Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Afɔlei ni Sa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Afɔlei ni Sa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Afɔlei ni Sa Nyɔŋmɔ Hiɛ

“Osɔfonukpa fɛɛ osɔfonukpa lɛ, awó lɛ koni eŋɔ nikeenii kɛ afɔlei ebaha.”—HEBRIBII 8:3.

1. Mɛni hewɔ gbɔmɛi nuɔ bɔ ni ehe hiaa ni amɛtsɔ amɛhe kɛya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he lɛ?

BIBLIA he yinɔsaneŋmalɔ Alfred Edersheim ŋma akɛ: “Afɔleshaa tamɔ ‘adebɔɔ naa su’ kɛha gbɔmɔ tamɔ sɔlemɔ ni asɔleɔ; ekome tsɔɔ bɔ ni enuɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe ehaa, ni ekroko lɛ tsɔɔ bɔ ni enuɔ Nyɔŋmɔ he ehaa.” Kɛjɛ be mli ni esha ba je lɛŋ nɛɛ, ekɛ fɔyeli, mɛikpɔji ni amɛ́batsɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ ni bɛ dɔŋŋ he piŋmɔ eba. Heyeli kɛmiijɛ henumɔi nɛɛ amli lɛ he miihia. Ewaaa akɛ aaanu shishi akɛ, kɛ́ gbɔmɛi na amɛhe yɛ shihilɛ ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, amɛnuɔ he akɛ ehe miihia ni amɛtsɔ amɛhe kɛya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ.—Romabii 5:12.

2. Mɛɛ mra be mli afɔlei ni ashã aha Nyɔŋmɔ ni aŋmala ashwie shi wɔnaa yɛ Biblia lɛ mli?

2 Klɛŋklɛŋ Biblia mli afɔlei ni ashã aha Nyɔŋmɔ ni aŋma afɔ̃ shi lɛ kɔɔ Kain kɛ Habel he. Wɔkaneɔ akɛ: “Ni eba mli akɛ yɛ mli aahu lɛ Kain ŋɔ shikpɔŋ nibaanii lɛ eko eyashã afɔle eha Yehowa; ni Habel hu kɛ etooi akromɔbii lɛ kɛ amɛfɔi lɛ eko baha.” (1 Mose 4:3, 4) No sɛɛ lɛ, wɔna akɛ nɔ ko kanya Noa, ní Nyɔŋmɔ baa eyi kɛtsɔ Nu Afua kpeteŋkpele ni kpata yinɔ fɔŋ ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ mli lɛ ahiɛ lɛ ‘ni eshã shãa afɔle yɛ afɔleshaa latɛ nɔ’ eha Yehowa. (1 Mose 8:20) Nyɔŋmɔ shiwoi kɛ ejɔɔmɔi kanya Nyɔŋmɔ tsulɔ kɛ eshieŋtsɛ anɔkwafo Abraham ni ‘ema afɔleshaa latɛ ni etsɛ Yehowa gbɛi.’ (1 Mose 12:8; 13:3, 4, 18) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Abraham kɛ ehemɔkɛyeli he kaa ni mli wa fe fɛɛ kpe, beni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ ekɛ ebinuu Isak ayashã afɔle eha lɛ lɛ. (1 Mose 22:1-14) Eyɛ mli akɛ nɛkɛ saji nɛɛ yɛ kuku moŋ, shi amɛhaa wɔnaa afɔleshaa he sane lɛ mli babaoo, taakɛ wɔbaana lɛ.

