Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanekpakpa lɛ Jajemɔ yɛ Taiwan Omɔ Shikpɔji lɛ Anɔ

Sanekpakpa lɛ Jajemɔ yɛ Taiwan Omɔ Shikpɔji lɛ Anɔ

Wɔji Mɛi ni Yɔɔ Hemɔkɛyeli

Sanekpakpa lɛ Jajemɔ yɛ Taiwan Omɔ Shikpɔji lɛ Anɔ

BEI pii lɛ Taiwan náa nugbɔnɛmɔ ni fa babaoo, ní haa ekpaa omɔ yibii kpakpai enyɔ daa afi. Kɛlɛ, bei komɛi lɛ, nugbɔ lɛ enɛɛɛ yɛ be mli ni sa akɛ enɛ, ni dumɔwui lɛ gboiɔ. Kɛji eba lɛ nakai lɛ, ani okwaafonyo lɛ nijiaŋ jeɔ wui? Dabi. Ele akɛ hiɛmiamɔ he miihia. Etɛoɔ dumɔwui heei, ni esaa eduɔ yɛ shikpɔji lɛ anɔ ekoŋŋ. Kɛkɛ lɛ, kɛji shihilɛ lɛ fee nɔ ni hi lɛ, okwaafonyo lɛ kpaa yibii kpakpai. Bei komɛi lɛ mumɔŋ nidumɔ kɛ nikpamɔ tamɔ nakai pɛpɛɛpɛ.

Ní Aaamia Hiɛ yɛ Mumɔŋ Nikpamɔ lɛ Mli

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Taiwan lɛ etsu nii waa ni amɛkɛ́du ni amɛkpa Ŋmalɛ naa wui yɛ hei komɛi ni tamɔ nɔ ni wooo yibii. Nɔkwɛmɔnɔ kome ji Miao-li County (Miao-li Kpokpaa) lɛ nɔ. Toiboo fioo pɛ afeɔ ahaa mɔdɛŋ ni abɔɔ bei komɛi koni aye odase yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ yɛ afi 1973 mli lɛ aha gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji gbɛgbalɔi krɛdɛɛi tee koni amɛyatsu nii yɛ jɛmɛ akɛ be-fɛɛ Maŋtsɛyeli lɛ jajelɔi. Mɛi komɛi jie miishɛɛ kpo yɛ sanekpakpa lɛ he yɛ shishijee mli. Kɛlɛ, etsɛɛɛ ni nakai miishɛɛ lɛ tã. Kɛkɛ ni akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ tee he kroko.

Yɛ afi 1991 lɛ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi enyɔ kroko tee jɛmɛ. Shi shikome ekoŋŋ lɛ nifeemɔi lɛ tsɔɔ akɛ shihilɛ lɛ ehiii kɛha mumɔŋ hiɛyaa. Afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ ku sɛɛ kɛtee shikpɔji ni hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ ebaawo yibii babaoo lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ kã shi ni aduko nii yɛ nɔ yɛ be kpalaŋŋ ko mli.

Mɔdɛŋbɔi Heei kɛ Omanyeyeli Ba

Yɛ September afi 1998 lɛ, akpɛ yiŋ akɛ abaabɔ mɔdɛŋ koni atao hei babaoo ni woɔ yibii yɛ Taiwan shikpɔŋkuku agbo ni akɛwoko mɔ ko dɛŋ lɛ mli. Te abaafee tɛŋŋ atsu enɛ he nii? Kɛtsɔ be kukuoo gbɛgbalɔi krɛdɛɛi 40 ni atsu koni amɛyatsu nii yɛ shikpɔŋkukuji ni akɛ woko mɔ ko dɛŋ ni mɛi fa babaoo diɛŋtsɛ yɛ mli lɛ amli.

Maji enyɔ krokomɛi ni bɛŋkɛ amɛhe ni yɔɔ Miao-li County (Miao-li Kpokpaa) lɛ nɔ lɛ fata shikpɔŋkukuji ni ahala kɛha tafãa lɛ he. Ehe bahia ni nyɛmimɛi yei oshijafoi ejwɛ atsu nii yɛ jɛmɛ nyɔji etɛ koni amɛkɛkwɛ bɔ ni shikpɔŋkuku lɛ yɔɔ ha. Amɛshishɛɛ mli nɔŋŋ lɛ, amɛŋmala amaniɛbɔi ni yɔɔ miishɛɛ ni kɔɔ gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni amɛnine shɛɔ amɛnɔ lɛ ahe. Beni amɛgbeɔ amɛ nyɔji etɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ naa yɛ nɛkɛ he nɛɛ lɛ, amɛmiifee shia Biblia mli nikasemɔi babaoo. Amɛto woloŋ nikasemɔ kuu ko hu shishi kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni jɛ onukpa ko ni jɛ asafo ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ ŋɔɔ nɔ.

Nyɛmimɛi yei nɛɛ ateŋ mɛi etɛ fee lɛ faŋŋ akɛ amɛbaasumɔ ni amɛya nɔ amɛkwɛ “dumɔwui” ni daraa jogbaŋŋ nɛɛ anɔ. No hewɔ lɛ, akpɛlɛ amɛteŋ mɛi enyɔ nɔ akɛ daa gbɛgbalɔi krɛdɛɛi, ni mɔ ni ji etɛ lɛ tee nɔ etsu nii yɛ jɛmɛ akɛ daa gbɛgbalɔ. Onukpa ko ni jɛ asafo ni bɛŋkɛ lɛ fã kɛtee jɛmɛ koni eyaye ebua amɛ. Mɛi ni fe 60 ba klɛŋklɛŋ maŋshiɛmɔ ni aha yɛ akutso lɛ mli lɛ shishi. Amrɔ nɛɛ asafo ni bɛŋkɛ lɛ miiye kɛmiibua nɛkɛ kuu ni najiaŋ wako nɛɛ koni amɛfee kpeei daa Hɔgbaa kɛfata woloŋ nikasemɔi babaoo lɛ ahe. Ekolɛ etsɛŋ ni abaato asafo hee shishi yɛ jɛmɛ.

Hiɛmiamɔ kɛ Jɔɔmɔi Ba Hei Krokomɛi yɛ Taiwan

Akpɛlɛ nɔ nakai nɔŋŋ yɛ hei krokomɛi. Yɛ I-lan County (ni ji I-lan Kpokpaa) ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ kooyi-bokagbɛ afã gbɛ lɛ nɔ lɛ, ato Asafo Woloŋ Nikasemɔ hee shishi yɛ he ni be kukuoo gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ tsu nii yɛ lɛ.

Be ko gbɛkɛ beni be kukuoo gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko tsuɔ shia kɛ shia nitsumɔ lɛ, ekɛ oblanyo ko kpe ni ekɛ dɛhiɛmɔ wolo ko ni atsɔɔ asafoŋ kpeei srɔtoi yɛ nɔ lɛ tsɔɔ lɛ. Ebi amrɔ nɔŋŋ akɛ: “Manyɛ maba kpeei lɛ wɔ́ gbɛkɛ? Kɛji nakai ni lɛ, mɛɛ atade esa akɛ miwo?” Nɛkɛ gbɛgbalɔ nɛɛ kɛ mɛi kpaanyɔ ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ bɔi Biblia mli nikasemɔi feemɔ shikome daa otsi. Etsɛɛɛ ni Biblia mli nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo bɔi gbɛjianɔtoo koni amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛbatsɔmɔ sanekpakpa lɛ shiɛlɔi, kɛ oti ni ma amɛhiɛ akɛ abaabaptisi amɛ.

Mɔ kroko hu ni yɔɔ maŋ nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ ji sɔlemɔyalɔ afii babaoo nɛ shi enaaa mɔ ko atsɔɔ lɛ Biblia lɛ mli. Beni enu Biblia mli nikasemɔ gbɛjianɔtoo lɛ he lɛ, eŋɔ hegbɛ lɛ. Awo lɛ hewalɛ koni etsɔ hiɛ ekase enikasemɔ lɛ. Beni be kukuoo gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lɛ bashɛ shi koni eje nikasemɔ lɛ shishi lɛ, ena akɛ yoo lɛ etsu “nitsumɔ” ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii kɛtsɔ wolo ni aŋmalaa nibii yɛ mli ni eyahe ni eŋmala sanebimɔi ni akala yɛ enikasemɔ wolo lɛ mli lɛ yɛ mli lɛ. Ni eŋmala ehetoo kɛha sanebimɔ fɛɛ sanebimɔ lɛ yɛ mli. Eŋmala ŋmalɛi fɛɛ ni aŋmalako emli wiemɔi yɛ enikasemɔ lɛ mli lɛ hu yɛ ewolo lɛ mli. Be mli ni nyɛmi yoo lɛ shɛɔ shi koni eje klɛŋklɛŋ nikasemɔ lɛ shishi lɛ, yoo lɛ etsɔ hiɛ esaa ehe momo yɛ klɛŋklɛŋ nikasemɔi etɛ lɛ mli!

Nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ jɛ mli kɛba yɛ Dongshih, ni ji maŋ ni yɔɔ Taiwan teŋgbɛ lɛ mli. Be kukuoo gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ kɛ woji bibii ni fe 2,000 hã yɛ nyɔji etɛ ni amɛkɛtsu nii yɛ jɛmɛ lɛ mli. Beni shɛɔ nyɔŋ ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, amɛmiifee shia Biblia mli nikasemɔi 16. Maŋ lɛ hiɛ kpata waa kɛtsɔ shikpɔŋ hosomɔ ko ni ba Taiwan teŋgbɛ lɛ nɔ yɛ September 21, 1999 lɛ, shi mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi tee nɔ amɛtee hiɛ yɛ mumɔŋ, eyɛ mli akɛ ebiɔ ni amɛfã gbɛ ni shɛɔ ŋmɛlɛtswaa kome kɛya kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli. Hɛɛ, ebiɔ hiɛmiamɔ koni anyɛ akpa yibii kpakpai, kɛji eji heloonaa yibii aloo mumɔŋ nɔ̃.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

CHINA

Taiwan Strait

TAIWAN

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.