Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yiwaa Ha Shweremɔ Ba Antiokia

Yiwaa Ha Shweremɔ Ba Antiokia

Yiwaa Ha Shweremɔ Ba Antiokia

BENI yiwaa je shishi yɛ be mli ni agbe Stefano akɛ lá odasefonyo lɛ sɛɛ lɛ, Yesu kaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo jo foi amɛshi Yerusalem. Hei ni amɛyaba abo yɛ lɛ ateŋ ekome ji Antiokia yɛ Siria, aaafee kilomitai 550 kɛmiiya kooyigbɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:19) Saji ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ sa Kristofoi anifeemɔi ahe yɛ yinɔsane mli. Bɔni afee ni wɔnu nɔ ni tee nɔ lɛ shishi lɛ, ehe baahia ni wɔle Antiokia maŋ lɛ he sane fioo ko.

Kɛ aawie maŋtiasei ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ mli lɛ he lɛ, Roma kɛ Alexandria maŋtiasei lɛ pɛ hi fe Antiokia yɛ edalɛ, eninamɔ, kɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ he lɛ he. Nɛkɛ maji ni yɔɔ Siria maŋ lɛ mli lɛ ji maji ni yeɔ Mediteranea lɛ kooyi-bokagbɛ maji anɔ. Antiokia (ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Antakya, Turkey) lɛ yɛ Orontes Faa ni lɛji fãa gbɛ kɛnyiɛɔ nɔ lɛ masɛi, ni ekã shi aahu kɛmiiya elɛjiadaamɔhe lɛ yɛ Seleucia Pieria, ni ji kilomitai 32 jɛkɛmɔ. Lɛ ekudɔɔ jarayeli nitsumɔi ni kã Roma kɛ Tigris-Euphrates Valley teŋ lɛ ateŋ ekome ni he hiaa waa he nii. Akɛni eji he titri ni ayeɔ jara yɛ hewɔ lɛ, ekɛ je lɛ nɔyeli lɛ yeɔ jara ni mɛi srɔtoi yaa ni amɛbaa, ni amɛkɛ jamɔ mli nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ Roma je lɛ mli fɛɛ lɛ he amaniɛbɔi baa.

Helabii ajamɔ kɛ jeŋ nilee etee hiɛ yɛ Antiokia. Shi yinɔsaneŋmalɔ Glanville Downey kɛɛ akɛ: “Yɛ Kristo be lɛ mli lɛ, yɛ be mli ni gbɔmɛi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛtaoɔ jamɔ ni sa koni amɛkɛtsu amɛ diɛŋtsɛ amɛnaagbai ahe nii ni amɛnine ashɛ nibii ni amɛtaoɔ lɛ anɔ lɛ, jamɔ mli kui ni etsɛ kɛ jeŋ nilee bafee aŋkroaŋkroi ahemɔkɛyeli.” (A History of Antioch in Syria) Mɛi babaoo tsui nyɔɔ amɛ mli yɛ Nyɔŋmɔ kome jamɔ, maŋ nifeemɔi, kɛ Yuda jamɔ jeŋba he mlai amli.

Kɛjɛ beni ato maŋtiase lɛ shishi kɛjɛ afi 300 D.Ŋ.B. kɛbaa nɛɛ lɛ, Yudafoi pii ebahi Antiokia. Atsɔɔ akɛ amɛyifalɛ shɛɔ 20,000 kɛmiishɛ 60,000 ni eji maŋ muu lɛ yifalɛ ni fe oha mlijaa 10. Yinɔsaneŋmalɔ Josephus kɛɛ akɛ, Seleucus maŋtsɛmɛi aweku lɛ wo Yudafoi lɛ hewalɛ ní amɛbahi maŋtiase lɛ mli koni amɛfee amɛ maŋbii diɛŋtsɛ ni yɔɔ hegbɛ yɛ maŋ lɛ mli. Yɛ nakai beaŋ lɛ ayɛ Hebri Ŋmalɛi ni atsɔɔ shishi kɛtee Hela wiemɔ mli lɛ eko. Enɛ kanya mɛi ni yeɔ ŋkɔmɔ yɛ Yudafoi ni fiɔ Mesia lɛ sɛɛ lɛ ahe lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, atsake mɛi babaoo ni yɔɔ Helabii lɛ ateŋ lɛ awo Yuda jamɔ mli. Enɛɛmɛi fɛɛ ha Antiokia bafee shikpɔŋ ko ni Kristofoi akaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ ashwere yɛ waa.