3. Mɛni afɔlei tsuɔ yɛ jamɔ mli?

3 Eyɛ faŋŋ kɛmiijɛ enɛ kɛ Biblia mli saji krokomɛi amli akɛ, afɔle ni ashãa lɛ ji jamɔ shishijee nifeemɔ kɛjɛ jeeŋmɔ dani Yehowa kɛ mlai pɔtɛɛ ni kɔɔ enɛ he ha. Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, wolo ko tsɔɔ “afɔleshaa” mli akɛ “jamɔŋ kusum nifeemɔ ko ni akɛ nɔ ko haa nyɔŋmɔ ko koni akɛto wekukpaa kpakpa ama shi yɛ gbɔmɔ kɛ nɔ ni abuɔ lɛ nɔ krɔŋkrɔŋ lɛ teŋ, ni ahiɛ mli, loo asaa ato ama shi.” Shi enɛ teeɔ sanebimɔi komɛi ni he hiaa ni esa akɛ wɔsusu he jogbaŋŋ lɛ ashi, tamɔ akɛ: Mɛni hewɔ afɔleshaa he hiaa yɛ jamɔ mli? Mɛɛ afɔleshaai nɛkɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ? Ni mɛni blema afɔleshaai lɛ tsɔɔ kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ?

Mɛni Hewɔ Afɔleshaa He Hiaa?

4. Mɛni ba beni Adam kɛ Hawa fee esha lɛ?

4 Beni Adam fee esha lɛ, eje gbɛ efee. Ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii ni etse ni eye lɛ ehiii ni eji toigbele nii ni eje gbɛ efee. Nakai toigbele nifeemɔ lɛ he toigbalamɔ ji gbele, taakɛ Nyɔŋmɔ ejaje faŋŋ lɛ, akɛ: “Gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo.” (1 Mose 2:17) Yɛ naagbee lɛ, Adam kɛ Hawa kpá esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ yibii lɛ—amɛhiɛ kpata.—1 Mose 3:19; 5:3-5.

5. Mɛni hewɔ Yehowa ŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛtsu Adam seshibii ahe nii lɛ, ni mɛni E-fee kɛha amɛ?

5 Shi Adam seshibii hu? Akɛni amɛná esha kɛ emuu ni ayeee kɛjɛ Adam ŋɔɔ hewɔ lɛ, amɛ hu amɛbaje mɛikpɔji ni amɛbatsɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ ni amɛbɛ dɔŋŋ, kɛ gbele ni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ná lɛ nɔŋŋ shishi. (Romabii 5:14) Shi kɛlɛ, Yehowa jeee Nyɔŋmɔ ni yeɔ jalɛ sane ni yɔɔ hewalɛ kɛkɛ—shi yɛ anɔkwale mli lɛ, titri lɛ—eyɛ suɔmɔ hu. (1 Yohane 4:8, 16) No hewɔ lɛ, eŋɔ hegbɛ lɛ koni esaa mligbalamɔ ni eba lɛ. Beni Biblia lɛ wie akɛ “esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni” lɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ ekɛɛ akɛ, “shi Nyɔŋmɔ duromɔ keenɔ lɛ naanɔ walaŋ yɛ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ, mli.”—Romabii 6:23.

6. Mɛni ji Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ nii ni Adam esha lɛ fite lɛ he?

6 Nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ fee yɛ naagbee ni ekɛ duromɔ keenɔ lɛ atsu nii ji, ní ekɛ nɔ ko ni baahà nii ni laaje yɛ Adam nɔtɔmɔ lɛ hewɔ lɛ nɔ lɛ aha. Yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ekolɛ wiemɔ ni ji ka·pharʹ lɛ shishi ji “ahà nɔ,” aloo ekolɛ “atsumɔ kwraa,” ni atsɔɔ shishi hu akɛ “kpatamɔ.” * Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yehowa kɛ nɔ ko ni sa ni akɛbaahà esha ni aná kɛjɛ Adam mli lɛ nɔ ni etsumɔ nii ni efite ni jɛ mli ba lɛ, koni anyɛ akpɔ mɛi ni sa kɛha nakai duromɔ keenii lɛ kɛjɛ esha kɛ gbele fɔbuu shishi.—Romabii 8:21.

7. (a) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ akɛha yɛ fɔbuu kojomɔ ni Nyɔŋmɔ kɛba Satan nɔ lɛ hewɔ? (b) Mɛɛ nyɔmɔ esa akɛ awo kɛha adesai akpɔmɔ kɛmiijɛ esha kɛ gbele dɛŋ?

7 Beni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ fee esha pɛ kɛkɛ ni awie nɔ ko kɛkɔ heyeli kɛmiijɛ esha kɛ gbele nyɔŋyeli mli lɛ he hiɛnɔkamɔ he. Beni Yehowa jajeɔ efɔbuu kojomɔ lɛ eshwieɔ Satan, ni onufu lɛ damɔ enajiaŋ lɛ nɔ lɛ, ejaje akɛ: “Ni mikɛ nyɛ̃ɛ aaaŋmɛ okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ̃, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ̃.” (1 Mose 3:15) Yɛ nakai gbalɛ wiemɔ lɛ hewɔ lɛ, hiɛnɔkamɔ la ko kpɛ́ kɛha mɛi fɛɛ ni baaná nakai shiwoo lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ. Shi kɛlɛ, nyɔmɔ ko yɛ ni esa akɛ awo kɛha nakai kpɔmɔ lɛ. Shiwoo Seshi lɛ baŋ ni ebakpata Satan hiɛ kɛkɛ; esa akɛ atswa Seshi lɛ nanetsitsi nɔ̃, ni ji akɛ, esa akɛ ena gbele mli amanehulu, eyɛ mli akɛ esɛɛ etsɛŋ.

8. (a) Te fee tɛŋŋ ni Kain batsɔ mɔ ni ha mɔ nine nyɛ shi lɛ? (b) Mɛni hewɔ Habel afɔleshaa lɛ bafee nɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ?

8 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Adam kɛ Hawa kɛ be babaoo susu mɔ ni shiwoo Seshi nɛɛ baaji lɛ he. Beni Hawa fɔ ekromɔbi Kain lɛ, ebo akɛ: “Miná nuu yɛ Yehowa hefatamɔ naa.” (1 Mose 4:1) Ani eesusu akɛ ekolɛ ebinuu lɛ baafee Seshi lɛ? Kɛji akɛ efee nakai aloo efeee nakai jio lɛ, Kain kɛ efɔleshaa lɛ hu ha mɛi anine nyɛ shi. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, enyɛmi nuu Habel jie hemɔkɛyeli kpo yɛ Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ mli, ni enɛ tsirɛ lɛ ni ekɛ etooi lɛ amli klɛŋklɛŋ nii lɛ ekomɛi shã afɔle eha Yehowa. Wɔkaneɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli Habel kɛshã afɔle ni fe Kain nɔ lɛ eha Nyɔŋmɔ, no hewɔ hu ni aye ehe odase akɛ jalɔ ji lɛ lɛ.”—Hebribii 11:4.

9. (a) Habel ná hemɔkɛyeli yɛ mɛni mli, ni mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ ejie enɛ kpo yɛ? (b) Mɛni Habel afɔleshaa lɛ tsu?

9 Habel hemɔkɛyeli lɛ jeee Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni eyɔɔ kɛkɛ, nɔ ni ekolɛ Kain hu yɔɔ eko lɛ. Habel yɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ shiwoo ni kɔɔ Seshi ko ni baaba ni ekɛ yiwalaheremɔ abaha adesai anɔkwafoi lɛ mli. Ajieee bɔ ni abaatsu enɛ he nii lɛ kpo atsɔɔɔ lɛ, shi Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ ha Habel bale akɛ abaatswa mɔ ko nanetsitsi nɔ̃. Hɛɛ, eyɛ faŋŋ akɛ emu sane naa akɛ esa akɛ afɔse lá ashwie shi—ni ji afɔleshaa he jwɛŋmɔ diɛŋtsɛ lɛ. Habel kɛ nikeenii ko ni kɔɔ wala kɛ lá he shã afɔle kɛha wala Jɛɛhe lɛ, eeenyɛ efee akɛ, no bafee bɔ ni eshweɔ babaoo ni ekpaa Yehowa shiwoo lɛ mlibaa gbɛ lɛ he okadi. Nɛkɛ hemɔkɛyeli kpojiemɔ nɛɛ ji nɔ ni ha Habel afɔleshaa lɛ sa Yehowa hiɛ, ni etsɔɔ nɔ ni afɔleshaa damɔ shi kɛha diɛŋtsɛ—nɔ ni adesai eshafeelɔi baanyɛ atsɔ nɔ aya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni amɛná ehiɛ duromɔ, yɛ gbɛ fioo ko nɔ.—1 Mose 4:4; Hebribii 11:1, 6.

10. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ aha nɔ ni afɔleshaa tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ bafee faŋŋ kɛtsɔ bi ni Yehowa bi ni Abraham kɛ Isak ayashã afɔle lɛ nɔ?

10 Atsɔɔ afɔleshaa shishinumɔ diɛŋtsɛ mli faŋŋ yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ beni Yehowa fã Abraham akɛ ekɛ ebinuu Isak ayashã afɔle eha lɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ atsuuu nakai afɔleshaa lɛ he nii diɛŋtsɛ moŋ, shi efee nɔ ni yɛ naagbee lɛ Yehowa diɛŋtsɛ baafee lɛ he mfoniri—e-Binuu koome lɛ ni ekɛ lɛ baaha akɛ afɔleshaa nɔ̃ kpeteŋkpele ni akɛha pɛŋ, bɔni afee ni eha E-suɔmɔnaa nii kɛha adesai lɛ aba mli. (Yohane 3:16) Yehowa tsɔ Mose Mla lɛ mli afɔleshaai kɛ nikeei ni akɛhaa lɛ anɔ eto gbalɛ mli nɔkwɛmɔnii efɔ̃ shi koni ekɛtsɔɔ ewebii ni ehala amɛ lɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛnine ashɛ amɛhe eshai ni akɛaake amɛ lɛ nɔ, koni amɛha amɛhiɛnɔkamɔ kɛha yiwalaheremɔ lɛ ama shi shiŋŋ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛɛmɛi amli?

Afɔlei ni Saa Yehowa Hiɛ

11. Mɛɛ afɔlei srɔtoi enyɔ Israel osɔfonukpa lɛ kɛha, ni kɛha mɛɛ yiŋtoi?

11 Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Osɔfonukpa fɛɛ osɔfonukpa lɛ, awó lɛ koni eŋɔ nikeenii kɛ afɔlei ebaha.” (Hebribii 8:3) Kadimɔ akɛ Paulo ja nikeenii ni blema Israel osɔfonukpa lɛ kɛhaa lɛ mli enyɔ, ni ji, “nikeenii” kɛ “afɔlei,” aloo ‘eshai ahe afɔlei.’ (Hebribii 5:1) Gbɔmɛi keɔ nii ni amɛkɛtsɔɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛ hiɛsɔɔ, kɛ agbɛnɛ hu naanyo feemɔ, mɔ hiɛ duromɔ namɔ, loo nɔkpɛlɛmɔ. (1 Mose 32:20; Abɛi 18:16) Nakai nɔŋŋ hu abaanyɛ abu nibii babaoo ni Mla lɛ tsɔɔ ni akɛhaa lɛ akɛ “nikeenii” ni akɛhaa Nyɔŋmɔ koni akɛtao enɔkpɛlɛmɔ kɛ ehiɛ duromɔ. * Mla lɛ nɔ tɔmɔi biɔ najiaŋtoo, ni bɔni afee ni ato najiaŋ lɛ, akɛ ‘eshai ahe afɔlei’ ha. Mose Woji Enumɔ lɛ, titri lɛ 2 Mose, 3 Mose, kɛ 4 Mose lɛ kɛ saji babaoo ni kɔɔ afɔlei kɛ nikeenii srɔtoi babaoo he haa. Yɛ be mli ni ebaafee kaa ni wa diɛŋtsɛ kɛha wɔ akɛ wɔɔkase ni wɔkai emli saji lɛ fɛɛ fitsofitso lɛ, esa akɛ wɔsusu emli otii komɛi ni kɔɔ afɔleshaa srɔtoi lɛ ahe lɛ he.

12. Biblia lɛ mli nɛgbɛ wɔbaana afɔlei ni ashã loo akɛha yɛ Mla lɛ mli lɛ anaamuamɔ yɛ?

12 Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔkadi yɛ 3 Mose yitsei 1 kɛyashi 7 akɛ, átsɔɔ nikeenii titrii srɔtoi enumɔ mli ekomekome—shãa afɔle, niyenii afɔle, shidaa afɔle, esha afɔle, kɛ sɔ̃ afɔle—eyɛ mli ákɛ akɛ ekomɛi fataa ekrokomɛi ahe akɛhaa shikome. Wɔkadiɔ hu akɛ, atsɔɔ afɔlei nɛɛ amli shii enyɔ yɛ yitsei nɛɛ amli, kɛ yiŋtoi srɔtoi: shikome, 3 Mose 1:2 kɛyashi 6:7, ni miitsɔɔ nɔ ni esa akɛ akɛha yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, kɛ shii enyɔ nɔ lɛ, yɛ 3 Mose 6:8 kɛyashi 7:36, ni miitsɔɔ fãi ni akɛbaaha osɔfoi lɛ kɛ nɔ ni akɛbaaha mɔ ni kɛ nikeenii lɛ ba lɛ. Kɛkɛ ni yɛ 4 Mose yitsei 28 kɛ 29 lɛ, wɔnaa nɔ ni abaanyɛ atsɛ lɛ akɛ be he gbɛjianɔtoo ni atsɔɔ mli fitsofitso, ni tsɔɔ nɔ ni esa akɛ akɛha yɛ daa gbi, daa otsi, daa nyɔŋ nɔ, kɛ daa afi gbijurɔyelii lɛ ashishi.

13. Tsɔɔmɔ afɔlei ni ajɛ suɔmɔ mli akɛha ákɛ nikeenii kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli.

13 Nɔ ni fata afɔlei ni ajɛɔ suɔmɔ mli akɛhaa akɛ nikeenii loo ákɛ nɔ ni atsɔɔ nɔ abaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ koni akɛná ehiɛ duromɔ lɛ ji shãa afɔlei, niyenii afɔlei, kɛ shidaa afɔlei. Woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ Hebri wiemɔ kɛha “shãa afɔle” shishi ji ‘nikeenii ni kwɔɔ’ loo ‘nikeenii ni kwɔɔ kɛyaa ŋwɛi.’ Enɛ sa ejaakɛ yɛ shãa afɔle gbɛfaŋ lɛ, ashãa kooloo ni agbe lɛ lɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni ŋma jurɔ, loo ŋma ni ŋɔɔ kwɔɔ kɛyaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ ŋwɛi. Nɔ ni yɔɔ shãa afɔle lɛ he ni feɔ srɔto ji akɛ, beni áshwã elá lɛ kɛbɔle afɔleshaa latɛ lɛ he lɛ sɛɛ lɛ, akɛ kooloo muu lɛ fɛɛ haa Nyɔŋmɔ. Osɔfoi lɛ “shãa fɛɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ; shãa afɔle ni, afɔle ni akɛ la shãa ni jeɔ ŋma woɔ Yehowa ni.”—3 Mose 1:3, 4, 9; 1 Mose 8:21.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ akɛ niyenii afɔle lɛ ha yɛ?

14 Atsɔɔ niyenii afɔle lɛ mli yɛ 3 Mose yitso 2 lɛ mli. Eji nikeenii ni ajɛɔ suɔmɔ mli akɛhaa, ni eji mã bɔdɔbɔdɔ, bei pii lɛ akɛ mu futuɔ mli, ni akɛ krɔbɔo fataa he. ‘Ni osɔfo lɛ aŋɔ mã lɛ kɛ mu lɛ kɛ krɔbɔo lɛ fɛɛ ekɔkɔ obɔ, ni osɔfo lɛ ashã akɛ kaimɔnɔ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ; afɔle ni akɛ la shãa ni jeɔ ŋma woɔ Yehowa ni.’ (3 Mose 2:2) Krɔbɔo fata nibii ni akɛfee tsofa-kɛ-ŋma krɔŋkrɔŋ lɛ ni ashãa yɛ tsofa-kɛ-ŋma afɔleshaa latɛ lɛ nɔ yɛ kpeebuu lɛ kɛ sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ he. (2 Mose 30:34-36) Eyɛ faŋŋ akɛ enɛ ji nɔ ni yɔɔ Maŋtsɛ David jwɛŋmɔ mli beni ekɛɛ akɛ: “Ha mifaikpamɔ abaje tamɔ tsofa-kɛ-ŋma yɛ ohiɛ, ni miniji anɔholemɔ lɛ afee tamɔ gbɛkɛ afɔle” lɛ.—Lala 141:2.

15. Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ shidaa afɔle lɛ sɛɛ?

15 Nikeenii kroko ni ajɛɔ suɔmɔ mli akɛhaa ji shidaa afɔle, ni atsɔɔ mli yɛ 3 Mose yitso 3 lɛ. Abaanyɛ atsɔɔ gbɛi lɛ shishi hu akɛ ‘toiŋjɔlɛ nikeenii ahe afɔle.’ Yɛ Hebri mli lɛ, wiemɔ ni ji “toiŋjɔlɛ” lɛ tsɔɔ babaoo fe ni aaaye he kɛjɛ tawuu loo basabasafeemɔi ahe kɛkɛ. Studies in the Mosaic Institutions wolo lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ ni etsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli ji enɛ, kɛ agbɛnɛ hu mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ shihilɛ loo wekukpaa, shweremɔ, nyamɔ kɛ miishɛɛ.” No hewɔ lɛ akɛ shidaa afɔlei haaa koni akɛtao mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ, tamɔ akɛmiijɔɔ etsui he, shi moŋ akɛtsɔɔ shidaa kɛha mɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ shihilɛ ni jɔɔmɔ yɔɔ mli ni mɛi ni ena enɔkpɛlɛmɔ lɛ naa mli ŋɔɔmɔ lɛ. Osɔfo lɛ kɛ mɔ ni kɛhaa lɛ fɛɛ yeɔ afɔleshaa nii lɛ eko yɛ be mli ni akɛ lá lɛ kɛ fɔ lɛ eha Yehowa lɛ sɛɛ. (3 Mose 3:17; 7:16-21; 19:5-8) Mɔ ni kɛhaa lɛ kɛ osɔfoi lɛ, kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ miiná niyenii lɛ mli gbɛfaŋnɔ, ni efeɔ toiŋjɔlɛ wekukpaa ni kã amɛteŋ lɛ he okadi ni yɔɔ fɛo.

