkwale lɛ he hɔmɔ yeɔ amɛ yɛ lolo. Nitsumɔ babaoo yɛ ni wɔbaatsu, shi wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaafi wɔsɛɛ yɛ be mli ni wɔgbeɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa kwraa lɛ.—2 Timoteo 4:5.

21 Yehowa kɛ emumɔ lɛ haa wɔ, ni ekɛ “mumɔŋ klante,” ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ saa wɔ. Kɛtsɔ eyelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔgbele wɔnaa ni ‘wɔkɛ wiemɔ mli heyeli ajaje sanekpakpa lɛŋ teemɔŋ sane lɛ.’ (Efesobii 6:17-20) Nyɛhaa awiea nɔ ni bɔfo Paulo ŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ yɛ wɔhe, akɛ: “Wɔsanekpakpa lɛ baaa nyɛŋɔɔ yɛ wiemɔ mli kɛkɛ, shi moŋ yɛ hewalɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ nɔmimaa babaoo mli.” (1 Tesalonikabii 1:5) Hɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ miishɛɛ ajajea sanekpakpa lɛ!

Kɛha Emlitĩi Kuku

• Yɛ shihilɛ mli yeyeeyefeemɔi ahewɔ lɛ, mɛni baanyɛ aba ekãa ni wɔyɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔjaje sanekpakpa lɛ anyɛ afee tamɔ “la ni tsoɔ” yɛ wɔtsuii amli yɛ?

• Mɛɛ sui gbohii ni ahiɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he esa akɛ wɔkwa?

• Kɛ wɔɔwie lɛ, te esa akɛ wɔbu mɛi ni kɛ wɔhemɔkɛyelii kpãaa gbee lɛ wɔha tɛŋŋ?

• Yehowa yeɔ ebuaa wɔ ni wɔhiɛɔ ekãa ni wɔyɔɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Kristofoi kaseɔ ekãa ni Paulo kɛ Yeremia yɔɔ lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Nɔ ni tsirɛɔ ekãa ni wɔkɛwoɔ sɔɔmɔ lɛ mli ji suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo gbɔmɔ