Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Ohiɛ Hetsemɔ Mli yɛ Jeŋ ni He Tseee Mli

Obaanyɛ Ohiɛ Hetsemɔ Mli yɛ Jeŋ ni He Tseee Mli

Obaanyɛ Ohiɛ Hetsemɔ Mli yɛ Jeŋ ni He Tseee Mli

EJI nuu ni diɔ ni he yɔɔ fɛo. Yoo lɛ le nii ni ehe yɛ fɛo. Amɛtsuɔ nii yɛ nitsumɔhe kome mli. Yoo lɛ gbalaa ejwɛŋmɔ kɛbaa nuu lɛ nɔ babaoo. Nuu lɛ jieɔ yoo lɛ yi. Amɛheɔ nii amɛkeɔ amɛhe. Etsɛɛɛ ni amɛbatsɔmɔ suɔlɔi. Eshi eŋa yɛ ehewɔ. Yɛ naagbee lɛ, yoo lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ewu diɛŋtsɛ lɛ baahi shi koni efo ekɛ nuu kroko lɛ nyiɛmɔ lɛ sɛɛ. Nuu lɛ ka akɛ ebaaku esɛɛ kɛya eŋa lɛ ŋɔɔ, shi jeee kɛ etsuiŋ fɛɛ. Shi kɛlɛ, akɛni ejieee anɔkwa heshwamɔ kpo hewɔ lɛ, eyeee omanye. Mɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ fɛɛ tee nɔ amɛhi shi moŋ, shi amɛye amɛhenumɔi awui.

Abuuu bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa akɛ nɔ ko kpakpa dɔŋŋ yɛ je nɛŋ. Shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔi kɛ miishɛɛnamɔ sɛɛ ní atiuɔ shɛii lɛ ebafee tamɔ nɔ ni ale yɛ he fɛɛ he. The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɛ akɛ: “Etamɔ nɔ ni ale gbalafitemɔ yɛ he fɛɛ he, ni yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, ale yɛ he fɛɛ he tamɔ gbalashihilɛ nɔŋŋ.”

Ni kɛlɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ miisumɔ ni “awo” gbala ‘hiɛ nyam yɛ wɔ fɛɛ wɔteŋ’ ni ‘wɔkabule’ gbala saa hu. (Hebribii 13:4) Ŋmalɛi lɛ jaje akɛ: “Nyɛkahaa alakaa nyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbalamlikulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii . . . anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.” (1 Korintobii 6:9, 10) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔɔna ŋwɛi duromɔ lɛ, ehe miihia ni wɔhiɛ jeŋba hetsemɔ mli yɛ jeŋ ni he tseee nɛɛ mli.

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔhe kɛjɛ hewalɛi ni fiteɔ mɔ ni ebɔle wɔhe kɛkpe nɛɛ he? Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛ hetooi lɛ haa yɛ Biblia mli wolo ni ji Abɛi yitso 5 lɛ mli. Nyɛhaa wɔpɛia nɔ ni eyɔɔ kɛɛmɔ lɛ mli.

Jwɛŋmɔ Kpakpa ni Baabu Ohe

Israel maŋtsɛ lɛ je shishi akɛ: “Mibi, bo minilee lɛ toi.” Ni ekɛfata he akɛ: “Ni oka otoi oha misanesɛɛkɔmɔ lɛ, koni obaa jwɛŋmɔ kpakpa yi, ni onaabu aŋɔ nilee ato.”Abɛi 5:1, 2.