16. (a) Mɛɛ yiŋtoo yɔɔ esha afɔle lɛ kɛ sɔ̃ afɔle lɛ sɛɛ? (b) Esoro enɛɛmɛi yɛ shãa afɔle lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Esha afɔle kɛ sɔ̃ afɔle fata afɔlei ni ashã koni akɛtao eshaifaa loo akɛkpata Mla lɛ nɔ tɔmɔi lɛ he. Eyɛ mli akɛ ashãa afɔlei nɛɛ hu yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ moŋ, shi amɛyɛ srɔto yɛ nɔ ni ashãa lɛ he, ejaakɛ akɛ kooloo muu lɛ fɛɛ haaa Nyɔŋmɔ, ja fɔ lɛ kɛ efai komɛi pɛ. Akɛ kooloo lɛ fã ni eshwɛ lɛ yaa nsara lɛ sɛɛ aloo yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ osɔfoi lɛ yeɔ. Srɔtofeemɔ nɛɛ sa kadimɔ. Akɛ shãa afɔle lɛ haa Nyɔŋmɔ akɛ nikeenii koni anyɛ abɛŋkɛ lɛ, no hewɔ lɛ akɛ kooloo muu lɛ fɛɛ haa Nyɔŋmɔ pɛ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, esha afɔle loo sɔ̃ afɔle tsɔɔ shãa afɔle lɛ hiɛ, ni tsɔɔ akɛ, kɛji akɛ Nyɔŋmɔ aaakpɛlɛ eshafeelɔ lɛ nikeenii lɛ nɔ lɛ, belɛ eshaifaa he miihia.—3 Mose 8:14, 18; 9:2, 3; 16:3, 5.

17, 18. Mɛni hewɔ akɛ esha afɔle lɛ ha, ni mɛni ji esha afɔle lɛ yiŋtoo?

17 Akpɛlɛɔ esha afɔle lɛ nɔ ahaa esha ni afee ashi Mla lɛ ní jeee gbɛ aje afee lɛ pɛ nɔ, ni ji esha ni afee yɛ heloo lɛ gbɔjɔmɔ hewɔ. “Kɛji mɔ ko leee be ni eyafee esha ni efee nii ni Yehowa ewo kita akɛ akafee lɛ eko lɛ,” no lɛ esa akɛ eshafeelɔ lɛ ashã afɔle ni kɛ egbɛhe, loo eshidaamɔ yɛ akutso lɛ mli lɛ yeɔ egbɔ. (3 Mose 4:2, 3, 22, 27) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, agbeɔ eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ; afɔleshaai komɛi bɛ kɛha amɛ.—2 Mose 21:12-15; 3 Mose 17:10; 20:2, 6, 10; 4 Mose 15:30; Hebribii 2:2.

18 Áfee sɔ̃ afɔle lɛ shishinumɔ kɛ eyiŋtoo lɛ faŋŋ yɛ 3 Mose yitsei 5 kɛ 6 lɛ mli. Mɔ ko baanyɛ atɔ̃ ni jeee gbɛ eje efee. Kɛlɛ, ekolɛ esha ni efee lɛ baaha eye sɔ̃ yɛ hegbɛi ni enaanyo gbɔmɔ loo Yehowa Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ mli, ni esa akɛ atsu tɔmɔ lɛ he nii loo ajaje. Átsĩ eshai srɔtoi pii atã. Ekomɛi ji teemɔŋ eshai (5:2-6), ekomɛi ji eshai ni afee ashi “Yehowa nii krɔŋkrɔŋi lɛ” (5:14-16), ni eyɛ mli akɛ ekomɛi jeee nɔ ni aleee he be kwraa moŋ, shi amɛji eshai ni jɛ akɔnɔ fɔŋ loo helooŋ gbɔjɔmɔi amli (6:1-3). Kɛfata eshai ni afee ni ajajeɔ atsɔɔ nɛɛ he lɛ, abiɔ ni nɔtɔlɔ lɛ ato najiaŋ yɛ he ni sa, ni agbɛnɛ ekɛ sɔ̃ afɔle abaha Yehowa.—3 Mose 6:4-7.

Nɔ̃ Kpakpa Ko ni Baaba

19. Mɛni hewɔ Israel nine shɛɛɛ Nyɔŋmɔ duromɔ nɔ, yɛ Mla lɛ kɛ ehe afɔleshaai srɔtoi ni eyɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ?

19 Akɛ Mose Mla lɛ kɛ emli afɔleshaai kɛ nikeenii babaoo lɛ ha Israelbii lɛ, koni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, ni amɛná ni amɛhiɛ ehiɛ duromɔ kɛ jɔɔmɔ mli kɛyashi be mli ni shiwoo Seshi lɛ baaba. Bɔfo Paulo, ni ji heloonaa Yudanyo lɛ wie he nɛkɛ: “Mla lɛ etsɔ wɔ tsɔselɔ kɛmiiya Kristo ŋɔɔ, koni hemɔkɛyeli mli abu wɔ bem yɛ.” (Galatabii 3:24) Mɔbɔ sane ji akɛ, ákɛ maŋ lɛ, Israel ekpɛlɛɛɛ nakai tsɔsemɔ lɛ nɔ, shi moŋ amɛfite nakai hegbɛ lɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛ afɔleshaai babaoo lɛ bafee nyaŋemɔ nii yɛ Yehowa hiɛ, ni no ha ewie akɛ: “Shãa afɔlei ni akɛ tooi agboi shãa lɛ kɛ lɛɛ kooloi afɔ lɛ eje mitsine, ni tsinai kɛ too gwantɛŋi, kɛ too kpakpoi alá lɛ esaaa mihiɛ.”—Yesaia 1:11.

20. Mɛni ba yɛ afi 70 Ŋ.B. yɛ Mla lɛ kɛ ehe afɔleshaai lɛ agbɛfaŋ?

20 Yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo lɛ kɛ esɔlemɔtsu kɛ esɔfoyeli lɛ ba naagbee. Yɛ no sɛɛ lɛ, anyɛɛɛ atsu afɔlei ni ashãa yɛ Mla lɛ naa lɛ ahe nii dɔŋŋ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ shishinumɔ ko kwraa bɛ afɔlei ni ashã, ni fata Mla lɛ he lɛ mli kɛha Nyɔŋmɔ jalɔi ŋmɛnɛ? Wɔbaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Insight on the Scriptures, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Taakɛ akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ‘kpatamɔ’ hiɛ shishijee susumɔ ni ji ‘ahà nɔ’ loo ‘atsake,’ ni esa akɛ nɔ ni akɛhãa ni akɛtsakeɔ, aloo ákɛ ‘nɔhaanɔ’ kɛha nɔ kroko lɛ afee ehenɔ ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ. . . . Bɔni afee ni ato kpatamɔ ni sa kɛha nɔ ni Adam laaje lɛ he gbɛjianɔ lɛ, esa ákɛ akɛ esha afɔleshaa ni hiɛ adesa wala ni yeɔ emuu lɛ jara pɛpɛɛpɛ aha.”

^ kk. 11 Hebri wiemɔ ko ni afɔɔ eshishitsɔɔmɔ akɛ “nikee” ji qor·banʹ. Beni Marko ŋmalaa Yesu fɔbuu wiemɔi ni ekɛshi woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ yɛ amɛ jeŋba gbonyo lɛ hewɔ lɛ, Marko tsɔɔ mli akɛ “korban” shishi ji ‘nikeenii ni ajɔɔ nɔ aha Nyɔŋmɔ.’—Marko 7:11.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni kanya blema hii anɔkwafoi lɛ koni amɛshã afɔlei amɛha Yehowa?

• Mɛni hewɔ afɔleshaai ahe bahia?

• Mɛɛ afɔlei titrii ashã yɛ Mla lɛ shishi, ni mɛni ji amɛyiŋtoo?

• Taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ, mɛɛ yiŋtoo titri he nii Mla lɛ kɛ ehe afɔleshaai lɛ tsu?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Habel afɔleshaa lɛ sa hiɛ ejaakɛ etsɔɔ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Yehowa shiwoo mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Ani ohiɛ sɔɔ nɔ ni nibii ni tee nɔ nɛɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ?