Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Baaba Mli!

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Baaba Mli!

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Baaba Mli!

“Miyɛ Nyɔŋmɔ nɔ hiɛnɔkamɔ, ákɛ gbohiiashitee baaba.”—BƆFOI LƐ ASAJI 24:15.

1. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ?

YEHOWA eha wɔ yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔhe gbohiiashitee lɛ wɔye. Ewie akɛ gbohii lɛ baate shi, amɛbaaba wala mli ekoŋŋ. Ni eyiŋtoo ni kɔɔ mɛi ni ewɔ yɛ gbele mli lɛ ahe lɛ baaba mli diɛŋtsɛ. (Yesaia 55:11; Luka 18:27) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ ejie hewalɛ ni eyɔɔ ni ekɛaatee gbohii lɛ ashi lɛ kpo etsɔɔ momo.

2. Gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 Hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto ni abaatsɔ nɔ atee gbohii lɛ ashi kɛtsɔ e-Bi, Yesu Kristo nɔ lɛ, baanyɛ awaje wɔ yɛ nɔnyɛɛ bei amli. Bɔ ni gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ lɛ hu baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhiɛ emuuyeli mli wɔha wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kɛyashi gbele mli po. Abaanyɛ awaje wɔ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ be mli ni wɔsusuɔ wala mli ni akɛ mɛi ba ni aŋmala ashwie shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe lɛ. Afee nɛkɛ naakpɛɛ nibii nɛɛ fɛɛ kɛtsɔ hewalɛ ni jɛ Nuntsɔ Maŋtsɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ nɔ.

Amɛnine Shɛ Amɛmɛi ni Egboi lɛ Anɔ Kɛtsɔ Gbohiiashitee Nɔ

3. Akɛ hewalɛ ha Elia koni efee mɛni beni Zarefat yoo okulafo lɛ binuu lɛ gbo lɛ?

3 Beni bɔfo Paulo kɛ miishɛɛ tĩɔ Yehowa odasefoi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ ahemɔkɛyeli mli lɛ, eŋma akɛ: “Yei anine shɛ amɛmɛi ni egboi lɛ anɔ ekoŋŋ kɛtsɔ shitee nɔ.” (Hebribii 11:35; 12:1) Nakai yei lɛ ateŋ mɔ kome ji okulafo ohiafo ko ni yɔɔ Foenikebii amaŋ ni ji Zarefat mli lɛ. Akɛni efee Elia, ni ji Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ gbɔ hewɔ lɛ, yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ ahaaa emamu kɛ emu lɛ atã yɛ hɔmɔ be ni kulɛ ebaagbe lɛ kɛ ebinuu lɛ mli. Beni yɛ sɛɛ mli lɛ gbekɛ lɛ gbo lɛ, Elia kɛ lɛ yafɔ saa nɔ, ni esɔle, ni ekpã emli ebu gbekɛ lɛ nɔ shii etɛ, ni ekpa fai akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ! Miikpao fai, ha gbekɛ nɛɛ susuma akpale aba emli ekoŋŋ!” Nyɔŋmɔ ha gbekɛ nuu lɛ susuma, loo ewala kpale kɛba emli ekoŋŋ. (1 Maŋtsɛmɛi 17:8-24) Susumɔ nakai okulafo lɛ miishɛɛ lɛ he beni awo ehemɔkɛyeli lɛ he nyɔmɔ kɛtsɔ klɛŋklɛŋ gbohiiashitee ni aŋma afɔ̃ shi—ni ji lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ bi lɛ nɔ̃ lɛ he okwɛ!