Kɛ́ wɔɔnyɛ wɔte shi wɔshi jeŋba shara he kaai lɛ, no lɛ nilee—ni ji nyɛmɔ ni haa anyɛɔ akɛ Ŋmalɛ naa nilee tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ja nɔ—kɛ sɛɛyoomɔ, loo hewalɛ ni akɛyóoɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ ni akɛhalaa gbɛ ni ja lɛ he miihia wɔ. Aawo wɔ hewalɛ ni wɔbo nilee kɛ sɛɛyoomɔ toi bɔni afee ni ebu wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ahe. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee enɛ? Kɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ, ehe miihia ni wɔkadi bɔ ni Yehowa feɔ enii, ni wɔfee wɔtoi klalo kɛha esuɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoi. Kɛ wɔfee enɛ lɛ, belɛ, wɔmiikudɔ wɔsusumɔi kɛmiiya gbɛ̀i ni ja nɔ. No hewɔ lɛ, jwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ni anáa lɛ kɛ Nyɔŋmɔ nilee lɛ kpãa gbee. Kɛ wɔkɛ nyɛmɔ nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, ebuɔ wɔhe kɛjɛɔ tsɔnei ni jeŋba shara lakamɔi baatsɔ wɔ lɛ ahe.

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Dãaŋ ni Shãmɔɔ He

Nɔ hewɔ ni jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ he hiaa koni akɛhiɛ jeŋba hetsemɔ mli yɛ jeŋ ni he tseee mli lɛ ji akɛ, gbɔmɔ ni bɛ jeŋba lɛ gbɛ̀i yɛ lakamɔ. Salomo bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ kroko ŋa naabu tsereɔ wò, ni edãaŋ shãmɔɔ fe mu; shi enaagbee jooɔ tamɔ taatso, enaa ba tamɔ klante kɛ enaa ŋta.”Abɛi 5:3, 4.

Yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ, afee mɔ ni egba afã nɛɛ he mfoniri akɛ “mɔ kroko ŋa”—yoo ajwamaŋ. * Wiemɔi ni ekɛlakaa mɛi ni enine shɛɔ amɛnɔ lɛ ŋɔɔ tamɔ wò ni eshãmɔɔ fe mu. Ani bɔlɛnamɔ tutuamɔi babaoo ejeee shishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ woloŋmalɔ ko ni he yɔɔ fɛo ni eye afii 27 ni atsɛɔ lɛ Amy lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Nɛkɛ nuu ni yɔɔ nitsumɔhe nɛɛ tseɔ ehiɛ ehaa mi waa ni ejieɔ miyi yɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ mli. Ehi jogbaŋŋ akɛ aaayɔse bo. Shi minyɛ mina faŋŋ akɛ miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ mihe lɛ damɔ bɔlɛnamɔ nɔ. Mihaŋ enifeemɔi nɛɛ alaka mi.” Bei pii lɛ yiteŋmuluwoo wiemɔi ni yoo loo nuu ní lakaa mɔ lɛ kɛtsuɔ nii lɛ ŋɔɔ, ja wɔyɔse amɛyiŋtoo diɛŋtsɛ. Ehe miihia ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi atsu nii yɛ enɛ gbɛfaŋ.

Nibii ni jɛɔ jeŋba shara mli kɛbaa lɛ jooɔ tamɔ taatso ni enaa ba tamɔ klante kɛ enaa ŋta—eshãa mɔ ni egbeɔ mɔ. Bei pii lɛ, nibii ni jooɔ ni jɛɔ nakai jeŋba lɛ mli kɛbaa ji henilee ni haoɔ mɔ, hɔŋɔɔ ni ataooo, loo bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai. Ni susumɔ henumɔŋ piŋmɔ babaoo ni gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ náa yɛ mɔ kroko lɛ ni yeee anɔkwa lɛ hewɔ he okwɛ. Anɔkwa ni ayeee shikome pɛ lɛ baanyɛ ekɛ pilamɔ ni mli wa diɛŋtsɛ aba, aahu akɛ akɛ wala be fɛɛ baatsa. Hɛɛ, jeŋba shara yeɔ mɔ awui.

Beni maŋtsɛ nilelɔ lɛ wieɔ yoo ni ekɔ́ gbɛ fɔŋ lɛ shihilɛ he lɛ, etsa nɔ akɛ: “Enaji kpelekeɔ shi kɛyaa gbele mli, efãmɔɔ enaji kɛyaa gbohiiaje. Enyiɛɛɛ wala gbɛ lɛ nɔ, hewɔ lɛ edũɔ gbɛ, ni eleee.” (Abɛi 5:5, 6) Yoo ni baa jeŋba shara lɛ gbɛ̀i nyiɛɔ ehiɛ kɛyaa gbele mli—enaji kpelekeɔ shi kɛyaa Sheol, ni ji adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ mli. Akɛni bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai, titri lɛ AIDS, egbɛ eshwã babaoo hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale hã! Nɔ ni jɛɔ enifeemɔi lɛ amli baa lɛ nɔŋŋ baa mɛi ni fataa ehe yɛ egbɛ̀i gbohii lɛ amli lɛ anɔ.

Maŋtsɛ lɛ kɛ tsui mli henumɔi woɔ hewalɛ akɛ: “No hewɔ lɛ agbɛnɛ, mibii, nyɛboa mi toi, ni nyɛkajea midãaŋ wiemɔi lɛ ahe! Tsi ogbɛ lɛ kɛjɛ ehe kɛya shɔŋŋ, ni kaabɛŋkɛ ewe lɛ shinaa lɛ.”Abɛi 5:7, 8.

Ehe miihia ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ hewalɛ fɔŋ ni gbɔmɛi ni baa jeŋba shara lɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ lɛ he bɔ ni wɔɔnyɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkasa amɛgbɛ̀i lɛ kɛtsɔ lalai ni baa mɔ shi lɛ atoiboo, kɛ hiɛtserɛjiemɔi gbohii ni wɔɔkwɛ, loo woji ni gbɔmɛi ni ejie amɛhe yayai yɛ mli lɛ akwɛmɔ nɔ? (Abɛi 6:27; 1 Korintobii 15:33; Efesobii 5:3-5) Ni kwɛ bɔ ni eji kwashiaiasane akɛ wɔɔgbala amɛjwɛŋmɔ kɛba wɔnɔ kɛtsɔ amɛ ni wɔkɛaabɔ loo kɛtsɔ wɔhesaamɔ kɛ wɔ atadewoo ní etsɔɔɔ hiɛshikamɔ lɛ nɔ!—1 Timoteo 4:8; 1 Petro 3:3, 4.

Ejara Wa Waa Diɛŋtsɛ

Mɛni ji yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ nakai gbɔmɔ ni ekɔ́ gbɛ fɔŋ lɛ he lɛ? Salomo haa hetoo akɛ: “Koni okaŋɔ ohewalɛ oha mɛi krokomɛi, kɛ ofii lɛ hu oha yiwalɔ; koni gbɔi akaye onii lɛ amɛmiitɔrɔ, ni onitsumɔ nii lɛ akayaje mɔkpɔŋ ko we; ní okakɛ̃mɔ yɛ onaagbee be lɛŋ, beni oheloo kɛ ogbɔmɔtso hiɛ ekpata lɛ.”Abɛi 5:9-11.

No hewɔ lɛ, Salomo ma jara ni wa waa ni mɔ ni ŋmɛɛɔ ehe ehaa jeŋba gbonyo lɛ woɔ lɛ nɔ mi. Gbalafitemɔ kɛ bulɛ ni sɛɛ foɔ yɛ tsakpaa gbagbalii. Ani ejeee hiɛgbejianii diɛŋtsɛ akɛ mɔ ko kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe aaagbe ekɔnɔ loo mɔ kroko nɔ? Ani etsɔɔɔ bulɛ ni wɔbɛ kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ wɔkɛ mɔ ko ni jeee wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔ aaaná bɔlɛ?

Shi, mɛni hu fata ‘wɔ afii, wɔ hewalɛ, kɛ wɔdeŋmegbomɔ mli yibii ni baayaje gbɔi loo mɛikpɔji adɛŋ’ lɛ he? Wolo ko wieɔ he akɛ: “Oti ni yɔɔ kukuji nɛɛ amli lɛ yɛ faŋŋ: Nɔ ni jɛɔ anɔkwa ni ayeee mli kɛbaa lɛ jara wa waa diɛŋtsɛ; ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni mɔ ko etsu ni ená—gbɛhe, hewalɛ, gbɛihemɔ—baanyɛ aje edɛŋ kɛtsɔ nibii ni yoo ni hiɛ kɔɔ nii anɔ lɛ baabi lɛ nɔ, loo kɛtsɔ najiaŋtoo ni akutso lɛ baabi lɛ nɔ.” Bɔlɛnamɔ jeŋba shara jara baanyɛ awa waa!

Akɛni abɛ bulɛ kɛha lɛ dɔŋŋ, ni enii ni eyɔɔ lɛ etã hewɔ lɛ, mɔ ni feɔ kwashia lɛ baaye ŋkɔmɔ akɛ: “Te fee tɛŋŋ po ni minyɛ̃ tsɔsemɔ ni mitsui gbe kãmɔ he guɔ nɛɛ! ni mibooo mitsɔɔlɔi agbee toi, ni mifeee toi mihaaa mɛi ni tsɔɔ mi nilee lɛ! Shwɛ fioo ni magbee nifɔjianii fɛɛ mli yɛ asafo kɛ gwabɔɔ lɛ teŋ!”Abɛi 5:12-14.

Yɛ be ko sɛɛ lɛ, eshafeelɔ lɛ wieɔ nɔ ni woloŋlelɔ ko tsɛɔ lɛ akɛ “‘eji . . . kulɛ’ wiemɔi kakadaŋŋ: eji mibo mitsɛ toi kulɛ; eji miyeee mitsui naa sane kulɛ; eji mibo mɛi krokomɛi aŋaawoo toi kulɛ” lɛ he. Shi kɛlɛ, nɛkɛ shihɛlemɔ nɛɛ baa beni ekpe sɛɛ tsɔ̃. Amrɔ nɛɛ, gbɔmɔ ní he tseee nɛɛ shihilɛ efite momo, ni ebɛ bulɛ ko dɔŋŋ. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔsusu jara ni wa waa ni wɔwoɔ beni wɔkɛ wɔhe ewo jeŋba shara mli lɛ he dani ená wɔnɔ hewalɛ!

“Nuu Bo Diɛŋtsɛ Onubu Mli Nu”

Ani Biblia lɛ feɔ dioo yɛ bɔlɛnamɔ saji ahe? Dabi kwraa. Suɔmɔ henumɔi kɛ henumɔi ni mli wa ni nuu kɛ yoo náa mli ŋɔɔmɔ lɛ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Shi kɛlɛ, esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi pɛ aná nɛkɛ bɔlɛnamɔ mli henumɔi ni mli wa nɛɛ mli ŋɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, Salomo kɛ ŋaawoo nɛɛ haa nuu ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ akɛ: “Nuu bo diɛŋtsɛ onubu mli nu kɛ nu ni jɛɔ bo diɛŋtsɛ obu ni baa lɛ mli lɛ. Aso onu ni baa lɛ agbɛ ashwã, ni etsɔ̃ faai yɛ blohuiaŋ? Ha ehi shi eha okome too ni jeee okɛ mɛi kpɔji.”Abɛi 5:15-17.

“Bo diɛŋtsɛ onubu” kɛ “bo diɛŋtsɛ obu” ji lalafoo wiemɔi kɛha ŋa ni asumɔɔ. Akɛ bɔlɛnamɔ mli ŋɔɔmɔ ni akɛ lɛ náa lɛ toɔ nu ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni anuɔ lɛ he. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ maŋ nu foohei lɛ, abuɔ nubu akɛ eji mɔ ko nii. Ni awo nuu lɛ ŋaa ni ekɛ eŋa lɛ afɔ́ bii yɛ shia moŋ fe ni eeegbɛ eshwei eshwã blohuiaŋ, ni ji akɛ, yɛ yei krokomɛi ateŋ. Eyɛ faŋŋ akɛ, ŋaa ni awoɔ nuu lɛ ji ni eye eŋa lɛ anɔkwa.

Nilelɔ lɛ tsaa nɔ akɛ: “Ha onubu lɛ atsɔ nɔ ni ajɔɔ, ni oná oblahiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ. Ha ni efee tamɔ ofrote ni he yɔɔ fɛo kɛ yoo ni he yɔɔ akɔnɔ; ekpokuai lɛ asa ohiɛ be fɛɛ be, ni esuɔmɔ lɛ aha oyitsoŋ akɔneo daa!”Abɛi 5:18, 19.

“Nubu,” loo nu hiŋmɛi kɔɔ he ni anáa bɔlɛnamɔ mli miishɛɛ kɛjɛɔ lɛ he. “Ajɔɔ” bɔlɛnamɔ mli ŋɔɔmɔ ni mɔ ko kɛ egbalashihilɛ mli hefatalɔ náa lɛ—Nyɔŋmɔ nikeenii ni. No hewɔ lɛ, aawo nuu lɛ ŋaa ni ená eblahiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ. Kɛha lɛ lɛ, yoo lɛ he yɛ fɛo ni ehe yɛ akɔnɔ tamɔ ofrote, ni emɔɔ mɔ tsui tamɔ soŋai.

No sɛɛ lɛ, Salomo bi sanebimɔi enyɔ ni akpaaa hetoo gbɛ, akɛ: “Shi mibi, mɛɛba mɔ kroko ŋa haa oyitsoŋ kɔneɔo, ni olooɔ yoo mɔkpɔŋ atuu nɛɛ?” (Abɛi 5:20) Hɛɛ, mɛni hewɔ esa akɛ alakaa mɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ awoɔ bɔlɛnamɔ mli yɛ gbalashihilɛ lɛ sɛɛ kɛtsɔ mɛi ni ekɛkpeɔ yɛ nitsumɔhe, skul loo he kroko lɛ nɔ?

Bɔfo Paulo kɛ ŋaawoo nɛɛ haa Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli akɛ: “Anyɛmimɛi, nɔ ni mikɛɔ ji akɛ, be lɛ faaa dɔŋŋ; nɔ ni eshwɛ ji akɛ, mɛi ni yɔɔ ŋamɛi tete afee tamɔ mɛi ni bɛ eko.” (1 Korintobii 7:29) Mɛni enɛ biɔ? Ojogbaŋŋ, esa akɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔ lɛ ‘aya nɔ atao maŋtsɛyeli lɛ tsutsu.’ (Mateo 6:33) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi feɔ mɛi ni bɛ dekã kɛha amɛhe aahu akɛ amɛkɛ Maŋtsɛyeli nibii lɛ toɔ gbɛhe ni ji enyɔ yɛ amɛshihilɛi amli.

Henɔyeli He Miihia

Abaanyɛ akudɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔi. Esa akɛ mɛi ni miisumɔ ni amɛná Yehowa hiɛ duromɔ anyɛ afee enɛ. Bɔfo Paulo wo ŋaa akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nɔ̃, nyɛhetsemɔ lɛ, ní nyɛtsĩ nyɛhe naa kɛjɛ ajwamaŋbɔɔ mli, ní nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ale lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃ [egbɔmɔtso] lɛ hiɛmɔ yɛ hetsemɔ kɛ woo mli.”—1 Tesalonikabii 4:3, 4.

Belɛ, esaaa akɛ oblahii kɛ oblayei yeɔ amɛhe oyai amɛboteɔ gbalashihilɛ mli kɛ́ amɛnu bɔlɛnamɔ henumɔi ahe klɛŋklɛŋ kwraa. Gbalashihilɛ biɔ hetuu-kɛhamɔ, ni nakai gbɛnaa nii ni aaahi shi yɛ naa lɛ biɔ dalɛ. (1 Mose 2:24) Ehi akɛ mɔ ko aaamɛ kɛyashi be mli ní ‘esale gbala’—be ni bɔlɛnamɔ akɔnɔi lɛ mli wa waa ni ebaanyɛ etsĩ mɔ lɛ yiŋsusumɔ naa lɛ. (1 Korintobii 7:36) Ni kwɛ bɔ ni nilee bɛ mli ní eji esha hu akɛ mɔ ní eda ni miisumɔ ni ebote gbalashihilɛ mli kɛ ehe baawo bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli yɛ mɔ ko ní etaoɔ ekɛbote gbalashihilɛ mli ní enáko lɛ hewɔ!

“Lɛ Diɛŋtsɛ Enishaianii lɛ Nɔŋŋ Aaadũ Lɛ”

Yiŋtoo titri hewɔ ni bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara ejaaa lɛ ji akɛ, Yehowa—wala Halɔ lɛ kɛ bɔlɛnamɔ mli nyɛmɔ ni yɔɔ adesai amli lɛ Kelɔ lɛ—ekpɛlɛɛɛ nɔ. No hewɔ lɛ, beni Maŋtsɛ Salomo kɛ jeŋba mli hetsemɔ he kanyamɔ nii ni mli wa fe fɛɛ lɛ haa lɛ, ewie akɛ: “Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ gbɛ̀i jwere Yehowa hiɛ, ni ejajeɔ etempɔŋi lɛ fɛɛ pɛpɛɛpɛ.” (Abɛi 5:21) Hɛɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni akɛteeɔ Nyɔŋmɔ ni “wɔkɛyɔɔ sane lɛ.” (Hebribii 4:13) Bɔlɛnamɔ mli nifeemɔ ni he tseee, ekɔɔɔ he eko bɔ ni eyɔɔ teemɔŋ eha kɛ bɔ ni ebaanyɛ eye gbɔmɔtsoŋ kɛ shihilɛ mli awui eha lɛ baafite wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ. Kwɛ bɔ ni eji kwashiaiasane akɛ wɔɔfite wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ lɛ kɛha bɔlɛnamɔ mli akɔnɔ fɔŋ be kukuoo!

Efeɔ tamɔ nɔ ni mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara nifeemɔi amli lɛ ekomɛi feɔ nakai ní amɛnáaa ehe toigbalamɔ—shi jeee yɛ be kakadaŋŋ mli. Salomo jaje akɛ: “Mɔ fɔŋ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ enishaianii lɛ nɔŋŋ aaadũ lɛ, ni ehe esha kpãai lɛ nɔŋŋ akɛaafĩ lɛ. Ní ekpɛlɛɛɛ tsɔsemɔ hewɔ lɛ, eeegbo, ni eeedidã egbee shi yɛ ebuulufeemɔ babaoo lɛ hewɔ.”Abɛi 5:22, 23.

Mɛni hewɔ esa akɛ wɔteŋ mɔ ko agba afã? Ejaakɛ Abɛi awolo lɛ tsɔɔ hiɛ ebɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ je lɛ lakamɔ gbɛ̀i lɛ ahe. Ni bei pii lɛ, ekɛ jara ni bɔlɛnamɔ jeŋba shara biɔ lɛ shwieɔ wɔhiɛ—wɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, wɔheloonaa nibii, wɔ hewalɛ, kɛ wɔbulɛ. Akɛni wɔna enɛ yɛ faŋŋ mli hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni wɔyaje shihilɛ ni baaha wɔwie akɛ ‘eji wɔle kulɛ’ mli babaoo. Hɛɛ, kɛ wɔkɛ ŋaawoo ni Yehowa kɛha yɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔhiɛ jeŋba mli hetsemɔ mli yɛ jeŋ ni he tseee mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Akɛ wiemɔ “mɔ kroko” lɛ to mɛi ni tsɔɔ amɛsɛɛ amɛhaa nɔ ni kɛ Mla lɛ kpãa gbee lɛ ni no hewɔ lɛ, amɛtsi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛjɛ Yehowa he lɛ he. No hewɔ lɛ, atsɛɔ ajwamaŋbɔlɔ akɛ “mɔ kroko ŋa.”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 30]

Nibii ni jɛɔ jeŋba shara mli kɛbaa lɛ jooɔ tamɔ taatso

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

‘Ná oblahiiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ’