Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Amɛfɔko?

Mɛni Hewɔ Amɛfɔko?

Mɛni Hewɔ Amɛfɔko?

DELE kɛ Fola, * ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Nigeria lɛ, ni amɛtsuɔ nii yɛ jɛmɛ. Beni amɛje amɛsɔɔmɔ lɛ shishi yɛ jɛmɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Fola nyɛ ba koni ebasara amɛ. Efã gbɛ kakadaŋŋ kɛba koni ekɛ lɛ abasusu sane ko ni gbaa enaa waa lɛ he, naagba ni haaa enyɛ ewɔ bei babaoo kɛ je na.

Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfeɔ nibii kpakpai nɛɛ nyɛhaa mi. Nyɛmajeɔ mi nikeenii, ni nyɛsaraa mi. Nakai suɔmɔ kpojiemɔi lɛ ajara wa kɛha mi. Shi egbaa minaa hu ejaakɛ misusuɔ he be fɛɛ be akɛ namɔ baafee nɛkɛ nibii nɛɛ eha nyɛ kɛji nyɛshɛ afii ni miyɔɔ mli nɛɛ mli? Afii enyɔ nɛ ní nyɛbote gbalashihilɛ mli, ni nyɛfɔko. Ani nyɛsusuuu akɛ be eshɛ kɛha nyɛ akɛ nyɛshi Betel koni nyɛto weku shishi?”

Awo susu nii ahe nɛkɛ: Dele kɛ Fola kɛ be ni fa esɔmɔ yɛ Betel. Amrɔ nɛɛ be eshɛ kɛha amɛ akɛ amɛaasusu amɛ wɔsɛɛ shihilɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ, mɛi krokomɛi baanyɛ abatsu amɛnitsumɔ lɛ. Ebiii ni Dele kɛ Fola aŋmɛɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he, shi moŋ amɛbaanyɛ amɛŋɔ sɔɔmɔ hegbɛ kroko, nɔ ni baaŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛfɔ ni amɛná miishɛɛnamɔi ni jɛɔ fɔlɔ tsɔmɔ mli baa lɛ mli niiashikpamɔ.

Nɔ ni Gbaa Awo Naa

Shishinumɔ yɛ nɔ ni gbaa awo naa lɛ he. Shwelɛ akɛ aaafɔ lɛ ji henumɔ ni mli wa waa ni eji nɔ ni ale yɛ hiŋmɛigbelemɔi kɛ bei srɔtoi fɛɛ amli. Bii afɔmɔ teeɔ miishɛɛ kɛ hiɛnɔkamɔ henumɔi ni mli wa lɛ ashi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nikeenii ji musuŋbii.” Hɛɛ, nyɛmɔ ni ayɔɔ ni akɛaafɔ lɛ ji nikeenii ko ni jara wa ni jɛ wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ŋɔɔ.—Lala 127:3.

Yɛ shihilɛhei babaoo amli lɛ, mɛi srɔtoi kɛ nɔnyɛɛ ni naa wa baa gbalashihilɛ mli hefatalɔi anɔ koni amɛfɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Nigeria, he ni yoo ni eda bɔ ni sa lɛ fɔɔ bii ekpaa yɛ lɛ, eji nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ yookpeemɔi ashishi akɛ aaanu ni mɛi ni sumɔɔ amɛ sane lɛ miikɛɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli ehee lɛ akɛ: “Yɛ nyɔji nɛɛhu ni baa nɛɛ mli lɛ, wɔmiikpa gbɛ akɛ wɔaanu ni abifao miifo yɛ nyɛshia lɛ mli.” Ekolɛ ayemforo lɛ kɛ ayemforowu lɛ nine baashɛ saa ni abifao kãa nɔ lɛ nɔ akɛ yookpeemɔ nikeenii. Shaayeimɛi lɛ kwɛɔ kalanda lɛ nɔ jogbaŋŋ. Kɛji ayemforo lɛ náaa musu yɛ afi loo nɔ̃ mli lɛ, amɛpɛiɔ mli amɛkwɛɔ kɛji akɛ naagba ko yɛ ní amɛbaanyɛ amɛye kɛbua ni atsu he nii lo.

Kɛha nyɛmɛi babaoo lɛ, yiŋtoo hewɔ ni mɛi enyɔ boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ ji ni amɛfɔ koni amɛtsa wekukpaa lɛ nɔ. Fola nyɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ obote gbalashihilɛ mli kɛji osumɔŋ ni ofɔ? Mɔ ko fɔ bo; esa akɛ ofɔ bo diɛŋtsɛ onɔ̃.”

Yɛ no sɛɛ lɛ, saji komɛi ni anyɛɔ atsuɔ he nii yɛ ni ebiɔ ni asusu he. Yɛ Afrika maji babaoo anɔ lɛ, gbɛjianɔ ni nɔyeli lɛ toɔ koni ekɛkwɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ fioo ko pɛ yɔɔ. Yɛ kusum naa lɛ, bii lɛ ji mɛi ni kwɛɔ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni nakai fɔlɔi lɛ hu kwɛ amɛ beni amɛdaraa lɛ. No hewɔ lɛ Fola nyɛ susu akɛ, kɛji ebii lɛ fɔɔɔ amɛdiɛŋtsɛ amɛnɔ lɛ, yɛ amɛgbɔlɛ beaŋ lɛ, ebii lɛ baanyɛ ayaje oshara ni ji he ni feɔ shoo, mɛi ni ataooo, mɛi ni yeɔ ohia, ni amɛnaŋ mɔ ko ni baafu amɛ kɛji amɛgboi lɛ mli.

Yɛ Afrika hei babaoo lɛ, abuɔ lɛ akɛ eji mũsũ kɛji akɛ afɔɔɔ. Yɛ hei komɛi lɛ, akpaa yei agbɛ po akɛ amɛaatsɔɔ nyɛmɔ ni amɛyɔɔ ni akɛfɔɔ dani amɛboteɔ gbalashihilɛ mli. Yei babaoo ni nyɛɛɛ aná musu lɛ kɛ oyaiyeli taoɔ tsofai kɛ tsamɔi sɛɛgbɛ koni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛjaje amɛ kene shihilɛ lɛ.

Yɛ nɛkɛ sui nɛɛ ahewɔ lɛ, abuɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni jeɔ gbɛ amɛtsĩɔ amɛhe naa kɛjɛɔ bii afɔmɔ he lɛ akɛ amɛha nɔ ko kpakpa ko miiŋmɛɛ amɛ. Bei pii lɛ, abuɔ amɛ akɛ mɛi ni esoro bɔ ni amɛyɔɔ ha kwraa, mɛi ni kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ, ni amɛnii yɔɔ mɔbɔ waa.

Miishɛɛ kɛ Gbɛnaa Nii

Yehowa webii yɔseɔ akɛ yɛ be mli ni miishɛɛ yɔɔ gbekɛbii atsɔsemɔ mli lɛ, gbɛnaa nii hu yɛ mli. Biblia lɛ wie yɛ 1 Timoteo 5:8 akɛ: “Shi kɛ́ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ lɛ diɛŋtsɛ eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.”

Esa akɛ fɔlɔi aha amɛwekui lɛ amɛ heloonaa nibii kɛ mumɔŋ nɔ̃ fɛɛ, ni enɛ heɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ saŋŋ. Amɛhiɛɛɛ su ni ji, akɛni Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa bii hewɔ lɛ, ashiɔ ahaa Nyɔŋmɔ koni ekwɛ amɛnɔ. Amɛyɔseɔ akɛ gbekɛbii atsɔsemɔ taakɛ Biblia mli shishitoo mlai tsɔɔ lɛ ji be-fɛɛ gbɛnaa nii ko ni Nyɔŋmɔ kɛwo fɔlɔi adɛŋ; ejeee nɔ ni esa akɛ akɛwo mɛi krokomɛi adɛŋ.—5 Mose 6:6, 7.

Nitsumɔ ni ji gbekɛbii atsɔsemɔ lɛ ji nɔ ni wa titri yɛ nɛkɛ “naagbee gbii” nɛɛ mli “jaramɔ bei” lɛ amli. (2 Timoteo 3:1-5) Yɛ shika gbɛfaŋ shihilɛ ni yaa nɔ emli woɔ wu lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, maŋ nifeemɔi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli ni yaa hiɛ lɛ haa kaa ni yɔɔ gbekɛbii atsɔsemɔ he ŋmɛnɛ lɛ bafeɔ nɔ ni mli wa waa. Enɛ fɛɛ sɛɛ po lɛ, yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni fa babaoo lɛ eŋɔ nɛkɛ nitsumɔ ni wa nɛɛ amɛfɔ amɛnɔ, ni amɛkɛ omanyeyeli miitsɔse gbekɛbii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei “yɛ [Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Yehowa sumɔɔ nɛkɛ fɔlɔi nɛɛ ni ejɔɔ amɛ yɛ amɛnitsumɔ ni wa nɛɛ hewɔ.

Nɔ Hewɔ ní Mɛi Komɛi Hiɔ Shi ní Amɛfɔɔɔ

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii fɔko. Amɛteŋ mɛi komɛi ji kene, ni kɛlɛ amɛyaŋɔɔɔ gbekɛbii amɛfeee amɛbii. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi krokomɛi ni yɔɔ nyɛmɔ ni amɛkɛaawo shwiei lɛ kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛfeŋ nakai. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ halaa akɛ amɛaahi shi ni amɛfɔŋ jeee kɛ yiŋtoo akɛ amɛmiijo gbɛnaa nii anaa foi loo amɛmiishe gbeyei akɛ amɛkɛ kaai ni yɔɔ fɔlɔ tsɔmɔ mli lɛ baakpe. Shi moŋ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ baafɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ fãi krokomɛi anɔ, nɔ ni bii atsɔsemɔ eŋmɛŋ gbɛ lɛ nɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi sɔmɔɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Mɛi krokomɛi miisɔmɔ Yehowa yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli loo yɛ Betel.

Tamɔ Kristofoi fɛɛ ji lɛ, amɛyɔseɔ akɛ nitsumɔ ko ni he hiaa yɛ ni esa akɛ atsu. Yesu kɛɛ akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” Aatsu nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ ŋmɛnɛ. Eji nitsumɔ ni he hiaa waa, akɛni “naagbee lɛ” baafee hiɛkpatamɔ kɛha mɛi ni boko sanekpakpa lɛ toi lɛ hewɔ.—Mateo 24:14; 2 Tesalonikabii 1:7, 8.

Wɔbe nɛɛ tamɔ be mli ni Noa kɛ eweku lɛ kpɛ adeka wulu ni báa amɛyi kɛfo Nu Afua kpeteŋkpele lɛ pɛpɛɛpɛ. (1 Mose 6:13-16; Mateo 24:37) Eyɛ mli akɛ Noa bihii etɛ lɛ fɛɛ ebote gbalashihilɛ mli moŋ, shi amɛteŋ mɔ ko fɔɔɔ bii kɛyashi Nu Afua lɛ sɛɛ. Ekolɛ yiŋtoo kome hewɔ ji akɛ nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ miitao ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ kɛ amɛhewalɛ fɛɛ awo nitsumɔ ni kã shi nɛɛ mli. Ekolɛ yiŋtoo kroko hu ji akɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛfɔɔ kɛbaa yiwalɛ jeŋ ni ehiii nɛɛ mli, he ni “gbɔmɛi anɔ fɔŋ feemɔ fa yɛ . . . ni amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔ fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ ji daa nɛɛ.”—1 Mose 6:5.

Yɛ be mli ni enɛ etsɔɔɔ akɛ eji tɔmɔ akɛ aaafɔ ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii sumɔɔɔ ni amɛfɔɔ bii bɔni afee ni amɛnyɛ amɛkɛ amɛhe awo nitsumɔ ni he hiaa ni Yehowa kɛha ewebii akɛ amɛtsu nɛɛ mli kɛmɔ shi. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi mɛ be saŋŋ dani amɛfɔ; mɛi krokomɛi hu ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaahi shi ni amɛfɔŋ, ni amɛsusu he akɛ kɛ aaahi lɛ amɛaafɔ yɛ Yehowa jalɛ jeŋ hee lɛ mli. Ani enɛ ji nii ni akwɛɛɛ kɛyaaa shɔŋŋ? Ani wala shihilɛ mli nibii kpakpai miiŋmɛɛ amɛ? Ani ebiɔ ni amɛhe afee mɛi mɔbɔ?

Miishɛɛ kɛ Shweshweeshwe Shihilɛi

Amrɔ nɛɛ, Dele kɛ Fola ni atsĩ amɛtã kɛtsɔ hiɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fe afii nyɔŋma nɛ, ni loloolo lɛ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛfɔŋ. Dele kɛɛ akɛ: “Wɔwekumɛi nyɛɔ wɔnɔ lolo akɛ wɔfɔ. Nɔ ni amɛsusuɔ he titri ji wɔ wɔsɛɛ shweshweeshwe shihilɛ. Wɔjieɔ hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ amɛ mɔ he susumɔ lɛ be fɛɛ be, shi wɔjɛɔ nilee mli wɔtsɔɔ mli akɛ wɔyɛ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ yɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli. Yɛ nɔ ni kɔɔ shweshweeshwe shihilɛ he lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔhekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa, mɔ ni susuɔ mɛi fɛɛ ni yaa nɔ amɛyeɔ lɛ anɔkwa lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he lɛ mli. Wɔtsɔɔ mli hu akɛ, bii ni aaafɔ lɛ haaa nɔdaamɔ nɔ akɛ bii lɛ baakwɛ amɛfɔlɔi kɛji amɛgbɔlɔ. Kwɛmɔ fioo ko pɛ mɛi komɛi kɛhaa amɛfɔlɔi, mɛi krokomɛi nyɛɛɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ko po aha, ni kɛfata he lɛ, mɛi krokomɛi tsɔɔ amɛfɔlɔi ahiɛ kɛyaa gbohiiaje. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ wɔ wɔsɛɛ shihilɛ yɛ Yehowa dɛŋ.”

Dele kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ lɛ lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ kɛ nɔmimaa yɛ Yehowa shiwoo kɛha enɔkwa tsuji lɛ mli akɛ: “Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbi ko gbi ko.” (Hebribii 13:5) Amɛheɔ amɛyeɔ hu akɛ “Yehowa nine efoko kuku ní enyɛɛɛ yiwala ehere, ni asaŋ etoii hu tsĩmɔko ní enuuu nii.”—Yesaia 59:1.

Yiŋtoo kroko kɛha hekɛnɔfɔɔ lɛ baa kɛjɛɔ na ni wɔnaa bɔ ni Yehowa wajeɔ enɔkwa tsuji lɛ mli. Maŋtsɛ David ŋma akɛ: “Sá lɛ gbekɛ ji mi ni agbɛnɛ mitsɔ nuumo, shi minako jalɔ ko ni akwa lɛ loo ni eseshibii miisisɛ aboloo pɛŋ.” Susumɔ he okwɛ. Ani ole Yehowa anɔkwa tsuji lɛ ateŋ mɔ ko ni “akwa lɛ”?—Lala 37:25.

Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaakwɛ amɛsɛɛ kɛ heshwamɔ lɛ, mɛi ni kɛ amɛwala etsu nii kɛsɔmɔ Yehowa kɛ amɛnanemɛi Kristofoi lɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli susuɔ enɛ he. Nyɛminuu Iro Umah kɛ afii 45 ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ yɛ Nigeria. Ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ wɔfɔko moŋ, shi wɔhaa ehiɔ wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa ekwɛ wɔnɔ aahu yɛ bei fɛɛ mli yɛ mumɔŋ kɛ heloonaa fɛɛ. Nɔ ko he ehiako wɔ. Eshiŋ wɔ be mli ni wɔgbɔlɔɔ. Afii ni wɔye yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ ebafee miishɛɛ bei babaoo yɛ wɔshihilɛ mli. Wɔdaa shi akɛ wɔbaanyɛ wɔsɔmɔ wɔnyɛmimɛi lɛ, ni wɔnyɛmimɛi lɛ ahiɛ sɔɔ wɔsɔɔmɔ lɛ, ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ.”

Eyɛ mli akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii fɔko heloonaa bii moŋ, shi amɛfɔ bii ni yɔɔ srɔto: Kaselɔi Kristofoi ni jáa Yehowa. Bɔfo Yohane eye aaafee afii 100 beni eŋma akɛ: “Mibɛ miishɛɛ ni fa fe enɛ akɛ manu akɛ mibii lɛ nyiɛɔ anɔkwale mli lɛ.” (3 Yohane 4) Anɔkwa ni Yohane ‘bii’ lɛ yeɔ—mɛi ni etsɔɔ amɛ ‘anɔkwale lɛ’—kɛ miishɛɛ kpele baha lɛ.

Miishɛɛ babaoo nɛɛ nɔŋŋ yɛ ŋmɛnɛ. Bernice, ni eji Nigerianyo lɛ bote gbalashihilɛ mli afii 19 nɛ, ni ehala akɛ efɔŋ. Yɛ afii 14 ni eho lɛ fɛɛ mli lɛ, esɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ. Beni ebɛŋkɛɔ shihilɛ mli be ni lɛ diɛŋtsɛ enyɛŋ efɔ dɔŋŋ lɛ mli lɛ, eshwaaa ehe yɛ nɔ ni kɔɔ ewala ni ekɛha kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ he. Ewie akɛ: “Mináa miishɛɛ akɛ mana ní mimumɔŋ bii lɛ miidara. Kɛji mi diɛŋtsɛ miyɛ bii po lɛ, efeŋ mi akɛ amɛbaabɛŋkɛ mi kpaakpa tamɔ bɔ ni mɛi ni miye mibua amɛ ni amɛkase anɔkwale lɛ feɔ lɛ. Amɛkɛ mi yeɔ tamɔ nɔ ni miji amɛnyɛ diɛŋtsɛ, amɛkɛ mi susuɔ amɛmiishɛɛ kɛ amɛnaagbai lɛ ahe ni amɛbiɔ miŋaawoo. Amɛŋmalaa woji, ni wɔsaraa wɔhe.

“Mɛi komɛi naa fɔmɔ ni mɔ ko fɔɔɔ lɛ akɛ eji mũsũ. Amɛkɛɔ akɛ obaana nɔ̃ yɛ ogbɔlɛ be mli. Shi minaaa lɛ nakai. Mile akɛ shii abɔ ni mikɛ misusuma muu fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa lɛ, ebaajɔɔ mi ni ebaakwɛ minɔ. Eshɛŋ mi efɔŋ kɔkɔɔkɔ kɛji migbɔ.”

Nyɔŋmɔ Buɔ Amɛ Waa ni Esumɔɔ Amɛ

Mɛi ni efɔ ní amɛtsɔse bii ní “nyiɛɔ anɔkwale mli lɛ” yɛ babaoo ni amɛbaada shi yɛ he. Ebɛ naakpɛɛ akɛ Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Jalɔ tsɛ aaanyã babaoo; ni mɔ ni fɔ́ɔ bi nilelɔ lɛ, emii aaashɛ ehe yɛ ehewɔ. Ha otsɛ kɛ onyɛ mii ashɛ amɛhe, ni mɔ ni fɔ́o lɛ hu anyã”!—Abɛi 23:24, 25.

Ájɔɔ Kristofoi ni nako bii ni afɔɔ kɛbaa je lɛŋ lɛ mli miishɛɛ lɛ yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo etsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa he nii yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ní amɛhaa eyaa hiɛ yɛ gbɛ ni da nɔ lɛ mli. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, amɛná niiashikpamɔ, nilee, kɛ hesaai ni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ewo Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli. Mɛi babaoo nyiɛ nitsumɔ lɛ hiɛ.

Yehowa kɛ mumɔŋ weku ko ni yɔɔ suɔmɔ ni hiɛ sɔɔ afɔlei ni amɛshã lɛ ejɔɔ amɛ waa, eyɛ mli akɛ amɛhi shi akɛ mɛi ni bɛ bii yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ ahewɔ. Etamɔ bɔ pɛ ni Yesu kɛɛ lɛ, akɛ: “Mɔ ko bɛ ni eshi shia [yɛ faŋŋ mli lɛ, “eŋmɛɛ he”] loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo ŋa loo bii loo abɔɔi yɛ mi kɛ sanekpakpa lɛ hewɔ, ní enaŋ shiai kɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmɛi kɛ bii kɛ abɔɔi toi oha yɛ benɛ be nɛɛ mli beebe . . . ni jeŋ ni baaba lɛŋ hu eeená naanɔ wala.”—Marko 10:29, 30.

Kwɛ bɔ ni mɛi fɛɛ ni yeɔ anɔkwa lɛ ajara wa yɛ Yehowa hiɛ! Bɔfo Paulo maa nɔ mi ehaa anɔkwafoi nɛɛ fɛɛ, mɛi ni yɔɔ bii kɛ mɛi ni bɛ eko fɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛnitsumɔ lɛ nɔ kɛ suɔmɔ deŋme ni nyɛgbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ, ni nyɛkɛsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni nyɛsaa nyɛsɔmɔɔ amɛ lolo lɛ.”—Hebribii 6:10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Atsake gbɛii nɛɛ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafas 23]

Akɛ mumɔŋ weku ko ni yɔɔ suɔmɔ ejɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni fɔko