4. Mɛɛ naakpɛɛ nii Elisha fee yɛ Shunem?

4 Yoo kroko ní atée emɔ ni egbo lɛ shi kɛtsɔ gbohiiashitee lɛ nɔ lɛ hi shi yɛ Shunem maŋ lɛ mli. Eji nuumo ko ŋa, ni ejie mlihilɛ kpo etsɔɔ gbalɔ Elisha kɛ etsulɔ lɛ. Aduro lɛ binuu. Shi afii pii asɛɛ lɛ, etsu ni ayatsɛ gbalɔ lɛ kɛba, ni ena akɛ gbekɛ lɛ egbo yɛ eshia lɛ mli. Beni Elisha sɔle ni eto gbɛjianɔi komɛi lɛ, “gbekɛ lɛ he dɔ la.” “Kɛkɛ ni gbekɛ lɛ tsine shii kpawo, ni gbekɛ lɛ gbele ehiŋmɛii.” Nɛkɛ gbohiiashitee nɛɛ ŋɔɔ nyɛ lɛ kɛ ebinuu lɛ naa waa. (2 Maŋtsɛmɛi 4:8-37; 8:1-6) Shi kwɛ bɔ ni amɛbaaná miishɛɛ po fe nine, beni ateeɔ amɛ shi kɛbaa wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ “shitee ni hi fe no”—ni kɛ hegbɛ akɛ amɛgboiŋ dɔŋŋ kɔkɔɔkɔ lɛ maa amɛhiɛ lɛ mli lɛ! Kwɛ bɔ ni enɛ baaha wɔda gbohiiashitee Nyɔŋmɔ lɛ, ni ji Yehowa, ni yɔɔ suɔmɔ lɛ shi wɔha!—Hebribii 11:35.

5. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ naakpɛɛ nii ko bakɔ Elisha he yɛ egbele sɛɛ po?

5 Yɛ Elisha gbele kɛ efũu sɛɛ po lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eha ewui lɛ ná hewalɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Beni [Israelbii komɛi] yaafu nuu ko lɛ, naa amɛna [Moabbii] ojoyeli ta ko; ni amɛshɛ́ nuu lɛ amɛfɔ Elisha bu lɛ mli. Ni beni nuu lɛ [ni egbo lɛ] he yasa Elisha wui lɛ ahe pɛ lɛ, ehiɛ tsɛ̃ ni ete shi edamɔ enaji anɔ.” (2 Maŋtsɛmɛi 13:20, 21) Kwɛ bɔ ni enɛ baaha nuu lɛ naa akpɛ ehe ni ená miishɛɛ eha! Susumɔ miishɛɛ ni abaaná beni ateeɔ wɔsuɔlɔi lɛ ashi kɛbaa wala mli yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni efeee efolo kɔkɔɔkɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ he okwɛ!

Nyɔŋmɔ Bi lɛ Tée Gbohii Ashi

6. Mɛɛ naakpɛɛ nii Yesu fee yɛ Nain maŋ lɛ masɛi, ni nɔ ni ba nɛɛ baanyɛ asa wɔhe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Nyɔŋmɔ Bi, Yesu Kristo, kɛ yiŋtoi kpakpai ni baaha wɔhe wɔye akɛ abaanyɛ atée gbohii lɛ ashi, kɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ eha wɔ. Nɔ ko ni tee nɔ yɛ Nain maŋ lɛ masɛi lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔyoo akɛ naakpɛɛ nii ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aba kɛtsɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ nɔ. Be ko lɛ, Yesu kɛ yarafeelɔi ni tere oblanyo fioo ko gbonyo kɛmiijɛ nakai maŋ lɛ mli ni amɛyaafu lɛ kpe. Yoo okulafo ko bi koome pɛ ji lɛ. Yesu kɛɛ yoo lɛ akɛ: “Kaafo!” Kɛkɛ ni eta adeka lɛ he ni ekɛɛ: “Oblanyo, miikɛɛo akɛ: Tee shi!” Kɛkɛ ni ete shi eta shi ni ebɔi wiemɔ. (Luka 7:11-15) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ naakpɛɛ nii nɛɛ wajeɔ wɔhekɛnɔfɔɔ akɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ baaba mli anɔkwale.

7. Mɛni ba yɛ Yairo biyoo lɛ gbɛfaŋ?

7 Agbɛnɛ hu, susumɔ sane ko ni kɔɔ Yairo, kpeehe ni yɔɔ Kapernaum lɛ nɔkwɛlɔ lɛ he lɛ he okwɛ. Ekɛɛ Yesu akɛ éba ni ebaye ebua ebiyoo ni esumɔɔ esane ni eye afii 12 ní miihe agbo lɛ. Etsɛɛɛ ni abɔ amaniɛ akɛ gbekɛ yoo lɛ egbo. Beni Yesu woɔ Yairo ni yeɔ awerɛho waa lɛ hewalɛ koni ehe eye lɛ, efata ehe kɛtee eshia lɛ mli, he ni ebana gbɔmɛi asafo babaoo ni miifó yɛ. Beni Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Gbekɛ lɛ gboko, shi wɔ ewɔɔ” lɛ, amɛŋmɔ lɛ. No mli lɛ egbo diɛŋtsɛ, shi Yesu miihe atsɔɔ akɛ abaanyɛ atée gbɔmɛi ashi kɛba wala mli tamɔ bɔ ni abaanyɛ atsiɛ amɛhiɛ kɛjɛ wɔ ni tsii mli lɛ pɛpɛɛpɛ. Emɔ gbekɛ yoo lɛ nine mli ni ekɛɛ akɛ: “Gbekɛ yoo, miikɛɛo akɛ: Tee shi!” Ete shi amrɔ nɔŋŋ ni ‘efɔlɔi lɛ anaa kpɛ amɛhe kɛ miishɛɛ.’ (Marko 5:35-43; Luka 8:49-56) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ wekui amli bii ‘anaa baakpɛ amɛhe kɛ miishɛɛ’ kɛ́ atée amɛsuɔlɔi ashi kɛba wala mli yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ.

8. Mɛni Yesu fee yɛ Lazaro gbonyobu lɛ naa?

8 Lazaro egbo gbii ejwɛ beni Yesu tee egbonyobu lɛ he ni eha ajie tɛ ni akɛtsĩ naa lɛ. Beni Yesu sɔle yɛ faŋŋ mli koni mɛi ni kwɛɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ ale akɛ ekɛ ehe fɔ̃ɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ nɔ lɛ, ekɛ gbee ni naa wa wie akɛ: “Lazaro ee, jee kpo!” Ni eje kpo! Fũu mamai lɛ fimɔ eniji kɛ enaji ahe lolo, ni duku fi ehiɛ. Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfɛnea lɛ ni nyɛhaa eyaa.” Beni gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ jɛmɛ ni ba Lazaro nyɛmimɛi yei, Maria kɛ Marta, miishɛjemɔ lɛ na naakpɛɛ nii nɛɛ lɛ, amɛhe Yesu nɔ amɛye. (Yohane 11:1-45) Ani sane nɛɛ haaa oná hiɛnɔkamɔ babaoo akɛ ekolɛ abaatee osuɔlɔi ashi kɛba wala mli yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli?

9. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu baanyɛ atée gbohii ashi agbɛnɛ lɛ?

9 Beni Yohane Baptisilɔ lɛ yɔɔ tsuŋwoohe lɛ, Yesu tsu koni akɛ shɛɛ sane ni shɛjeɔ mɔ mii nɛɛ ayaha lɛ akɛ: “Shwilafoi miina nii, . . . gbohii miite shi.” (Mateo 11:4-6) Akɛni beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ etée gbohii ashi hewɔ lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ ebaanyɛ efee nakai akɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ kpeteŋkpele ni Nyɔŋmɔ kɛ hewalɛ ewo edɛŋ. Yesu ji “shitee lɛ kɛ wala lɛ,” ni kwɛ miishɛjemɔ sane ni eji akɛ wɔɔle akɛ yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli lɛ, “mɛi fɛɛ ni yɔɔ [kaimɔ] gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu egbee ni amɛaaje kpo”!—Yohane 5:28, 29; 11:25.

Shiteei Krokomɛi Wajeɔ Wɔ Hiɛnɔkamɔ

10. Te obaatsɔɔ klɛŋklɛŋ shitee ni bɔfo ko fee lɛ mli oha tɛŋŋ?

10 Beni Yesu tsu ebɔfoi lɛ ákɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛteea gbohii ashi.” (Mateo 10:5-8) Kɛji akɛ amɛaanyɛ amɛfee enɛ lɛ, esa akɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ Nyɔŋmɔ hewalɛ nɔ. Yoo Dorka (Tabita) ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni yɔɔ Yopa lɛ gbó yɛ afi 36 Ŋ.B. lɛ mli. Nɔ ni fata enitsumɔi kɛ ejuji ni efeɔ lɛ ahe ji atadei ni ekpɛɔ ehaa yei okulafoi ohiafoi, ní egbele lɛ ha amɛfó waa lɛ. Kaselɔi lɛ saa egbonyo lɛ kɛha fũu, ni amɛtsu koni ayatsɛ bɔfo Petro kɛba, ekolɛ koni ebashɛje amɛmii. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:32-38) Eshwie mɔ fɛɛ mɔ kɛjɛ ŋwɛitsu lɛ nɔ, kɛkɛ ni esɔle, ni ekɛɛ akɛ: “Tabita, tee shi!” Egbele ehiŋmɛii, ni ete shi eta shi, emɔ Petro nine mli, ni Petro wo enɔ. Nɛkɛ klɛŋklɛŋ shitee ni abɔ he amaniɛ ni bɔfo ko fee lɛ ha mɛi babaoo batsɔmɔ heyelilɔi. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:39-42) Ekɛ nɔ ko fataa yiŋtoo kɛha hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ he ehaa wɔ.

11. Mɛni ji naagbee shitee ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli?

11 Biblia mli naagbee shitee ni aŋma afɔ̃ shi lɛ ba yɛ Troas. Beni Paulo yawa yɛ jɛmɛ yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ he gbɛfaa ni ji etɛ lɛ mli lɛ, eha ewiemɔ lɛ sɛɛ kɛ aahu kɛyashi nyɔɔŋteŋ. Akɛni ekolɛ etɔ oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Eutiko kɛtsɔ dɔlɛ ni jɛɔ kanei pii ni asusui yɛ kpeehe lɛ amli kɛ bɔ ni mɛi ayi fa ha hewɔ lɛ, ewɔ ni ekpa kɛjɛ nsɔɔdoi etɛ lɛ nɔ ebagbee shi. “Ni awo lɛ ni egbo,” ní jeee akɛ nɔ̃ enyɔ enɔ kɛkɛ. Paulo yabu Eutiko nɔ, ni eloo lɛ atuu, ni ekɛɛ mɛi ni kwɛɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ akɛ: “Nyɛkafea hoo ejaakɛ wala yɛ emli.” Paulo miitsɔɔ akɛ oblanyo lɛ eba wala mli ekoŋŋ. Ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ‘amii shɛ amɛhe naakpa.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 20:7-12) Ŋmɛnɛ, Nyɔŋmɔ tsuji náa miishɛɛ yɛ nilee ni amɛyɔɔ akɛ amɛ tsutsu hefatalɔi yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ anine baashɛ shitee he hiɛnɔkamɔ lɛ mlibaa lɛ nɔ lɛ mli.

Gbohiiashitee—Hiɛnɔkamɔ ni Yɔɔ Kɛjɛ Jeeŋmɔ

12. Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ Paulo jaje beni eyɔɔ Roma Amralo Felike hiɛ lɛ?

12 Beni ayeɔ Paulo sane yɛ Roma Amralo Felike hiɛ lɛ, eye odase akɛ: “Miheɔ nibii ni aŋma yɛ mla lɛ kɛ gbalɔi lɛ amli lɛ miyeɔ, ni miyɛ Nyɔŋmɔ nɔ hiɛnɔkamɔ, akɛ gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 24:14, 15) Te Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli fai, tamɔ “Mla lɛ” kɔɔ gbohii lɛ ashitee he ehaa tɛŋŋ?

13. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ gbohiiashitee he Nyɔŋmɔ wieɔ beni ekɛ klɛŋklɛŋ gbalɛ lɛ ha lɛ?

13 Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ tsĩ gbohiiashitee tã yɛ gbɛ kroko nɔ beni ekɛ klɛŋklɛŋ gbalɛ lɛ ha yɛ Eden lɛ. Beni Nyɔŋmɔ buɔ “shishijee onufu” ni ji Satan Abonsam fɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mikɛ nyɛ̃ɛ aaaŋmɛ okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ̃, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ̃.” (Kpojiemɔ 12:9; 1 Mose 3:14, 15) Yoo lɛ seshi lɛ nanetsitsi nɔ̃ ni eeetswa lɛ tsɔɔ Yesu Kristo ni aaagbe lɛ. Kɛji akɛ yɛ no sɛɛ lɛ Seshi lɛ aaatswa onufu lɛ yitso nɔ̃ lɛ, no lɛ ebaabi ni atée Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ.

14. Mɛni hewɔ Yehowa lɛ, “ejeee gbohii a-Nyɔŋmɔ, shi moŋ hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔŋ” lɛ?

14 Yesu jaje akɛ: “Shi akɛ gbohii baate shi ekoŋŋ lɛ, Mose diɛŋtsɛ tsɔɔ yɛ koowei lɛ sane lɛ mli, beni etsɛ́ [Yehowa, NW] akɛ Abraham Nyɔŋmɔ kɛ Isak Nyɔŋmɔ kɛ Yakob Nyɔŋmɔ lɛ; shi Nyɔŋmɔ lɛ, ejeee gbohii a-Nyɔŋmɔ, shi moŋ hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔŋ; ejaakɛ ehiɛ lɛ mɛi fɛɛ hiɛ kamɔ.” (Luka 20:27, 37, 38; 2 Mose 3:6) Abraham, Isak, kɛ Yakob egboi, shi Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ ebaatee amɛ shi lɛ baaba mli anɔkwale aahu akɛ amɛtamɔ mɛi ni hiɛ kamɔ momo po.

15. Mɛni hewɔ Abraham yɔɔ nɔ ni ebaadamɔ nɔ ená hemɔkɛyeli yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ?

15 Abraham yɛ nɔ ni eeedamɔ nɔ ená hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli, ejaakɛ beni lɛ kɛ eŋa Sara egbɔlɔ waa, ni etamɔ nɔ ni amɛ́gboi po akɛni amɛbɛ nyɛmɔ ni amɛkɛaafɔ bii lɛ, Nyɔŋmɔ kanya amɛfɔmɔ nyɛmɔi lɛ ekoŋŋ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Enɛ tamɔ gbohiiashitee. (1 Mose 18:9-11; 21:1-3; Hebribii 11:11, 12) Beni amɛbinuu, Isak, eye aaafee afii 25 lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ Abraham ni ekɛ lɛ ayashã afɔle. Shi beni Abraham heɔ agbe Isak pɛ kɛkɛ ni Yehowa bɔfo tsĩ lɛ gbɛ. Abraham “ebu akɛ Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni ekɛaatee [Isak] shi kɛaajɛ gbohii ateŋ tete, ni lɛɛlɛŋ, enine shɛ enɔ nakai ekoŋŋ.”—Hebribii 11:17-19; 1 Mose 22:1-18.

16. Abraham miiwɔ bianɛ yɛ gbele mli, kɛmiimɛ mɛni?

16 Abraham yɛ hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli yɛ Mesia, ni ji shiwoo Seshi lɛ nɔyeli shishi. Nyɔŋmɔ Bi lɛ jɛ eshihilɛhe ni kwɔ dani ebatsɔ adesa lɛ mli ekadi Abraham hemɔkɛyeli lɛ. No hewɔ lɛ, ákɛ gbɔmɔ Yesu Kristo lɛ, ekɛɛ Yudafoi lɛ akɛ: “Nyɛtsɛ Abraham mli fili lɛ akɛ eeena migbi lɛ, ni ena ni emii shɛ [ehe].” (Yohane 8:56-58; Abɛi 8:30, 31) Abraham miiwɔ yɛ gbele mli bianɛ, eemɛ shitee kɛmiiba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi.—Hebribii 11:8-10, 13.

Odaseyeli ni Jɛ Mla lɛ kɛ Lalai lɛ Amli

17. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ‘nibii ni akɛmamɔ shi yɛ Mla lɛ mli lɛ’ kɔɔ Yesu Kristo shitee lɛ he?

17 Gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni Paulo yɔɔ lɛ kɛ ‘nibii ni akɛmamɔ shi yɛ Mla lɛ mli lɛ kpãa gbee.’ Nyɔŋmɔ kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Nyɛkɛ nyɛ nikpamɔnii lɛ amli klɛŋklɛŋ jatsu lɛ abaa osɔfo lɛ ŋɔɔ; ni efɔ̃ jatsu lɛ [yɛ Nisan 16] yɛ Yehowa hiɛ, koni nyɛkɛsa ehiɛ.” (3 Mose 23:9-14) Ekolɛ mla nɛɛ ni yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli lɛ hewɔ ni eŋma akɛ: “Atée Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ, efee klɛŋklɛŋ mɔ yɛ mɛi ni ewɔ lɛ ateŋ.” Ákɛ “klɛŋklɛŋ mɔ” [klɛŋklɛŋ jatsu] lɛ, atée Yesu shi yɛ Nisan 16, afi 33 Ŋ.B. Yɛ sɛɛ mli, yɛ be mli ni eba lɛ, abaatee ‘sɛɛ mli yibii lɛ’—ni ji esɛɛnyiɛlɔi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ ashi.—1 Korintobii 15:20-23; 2 Korintobii 1:21; 1 Yohane 2:20, 27.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Petro tsɔɔ yɛ akɛ ágba Yesu shitee lɛ afɔ̃ shi yɛ Lalai lɛ amli?

18 Lalai lɛ hu fiɔ gbohiiashitee lɛ sɛɛ. Yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Petro tsɛ ŋmalɛi asɛɛ kɛjɛ Lala 16:8-11, akɛ: “David wie yɛ [Kristo] he akɛ, ‘Minaa [Yehowa, NW] yɛ mihiɛ daa, ejaakɛ eyɛ mininejurɔ nɔ, koni mikadidãa. No hewɔ lɛ mitsui enyɔ mimli ni mililɛi miinya, ni asaŋ miheloo hu aaajɔɔ ehe yɛ hiɛnɔkamɔ mli; ejaakɛ oshiŋ misusuma yɛ gbohiiaje, ni ohaŋ omɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ana fitemɔ.’” Petro kɛfata he akɛ: “[David] na eto ni ewie Kristo shitee lɛ he, akɛ ashiŋ esusuma yɛ gbohiiaje ni eheloo hu enaŋ fitemɔ. Nɛkɛ Yesu nɛɛ Nyɔŋmɔ tée lɛ shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 2:25-32.

19, 20. Mɛɛ be Petro tsɛ́ ŋmalɛ sɛɛ kɛjɛ Lala 118:22 lɛ, ni enɛ kɔɔ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Gbii komɛi asɛɛ lɛ, Petro yadamɔ Akuashɔŋ lɛ hiɛ ni etsɛ́ wiemɔi asɛɛ kɛjɛ Lalai lɛ amli ekoŋŋ. Beni abi lɛ bɔ ni fee ni etsa obubuafo ko ni baa nii lɛ hela lɛ, bɔfo lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛ fɛɛ kɛ Israel maŋ muu lɛ fɛɛ aná ale akɛ, Yesu Kristo, Nazarenyo lɛ, ni nyɛsɛŋ, ni Nyɔŋmɔ tée lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ, lɛ nɔŋŋ egbɛi amli mɔ nɛɛ damɔ nyɛhiɛ ni ehe etã nɛɛ. Lɛ [Yesu] nɔŋŋ ji tɛ ni nyɛ ni nyɛji tsutswalɔi lɛ gbe ehe guɔ, ni ebatsɔ koŋtɛ nɛɛ. Ejaakɛ yiwalaheremɔ bɛ mɔ ko mɔ ko mli; ni asaŋ gbɛi kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.”—Bɔfoi lɛ Asaji 4:10-12.

20 Petro tsɛ́ ŋmalɛ ni yɔɔ Lala 118:22 lɛ yisɛɛ yɛ biɛ, ni ekɛ nɔ ni akɛɛ yɛ jɛmɛ lɛ to Yesu gbele kɛ eshitee lɛ he. Akɛni Yudafoi lɛ ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ tsirɛ amɛyisɛɛ hewɔ lɛ, amɛkpoo Yesu. (Yohane 19:14-18; Bɔfoi lɛ Asaji 3:14, 15) Nɔ ni jɛ ‘tsutswalɔi lɛ ni kpoo tɛ’ lɛ mli ba ji Kristo gbele, shi ‘tɛ ni batsɔ koŋtɛ lɛ’ tsɔɔ shi ni atée lɛ kɛtee ŋwɛi yɛ mumɔŋ anunyam mli. Taakɛ lalatsɛ lɛ gba fɔ̃ shi lɛ, ‘enɛ ba kɛjɛ Yehowa diɛŋtsɛ ŋɔɔ.’ (Lala 118:23) “Tɛ lɛ” ni afee lɛ Koŋtɛ lɛ kɔɔ enɔ ni awo akɛ Maŋtsɛ ni Abaahala Lɛ lɛ he.—Efesobii 1:19, 20.

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Waje Amɛ

21, 22. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Hiob jaje etsɔɔ, taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ Hiob 14:13-15 lɛ, ni enɛ baanyɛ ashɛje mɛi ni ágbo ashi amɛ ŋmɛnɛ lɛ amii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Eyɛ mli akɛ wɔnako ni atée mɔ ko shi kɛjɛ gbohii ateŋ dã moŋ, shi wɔkadi Ŋmalɛ mli saji komɛi ni maa gbohiiashitee lɛ nɔ mi kɛhaa wɔ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná hiɛnɔkamɔ ni nuu Hiob ni ja lɛ jaje lɛ. Beni enaa amanehulu lɛ, ekpa fai akɛ: “Mina ni kulɛ [Yehowa] oŋɔ mi otee yɛ gbohiiaje, . . . ni oto be oha mi, ni okai mi! Kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, ani ehiɛ aaakã ekoŋŋ? . . . Kulɛ oootsɛ́, ni mahereo nɔ; ni oootao onine naa nitsumɔ lɛ sɛɛgbɛ.” (Hiob 14:13-15) Nyɔŋmɔ ‘baatao enine naa nitsumɔ lɛ sɛɛgbɛ,’ ní eeshwe waa ni etée Hiob shi. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ po enɛ kɛhaa wɔ nɛkɛ!

22 Ekolɛ weku lɛ mlinyo ko ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei he baanyɛ aye waa, taakɛ eba Hiob nɔ lɛ, ni henyɛlɔ ni ji gbele baaŋɔ lɛ kɛya po. Mɛi ni agbo ashi amɛ lɛ baafo kɛ awerɛho, tamɔ bɔ ni Yesu fó yɛ Lazaro gbele lɛ hewɔ lɛ. (Yohane 11:35) Shi, kwɛ bɔ ni eji miishɛjemɔ sane akɛ wɔɔle akɛ Nyɔŋmɔ baatsɛ́ ni mɛi ni yɔɔ ekaimɔ mli lɛ baahere nɔ! Ebaafee tamɔ nɔ ni amɛ́ku amɛsɛɛ kɛjɛ gbɛfaa ko mli amɛ́ba—amɛhe yeee loo kpa ko bɛ amɛhe, shi moŋ amɛyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ.

23. Mɛi komɛi ejie hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

23 Kristofonyo anɔkwafo ko ni égbɔ lɛ gbele tsirɛ nanemɛi heyelilɔi lɛ ni amɛŋma akɛ: “Ofainɛ wɔkɛ dɔlɛ kɛ musuŋshalɛ babaoo miiha bo kpoo yɛ onyɛ gbele lɛ hewɔ. Be fioo ko pɛ ebaaye kɛkɛ lɛ wɔhere lɛ atuu kɛba ekoŋŋ—kɛ hefɛo kɛ hewalɛ!” Fɔlɔi komɛi ni amɛbinuu gbo lɛ kɛɛ akɛ: “Kwɛ bɔ ni wɔkpaa gbi ni Jason baate shi lɛ gbɛ wɔhaa! Ebaakwɛ ehe kɛkpe ni ebaana Paradeiso ni eshwe aahu lɛ. . . . Kwɛ bɔ ni enɛ ji kanyamɔ nii kɛha wɔ mɛi ni wɔsumɔɔ lɛ lɛ akɛ wɔ hu wɔɔhi jɛmɛ.” Hɛɛ, ni kwɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔda shi akɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ baaba mli lɛɛlɛŋ!

Mɛɛ Hetoo Obaaha?

• Hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha gbohii lɛ ashitee lɛ mli lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ saji ni aŋmala ashwie shi yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ kɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli haa wɔ?

• Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ gbohiiashitee lɛ ji hiɛnɔkamɔ ni ehi shi kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ?

• Mɛɛ hiɛnɔkamɔ ni wajeɔ mɔ wɔbaanyɛ wɔná yɛ gbohii lɛ ahe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Elia tsɔ hewalɛ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ nɔ eha okulafo lɛ binuu fioo lɛ ba wala mli ekoŋŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Beni Yesu tée Yairo biyoo lɛ shi kɛba wala mli lɛ, efɔlɔi lɛ amii shɛ amɛhe naakpa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Bɔfo Petro kɛ ekãa ye odase yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ akɛ átee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