Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Heshibalɔi Moŋ Yɔɔ Nilee”

“Heshibalɔi Moŋ Yɔɔ Nilee”

“Heshibalɔi Moŋ Yɔɔ Nilee”

“Ajaje nɔ ni . . . Yehowa biɔ yɛ odɛŋ atsɔɔo: no ji akɛ . . . okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.”—MIKA 6:8.

1, 2. Mɛni ji heshibaa, ni mɛɛ gbɛ nɔ eyɔɔ srɔto yɛ henɔwomɔ he?

BƆFO ko ni ehe gbɛi waa lɛ sumɔɔɔ ni egbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba enɔ. Israelnyo kojolɔ ko ni yɔɔ ekãa lɛ tsɛ́ ehe akɛ mɔ bibioo fe fɛɛ yɛ etsɛ we lɛ. Gbɔmɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ ebɛ hewalɛ ni fe fɛɛ. Hii nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jie heshibaa kpo.

2 Heshibaa ji henɔwomɔ sɛɛsɛɛ. Mɔ ni baa ehe shi lɛ etsɔɔɔ enyɛmɔi kɛ ehe sɛɛnamɔi amli babaoo fe nine, ni ewooo ehe loo efeee pupuupu. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeewó ehe nɔ, eshwã, loo etao hiɛnyam lɛ, mɔ ni baa ehe shi lɛ hiɛ hiɔ he ni enyɛmɔ yashɛɔ lɛ nɔ be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, ebuɔ mɛi krokomɛi asusumɔi ni esusuɔ amɛhenumɔi ahe.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ “heshibalɔi moŋ yɔɔ” nilee lɛ?

3 Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Heshibalɔi moŋ yɔɔ nilee.” (Abɛi 11:2) Mɔ ni baa ehe shi lɛ yɛ nilee ejaakɛ enyiɛɔ gbɛ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ sɛɛ, ni ekwaa henɔwomɔ mumɔ ni kɛ hiɛgbele baa lɛ. (Abɛi 8:13; 1 Petro 5:5) Nyɔŋmɔ tsuji babaoo kɛ amɛshihilɛ gbɛ ema nilee ni yɔɔ heshibaa mli lɛ nɔ mi. Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnii etɛ ni atsĩ tã yɛ shishijee kuku lɛ mli lɛ he wɔkwɛa.

Paulo—‘Sɔɔlɔ’ kɛ ‘Tsulɔ Nukpa’

4. Mɛɛ hegbɛi ni sa kadimɔ waa Paulo ná mli ŋɔɔmɔ?

4 Paulo ji mɔ ko ni ehe gbɛi waa yɛ mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ, ni eja gbɛ nakai. Yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, efã gbɛ kilomitai akpei abɔ yɛ ŋshɔ hiɛ kɛ kɛtsɔ shikpɔŋ, ni eto asafoi babaoo. Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛ ninaai kɛ nikeenii ni ji maŋsɛɛ wiemɔi srɔtoi awiemɔ jɔɔ Paulo. (1 Korintobii 14:18; 2 Korintobii 12:1-5) Ekɛ mumɔ hu tsirɛ Paulo ni eŋmala woji 14 ni amrɔ nɛɛ efata Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ahe lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ Paulo nitsumɔi lɛ teke bɔfoi krokomɛi lɛ fɛɛ anɔ.—1 Korintobii 15:10.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔɔ yɛ akɛ ebaa ehe shi ?

5 Akɛni Paulo nyiɛ Kristofoi anitsumɔ lɛ hiɛ hewɔ lɛ, ekolɛ, mɛi komɛi baakpa gbɛ akɛ amɛaana ni eegbala jwɛŋmɔ kɛmiiba enɔ, ní ekɛ ehegbɛ lɛ po miiwó ehe nɔ. Shi kɛlɛ, Paulo efeee nakai, ejaakɛ ebaa ehe shi. Etsɛ ehe akɛ mɔ “bibioo fe fɛɛ yɛ bɔfoi lɛ ateŋ,” ni ekɛfata he akɛ: “Misaaa tete akɛ atsɛɔ mi bɔfo hu, ejaakɛ miwa Nyɔŋmɔ asafo lɛ yi.” (1 Korintobii 15:9) Ákɛ tsutsu Kristofoi ayiwalɔ lɛ, Paulo hiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ mlihilɛ ni esaaa lɛ lɛ pɛ nɔ ebaanyɛ etsɔ ená ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa, aahu po ni eeená sɔɔmɔ hegbɛi krɛdɛɛi amli ŋɔɔmɔ. (Yohane 6:44; Efesobii 2:8) No hewɔ lɛ, Paulo nuuu he akɛ nibii ni sa kadimɔ waa ni enyɛ etsu yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ haa enɔ kwɔɔ fe mɛi krokomɛi.—1 Korintobii 9:16.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo jie heshibaa kpo yɛ bɔ ni ekɛ Korintobii lɛ ye ha lɛ mli?