Jeŋmaji lɛ ni Aaye Amɛ Odase

Yesu kaselɔi ni jɛ Yerusalem ni amɛgbɛ amɛshwã lɛ ateŋ mɛi pii kɛ Yudafoi pɛ gba amɛhemɔkɛyeli lɛ he sane. Shi yɛ Antiokia lɛ, kaselɔi ni jɛ Kipro kɛ Kirene kɛ ‘mɛi ni wieɔ Hela’ gba sane. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:20) Eyɛ mli akɛ kɛjɛ Pentekoste afii 33 Ŋ.B. kɛbaa lɛ ashiɛ atsɔɔ Yudafoi ni wieɔ Hela kɛ mɛi ni atsake amɛ kɛba Yuda jamɔ lɛ mli moŋ, shi shiɛmɔ yɛ Antiokia lɛ bafee tamɔ nɔ ko hee. Jeee Yudafoi lɛ pɛ ashiɛɔ atsɔɔ. Eji anɔkwale akɛ, Jeŋmajiaŋnyo Kornelio kɛ eweku lɛ etsɔmɔ kaselɔi momo. Shi ehe bahia ni Yehowa kɛ ninaa atsu nii ni ekɛkɔne Petro yiŋ ni ena akɛ Jeŋmajiaŋbii, aloo majianɔbii ni eeeshiɛ eha lɛ he miihia.—Bɔfoi lɛ Asaji 10:1-48.

Akɛni eji maŋ ni Yudafoi pii yɔɔ mli ni Yudafoi amaji fa yɛ mli ni hetsɛ̃ ni naa wa bɛ Yudafoi kɛ Jeŋmajiabii lɛ ateŋ hewɔ lɛ, aanyɛ aashiɛ aaha mɛi ni jeee Yudafoi ji amɛ lɛ ni amɛmiibo sanekpakpa lɛ toi jogbaŋŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ, shihilɛ ni yɔɔ Antiokia lɛ hi kɛha nakai shweremɔ lɛ, ni “mɛi babaoo he ye.” (Bɔfoi lɛ Asaji 11:21) Ni beni mɛi ni etsake kɛba Yuda jamɔ lɛ mli batsɔmɔ Kristofoi lɛ, amɛbafee mɛi ni asaa amɛ jogbaŋŋ koni amɛye Jeŋmajiaŋbii krokomɛi lɛ ni jaa wɔŋ lolo lɛ odase.

Beni amɛnu shweremɔ ni yaa nɔ yɛ Antiokia lɛ he lɛ, asafo ni yɔɔ Yerusalem lɛ wo Barnaba gbɛ koni eyatao mli. Suɔmɔ kɛ nilee yɛ nakai nifeemɔ lɛ mli. Eji Kipronyo tamɔ mɛi ni eje shishi ni amɛshiɛɔ amɛtsɔɔ mɛi ni jeee Yudafoi lɛ nɔŋŋ. Barnaba hiɛ baamɛ yɛ Antiokia Jeŋmajiaŋbii ni eyɔɔ amɛteŋ lɛ hewɔ. Ni nakai nɔŋŋ amɛ hu amɛbaana lɛ akɛ eji amɛ maŋnyo ni amɛle lɛ. * Ebaanyɛ enu nii ni amɛtsuɔ lɛ shishi. No hewɔ lɛ, “beni eshɛ jɛmɛ ni ebana Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ, emii shɛ ehe, ni ewie etsɔɔ amɛ fɛɛ akɛ amɛkɛ tsui ni fi shi akpɛtɛ Nuntsɔ lɛ he,” ni “aŋɔ mɛi babaoo afata Nuntsɔ lɛ he.”—Bɔfoi lɛ Asaji 11:22-24.

Yinɔsaneŋmalɔ Downey tsɔɔ akɛ: “Ekolɛ, yiŋtoi titrii ahewɔ ni mra be mli maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ye omanye yɛ Antiokia lɛ ji akɛ, eeenyɛ eba akɛ yɛ nɛkɛ maŋtiase nɛɛ mli lɛ, ehe ebahiaaa ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashe Yuda jamɔ he basabasafeelɔi gbeyei tamɔ eji yɛ Yerusalem lɛ; agbɛnɛ hu, akɛni maŋtiase lɛ ji Siria maŋ wulu ni asraafoi onukpai ji mɛi ni kwɛɔ nɔ hewɔ lɛ, amɛná maŋ toiŋjɔlɛ babaoo mli ŋɔɔmɔ, ni basabasafeelɔi bɛ jɛmɛ tamɔ Yerusalem ní etamɔ nɔ ni Yudea nɔyelɔi (kɛhoo lɛ yɛ nɛkɛ be mli) lɛ nyɛɛɛ amɛtsĩ Yudafoi basabasafeelɔi lɛ anaa.

Yɛ nɛkɛ shihilɛ ni hi waa nɛɛ mli, ni abaanyɛ afee babaoo yɛ mli lɛ, ekolɛ Barnaba na akɛ yelikɛbualɔ he miihia lɛ, no hewɔ lɛ esusu enaanyo Saulo he. Mɛni hewɔ esusu Saul, aloo Paulo he lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ, nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, eyɛ mli akɛ Paulo fataaa bɔfoi 12 lɛ ahe moŋ, shi enine eshɛ hegbɛ nɔ akɛ bɔfo kɛha jeŋmaji lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:15, 27; Romabii 1:5; Kpojiemɔ 21:14) Enɛ hewɔ lɛ, Paulo bafee mɔ ni sa ni baanyɛ efata ehe koni ajaje sanekpakpa lɛ atsɔɔ Jeŋmajiaŋbii ni yɔɔ Antiokia lɛ. (Galatabii 1:16) No hewɔ lɛ, Barnaba tee Tarso ni eyana Saul ni ekɛ lɛ ba Antiokia.—Bɔfoi lɛ Asaji 11:25, 26; kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 26-27 lɛ mli.

Ajɛ Ŋwɛi Awo Amɛ Gbɛi akɛ Kristofoi

Barnaba kɛ Saul kɛ afi muu fɛɛ ‘tsɔɔ mɛi babaoo nii, ni Antiokia klɛŋklɛŋ ajɛ ŋwɛi awo Kaselɔi lɛ agbɛi yɛ akɛ Kristofoi.’ Enyɛŋ efee akɛ Yudafoi lɛ klɛŋklɛŋ tsɛ́ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ Kristofoi (Hela) aloo Mesiabii (Hebri), ejaakɛ amɛkpoo Yesu akɛ Mesia, aloo Kristo, ni no hewɔ lɛ amɛŋɔŋ lɛ nakai ni amɛkɛtsɛ́ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ Kristofoi. Mɛi komɛi susu akɛ maŋbii ni bɛ jeŋba lɛ tsɛ́ amɛ akɛ Kristofoi kɛye amɛhe fɛo, yɛ bulɛ ni amɛbɛ kɛha amɛ lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ gbɛi Kristofoi lɛ wo amɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 11:26.

Yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, feemɔ wiemɔ ni ji “atsɛ́” ni fata gbɛi hee lɛ he lɛ ji nɔ ni tsɔɔ akɛ ajɛ he ko ni kwɔ waa, aloo ŋwɛi akɛha. Enɛ hewɔ lɛ, woloŋlelɔi tsɔɔ shishi akɛ, “ajɛ ŋwɛi atswa adafi” aloo “akɛ famɔ ha kɛjɛ ŋwɛi koni ajɛ ŋwɛi atsɔɔ nii.” Akɛni “ajɛ ŋwɛi awo” Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ gbɛi akɛ Kristofoi hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Yehowa kudɔ Saul kɛ Barnaba koni amɛtswa gbɛi lɛ he adafi.

Amɛtee nɔ amɛkɛ gbɛi hee lɛ tsu nii. Mɛi ebuŋ Yesu kaselɔi lɛ akɛ amɛji kuu ni aná kɛjɛ Yuda jamɔ mli, nɔ ni esoro amɛ kwraa yɛ he lɛ. Yɛ afi 58 Ŋ.B. lɛ, Roma nɔyelɔi lɛ le mɛi ni Kristofoi lɛ ji jogbaŋŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:28) Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Tacitus tsɔɔ mli lɛ, yɛ afi 64 Ŋ.B. lɛ gbɛi lɛ bafee nɔ ko hee eha Romabii lɛ fɛɛ hu.

