Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Áfã Kɛtee Pasifik Ŋshɔkpɔi lɛ Anɔ—Koni Ayatsu Nii!

Áfã Kɛtee Pasifik Ŋshɔkpɔi lɛ Anɔ—Koni Ayatsu Nii!

Áfã Kɛtee Pasifik Ŋshɔkpɔi lɛ Anɔ—Koni Ayatsu Nii!

SHITARAMƆHEI kɛha gbɛfalɔi yɛ Brisbane kɛ Sydney kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhei lɛ ni yɔɔ Australia lɛ efee hoo kɛ miishɛɛ fe daa nɛɛ. Mɛi 46 akuu ko efee klalo ni amɛbaafã kɛya Samoa, he ni hulu tsoɔ yɛ waa lɛ, ni ato gbɛjianɔ koni amɛkɛ mɛi krokomɛi 39 ni jɛ New Zealand, Hawaii kɛ United States lɛ akpe yɛ jɛmɛ. Nibii ni akɛfaaa gbɛ kwraa amɛhiɛ—nɔ ni fata he titri ji nitsumɔ dadei, tamɔ hamlɛ, saalai, kɛ tsɔji ni akɛgbulɔɔ nii—akɛ enɛɛmɛi efɔɔɔ gbɛfaa kɛyaaa he ko ni tamɔ nɛkɛ ni ji Pasifik ŋshɔkpɔi fɛfɛji lɛ anɔ. Shi kɛlɛ, amɛgbɛfãa lɛ yɛ srɔto kwraa.

Amɛ diɛŋtsɛ amɛshika amɛkɛfãa gbɛ lɛ, ni etsɛŋ ni amɛbaaya amɛyaye otsii enyɔ akɛ tsumalɔi ni awoŋ amɛ nyɔmɔ, ní Regional Engineering Office (Kpokpaa Tsumaa He Nilee Nitsumɔhe) ni yɔɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Australia lɛ ji mɛi ni baakwɛ amɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo, ní mɛi ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtsu he oniai srɔtoi lɛ kɔɔ Maŋtsɛyeli Asai, Kpeei Asai, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai, kɛ ɔfisii ni abaatsɔɔ wiemɔi ashishi yɛ mli kɛha Yehowa Odasefoi asafoi ni faa babaoo yɛ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ ahe. Nyɛhaa wɔkɛ nitsulɔi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji anɔ bii etsu Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ he nii lɛ agbaa sane.

Max ni ji tsũ yiteŋwolɔ lɛ jɛ Cowra yɛ New South Wales, yɛ Australia. Ébote gbalashihilɛ mli ni eyɛ bii enumɔ. Arnold jɛ Hawaii. Ekɛ eŋa yɛ bihii enyɔ, ni eji gbɛgbalɔ hu aloo be-fɛɛ sɔɔlɔ. Arnold sɔmɔɔ yɛ asafo mli ni eyɔɔ yɛ emaŋ lɛ akɛ onukpa tamɔ Max ji lɛ nɔŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, nɛkɛ hii nɛɛ—taakɛ eji yɛ mɛi ni anaa yɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ—jeee mɛi ni kɛ amɛbe fɛɛ eha nitsumɔ lɛ, ejaakɛ be fioo ko pɛ amɛnáa yɛ amɛshihilɛ mli. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛ kɛ amɛweku lɛ ena hiamɔ lɛ, ni amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ ni amɛaanyɛ koni amɛkɛye amɛbua.

Nitsulɔi ni Jɛ Maji Babaoo Mli lɛ Tsu Hiamɔ Nii Krɛdɛɛ Komɛi Ahe Nii

He ko ni amɛhesaa kɛ nitsumɔi lɛ ahe bahia yɛ ji Tuvalu, ni ji maŋ ko ni yɔɔ Pasifik lɛ nɔ, ni aaafee mɛi 10,500, yɔɔ maŋ lɛ nɔ, amɛyɛ he ko ni etse ehe banee, he ko ni gɔŋ tɛi nɛɛhu yɔɔ, ni ebɛŋkɛ gbɛ ni hulu lɛ tsɔɔ yɛ Samoa yɛ kooyi-anaigbɛ. Nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ aloo gɔŋ tɛi nɛɛ eko fɛɛ eko dalɛ shɛɔ kilomitai 2.5 koji ejwɛ. Beni shɛɔ afi 1994 lɛ, Maŋtsɛyeli Asa kɛ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ ɔfis ni da he bahia Odasefoi 61 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ waa diɛŋtsɛ.

Yɛ nɛkɛ Pasifik shikpɔŋ ni hulu tsoɔ yɛ nɔ nɛɛ nɔ lɛ, ehe miihia ni ama tsũi ni baanyɛ adamɔ ahum ni naa wa kɛ lasuogbelei anaa. Shi nibii kpakpai ni akɛmaa tsũ faaa yɛ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ. Mɛni afee? Ashɛ nibii ni akɛbaama tsũi lɛ fɛɛ—seletii kɛ ehe tsei, sɛii, kɛ samfɛji ahe mamai, niiasɛɛyaa kpuji kɛ hejuuhe paipii, ashɛ sikru kɛ plɛkooi po—akɛ fɛɛ jɛ Australia kɛba.

Kuu fioo ko tsɔ hiɛ ni amɛyasaa he ni abaama tsũ lɛ yɛ lɛ ni amɛtswa faneshi lɛ, dani akɛ nibii ni akɛbaama tsũ lɛ ba. Kɛkɛ ni majimaji ateŋ nitsulɔi lɛ ba ni amɛbamamɔ tsũi lɛ, ni amɛpɛnte, ni amɛsaa mli fɛɛ.

Nɛkɛ nii ni atsu yɛ Tuvalu nɛɛ fɛɛ ha jɛmɛ osɔfo ko mli fu waa, ni eyatswa adafi yɛ redio nɔ akɛ Odasefoi lɛ miima “Babel Mɔɔ”! Shi mɛni ji anɔkwalei ni yɔɔ sane lɛ mli? Graeme ni etuu ehe eha nitsumɔ lɛ kɛɛ: “Beni gbɔmɛi ni maa Biblia mli Babel Mɔɔ lɛ na akɛ amɛnuuu amɛhe shishi dɔŋŋ yɛ amɛ wiemɔ ni Nyɔŋmɔ futu lɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni amɛkpa tsũ lɛ maa, ni amɛshi mɔɔ lɛ ni agbeee emaa naa.” (1 Mose 11:1-9) “Esoro enɛ kwraa yɛ nii ni atsuɔ ahaa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he. Yɛ wiemɔi srɔtoi kɛ shihilɛ mli kusumii srɔtoi ni mɛi lɛ yɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, agbeɔ tsumaa nitsumɔi lɛ anaa be fɛɛ be.” Ni nakai nɔŋŋ eba lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ—otsii enyɔ pɛ akɛgbe naa. Hɛɛ, enɛ hewɔ lɛ maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ sɛɛmɔ lɛ ŋa fata mɛi 163 ni ba tsũ lɛ henɔjɔɔmɔ nifeemɔ lɛ shishi lɛ he.

Doug ni ji tsumaa nitsumɔ lɛ nɔkwɛlɔ lɛ jwɛŋ niiashikpamɔ lɛ he ni ekɛɛ akɛ: “Eyɛ miishɛɛ akɛ okɛ mɛi ni etuu amɛhe amɛha ni jɛ maji krokomɛi anɔ aaatsu nii. Wɔ fɛɛ wɔyɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ ni wɔtsɔɔ wɔfeɔ wɔnii, wɔtsuɔ nitsumɔ mli ŋaa gbɛ̀i ahe nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ, ni esoro bɔ ni wɔsusuɔ nibii akɛlɛ he po, shi enɛɛmɛi nɛɛ ateŋ eko kwraa kɛ naagba ko kwraa baaa.” Akɛni ekɛ ehe ewo tsumaa nitsumɔi ni tamɔ enɛɛmɛi babaoo mli hewɔ lɛ, ekɛfata he akɛ: “Enɛ haa minuɔ shishi waa akɛ, shii abɔ ni Yehowa fiɔ wɔ sɛɛ nɛɛ, ewebii lɛ baanyɛ amɛmamɔ tsũi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he, ní bɔ ni nakai shikpɔŋ lɛ etse ehe banee eha aloo bɔ ni nitsumɔ lɛ wa ha lɛ po kɔɔɔ he eko. Eji anɔkwale akɛ wɔyɛ hii pii ni le ŋaa moŋ, shi Yehowa mumɔ lɛ ji nɔ ni haa wɔyeɔ omanye.”

Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛɔ Odasefoi awekui ni yɔɔ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ hu ni amɛhaa wɔ niyenii kɛ wɔɔhe, ni yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, enɛ ji he-kɛ-afɔleshaa nitsumɔ diɛŋtsɛ. Ni mɛi ni afeɔ amɛ gbɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ ahiɛ sɔɔ enɛɛmɛi waa diɛŋtsɛ. Ken ni jɛ Melbourne, Australia lɛ kɛ ehe ewo tsumaa nitsumɔ ni tamɔ nakai mli dã yɛ French Polynesia. Eŋma akɛ: “Wɔba akɛ nyɔji, shi akɛ wɔ hi shi tamɔ maŋtsɛmɛi.” Yɛ hei ni amɛbaanyɛ lɛ, Odasefoi ni yɔɔ hei ni wɔyaa lɛ hu yeɔ amɛbuaa yɛ tsumaa nitsumɔ lɛ mli. Yɛ Solomon Islands nɔ lɛ, yei kpɔtɔɔ kɔnkret—kɛ amɛniji. Hii kɛ yei oha kwɔ kɛtee gɔji anɔ he ni nugbɔ enɛ yɛ, ni amɛyatere tsei wuji ni amɛtsiimɔ shɛɔ tɔn 40 ni amɛkɛba. Oblahii kɛ oblayei lɛ hu tsu nii waa. Nitsulɔi lɛ atɛŋ mɔ kome ni jɛ New Zealand lɛ kɛɛ akɛ: “Miikai nyɛmi nuu fioo ko ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ni tereɔ sɛmɛnti baagii enyɔ loo etɛ shikome. Ni ekɛ sofi tsaa ŋmilitsa gbi muu fɛɛ, yɛ hulutsoo kɛ nugbɔnɛmɔ mli.”

Wɔnáa he sɛɛ babaoo kɛji akɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fata he kɛtsu nii lɛ. Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Samoa lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Nyɛmimɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ, ekase ŋaa gbɛ̀i anɔ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛma Maŋtsɛyeli Asai kɛ bɔ ni amɛaafee amɛsaa tsũ kɛji akɛ lasuogbele ahum tswa ni efite nii kɛ agbɛnɛ bɔ ni amɛaafee amɛsaa amɛma tsũi lɛ ekoŋŋ. Ekolɛ enɛ hu baanyɛ eye ebua amɛ ni amɛná amɛdaaŋ ŋmãa yɛ akutso mli ni amɛyɔɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ naa nomɛi akɛ eji naagba lɛ.”

Tsumaa lɛ Kɛ Odaseyeli Fɛfɛo ko Ha

Colin yɛ Honiara ni ena beni amaa Solomon Islands Kpee Asa lɛ. Miishɛɛ ni ená sɔŋŋ hewɔ lɛ, eŋma Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɛkɛ wolo nɛɛ: “Amɛ fɛɛ amɛfee ekome, ni mɔ ko mɔ ko efeee anyagba, weku kome hu ji amɛ.” No sɛɛ lɛ etsɛɛɛ ni eshi kɛtee amɛkrowa lɛ yɛ Aruligo, kilomitai 40 jɛkɛmɔ, ni lɛ kɛ eweku lɛ ma amɛ diɛŋtsɛ amɛ Maŋtsɛyeli Asa. Kɛkɛ ni amɛŋma wolo kroko kɛtee nitsumɔhe nine lɛ akɛ: “Wɔma wɔ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ wɔgbe naa ni wiemɔ okpɔlɔ hu fata he, no hewɔ lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔfee kpee yɛ biɛ?” Ato enɛ he gbɛjianɔ amrɔ nɔŋŋ, ni mɛi fe 60 yaa daa gbi.

European Union (Europa Ekomefeemɔ) he ŋaawolɔ ko na nii ni atsu yɛ Tuvalu lɛ. Ekɛɛ nitsulɔi lɛ atɛŋ mɔ kome akɛ: “Efeɔ mi akɛ nɔ ni mikɛɔ nyɛ nɛɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛɔ nyɛ nakai daa gbi, shi yɛ migbɛfaŋ lɛ enɛ lɛ, naakpɛɛ sane nɛ!” Yoo ko ni tsuɔ nii yɛ tɛlifoŋ nitsumɔhe lɛ bi gbɔ nitsulɔ kroko hu akɛ: “Mɛɛba ni nyɛ fɛɛ nyɛyɔɔ miishɛɛ waa nɛkɛ? Biɛ edɔ waa!” Amɛnako ni Kristofoi miitsu nii waa kɛ he-kɛ-afɔleshaa nɛkɛ dã.

He-Kɛ-Afɔleshaa ni Heshwamɔ ko Bɛ Mli

Biblia lɛ kɛɔ yɛ 2 Korintobii 9:6, (NW) akɛ: “Mɔ ni duɔ babaoo lɛ, baakpa babaoo hu.” Nitsulɔi lɛ, amɛwekui, kɛ asafoi ni amɛyɔɔ mli lɛ miike nibii babaoo lolo kɛmiiye kɛmiibua nanemɛi Odasefoi ni yɔɔ Pasifik lɛ nɔ. Ross, ni ji asafoŋ onukpa yɛ Kincumber ni ji maŋ ko ni bɛŋkɛ Sydney lɛ kɛɛ akɛ: “Mi diɛŋtsɛ misafoŋbii wo kɔɔyɔŋ lɛlɛ gbɛfaa he nyɔmɔ lɛ mlijaa ejwɛ mli etɛ amɛha mi, ni mishabi, ni lɛ hu éba eko lɛ kɛ dɔlai 500 fata he eha mi.” Nitsulɔ kroko hu hɔɔ ekar ni ekɛwo egbɛfaa lɛ he nyɔmɔ. Mɔ kroko hu hɔɔ eshikpɔji komɛi. Akɛni ehe bahia ni Kevin aná dɔlai 900 kɛfata he hewɔ lɛ, eto eyiŋ akɛ ebaahɔɔ okpoi 16 ni eyɔɔ ni amɛye afii enyɔnyɔɔnyɔ lɛ. Kɛtsɔ enaanyo ko nɔ lɛ, ená mɔ ko ni kɛɛ ebaahe fɛɛ dɔlai 900 taakɛ etaoɔ lɛ pɛpɛɛpɛ!

Abi Danny kɛ Cheryl akɛ: “Ani sɛɛnamɔi yɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ gbɛfaa nyɔmɔ ni nyɛwo lɛ kɛ shika krokomɛi ni nyɛfite ni kɛ abua fɛɛ naa lɛ, enyɛɔ eshɛɔ dɔlai 6,000 lɛ he?” Amɛha hetoo akɛ: “Hɛɛ! Eji etamɔ nakai shika lɛ toi enyɔ po kulɛ, ehe sɛɛnamɔ lɛ fa pii.” Alan, ni jɛ Nelson yɛ New Zealand lɛ kɛfata he akɛ: “Manyɛ mikɛ shika ni mifite kɛtee Tuvalu lɛ aya Europa, ni eko po baashwɛ yɛ sɛɛ. Shi, ani maná jɔɔmɔi, aloo nanemɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoisrɔtoi amli ni mina lɛ, aloo mafee nɔ ko maha mɔ kroko moŋ fe ni mafee maha mi diɛŋtsɛ mihe? Dabi! Kɛ nakai po ji sane lɛ, nibii fɛɛ ni nyɛmimɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ná kɛjɛ midɛŋ lɛ, amɛkɛ nɔ ni fa kwraa fe nakai ha mi.”

Sɛɛfimɔ ni weku lɛ kɛha lɛ hu ji nɔ kroko ni ha gbɛjianɔtoo lɛ ye omanye. Ŋamɛi lɛ ekomɛi nyɛ amɛkɛ amɛwumɛi tee, ni amɛyaye amɛbua amɛ yɛ tsumaa nitsumɔhe lɛ, ni mɛi krokomɛi hu yɛ bii ni miiya skul ni esa akɛ amɛkwɛ amɛ aloo weku lɛ nitsumɔ ni esa akɛ amɛtsu. Clay kɛɛ akɛ: “Suɔmɔ mli ni miŋa jɛ ni ekɛkwɛ gbekɛbii lɛ kɛ shia lɛ beni mishi kɛtee lɛ ji he-kɛ-afɔleshaa nifeemɔ ni da kwraa fe minɔ lɛ.” Lɛɛlɛŋ, wumɛi fɛɛ ni nyɛɛɛ amɛkɛ amɛŋamɛi aya lɛ hu baakɛɛ nakai nɔŋŋ kɛ miishɛɛ akɛ: “Nakai ni”!

Kɛjɛ be ni agbe tsumaa nitsumɔ lɛ naa yɛ Tuvalu lɛ, nitsulɔi ni etuu amɛhe amɛha lɛ emamɔ Maŋtsɛyeli Asai, Kpee Asai, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai kɛ ɔfisii ni abaatsɔɔ wiemɔi ashishi yɛ mli, yɛ Fiji, Tonga, Papua New Guinea, New Caledonia, kɛ hei krokomɛi hu. Aato tsumaa nitsumɔi pii kɛ ekomɛi hu kɛha Asia Wuoyi-bokagbɛ maji lɛ ahe gbɛjianɔ. Ani abaaná nitsulɔi ni fa bɔ ni sa?

Eka shi faŋŋ akɛ, enɛ efeŋ naagba. Hawaii nitsumɔhe nine lɛ ŋma akɛ: “Mɛi fɛɛ ni yɔɔ biɛ ni ená majimaji ateŋ tsumaa nitsumɔi lɛ amli gbɛfaŋnɔ dã lɛ ekɛɛ akɛ akai amɛ kɛji akɛ ato ekrokomɛi ahe gbɛjianɔ ekoŋŋ. Kɛ amɛtee shia lɛ, amɛjeɔ shishi nɔŋŋ ni amɛbuaa shika naa ekoŋŋ kɛha enɛ feemɔ.” Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ani ayeŋ omanye yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli akɛni Yehowa jɔɔmɔi babaoo fata hetuu-kɛ-kɛhamɔ ni tamɔ nɛkɛ he lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Nibii ni akɛbaama tsũ lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Nitsulɔi yɛ tsumaahe lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Beni wɔgbe tsumaa lɛ naa lɛ, wɔnya yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ etsu lɛ hewɔ