6 Paulo heshibaa lɛ je kpo faŋŋ yɛ bɔ ni ekɛ Korintobii lɛ ye ha lɛ mli titri. Ekolɛ, amɛteŋ mɛi komɛi miisumɔ mɛi ni amɛsusuɔ akɛ amɛji nɔkwɛlɔi ni ehe gbɛi waa, ní Apolo, Kefa, kɛ Paulo fata he lɛ asane. (1 Korintobii 1:11-15) Shi Paulo biii ni Korintobii lɛ ajie eyi, ni eŋɔɔɔ bɔ ni asumɔɔ esane lɛ akɛ hegbɛ ni ekɛaatsu nii. Kɛ́ etee eyasara amɛ lɛ, ekɛ ehe etsɔɔɔ amɛ yɛ “wiemɔ flɛmii loo nilee tuutu” mli. Shi moŋ, Paulo wie lɛ diɛŋtsɛ kɛ enanemɛi lɛ ahe akɛ: “Bɔ pɛ ni gbɔmɛi abu wɔ nɛ, akɛ Kristo sɔɔlɔi kɛ Nyɔŋmɔ teemɔŋ saji lɛ anɔ tsuji nukpai.” *1 Korintobii 2:1-5; 4:1.

7. Paulo jie heshibaa kpo beni ekɛ ŋaawoo po haa lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Paulo jie heshibaa po kpo beni ehe bahia ni ekɛ ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni mli wa aha lɛ. Ekɛ “Nyɔŋmɔ mlitsɔlɛi” kɛ “suɔmɔ” moŋ kpa enanemɛi Kristofoi lɛ fai fe ni ekɛ ebɔfoi ahegbɛ lɛ aaatsu nii. (Romabii 2:1, 2; Filemon 8, 9) Mɛni hewɔ Paulo fee enɛ? Ejaakɛ ebu ehe akɛ enyɛmimɛi lɛ ‘anaanyo nitsulɔ,’ shi jeee ‘amɛhemɔkɛyeli lɛ nɔ nuntsɔ.’ (2 Korintobii 1:24) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Paulo heshibaa lɛ ji nɔ ni ye ebua lɛ titri ni ebafee mɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi asafoi lɛ sumɔɔ esane waa lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:36-38.

Wɔ Sɔɔmɔ Hegbɛi ni Wɔkɛ Heshibaa Aaabu

8, 9. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ heshibaa abu wɔhe? (b) Mɛi ni yɔɔ gbɛnaa ko lɛ baanyɛ ajie heshibaa kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Paulo fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi eha Kristofoi ŋmɛnɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni gbɛnaa nii ni atuu awo wɔdɛŋ lɛ ji ha lɛ, esaaa akɛ wɔteŋ mɔ ko nuɔ he akɛ enɔ kwɔ fe mɛi krokomɛi. Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ efeɔ mɔ ko akɛ nɔ ko ji lɛ ni ejeee nɔ ko lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ehe eshishiuɔ.” (Galatabii 6:3) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ‘mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ,’ (Romabii 3:23; 5:12) Hɛɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ wɔ fɛɛ wɔná esha kɛ gbele akɛ gboshinii kɛjɛ Adam ŋɔɔ. Hegbɛi krɛdɛɛi ni wɔnaa lɛ wooo wɔnɔ kɛjɛɛɛ esha shihilɛ ni wɔyɔɔ mli lɛ mli. (Jajelɔ 9:2) Taakɛ eji yɛ Paulo sane lɛ mli lɛ, mlihilɛ ni esaaa pɛ nɔ adesai baanyɛ atsɔ amɛná amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa, aahu akɛ amɛaasɔmɔ lɛ yɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko mli.—Romabii 3:12, 24.