Yehowa kɛ Enɔkwafoi lɛ Tsuɔ Nii

Sanekpakpa lɛ shwere waa yɛ Antiokia. Yɛ Yehowa jɔɔmɔ kɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ afaishitswaa akɛ amɛbaaya nɔ amɛshiɛ lɛ hewɔ lɛ, Antiokia bafee Kristojamɔ shikwɛɛhe yɛ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli. Nyɔŋmɔ kɛ asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsu nii ni akɛje sanekpakpa lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ kɛmiiya shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ shishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Antiokia bafee he ko ni bɔfo Paulo jɛɔ efãa gbɛ kɛyaa maji heei ni kpaako ebaashiɛ yɛ jɛmɛ lɛ amli.

Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, ekãa kɛ faishitswaa ni akɛkpeeɔ shitee-kɛ-woo naa lɛ eye ebua ni agbɛ anɔkwa Kristojamɔ lɛ ashwã, ni eye ebua ni mɛi pii enu sanekpakpa lɛ ni amɛjie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ. * No hewɔ lɛ, kɛji akɛ okɛ shitee-kɛ-woo kpe yɛ jamɔ krɔŋŋ ni okɛhaa lɛ mli lɛ, ha ni ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa yɛ yiŋtoi ahewɔ ni eŋmɛ nakai nifeemɔ lɛ gbɛ. Taakɛ eji yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia ni gbɔmɛi aná hegbɛ ni amɛbo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ toi, ni amɛkɔ amɛshidaamɔ. Ekolɛ ofai shi ni oootswa akɛ obaaya nɔ osɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwale mli lɛ ji nɔ ni he hiaa ni baaye ebua mɔ ko ni ebaná anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 9 Kɛ jeŋ tse lɛ, anaa Kipro ŋshɔkpɔ lɛ kɛjɛɔ Casius Gɔŋ ni yɔɔ Antiokia wuoyi-anaigbɛ lɛ nɔ.

^ kk. 18 Kwɛmɔ August 1, 1999 Buu-Mɔɔ baafa 9; Awake!, April 22, 1999, baafai 21-22; 1999 Yearbook of Jehovah’s Witnesses, baafai 250-252.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 26, 27]

Saul “Afii ni Ekɛfee Dioo Lɛ”

ATSĨ Saul gbɛi atã naagbee yɛ Bɔfoi lɛ Asaji awolo lɛ mli dani eshi kɛtee Antiokia yɛ afi 45 Ŋ.B. mli yɛ be mli ni amɛtee eyinɔ apa akɛ amɛbaagbe lɛ yɛ Yerusalem ni eyayeee omanye ni heyelilɔi lɛ kɛ lɛ shi kɛtee Tarso lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:28-30; 11:25) Shi enɛ ba mli afii nɛɛhu kɛtsɔ hiɛ, yɛ aaafee afi 36 Ŋ.B. mli. Mɛni efee dani nɛkɛ be nɛɛ shɛ—be ni atsɛ lɛ akɛ Saul dioofeemɔ afii lɛ?

Beni Saul shi Yerusalem lɛ, etee Siria kɛ Kilikia kpokpaai lɛ anɔ, ni asafoi ni yɔɔ Yudea lɛ nu akɛ: “Mɔ ni wa wɔyi sa lɛ, agbɛnɛ eejaje hemɔkɛyeli ni sa ni ekpata hiɛ lɛ he sanekpakpa lɛ eetsɔɔ.” (Galatabii 1:21-23) Nakai amaniɛbɔɔ lɛ baanyɛ afee nitsumɔ ni ekɛ Barnaba tsu yɛ Antiokia lɛ, shi dani no po aaaba lɛ, no mli lɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ Saul efeee hejɔ. Beni afi 49 Ŋ.B. shɛɔ lɛ no mli lɛ aná asafoi babaoo yɛ Siria kɛ Kilikia. No mli lɛ ekome yɛ Antiokia, shi mɛi komɛi susu akɛ ato ekrokomɛi ashishi yɛ nɔ ni akɛɛ akɛtsɛɔ lɛ Saul dioofeemɔ afii lɛ amli.—Bɔfoi lɛ Asaji 11:26; 15:23, 41.

Woloŋlelɔi komɛi heɔ yeɔ akɛ nifeemɔi komɛi ni ba yɛ Saul wala shihilɛ mli lɛ ba mli yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli. Anyɛɛɛ atsɔɔ bɔ ni fee ni shihilɛi ni mli wawai ni Saul kɛkpe ákɛ ‘Kristo sɔɔlɔ’ yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ lɛ ba. (2 Korintobii 11:23-27) Mɛɛ be Yudafoi lɛ yi Saul kpai 39 shii enumɔ lɛ? Nɛgbɛ ayi lɛ kpai shii etɛ lɛ yɛ? Nɛgbɛ ayawo lɛ tsuŋ ‘babaoo’ lɛ yɛ? Be ni amɔ lɛ ni atsĩ enaa yɛ Roma lɛ ba yɛ sɛɛ mli. Shikome pɛ akɛɛ wɔ akɛ ayi lɛ ni awo lɛ tsuŋ—yɛ Filipi. Shi ekrokomɛi lɛ hu? (Bɔfoi lɛ Asaji 16:22, 23) Woloŋmalɔ ko susu akɛ nakai beaŋ lɛ Saul “miiye Kristo he odase yɛ Yudafoi ni amɛfa kɛyahi maji krokomɛi anɔ lɛ akpeehei lɛ yɛ gbɛ ni kɛ yiwaa ba jamɔŋ bii lɛ kɛ maŋ nɔyelɔi lɛ fɛɛ anɔ.”

Saul kɛ lɛlɛ shashi shii ejwɛ, shi Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ ekome pɛ mli fitsofitso, beni eŋmala shihilɛi ni mli wawai ni ekɛkpe yɛ Korintobii awolo lɛ mli lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 27:27-44) No hewɔ lɛ, ekolɛ ekrokomɛi etɛ lɛ ba enɔ yɛ gbɛfaai ni wɔleee he nɔ ko lɛ amli. Ekolɛ nɛkɛ shihilɛi nɛɛ ateŋ ekomɛi aloo fɛɛ ba mli yɛ “dioofeemɔ afii” lɛ amli.

Atsɔɔ shihilɛ kroko ni eeenyɛ efee akɛ eba yɛ nɛkɛ be nɛɛ lɛ mli yɛ 2 Korintobii 12:2-5 lɛ. Saul kɛɛ akɛ: ‘Mile gbɔmɔ ko yɛ Kristo mli, afii nyɔŋma kɛ ejwɛ nɛ lɛ asha nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ kɛtee ŋwɛi ni ji etɛ lɛ; kɛtee Paradeiso ni eyanu wiemɔi ni anyɛŋ awie ni gbɔmɔ ko bɛ hegbɛ akɛ etsiɔ ta.’ Eyɛ faŋŋ akɛ Saul miiwie lɛ diɛŋtsɛ ehe. Akɛni eŋma nɛkɛ nii nɛɛ yɛ aaafee afi 55 Ŋ.B. mli hewɔ lɛ, afii 14 ni baatsɔ hiɛ lɛ kɛ wɔ baaya afi 41 Ŋ.B., ni ji “dioofeemɔ afii” lɛ teŋgbɛ.

Eka shi faŋŋ akɛ nakai ninaa lɛ ha Saul ná nilee ko ni nɔ bɛ. Ani no baasaa lɛ koni etsɔ “jeŋmaji lɛ abɔfo”? (Romabii 11:13) Ani enɛ sa eniŋmaa kɛ bɔ ni ewieɔ ehaa lɛ he yɛ sɛɛ mli? Ani afii ni kã be ni atsake Saul kɛ be ni atsɛ lɛ kɛtee Antiokia teŋ lɛ ha efee mɔ ni atsɔse lɛ ni ehe esa kɛha wɔsɛɛ hegbɛi ahe nitsumɔi? Ekɔɔɔ he eko hetoo fɛɛ hetoo ni wɔbaaná kɛha nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ beni Barnaba fɔ̃ lɛ nine koni eba ni ebaye ebua lɛ ni amɛnyiɛ hiɛ koni agbɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ashwã yɛ Antiokia lɛ, Saul ni yɔɔ ekãa lɛ he esa jogbaŋŋ bɔ ni ebaanyɛ etsu nii ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii.—Bɔfoi lɛ Asaji 11:19-26.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

SIRIA

Orontes

Antiokia

Seleukia

KIPRO

MEDITERANEA ŊSHƆ

Yerusalem

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24]

Yiteŋgbɛ: Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Antiokia

Teŋgbɛ: Seleukia wuoyigbɛ

Shishigbɛ: Seleukia lɛjiadaamɔhe gbogboi lɛ