Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Yɛ Hewalɛ

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Yɛ Hewalɛ

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Yɛ Hewalɛ

“Mibuɔ fɛɛ laajemɔ nii ... ni male [Yesu Kristo] kɛ eshitee lɛ hewalɛ lɛ.”—FILIPIBII 3:8-10.

1, 2. (a) Te osɔfo ko tsɔɔ gbohiiashitee lɛ mli eha tɛŋŋ, afii pii ni eho nɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ gbohiiashitee lɛ baatsɔ aba?

MRA mli yɛ afi 1890 afii lɛ amli lɛ, maŋ adafitswaa woji bɔ shiɛmɔ wiemɔ ko ni yɔɔ srɔto ni osɔfo ko ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York, U.S.A. lɛ ha lɛ he amaniɛ. Ekɛɛ akɛ gbohiiashitee lɛ baafee wui kɛ heloo fɛɛ ni fee adesa gbɔmɔtso lɛ anaabuamɔ kɛ amɛ wajemɔ ekoŋŋ, kɛji akɛ la loo oshara kpata hiɛ, kooloo awuiyelɔ ko ye lɛ aloo etsɔ sũ ni akɛduɔ nii ni haa niyenii baa. Shiɛlɔ lɛ kɛɛ akɛ yɛ ŋmɛlɛtswai 24 gbi ko nɔ lɛ, kɔɔyɔŋ baadi tuŋŋ kɛ adesai akpekpei toi akpei abɔ lɛ adɛ̃, niji, naji, waobii, wui, fai, kɛ amɛheloo. Nɛkɛ gbɔmɔtso lɛ fai nɛɛ baatao nakai gbɔmɔtso lɛ nɔŋŋ fai krokomɛi lɛ. Kɛkɛ lɛ susumai baajɛ ŋwɛi kɛ hɛl aba ni amɛbahi gbɔmɔtsei ni atée amɛ shi nɛɛ amli.

2 Jwɛŋmɔ bɛ gbohiiashitee kɛtsɔ shishijee atɔm babaoo loo gbɔmɔtso lɛ mli nibii fɛɛ ni abuaa amɛnaa ekoŋŋ nɛɛ mli, ni adesai bɛ susuma ni gbooo. (Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4) Ehe ehiaaa ni Yehowa, gbohiiashitee Nyɔŋmɔ lɛ aku sɛɛ abua atɔm babaoo loo adebɔɔ nibii ni akɛbɔ shishijee adesa gbɔmɔtso lɛ anaa ekoŋŋ. Ebaanyɛ ebɔ gbɔmɔtsei heei eha mɛi ni átee amɛ shi lɛ. Yehowa kɛ hewalɛ ewo e-Bi, Yesu Kristo dɛŋ koni étee gbohii ashi, koni amɛnyɛ amɛná naanɔ wala. (Yohane 5:26) No hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaakã.” (Yohane 11:25, 26) Mɛɛ shiwoo ni haa mɔ tsui nyaa po nɛ! Ewoɔ wɔ hewalɛ koni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai amli, koni wɔkɛ gbele po akpe akɛ Yehowa Odasefoi anɔkwafoi.

3. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Paulo afã gbohiiashitee lɛ he lɛ?

3 Gbohiiashitee lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ adesai yɛ susuma ni gbooo—ni ji jwɛŋmɔ ni Hela jeŋ nilelɔ Plato hiɛ lɛ, kpãaa gbee. No hewɔ lɛ, mɛni ba, beni Paulo ye Helabii hiɛnaanɔbii komɛi odase yɛ Areopago lɛ yɛ Ateene, ni ewie Yesu he, ni ekɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ tee lɛ shi lɛ? ‘Ojogbaŋŋ,’ taakɛ sane lɛ kɛɔ lɛ, “beni amɛnu gbohiiashitee he lɛ, mɛi komɛi ye ehe fɛo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:29-34) No mli lɛ mɛi ni ena Yesu Kristo ní atee lɛ shi lɛ ateŋ mɛi pii yɛ wala mli lolo, ni yɛ hefɛoyeli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛye odase akɛ átee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ. Shi apasa tsɔɔlɔi ni kɛ asafo ni yɔɔ Korinto lɛ bɔɔ lɛ kpoo gbohiiashitee lɛ. No hewɔ lɛ, Paulo kɛ hewalɛ babaoo fã nɛkɛ Kristofoi atsɔɔmɔ nɛɛ he yɛ 1 Korintobii yitso 15. Enaataomɔ wiemɔi lɛ hesusumɔ jogbaŋŋ yeɔ anɔkwale kɛ hewalɛ ni gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ yɔɔ lɛ he odase ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he.