9 Akɛni eyɔseɔ enɛ hewɔ lɛ, mɔ ni baa ehe shi lɛ naaa ehegbɛi ahe miishɛɛ babaoo fe nine, ni ekɛ nibii ni enyɛ efee lɛ eshwãaa. (1 Korintobii 4:7) Kɛji ekɛ ŋaawoo loo gbɛtsɔɔmɔ miiha lɛ, efeɔ nakai akɛ naanyo nitsulɔ—jeee akɛ nuntsɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, ebaafee tɔmɔ akɛ mɔ ni he esa yɛ nitsumɔi pɔtɛɛ komɛi amli lɛ baabi ni nanemɛi heyelilɔi ni náa ehe miishɛɛ lɛ ajie eyi, loo ní eeeŋɔ bɔ ni amɛsumɔɔ esane lɛ akɛ hegbɛ ni ekɛaatsu nii. (Abɛi 25:27; Mateo 6:2-4) Yijiemɔ pɛ ni sa lɛ baa kɛjɛɔ mɛi krokomɛi aŋɔɔ—ni esaaa akɛ abiɔ. Kɛji eba lɛ, esaaa akɛ ehaa wɔsusuɔ wɔhe babaoo fe bɔ ni sa.—Abɛi 27:2; Romabii 12:3.

10. Tsɔɔmɔ bɔ ni mɛi komɛi ni tamɔ mɛi ni baa shi lɛ baanyɛ afee “niiatsɛmɛi yɛ hemɔkɛyeli gbɛfaŋ” diɛŋtsɛ lɛ mli.

10 Kɛji atuu gbɛnaa nii ko awo wɔdɛŋ lɛ, heshibaa baaye abua wɔ ni wɔkwa wɔhe ní wɔɔsusu bɔ ni esaaa, ni wɔkaha mɛi krokomɛi ná jwɛŋmɔ lɛ akɛ asafo lɛ miiya ehiɛ yɛ wɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ nyɛmɔi ahewɔ titri. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ, wɔyɛ nikeenii krɛdɛɛ ko yɛ nitsɔɔmɔ mli. (Efesobii 4:11, 12) Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔbaana akɛ nikasemɔi ni fe fɛɛ ni wɔkaseɔ yɛ asafoŋ kpee shishi lɛ ekomɛi baaa kɛjɛɛɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ewooo bo hewalɛ kɛji ona fɔlɔ kome mɔ ni kɛ ebii baa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ daa lɛ? Aloo susuma ni ehao ni baa kpeei yɛ anɔkwale mli, yɛ henumɔi ni enáa daa akɛ esaaa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ? Aloo oblanyo loo oblayoo ni yaa ehiɛ fiofio yɛ mumɔŋ yɛ nɔnyɛɛi gbohii ni ekɛkpeɔ yɛ skul kɛ hei krokomɛi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ? (Lala 84:11) Ekolɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ ebafeŋ mɛi ni ale. Bei pii lɛ, mɛi krokomɛi leee emuuyeli he kaai ni amɛkɛkpeɔ lɛ. Ni kɛlɛ, ekolɛ amɛji “niiatsɛmɛi yɛ hemɔkɛyeli gbɛfaŋ” taakɛ mɛi ni ale amɛ waa lɛ ji lɛ. (Yakobo 2:5) Ejaakɛ yɛ naagbee mli lɛ, anɔkwayeli ji nɔ ni haa mɔ ko náa Yehowa hiɛ duromɔ.—Mateo 10:22; 1 Korintobii 4:2.

Gideon—“Gbekɛ Kwraa” yɛ Etsɛ We Lɛ

11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Gideon jie heshibaa kpo beni ekɛ Nyɔŋmɔ bɔfo lɛ wieɔ lɛ?

11 Gideon, ni ji oblanyo ni yɔɔ ekãa ni jɛ Manase akutso lɛ mli lɛ hi shi yɛ jaramɔ be ko mli yɛ Israel yinɔsane mli. Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ afii kpawo sɔŋŋ ena nɔ aahu yɛ Midianbii anɔnyɛɛ shishi. Shi kɛlɛ, be eshɛ agbɛnɛ ni Yehowa baakpɔ ewebii lɛ. No hewɔ lɛ, ŋwɛibɔfo ko jie ehe kpo etsɔɔ Gideon ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Yehowa kɛo yɛ, bo nuu ekãalɔ!” Gideon baa ehe shi, no hewɔ lɛ, enáaa nɛkɛ yijiemɔ ni ekpaaa gbɛ nɛɛ mli anunyam lɛ he miishɛɛ. Shi moŋ, ekɛ bulɛ kɛɛ ŋwɛibɔfo lɛ akɛ: “Ofainɛ, minuntsɔ! kɛ́ Yehowa kɛ wɔ yɛ lɛ, belɛ mɛɛba enɛɛmɛi fɛɛ eba wɔnɔ nɛɛ?” Ŋwɛibɔfo lɛ ha sane lɛ mli fee faŋŋ ni ekɛɛ Gideon akɛ: “[Ooohere] Israel yiwala yɛ Midianbii lɛ adɛŋ!” Te Gideon here nɔ tɛŋŋ? Yɛ nɔ najiaŋ ni ekɛ hekpokpomɔ aaamɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ hegbɛ ni ená ní ekɛaafee ehe maŋ ekãalɔ moŋ lɛ, Gideon ha hetoo akɛ: “Ofainɛ, nuntsɔ! mɛni mikɛaahere Israel yiwala? Naa, miweku lɛ ejwa yɛ Manase, ni mi ji gbekɛ kwraa yɛ mitsɛ we lɛ!” Mɛɛ heshibaa po nɛ!—Kojolɔi 6:11-15.

12. Gideon jie hiɛshikamɔ kpo beni etsuɔ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ he nii lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Dani Yehowa baatsu Gideon kɛya ta lɛ, eka lɛ ekwɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Akɛɛ Gideon akɛ ekumɔ etsɛ afɔleshaa latɛ ní efee kɛha Baal lɛ eshwie shi, ní ekumɔ hei grɔŋŋi ni mamɔ emasɛi lɛ hu. Nitsumɔ nɛɛ baabi ekãafeemɔ, shi Gideon jie heshibaa kɛ hiɛshikamɔ hu kpo yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ etsu he nii lɛ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee yɛ maŋ fɛɛ hiɛ lɛ, Gideon tsu nii yɛ nyɔɔŋ mli beni eka shi faŋŋ akɛ mɔ ko enaŋ nɔ ni efeɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, Gideon kɛ henɔkwɛmɔ ni sa tsu enitsumɔ lɛ he nii. Eŋɔ tsuji nyɔŋma efata ehe—eka shi faŋŋ akɛ bɔni afee ni amɛteŋ mɛi komɛi adamɔ shi ní amɛbu beni mɛi ni eshwɛ lɛ yeɔ ebuaa lɛ ní afiteɔ afɔleshaa latɛ lɛ kɛ hei grɔŋŋi lɛ. * Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, kɛtsɔ Yehowa jɔɔmɔ nɔ lɛ, Gideon nyɛ etsu enitsumɔ lɛ he nii, ni yɛ be ni sa mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ tsu nii ni ejie Israelbii lɛ kɛjɛ Midianbii lɛ adɛŋ.—Kojolɔi 6:25-27.

Heshibaa kɛ Hiɛshikamɔ Kpo ni Aaajie

13, 14. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie heshibaa kpo kɛji akɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko ha wɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɛminuu A. H. Macmillan fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi yɛ heshibaa kpojiemɔ mli yɛ?

13 Nibii babaoo yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Gideon heshibaa lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te wɔfeɔ wɔnii wɔhaa tɛŋŋ kɛji akɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko ha wɔ lɛ? Ani wɔsusuɔ agbojee loo hiɛnyam ni baajɛ mli kɛba lɛ he klɛŋklɛŋ? Aloo ani wɔkɛ heshibaa kɛ sɔlemɔ susuɔ he akɛ ani wɔbaanyɛ wɔtsu nɔ ni nitsumɔ lɛ biɔ lɛ he nii lo? Nyɛminuu A. H. Macmillan, ni gbe eshikpɔŋ nɔ nitsumɔ naa yɛ afi 1966 mli lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi yɛ enɛ gbɛfaŋ. Be ko lɛ, C. T. Russell, ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ bi Nyɛminuu Macmillan jwɛŋmɔ yɛ mɔ ni esusuɔ akɛ ebaanyɛ ekwɛ nitsumɔ lɛ nɔ kɛji ebɛ. Beni sanegbaa lɛ yaa nɔ lɛ, Nyɛminuu Macmillan ejieee ehe yi shikome po, eyɛ mli akɛ kulɛ ebaahi jogbaŋŋ kɛha lɛ akɛ eeefee nakai. Yɛ naagbee mli lɛ, Nyɛminuu Russell kɛɛ Nyɛminuu Macmillan akɛ esusu nitsumɔ lɛ nɔkpɛlɛmɔ he. Nyɛminuu Macmillan ŋma yɛ afii komɛi asɛɛ akɛ: “Mihiɛ fee mi yaa kɛdamɔ shi. Misusu he, kɛ hiɛdɔɔ waa, ni misɔle yɛ he be fioo dani naagbee lɛ, mikɛɛ lɛ akɛ maná he miishɛɛ akɛ mafee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ koni mikɛye kɛbua lɛ.”

14 No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni Nyɛminuu Russell gbo, ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ nitsumɔ lɛ bakã shi efolo. Akɛni Nyɛminuu Macmillan kwɛ sɛɛ beni Nyɛminuu Russell yɔɔ enaagbee shiɛmɔ gbɛfaa lɛ mli hewɔ lɛ, nyɛmi nuu ko kɛɛ lɛ akɛ: “Mac, oyɛ hegbɛ fɛfɛo ni onine kɛaashɛ nɔ bo diɛŋtsɛ. Beni Nyɛminuu Russell bɛ lɛ, no mli lɛ bo ji enajiaŋdamɔlɔ krɛdɛɛ, ni ekɛɛ wɔ fɛɛ ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni okɛɔ lɛ. Ojogbaŋŋ, eshi ni ekuuu esɛɛ ebaaa dɔŋŋ. Etamɔ nɔ ni bo ji nuu ni baatsa nɔ.” Nyɛminuu Macmillan here nɔ akɛ: “Nyɛmi nuu, jeee nɛkɛ ji bɔ ni esa akɛ akwɛ sane lɛ. Nuntsɔ lɛ nitsumɔ nɛ, ni gbɛhe pɛ ni onáa yɛ Nuntsɔ lɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ ji nɔ ni Nuntsɔ lɛ naa akɛ ehi kɛha bo; ni miyɛ nɔmimaa akɛ jeee mi ji mɔ ni sa nitsumɔ lɛ.” Kɛkɛ ni Nyɛminuu Macmillan jie mɔ kroko yi kɛha gbɛhe lɛ. Taakɛ Gideon fee lɛ, ekɛ heshibaa bu lɛ diɛŋtsɛ ehe—jwɛŋmɔ ni esa akɛ wɔná lɛ.

15. Mɛɛ gbɛ̀i pɔtɛɛ komɛi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ ni wɔkɛ sɛɛyoomɔ atsu nii beni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ?

15 Esa akɛ wɔ hu wɔba wɔhe shi yɛ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtsuɔ wɔnitsumɔ he nii lɛ mli. Gideon hiɛ kã shi, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ewoŋ eshitee-kɛ-wolɔi lɛ amlila bɔ ni ehe ehiaaa. Nakai nɔŋŋ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi ní wɔhiɛ akã shi yɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi wieɔ haa lɛ mli. Lɛɛlɛŋ, wɔmiiwuu mumɔŋ tawuu ko ni esa akɛ wɔkumɔ “mɔji wuji” kɛ “susumɔi.” (2 Korintobii 10:4, 5) Shi esaaa akɛ wɔwieɔ kɛwoɔ mɛi krokomɛi hiɛgbele loo wɔhaa amɛnáa nɔ ko amɛdamɔɔ nɔ amɛmli fuɔ wɔshɛɛ sane lɛ. Shi moŋ, esa akɛ wɔbu amɛsusumɔi, ní wɔma nɔ ni wɔ fɛɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ mi, ni wɔgbala amɛjwɛŋmɔ kɛba wɔshɛɛ sane lɛ mli fãi ni amɛbaaná he miishɛɛ lɛ nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:1-3; 1 Korintobii 9:22; Kpojiemɔ 21:4.

Yesu—Heshibaa He Nɔkwɛmɔnɔ ni Fe Fɛɛ

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ ebaa ehe shi ?

16 Heshibaa he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ ji Yesu Kristo nɔ̃ lɛ. * Yɛ wekukpaa gbagbalii ni ekɛ e-Tsɛ lɛ yɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eshashaooo shi akɛ eeekpɛlɛ nɔ akɛ saji komɛi yɛ ni amɛnɔ kwɔlɔ fe hegbɛ ní eyɔɔ lɛ. (Yohane 1:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yakobo kɛ Yohane nyɛ bi koni Yesu aha ebii enyɔ lɛ atara emasɛi biɛ kɛ biɛ yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Mininejurɔ kɛ mibɛku nɔ taramɔ lɛ, ejeee minɔ ni mikɛhaa.” (Mateo 20:20-23) Yɛ be kroko hu mli lɛ, Yesu jɛ esuɔmɔ mli ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Minyɛŋ mato miyiŋ mafee nɔ kome po yɛ misuɔmɔ naa . . . jeee mi diɛŋtsɛ misuɔmɔnaa nii mitaoɔ, shi mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii.”—Yohane 5:30, (NW); 14:28; Filipibii 2:5, 6.

17. Yesu jie heshibaa kpo yɛ bɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi ye ha lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Yesu nɔ kwɔ fe adesai ni yeee emuu lɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ni ená hewalɛ ni mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ kɛjɛ e-Tsɛ, Yehowa ŋɔɔ. Ni kɛlɛ, Yesu ba ehe shi yɛ bɔ ni ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ye ha lɛ mli. Ekɛ nilee he kpojiemɔ ko ni tsirɛɔ mɔ náaa amɛnɔ hewalɛ. Ejie henumɔ kɛ musuŋtsɔlɛ kpo ni esusu amɛ hiamɔ nii ákɛ adesai lɛ ahe. (Mateo 15:32; 26:40, 41; Marko 6:31) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Yesu eye emuu moŋ, shi ebiii emuuyeli shi kɛjɛɛɛ mɔ ko dɛŋ. Ebiii babaoo kɛjɛɛɛ ekaselɔi lɛ adɛŋ fe bɔ ni amɛbaanyɛ amɛha, ni ekɛ nibii babaoo eshwieee amɛnɔ fe bɔ ni amɛbaanyɛ amɛtere. (Yohane 16:12) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, no hewɔ ni mɛi babaoo ná ehe miishɛɛ lɛ!—Mateo 11:29.

Kasemɔ Yesu Heshibaa He Nɔkwɛmɔnɔ Lɛ

18, 19. Tee wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yesu heshibaa lɛ yɛ (a) bɔ ni wɔbuɔ wɔhe wɔhaa lɛ mli, kɛ (b) bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli?

18 Kɛji gbɔmɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ jie heshibaa kpo lɛ, esa akɛ wɔfeɔ babaoo. Bei pii lɛ, adesai ni yeee emuu lɛ shashaoɔ shi akɛ amɛaakpɛlɛ nɔ kɛkɛ akɛ amɛbɛ hegbɛ ni husu bɛ he. Shi kɛlɛ, Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛba amɛhe shi yɛ Yesu kasemɔ mli. Amɛwooo amɛhe nɔ fe nine bɔ ni amɛkɛ gbɛnaa nii haaa mɛi ni sa akɛ amɛnine shɛɔ nɔ lɛ; ni amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛɔ gbɛtsɔɔmɔ ni jɛɔ mɛi ni aha amɛ hegbɛ lɛ aŋɔɔ lɛ nɔ ni amɛwooo amɛhe nɔ. Akɛni amɛjieɔ ekomefeemɔ mumɔ kpo hewɔ lɛ, amɛŋmɛɔ gbɛ ni afeɔ nɔ fɛɛ nɔ “bɔ ni yɔɔ fɛo kɛ gbɛnaa gbɛnaa” yɛ asafo lɛ mli.—1 Korintobii 14:40.

19 Heshibaa hu baatsirɛ wɔ ni wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii yɛ nibii ni wɔkpaa gbɛ yɛ mɛi krokomɛi adɛŋ lɛ mli, ni wɔsusu amɛhiamɔ nii ahe. (Filipibii 4:5) Ekolɛ wɔyɛ nyɛmɔi kɛ hewalɛi komɛi ni mɛi krokomɛi bɛ eko. Ni kɛlɛ, kɛji wɔba wɔhe shi lɛ, wɔkpaŋ gbɛ akɛ be fɛɛ be lɛ mɛi krokomɛi afee nii taakɛ bɔ ni wɔbaasumɔ ni amɛfee lɛ. Akɛni wɔle akɛ mɔ fɛɛ mɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ efatɔɔi hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔkɛ heshibaa baakpɛlɛ mɛi krokomɛi atɔmɔi anɔ. Petro ŋma akɛ: “Shi titri lɛ nyɛsuɔmɔ ni nyɛkɛsumɔsumɔɔ nyɛhe lɛ mli awa, ejaakɛ suɔmɔ hàa eshai babaoo nɔ.”—1 Petro 4:8.

20. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛye henumɔ ní haaa wɔba wɔhe shi lɛ nɔ kunim?

20 Taakɛ wɔkase lɛ, heshibalɔi ji mɛi ni yɔɔ nilee lɛɛlɛŋ. Ni kɛlɛ, kɛji ona akɛ osumɔɔ ni ofee nii yɛ henɔwomɔ mli hu? Kaaha onijiaŋ miije wui. Shi yɛ no najiaŋ lɛ, nyiɛmɔ David, mɔ ni sɔle akɛ: “Asaŋ buu mihe kɛjɛ hiɛ kɛ hekamɔ eshai amli, koni amɛkaye mi nɔ” lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. (Lala 19:14) Kɛji wɔkase hii tamɔ Paulo, Gideon, kɛ—mɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ—Yesu Kristo hemɔkɛyeli lɛ, no lɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbaana anɔkwale ni wiemɔi nɛɛ ji lɛ, akɛ: “Heshibalɔi moŋ yɔɔ nilee.”—Abɛi 11:2.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “sɔɔlɔi” lɛ baanyɛ akɔ nyɔŋ ni kɛ lɛlɛ agbo ko mli sɛɛgbɛ tabɔlɔi lɛ eko wiriɔ lɛ he. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, abaanyɛ atuu gbɛnaa nii babaoo awo “tsuji nukpai” adɛŋ, ekolɛ, ni amɛkwɛ gboshinii anɔ. Shi kɛlɛ, yɛ nuntsɔmɛi babaoo ahiɛ lɛ, tsulɔ nukpa lɛ tsuɔ nii tamɔ nyɔŋ ni wiriɔ yɛ lɛlɛ ko mli nɔŋŋ.

^ kk. 12 Esaaa akɛ anuɔ hiɛshikamɔ kɛ henɔkwɛmɔ ni Gideon kɛtsu nii lɛ shishi akɛ eji gbeyeishemɔ he okadi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Hebribii 11:32-38 lɛ maa ekãa ni eyɔɔ lɛ nɔ mi, ni nɔ ni fata he ji mɛi ni ‘ná hewalɛ’ kɛ mɛi ni ‘he wa yɛ ta mli’ lɛ ahe ní Gideon fata lɛ.

^ kk. 16 Akɛni nɔ ni fata heshibaa he ji mɔ hiɛ ní hiɔ efatɔɔi anɔ hewɔ lɛ, anyɛŋ awie Yehowa he yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ eyɛ heshibaa. Shi kɛlɛ, ebaa ehe shi.—Lala 18:36.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni ji heshibaa?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkse Paulo heshibaa lɛ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ heshibaa he kɛjɛ Gideon nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

• Yesu fee heshibaa he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ efɔ̃ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafas 15]

Heshibaa su ni Paulo jie lɛ kpo lɛ ha enanemɛi Kristofoi lɛ sumɔ esane

[Mfoniri ni yɔɔ baafas 17]

Gideon kɛ hiɛshikamɔ tsu nii ni ekɛtsu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafas 18]

Yesu, ni ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ jieɔ heshibaa kpo yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ mli