Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Aaafee ni Shishinumɔ Babaoo Anyɛ Aba Oshihilɛ Mli

Bɔ ni Aaafee ni Shishinumɔ Babaoo Anyɛ Aba Oshihilɛ Mli

Bɔ ni Aaafee ni Shishinumɔ Babaoo Anyɛ Aba Oshihilɛ Mli

BLEMA abɛbua ko kɛɔ akɛ: “Kaagbo deŋme okɛtao nii, ŋmɛɛmɔ bo diɛŋtsɛ onilee nɛɛ he. Aso ooojie ohiɛ oka nɔ ni bɛ lɛ? Ejaakɛ nii kwɛ̃ɔ fiji tamɔ okropɔŋ ni filikiɔ kɛyaa ŋwɛi.” (Abɛi 23:4, 5) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nilee bɛ mli akɛ wɔbaaha etɔ wɔ waa kɛtsɔ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ koni wɔná nii nɔ, ejaakɛ ninamɔ baanyɛ afiliki kɛya tamɔ nɔ ni eefiliki yɛ okropɔŋ fiji anɔ.

Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, heloonaa ninamɔ baanyɛ aje mɔ dɛŋ amrɔ nɔŋŋ. Ebaanyɛ eje mɔ dɛŋ trukaa yɛ adebɔɔ naa oshara ko, shika helɛtemɔ ni baa shi, aloo kɛtsɔ nibii krokomɛi ni baa trukaa ni aleee lɛ anɔ. Kɛfata he lɛ, bei pii lɛ mɛi po ni yeɔ omanye yɛ heloonaa ninamɔ mli lɛ anine nyɛɔ shi. Susumɔ John, mɔ ni nɔ ni fata enii ni etsuɔ lɛ he ji ni ejie maŋkwralɔi, kpɔiaŋgbɔlelɔi ni ale amɛ waa, kɛ maŋtsɛmɛi ahiɛtserɛ lɛ sane lɛ he okwɛ.

John jaje akɛ: “Mikɛ mihe fɛɛ wo nitsumɔ lɛ mli. Mishwere yɛ shika gbɛfaŋ, mihi gbɔiatoohei ni yɔɔ fɛo amli, ni yɛ bei komɛi amli po lɛ mikome too mitáa kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli kɛyaa nitsumɔ. Tsutsu lɛ mináa he miishɛɛ, shi fiofio lɛ mibafee mɔ ni ebaje mitsine. Gbɔmɛi ni mibɔɔ mɔdɛŋ koni masa amɛhiɛ lɛ tamɔ hiɛaŋhiɛaŋ nɔ ko. Shishinumɔ ko bɛ mishihilɛ mli.”

Taakɛ John yɔse lɛ, shihilɛ ni mumɔŋ nibii kpakpai bɛ mli lɛ haaa mɔ tsui anyɔ emli. Yɛ Yesu Kristo Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi lɛ mli lɛ, etsɔɔ bɔ ni aaafee aná miishɛɛ ni hiɔ shi daa lɛ mli niiashikpamɔ. Ekɛɛ akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ, ejaakɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ji amɛnɔ.” (Mateo 5:3, NW ) Belɛ eka shi faŋŋ akɛ, nilee yɛ mli akɛ akɛ mumɔŋ nibii aaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli. Shi kɛlɛ, otii krokomɛi hu yɛ ni baanyɛ aye abua koni eha shishinumɔ babaoo aba shihilɛ he.

Ekɔɔ Oweku lɛ kɛ Onanemɛi Ahe Diɛŋtsɛ

Ani obaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli kɛji okɛ oweku lɛ naaa sharamɔ ko ni obɛ nanemɛi ni bɛŋkɛ bo kpaakpa? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Wɔ Bɔlɔ lɛ fee wɔ kɛ hiamɔ akɛ wɔsumɔ mɛi koni asumɔ wɔ. No ji yiŋtoo kome hewɔ ni Yesu ma hiamɔ ni yɔɔ ‘suɔmɔ ni wɔɔsumɔ wɔnaanyo tamɔ bɔ ni wɔsumɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe’ lɛ nɔ mi lɛ. (Mateo 22:39) Weku lɛ ji ŋwɛi nikeenii ni haa shihilɛ ko ni hi kɛmɔ shi hiɔ shi kɛha suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kpojiemɔ.—Efesobii 3:14, 15.

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔ weku lɛ baanyɛ amɛha shishinumɔ babaoo aba wɔshihilɛ he yɛ? Ojogbaŋŋ, abaanyɛ akɛ weku ko ni efee ekome lɛ ato abɔɔ fɛfɛo ko ni haa abobaahe ni haa mɔ mii shɛɔ ehe kɛjɛɔ daa gbi shihilɛ mli nɔnyɛɛ he. Nakai nɔŋŋ hu yɛ weku lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná naanyobɔɔ ni haa mɔ mii shɛɔ ehe kɛ miishɛɛ ni jieɔ shoofeemɔ henumɔ kɛyaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, weku ko kɛ abobaahe ni tamɔ nɛkɛ haaa amrɔ nɔŋŋ. Shi kɛlɛ, be mli ni wɔwajeɔ weku mli ekomefeemɔ lɛ, wɔtsiɔ kɛbɛŋkɛɔ wɔhe kpaakpa, ni shihilɛ lɛ bafeɔ nɔ ni etee hiɛ babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be kɛ mɔ hesusumɔ ni wɔkɛhaa koni wɔkɛtsɔɔ suɔmɔ kɛ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ ji be kɛ mɔdɛŋbɔɔ ni wɔkɛwoɔ mli daa ní baawo yibii babaoo yɛ naagbee mli.—Efesobii 5:33.

Kɛji akɛ wɔyɛ bii lɛ, no lɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔha amɛná shihilɛhe kpakpa ni wɔbaatsɔse amɛ yɛ mli. Ekolɛ ní wɔɔná be wɔha amɛ, ni wɔha hegbɛ kɛha sanegbaa ahi shi daa, kɛ mumɔŋ tsɔsemɔ ni wɔkɛaaha amɛ lɛ baafee nɔ ni wa. Shi be kɛ mɔdɛŋbɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ ekɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli babaoo abaha wɔ. Fɔlɔi ni eye omanye lɛ naa bii akɛ jɔɔmɔ nɔ, akɛ gboshinii ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni ebiɔ ni akwɛ nɔ jogbaŋŋ.—Lala 127:3.

Nanemɛi kpakpai hu yeɔ buaa kɛha tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛ shishinumɔ yɛ shihilɛ mli námɔ. (Abɛi 27:9) Wɔbaanyɛ wɔná nanemɛi babaoo kɛtsɔ musuŋtsɔlɛ kpojiemɔ nɔ. (1 Petro 3:8) Anɔkwa nanemɛi yeɔ buaa kɛwoɔ wɔnɔ be mli ni wɔgbee shĩ. (Jajelɔ 4:9, 10) Ni ‘afɔ naanyo akɛ nyɛmi ha haomɔ be.’—Abɛi 17:17.

Kwɛ bɔ ni anɔkwa naanyobɔɔ baanyɛ afee tsui ni nyɔɔ mɔ mli aha! Hulushinyɔɔ bafeɔ naakpɛɛ waa, niyenii bafeɔ nɔ ni ŋɔɔ waa, ni lala bafeɔ nɔ ni ŋɔɔ waa beni akɛ naanyo ko náa mli gbɛfaŋnɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, weku ni bɛŋkɛ kpaakpa kɛ nanemɛi ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ ji gbɛ̀i enyɔ kɛkɛ kɛha shihilɛ ko ni shishinumɔ yɔɔ he. Mɛɛ nibii krokomɛi hu Nyɔŋmɔ kɛha ni baanyɛ aha shishinumɔ babaoo aba wɔshihilɛ he?

Ni Wɔɔtsu Wɔmumɔŋ Hiamɔ Nii Ahe Nii

Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔkadi lɛ, Yesu Kristo kɛ miishɛɛ namɔ fata wɔhiɛ ni aaahi wɔmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ he. Abɔ wɔ kɛ mumɔŋ kɛ jeŋba mli hegbɛ ko. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ wieɔ “mumɔŋ gbɔmɔ lɛ” kɛ ‘tsuiŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ’ he.—1 Korintobii 2:15; 1 Petro 3:3, 4.

Taakɛ An Expository Dictionary of New Testament Words ni W. E. Vine ŋma lɛ tsɔɔ lɛ, mfonirifeemɔŋ tsui lɛ damɔ shi kɛha “adesa jwɛŋmɔŋ kɛ jeŋba mli nifeemɔ muu lɛ fɛɛ, shishinumɔ kɛ henumɔŋ nibii lɛ fɛɛ.” Yɛ emlitsɔɔmɔ mli lɛ, Vine kɛfata he akɛ: “Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, akɛ tsui lɛ tsuɔ nii yɛ okadi gbɛ nɔ akɛhaa mɔ ko shihilɛ mli nii ni eŋɔtee lɛ jɛɛhe.” Nakai wolo lɛ hu nɔŋŋ kɛɛ akɛ “tsui lɛ, taakɛ ekã shi yɛ mligbɛ tɔ̃ɔ lɛ, yɛ ‘gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ,’ . . . gbɔmɔ diɛŋtsɛ lɛ.”

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaatsɔ wɔtsu “mumɔŋ gbɔmɔ lɛ,” loo “gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ,” ni ji ‘tsuiŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ’ hiamɔ nii lɛ ahe nii yɛ? Ebafeɔ nifeemɔ ko ni he hiaa ni wɔtsuɔ he nii kɛji wɔfee enɛ kɛ wɔmumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii ni wɔtsuɔ kɛji wɔyɔse oti ni lalatsɛ lɛ ni mumɔ tsirɛ lɛ lɛ wie he lɛ, mɔ ni la akɛ: “Nyɛnaa nyɛlea akɛ Yehowa lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ! Lɛ efee wɔ, ni lɛ enii ji wɔ, emaŋ kɛ elɛɛhe lɛ tooi ji wɔ.” (Lala 100:3) Enɛ ni wɔɔyɔse yɛ nilee mli lɛ haa wɔmuɔ sane naa akɛ wɔbaabu wɔhe akɔntaa wɔha Nyɔŋmɔ. Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni akɛ wɔ afata “emaŋ kɛ elɛɛhe lɛ tooi” lɛ ahe lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.

Ani nakai akɔntaabuu lɛ ji nɔ ko fɔŋ? Dabi, ejaakɛ wɔhiɛ ni aaahi wɔhe nɔ akɛ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhaa lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ kɛ shishinumɔ fataa wɔshihilɛi ahe. Ewoɔ wɔ hewalɛ koni wɔfee aŋkroaŋkroi kpakpai—eka shi faŋŋ akɛ eji oti ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa. Lala 112:1 lɛ kɛɛ akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei, ni enáa ekitãi lɛ ahe tsui jogbaŋŋ lɛ!” Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ni woo yɔɔ mli kɛ toiboo ni jɛ tsuiaŋ ni afeɔ ahaa ekitãi lɛ baanyɛ aha shishinumɔ babaoo aba wɔshihilɛ he.

Mɛni hewɔ toiboo ni wɔfeɔ wɔhaa Nyɔŋmɔ lɛ haa wɔnáa tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ? Ejaakɛ wɔyɛ henilee, ni ji nikeenii ko ni Nyɔŋmɔ kɛduro adesai fɛɛ. Henilee ji nɔ ni kaa jeŋba lɛ ekwɛɔ ni eŋmalaa nɔ ni wɔfee aloo nɔ ni wɔto wɔyiŋ akɛ wɔbaafee lɛ eshwieɔ shi akɛ nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ loo nɔ ni akpɛlɛɛɛ nɔ. Wɔ fɛɛ wɔná niiashikpamɔ yɛ nɔnyɛɛ ni anáa yɛ henilee ni gbaa mɔ naa lɛ he pɛŋ. (Romabii 2:15) Shi wɔhenilee hu he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ. Kɛji wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli nɔ wɔshi Nyɔŋmɔ kɛ nanemɛi adesai lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli. Wɔnaa akɛ “nɔ̃ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Yiŋtoo ko ni he hiaa yɛ kɛha enɛ.

Wɔ Bɔlɔ lɛ fee wɔ yɛ gbɛ ko nɔ akɛ nanemɛi adesai krokomɛi ashwelɛ kɛ hiamɔ nii lɛ saa wɔhe. Mɛi krokomɛi ni wɔɔye wɔbua lɛ haa wɔnáa miishɛɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsuii amli. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ kɛji wɔkɛ nɔ ko ha mɔ ni ehia lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ enɛ nɔ akɛ ejurɔ ni afee lɛ diɛŋtsɛ.—Abɛi 19:17.

Yɛ mligbɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni wɔɔha lɛ sɛɛ lɛ, ani jwɛŋmɔ ni wɔɔgbala kɛya wɔmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ yɛ gbɛ ko ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, Boka Teŋgbɛ nitsumɔtsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Raymond heɔ yeɔ akɛ ebaanyɛ. Ekɛɛ akɛ: “Oti kome pɛ ni mikɛma mihiɛ ji, ni maná shika. Shi kɛjɛ be mli ni mikpɛlɛ nɔ yɛ mitsui mli akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ ni ákɛ, Biblia lɛ wieɔ nibii ni esumɔɔ he lɛ, mitsake. Amrɔ nɛɛ daaŋ ŋmãa namɔ ebaye gbɛhe ni ji enyɔ yɛ mishihilɛ mli. Kɛtsɔ mɔdɛŋ ni mibɔɔ koni masa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ nɔ lɛ, aha miye mihe kɛjɛ hetsɛ̃ henumɔ ni fiteɔ nii babaoo lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mitsɛ gbo yɛ nɔ̃mɔ ko mli moŋ, shi misumɔɔɔ ni matɔ owele yɛ mɛi ni gbe lɛ lɛ anɔ.”

Taakɛ Raymond na lɛ, “mumɔŋ gbɔmɔ lɛ” hiamɔ nibii ni aaatsu he nii jogbaŋŋ lɛ baanyɛ atsa henumɔŋ pilamɔi ni mli wa waa lɛ. Shi kɛlɛ, ja wɔkpee naagbai ni gbi fɛɛ gbi kɛbaa lɛ naa, dani shihilɛ lɛ baafee nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli waa.

Wɔbaanyɛ Wɔná “Nyɔŋmɔ Hejɔlɛ Lɛ”

Yɛ nɛkɛ jeŋ ni mli wa nɛɛ mli lɛ, gbii fioo komɛi pɛ hoɔ ni naagbai bɛ mli. Osharai baa, gbɛjianɔtoo eyaaa nɔ jogbaŋŋ, ni gbɔmɛi haa wɔnine nyɛɔ shi. Nibii ni gbalaa mɔ sɛɛ nɛɛ baanyɛ afee nɔ ni haŋ wɔná miishɛɛ. Kɛlɛ, kɛha mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, Biblia lɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli he shiwoo haa—“Nyɔŋmɔ hejɔlɛ lɛ.” Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná nɛkɛ hejɔlɛ nɛɛ?

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsĩa nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Filipibii 4:6, 7) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔtere wɔnaagbai lɛ wɔ kome too lɛ, ebiɔ ni wɔsɔle waa, ni wɔshɛ wɔdaa gbi jatsui lɛ wɔfɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. (Lala 55:23) Hemɔkɛyeli akɛ etsuɔ faikpamɔ ni tamɔ nɛkɛ he nii kɛtsɔ e-Bi Yesu Kristo nɔ lɛ, baada be mli ni wɔdaa yɛ mumɔŋ ní wɔyooɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ yeɔ buaa wɔ lɛ.—Yohane 14:6, 14; 2 Tesalonikabii 1:3.

Be mli ni wɔtswa wɔhekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji ‘sɔlemɔ Toibolɔ’ lɛ mli wɔma shi sɛɛ lɛ, ehaa wɔnyɛɔ wɔkpeeɔ kaai tamɔ hela ni sɛɛ etsɛ, gbɔlɛ, aloo gbele ni agboɔ yɛ mɔ nɔ lɛ naa babaoo. (Lala 65:3Ga Bible) Shi kɛlɛ, kɛha shihilɛ ko ni shishinumɔ diɛŋtsɛ yɔɔ mli namɔ lɛ, ebiɔ ni wɔsusu wɔsɛɛ shihilɛ hu he.

Ná Miishɛɛ yɛ Hiɛnɔkamɔ ni Kã Wɔhiɛ lɛ Mli

Biblia lɛ kɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee,” ni ji ŋwɛi jalɛ nɔyeli ni susuɔ mɔ he ni yeɔ adesai aweku ko ni feɔ toiboo nɔ lɛ he shiwoi haa. (2 Petro 3:13) Yɛ nakai jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo shi lɛ mli lɛ, toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli baaye ta kɛ jalɛ sane ni ayeee najiaŋ. Enɛ jeee shwelɛ ko ni hoɔ kɛyaa oya kɛkɛ, shi moŋ eji hemɔkɛyeli ni ma shi shiŋŋ ni baanyɛ ada waa daa gbi. Lɛɛlɛŋ, eji sanekpakpa ni yɛ anɔkwale mli lɛ eji yiŋtoo kɛha miishɛɛ namɔ.—Romabii 12:12; Tito 1:2.

John, ni atsĩ etã yɛ shishijee lɛ nuɔ he amrɔ nɛɛ akɛ shishinumɔ babaoo yɛ eshihilɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ mijeee mɔ ni sumɔɔ jamɔ tsɔ moŋ, shi miheɔ Nyɔŋmɔ nɔ miyeɔ daa. Shi mifeee nɔ ko yɛ hemɔkɛyeli nɛɛ he kɛyashi Yehowa Odasefoi ateŋ mɛi enyɔ basara mi. Mitutua amɛ kɛ sanebimɔi tamɔ, ‘Mɛni hewɔ wɔyɔɔ biɛ? Mɛni ji wɔ wɔsɛɛ be mli gbɛkpamɔi?’ Amɛ Ŋmalɛ naa hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ ha minu he klɛŋklɛŋ kwraa akɛ yiŋtoo ko yɛ mishihilɛ mli. Enɛ ji shishijee nɔ̃ kɛkɛ. Anɔkwale lɛ he kumai bɔi mi yeli ni no ha mitsake mijeŋba fɛɛ. Eyɛ mli akɛ mijeee mɔ ni yɔɔ nii babaoo yɛ heloo gbɛfaŋ dɔŋŋ moŋ, shi minuɔ he tamɔ niiatsɛ kpanaa yɛ mumɔŋ.”

Taakɛ John ji lɛ, ekolɛ okɛ omumɔŋ gbɛhe lɛ efɔ̃ shi ni otsuuu he nii afii babaoo. Shi kɛlɛ, kɛtsɔ “nilee tsui” ni oooná nɔ lɛ, obaanyɛ otsĩɛ hiɛ. (Lala 90:12) Kɛtsɔ faishitswaa kɛ mɔdɛŋbɔɔ nɔ lɛ, obaanyɛ oná anɔkwa miishɛɛ, hejɔlɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ. (Romabii 15:13) Hɛɛ, ni oshihilɛ baanyɛ aná shishinumɔ babaoo.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Sɔlemɔ baanyɛ ekɛ “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ lɛ” abaha wɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Ani ole nɔ ni baanyɛ aha weku shihilɛ afee nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli waa?