Yesu Shitee lɛ He Odaseyeli ni Ma Shi Shiŋŋ

4. Mɛɛ Yesu shitee lɛ he odaseyeli ko ni akɛ hiŋmɛi na Paulo kɛha?

4 Kadimɔ bɔ ni Paulo je ehefãmɔ lɛ shishi eha lɛ. (1 Korintobii 15:1-11) Kɛji akɛ Korintobii lɛ batsɔmɔɔɔ heyelilɔi foji lɛ, no lɛ amɛbaamɔ yiwalaheremɔ he sanekpakpa lɛ mli kpɛŋŋ. Kristo gbó yɛ wɔhe eshai lɛ ahewɔ, afũ lɛ, ni atée lɛ shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu ni átee lɛ shi lɛ jie ehe kpo etsɔɔ Kefa (Petro), “no sɛɛ lɛ mɛi nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ.” (Yohane 20:19-23) Mɛi aaafee 500 na lɛ, ekolɛ beni efã akɛ: ‘Nyɛyaa ni nyɛyafea kaselɔi’ lɛ. (Mateo 28:19, 20) Yakobo na lɛ, taakɛ bɔfoi anɔkwafoi lɛ fɛɛ na lɛ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-11) Yesu jie ehe kpo etsɔɔ Saulo ‘tamɔ mɔ ko ni akpatu afɔ lɛ’ yɛ Damasko masɛi gbɛ—tamɔ nɔ ni átee lɛ shi kɛtee mumɔŋ wala mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:1-9) Korintobii lɛ batsɔmɔ heyelilɔi ejaakɛ Paulo shiɛ etsɔɔ amɛ, ni amɛkpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ.

5. Mɛni ji Paulo susumɔ taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Korintobii 15:12-19 lɛ?

5 Kadimɔ bɔ ni Paulo susu saji ahe eha lɛ. (1 Korintobii 15:12-19) Akɛni mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na lɛ shiɛ akɛ átee Kristo shi hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni aaakɛɛ akɛ gbohiiashitee ko bɛ lɛ? Kɛji akɛ áteee Yesu shi kɛjɛɛɛ gbohii ateŋ lɛ, belɛ wɔshiɛmɔ kɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ efee efolo, ni wɔji amalelɔi ni yeɔ odase wɔshiɔ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ kɛɛmɔ ni wɔkɛɔ akɛ etee Kristo shi lɛ nɔ. Kɛ́ áteee gbohii lɛ ashi lɛ, ‘no lɛ wɔkã he wɔyɛ wɔhe eshai lɛ amli,’ ni mɛi ni egboi yɛ Kristo mli lɛ hu elaaje. Agbɛnɛ hu, “kɛ́ wala nɛɛ mli kɛkɛ wɔhiɛ kã Kristo nɔ yɛ lɛ, wɔnii yɛ mɔbɔ fe gbɔmɛi fɛɛ.”

6. (a) Mɛni Paulo wie ni maa Yesu shitee lɛ nɔ mi? (b) Mɛni ji “naagbee henyɛlɔ” lɛ, ni abaakpata ehiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Paulo ma Yesu shitee lɛ nɔ mi. (1 Korintobii 15:20-28) Akɛni Kristo ji “klɛŋklɛŋ mɔ” yɛ mɛi ni ewɔ yɛ gbele mli lɛ ateŋ hewɔ lɛ, abaatée mɛi krokomɛi hu ashi. Akɛni gbele ba kɛtsɔ gbɔmɔ Adam toigbele nɔ hewɔ lɛ, shitee hu tsɔɔ gbɔmɔ kome—ni ji Yesu nɔ. Abaatée mɛi ni amɛji enii lɛ ashi yɛ be ni eba lɛ mli. Kristo ‘baafo nɔyeli fɛɛ kɛ hegbɛ fɛɛ kɛ hewalɛ fɛɛ’ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ‘sɛɛ,’ ni ebaaye Maŋtsɛ kɛyashi be mli ni Yehowa kɛ ehenyɛlɔi fɛɛ aaato enajiashi. Abaafo “naagbee henyɛlɔ”—ni ji gbele ni aná kɛjɛ Adam ŋɔɔ lɛ—po sɛɛ kɛtsɔ Yesu afɔleshaa lɛ jara lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ Kristo kɛ Maŋtsɛyeli lɛ baawo e-Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ dɛŋ, ni ebaaba ehe shi eha ‘Mɔ ni kɛ nibii fɛɛ to eshishi lɛ, koni Nyɔŋmɔ afee nibii fɛɛ ayitso.’

Abaptisi lɛ Aha Gbohii Lɛ?

7. Namɛi “abaptisiɔ amɛ yɛ gbohii anajiaŋ” lɛ, ni mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ kɛhaa amɛ?

7 Abiɔ mɛi ni teɔ shi woɔ gbohiiashitee lɛ sane akɛ: “Mɛi ni haa abaptisiɔ amɛ yɛ gbohii anajiaŋ lɛ, te amɛbaafee tɛŋŋ?” (1 Korintobii 15:29) Paulo etsɔɔɔ akɛ abaabaptisi hiɛkalɔi lɛ ato gbohii lɛ anajiaŋ, ejaakɛ esa akɛ Yesu kaselɔi lɛ diɛŋtsɛ akase nii, amɛhe amɛye, ni amɛha abaptisi amɛ. (Mateo 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 2:41) ‘Abaptisiɔ’ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘kɛ yiŋtoo akɛ amɛaatsɔmɔ gbohii’ kɛtsɔ shihilɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa gbele kɛ shitee mli ni abaptisiɔ amɛ awoɔ mli lɛ nɔ. Baptisimɔ ni tamɔ nɛkɛ jeɔ shishi beni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kanyaa ŋwɛi hiɛnɔkamɔ yɛ amɛmli lɛ, ni ebaa naagbee beni átee amɛ shi kɛjɛ gbele mli kɛtee mumɔŋ shihilɛ yɛ ŋwɛi ni gbele bɛ mli lɛ mli lɛ.—Romabii 6:3-5; 8:16, 17; 1 Korintobii 6:14.

8. Kristofoi baanyɛ aná nɔmimaa yɛ mɛni he kɛji akɛ Satan kɛ etsuji aaagbe amɛ po?

8 Taakɛ Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ lɛ, gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ haa Kristofoi nyɛɔ amɛdamɔɔ oshara naa ŋmɛlɛtswaa fɛɛ ŋmɛlɛtswaa ni amɛkɛ gbele kpeɔ daa gbi yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛtsuɔ lɛ hewɔ. (1 Korintobii 15:30, 31) Amɛle akɛ Yehowa baanyɛ átee amɛ shi kɛji akɛ eŋmɛ Satan kɛ etsuji lɛ agbɛ koni amɛgbe amɛ. Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni baanyɛ akpata amɛsusuma, loo wala hiɛ yɛ Gehena, ni feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi lɛ.—Luka 12:5.

Ehe Miihia ni Wɔhiɛ Ahi Wɔhe Nɔ

9. Kɛji akɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ aaafee hewalɛ ni wajeɔ mɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, no lɛ mɛni esa akɛ wɔkwa?

9 Gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ waje Paulo. Beni eyɔɔ Efeso lɛ, ekolɛ ehenyɛlɔi shɛ lɛ amɛfɔ̃ shwɛmɔhe ko koni ekɛ kooloi awuiyelɔi awuu. (1 Korintobii 15:32) Kɛji akɛ eba mli nakai lɛ, belɛ ahere eyiwala, tamɔ bɔ ni ajie Daniel kɛjɛ jatai lɛ adɛŋ lɛ. (Daniel 6:16-22; Hebribii 11:32, 33) Akɛni Paulo hiɛnɔkamɔ yɔɔ gbohiiashitee lɛ mli hewɔ lɛ, ebɛ subaŋ ni Yuda hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ hiɛ yɛ Yesaia gbii lɛ amli lɛ eko. Amɛkɛɛ akɛ: “Nyɛhaa wɔyea nii ni wɔnua dãai; ejaakɛ wɔ́ benɛ wɔgboi!” (Yesaia 22:13) Kɛji akɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ baafee hewalɛ ni wajeɔ wɔ yɛ wɔshihilɛ mli taakɛ efee yɛ Paulo nɔ lɛ mli lɛ, belɛ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ mɛi ni hiɛ su ni ehiii nɛɛ ahe. Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33) Shi kɛlɛ, shishitoo mla nɛɛ kɔɔ shihilɛ mli nibii srɔtoi ahe.

10. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ aya nɔ afee nɔ ni hiɛ kã?

10 Kɛha mɛi ni amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ gbohiiashitee lɛ he lɛ, Paulo kɛɛ: “Nyɛhaa nyɛhiɛ atsɛrɛa nyɛ jogbaŋŋ, ni nyɛkafea esha; ejaakɛ nyɛteŋ mɛi komɛi leee nɔ ko nɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ hewɔ. Miikɛɛ enɛ mikɛwo nyɛ hiɛgbele.” (1 Korintobii 15:34) Ehe miihia ni wɔfee nii ni kɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo he anɔkwa nilee kpãa gbee yɛ “naagbee be” nɛɛ mli lɛ naa. (Daniel 12:4; Yohane 17:3) Enɛ baaha wɔ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ afee nɔ ni hiɛ kã be fɛɛ be.

Atée lɛ Shi kɛ Mɛɛ Gbɔmɔtso?

11. Te Paulo fee Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashitee lɛ he mfoniri eha tɛŋŋ?

11 Yɛ enɛ sɛɛ lɛ Paulo tsu sanebimɔi komɛi ahe nii. (1 Korintobii 15:35-41) Ekolɛ yɛ mɔdɛŋ ni sane mlipɛilɔ ko bɔɔ koni ekɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ aba gbohiiashitee lɛ nɔ hewɔ lɛ ebaabi akɛ: “Te gbohii aaafee tɛŋŋ ate shi hu? Ni asaŋ mɛɛ gbɔmɔtso amɛkɛbaaba?” Taakɛ Paulo tsɔɔ lɛ, dumɔwu ni adũɔ yɛ sũ mli lɛ gbóɔ yɛ be mli ni etsakeɔ koni ebatsɔ kwɛɛnɔ̃ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ adesa ni akɛ mumɔ efɔ́ lɛ lɛ hu agbó. Bɔ ni kwɛɛnɔ̃ teɔ shi kɛjɛɔ dumɔwu mli akɛ tso hee lɛ, nakai Kristofonyo ni afɔ lɛ mu lɛ gbɔmɔtso ni átee lɛ shi lɛ yɔɔ srɔto yɛ adesa heloo gbɔmɔtso lɛ he. Eyɛ mli akɛ ehiɛ wala shihilɛ su ni eyɔɔ dani egbo lɛ nɔŋŋ moŋ, shi ateeɔ lɛ shi akɛ bɔɔ nɔ̃ hee kɛ mumɔŋ gbɔmɔtso ni baanyɛ ahi shi yɛ ŋwɛi. Shi, abaatée mɛi ni ateeɔ amɛ shi yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ashi yɛ adesa gbɔmɔtsei amli.

12. Mɛni wiemɔi “ŋwɛi gbɔmɔtsei” kɛ “shikpɔŋ nɔ gbɔmɔtsei” lɛ tsɔɔ?

12 Taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, esoro adesa gbɔmɔtso yɛ kooloi anɔ̃ he. Kooloi aheloo po yɛ srɔtoi yɛ henɔi krokomɛi anɔ̃ he. (1 Mose 1:20-25) “Ŋwɛi gbɔmɔtsei” ni ji mumɔŋ bɔɔ nii lɛ anunyam yɛ srɔto yɛ “shikpɔŋ nɔ gbɔmɔtsei” anunyam ni hiɛ heloo lɛ anɔ̃ he. Agbɛnɛ hu srɔtofeemɔi yɛ hulu, nyɔɔŋtsere, kɛ ŋulamii anunyam mli. Shi mɛi ni afɔ amɛ mu ni átee amɛ shi lɛ hiɛ anunyam ni da kwraa.

13. Taakɛ 1 Korintobii 15:42-44 tsɔɔ lɛ, mɛni aduɔ ni mɛni ateeɔ lɛ shi?

13 Beni Paulo tsĩ srɔtofeemɔi nɛɛ atã lɛ, ekɛfata he akɛ: “Nakai nɔŋŋ ji gbohiiashitee lɛ hu.” (1 Korintobii 15:42-44) Ekɛɛ akɛ: “Aduɔ lɛ yɛ fitemɔ mli, ateeɔ lɛ shi yɛ nɔ ni fiteee mli.” Ekolɛ Paulo miitsɔɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ kuu yɛ biɛ. Aduɔ lɛ yɛ fitemɔ mli yɛ gbele mli, ateeɔ lɛ shi yɛ nɔ ni fiteee mli, nɔ ni eye ehe kɛjɛ esha mli. Eyɛ mli akɛ je lɛ gbe ehe guɔ moŋ, shi ateeɔ lɛ shi kɛyaa ŋwɛi wala mli ni anaa lɛ kɛ Kristo yɛ anunyam mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:41; Kolosebii 3:4) Aduɔ “susuma gbɔmɔtso” yɛ gbele mli ni ateeɔ lɛ shi akɛ “mumɔ gbɔmɔtso.” Akɛni enɛ baanyɛ aba yɛ Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ lɛ agbɛfaŋ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ abaatée mɛi krokomɛi ashi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ.

14. Te Paulo kɛ Kristo to Adam he eha tɛŋŋ?

14 Yɛ no sɛɛ lɛ Paulo kɛ Kristo to Adam he. (1 Korintobii 15:45-49) Adam, ni ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ “tsɔ wala susuma.” (1 Mose 2:7) “Naagbee Adam lɛ” —Yesu—“tsɔ mumɔ ni haa mɔ yi náa wala.” Ekɛ ewala ha akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɔ̃, klɛŋklɛŋ lɛ, yɛ esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ agbɛfaŋ. (Marko 10:45) Ákɛ adesai lɛ, amɛhiɛ ‘mɔ ni akɛ sũ bɔ lɛ lɛ subaŋ,’ shi kɛ́ atee amɛ shi lɛ, amɛbatsɔɔ tamɔ naagbee Adam lɛ. Shi kɛlɛ, Yesu afɔleshaa lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha adesai toibolɔi fɛɛ, ni mɛi ni átee amɛ shi yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ fata he.—1 Yohane 2:1, 2.

15. Mɛni hewɔ áteee Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashi yɛ heloo mli, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ateeɔ amɛ shi yɛ be ni Yesu eba lɛ mli?

15 Kɛ́ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ gboi lɛ, áteee amɛ shi yɛ heloo mli. (1 Korintobii 15:50-53) Heloo kɛ lá gbɔmɔtso ni fiteɔ lɛ nine nyɛŋ ashɛ nɔ ni fiteee lɛ kɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ be kakadaŋŋ wɔ́ŋ yɛ gbele mli. Kɛji akɛ amɛgbe amɛshikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ naa yɛ anɔkwayeli mli yɛ be ni Yesu eba lɛ mli lɛ, ‘abaatsake amɛ trukaa yɛ hiŋmɛitswaa mli.’ Abaatée amɛ shi amrɔ nɔŋŋ kɛya mumɔŋ shihilɛ mli yɛ wala ni fiteee kɛ anunyam mli. Yɛ naagbee lɛ, Kristo ŋwɛi “ayemforo” lɛ yibɔ baafee 144,000.—Kpojiemɔ 14:1; 19:7-9; 21:9; 1 Tesalonikabii 4:15-17.

Gbele nɔ Kunimyeli!

16. Taakɛ Paulo kɛ mra be mli gbalɔi lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni baaba gbele ni aná kɛjɛ eshafeelɔ Adam mli lɛ nɔ?

16 Paulo kɛ kunimyeli jaje akɛ abaami gbele kɛya naanɔ. (1 Korintobii 15:54-57) Kɛ́ fitemɔ nɔ̃ kɛ gbele nɔ̃ lɛ wo nɔ ni fiteee kɛ nɔ̃ ni gbooo lɛ, wiemɔi nɛɛ baaba mli akɛ: “Ami gbele yɛ kunim mli. Bo gbele, nɛgbɛ ogãi lɛ yɔɔ? bo gbohiiaje, nɛgbɛ okunim lɛ yɔɔ?” (Yesaia 25:8; Hoshea 13:14) Gãi ni kɛ gbele baa ji esha, ni esha hewalɛ ji Mla lɛ, ni bu eshafeelɔi fɔ kɛtee gbele mli lɛ. Shi, yɛ Yesu afɔleshaa kɛ eshitee lɛ hewɔ lɛ, gbele ni aná kɛjɛ eshafeelɔ Adam mli lɛ yeŋ kunim dɔŋŋ.—Romabii 5:12; 6:23.

17. Te wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 15:58 lɛ kɔɔ ŋmɛnɛ he ehaa tɛŋŋ?

17 Paulo kɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, minyɛmimɛi ni misumɔɔ, nyɛfia shi ni nyɛkagbugbãa, ni nyɛtekea nɔ yɛ Nuntsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli daa nɛɛ, ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ efeee yaka yɛ Nuntsɔ lɛ mli.” (1 Korintobii 15:58) Nakai wiemɔi lɛ kɔɔ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ Yesu “tooi krokomɛi” lɛ ahe ŋmɛnɛ, kɛji akɛ amɛgboi po yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli. (Yohane 10:16) Amɛ deŋmegbomɔi ákɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi lɛ efeŋ efolo, ejaakɛ gbohiiashitee miimɛ amɛ. Belɛ, ákɛ Yehowa tsuji lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi ni bɛ dekã kwraa yɛ Nuntsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli, yɛ be mli ni wɔmɛɔ gbi ni wɔbaanyɛ ni wɔkɛ miishɛɛ abolɔ akɛ: “Gbele, nɛgbɛ okunim lɛ yɔɔ” lɛ?

Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ lɛ Eba Mli!

18. Te Paulo hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ mli wa ha tɛŋŋ?

18 Paulo wiemɔi ni aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Korintobii yitso 15 lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ ná hewalɛ yɛ eshihilɛ mli. Ená nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ átee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ni ákɛ abaakpɔ̃ mɛi krokomɛi hu kɛjɛ adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ mli. Ani oyɛ hekɛnɔfɔɔ ni mli wa tamɔ nɛkɛ? Paulo bu pɛsɛmkunya sɛɛnamɔi lɛ akɛ amɛji “tumu nɔ nii” kɛ ‘laajemɔ nii,’ koni ‘ele Kristo kɛ eshitee lɛ hewalɛ lɛ.’ Bɔfo lɛ miisumɔ ni egbo gbele ni tamɔ Kristo nɔ lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ enine aaashɛ “klɛŋklɛŋ shitee” lɛ nɔ. Akɛni atsɛɔ lɛ ‘mra shitee’ hu hewɔ lɛ, Yesu sɛɛnyiɛlɔi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ anine shɛɔ enɛ nɔ. Hɛɛ, ateeɔ amɛ shi kɛyaa mumɔŋ shihilɛ mli yɛ ŋwɛi, yɛ be mli ni abaatée “gbohii ni eshwɛ lɛ” ashi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.—Filipibii 3:8-11; Kpojiemɔ 7:4; 20:5, 6.

19, 20. (a) Mɛɛ aŋkroaŋkroi ni amɛhe saji yɔɔ Biblia lɛ mli abaatée amɛ shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ? (b) Namɛi ashitee okpaa gbɛ?

19 Gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ ebatsɔ anunyam nii ni eba mli diɛŋtsɛ kɛha mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni ye anɔkwale kɛyashi gbele mli lɛ. (Romabii 8:18; 1 Tesalonikabii 4:15-18; Kpojiemɔ 2:10) Mɛi ni baaje “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli shweshweeshwe lɛ baana ni gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ eba mli yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ be mli ni ‘ŋshɔ jieɔ gbohii ni yɔɔ emli lɛ ehaa, ni gbele kɛ [Hades] gbohiiaje jieɔ mɛi ni egboi yɛ amɛmli lɛ amɛhaa lɛ.’ (Kpojiemɔ 7:9, 13, 14; 20:13) Mɔ ni baafata mɛi ni abaatée amɛ shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe ji Hiob, ni ebihii kpawo kɛ ebiyei etɛ tsɔ amɛ sɛɛ lɛ. Kwɛ miishɛɛ ni ebaaná yɛ be mli ni ehereɔ amɛ atuu kɛbaa lɛ—ni kwɛ bɔ ni ebaaŋɔɔ amɛnaa amɛha akɛ amɛná nyɛmimɛi hii krokomɛi kpawo kɛ nyɛmimɛi yei fɛfɛji krokomɛi etɛ!—Hiob 1:1, 2, 18, 19; 42:12-15.

20 Mɛɛ jɔɔmɔ ebaaji nɛkɛ, yɛ be mli ni ateeɔ Abraham kɛ Sara, Isak kɛ Rebeka—hɛɛ, kɛ mɛi krokomɛi babaoo, ni “gbalɔi lɛ fɛɛ” fata he lɛ—ashi kɛbaa wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ! (Luka 13:28) Gbalɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji Daniel, ní akɛ shitee yɛ Mesia lɛ nɔyeli shishi wo lɛ shi lɛ. Daniel kɛ aaafee afii 2,500 ejɔɔ ehe yɛ gbonyobu mli, shi yɛ gbohiiashitee lɛ hewalɛ lɛ hewɔ lɛ, etsɛŋ ni ‘ebaate shi ni eyaná egbɛfaŋnɔ’ ákɛ “lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ” lɛ ateŋ mɔ ko. (Daniel 12:13; Lala 45:17) Kwɛ miishɛɛ sane ni eeeji nɛkɛ, ákɛ jeee blema anɔkwafoi lɛ pɛ ooohere amɛ atuu kɛba, shi bo diɛŋtsɛ otsɛ, onyɛ, obinuu, obiyoo, aloo suɔlɔi krokomɛi ni henyɛlɔ ni ji gbele ŋɔ amɛ kɛjɛ odɛŋ kɛtee lɛ!

21. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔshashaoɔ shi yɛ nibii kpakpai ni wɔfeɔ wɔhaa mɛi krokomɛi lɛ amli lɛ?

21 Ekolɛ wɔnanemɛi kɛ suɔlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi esɔmɔ Nyɔŋmɔ afii nyɔŋmai abɔ ni amɛ́dara yɛ afii amli. Gbɔlɛ baaha ewa kɛha amɛ akɛ amɛaakpee shihilɛ mli kaai lɛ anaa. Kwɛ suɔmɔ nifeemɔ ni eji akɛ wɔɔye wɔbua amɛ bianɛ bɔ ni wɔɔnyɛ! Kɛkɛ lɛ wɔshwaŋ wɔhe yɛ gbɛ ko nɔ akɛ wɔtsuuu amɛhiamɔ nii ko he nii wɔhaaa amɛ, kɛji akɛ gbele ba amɛnɔ. (Jajelɔ 9:11; 12:1-7; 1 Timoteo 5:3, 8) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Yehowa hiɛ kpaŋ nibii kpakpai ni wɔfeɔ wɔhaa mɛi krokomɛi lɛ anɔ, ni afii abɔ ni amɛye loo shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Paulo ŋma akɛ: “Ákɛ nɔ ni wɔyɔɔ dekã hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.”—Galatabii 6:10; Hebribii 6:10.

22. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee kɛyashi be mli ni gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ baaba mli?

22 Yehowa ji “musuŋtsɔlɛi atsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ.” (2 Korintobii 1:3, 4) E-Wiemɔ lɛ shɛjeɔ wɔmii ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔkɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ ashɛje mɛi krokomɛi amii. Kɛyashi be mli ni wɔɔna nakai hiɛnɔkamɔ lɛ mlibaa kɛtsɔ gbohii lɛ ní aaatée amɛ shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ nɔ lɛ, nyɛhaa wɔtamɔa Paulo, ni ná gbohiiashitee lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ. Eba akɛ wɔɔkase Yesu titri, mɔ ni hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ mli akɛ ebaatée lɛ shi lɛ ba mli lɛ. Etsɛŋ ni mɛi ni yɔɔ kaimɔ gbohiiabui amli lɛ baanu Kristo gbee ni amɛaaje kpo. Eba akɛ enɛ kɛ miishɛjemɔ kɛ mlifilimɔ aaabaha wɔ. Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, eba akɛ wɔɔda Yehowa, mɔ ni ha gbele nɔ kunim ni abaanyɛ aye lɛ fee nɔ ni baanyɛ aba kɛtsɔ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo nɔ lɛ shi!

Mɛɛ Hetoo Obaaha?

• Mɛɛ Yesu shitee lɛ he odaseyeli ni akɛ hiŋmɛi na Paulo kɛha?

• Mɛni ji “naagbee henyɛlɔ” lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ akpata ehiɛ?

• Yɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ agbɛfaŋ lɛ, mɛni aduɔ ni mɛni áteeɔ lɛ shi?

• Mɛɛ aŋkroaŋkroi ni amɛhe sane yɔɔ Biblia lɛ mli obaasumɔ ni okɛ amɛ akpe kɛ átee amɛ shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Bɔfo Paulo kɛ hewalɛ ni mli wa fã gbohiiashitee lɛ he

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Hiob, eweku lɛ, kɛ mɛi krokomɛi babaoo lɛ ashitee baafee nɔ ni kɛ miishɛɛ ni bɛ naagbee baaba!