Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Buu Ogbɛi ni Ohiɛ lɛ He

Buu Ogbɛi ni Ohiɛ lɛ He

Buu Ogbɛi ni Ohiɛ lɛ He

NUU ni toɔ tsũi fɛfɛji ahe gbɛjianɔ lɛ feɔ gbɛi ehaa ehe akɛ tsumaa he ŋaalɔ ni he esa. Abaleɔ oblayoo ni bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ skul lɛ akɛ nikaselɔ ni le nii waa. Mɔ ni efeee nɔ ko lɛ po baanyɛ afee gbɛi eha ehe akɛ anihaolɔ. Beni Biblia lɛ maa bɔ ni gbɛi kpakpa ní aaafee lɛ he hiaa ha lɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Gbɛi kpakpa hi fe nii babaoo, ni hiɛnyam hi fe jwiɛtɛi kɛ shika.”—Abɛi 22:1.

Anyɛɔ anáa gbɛi kpakpa kɛtsɔ nibii bibii babaoo ni akɛ be babaoo feɔ lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, nɔ ni ehe hiaa nɔŋŋ ni akɛfite lɛ lɛ ji kwashiafeemɔ nifeemɔ kome pɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara nifeemɔ kome pɛ baanyɛ afite gbɛi kpakpa ni ahiɛ lɛ. Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛ sui kɛ nifeemɔi ni baanyɛ afite wɔgbɛi kɛ agbɛnɛ hu wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ he kɔkɔbɔɔ ha wɔ yɛ Biblia mli wolo ni ji Abɛi yitso 6 lɛ mli. Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji kitakamɔi ni asusuuu he, hejɔ̃feemɔ, amale, kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara—nibii ni Yehowa nyɛ̃ɔ titri. Ŋaawoo nɛɛ toi ni wɔɔbo lɛ baaye ebua wɔ ni wɔbu wɔgbɛi kpakpa lɛ he.

Tsi Ohe Kɛjɛ Kwashiai Akitakamɔi Ahe

Abɛi yitso 6 lɛ jeɔ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Mibi, kɛ́ odamɔ onaanyo ko sɛɛ, ni ota dɛ yɛ mɔ kroko hewɔ, ni atsɔ̃ odaaŋ wiemɔ nɔ adũo, ni atsɔ̃ odaaŋ wiemɔ nɔ amɔo lɛ: mibi, feemɔ enɛ, ni okɛjie ohe, ejaakɛ onaanyo lɛ nine egbeo; yaa ni oyabi onaanyo lɛ veveeve ni otutuu ohiɛ owo lɛ.”Abɛi 6:1-3.

Abɛbua nɛɛ woɔ wɔ ŋaa ni wɔkɛ wɔhe akawo mɛi krokomɛi anitsumɔi amli, titri lɛ, mɛi kpɔji. Hɛɛ, esa akɛ Israelbii lɛ ‘amɔ amɛnyɛmi ni efi lɛ ni no eha amɛtsɔmɔ ohiafoi lɛ amli.’ (3 Mose 25:35-38) Shi Israelbii komɛi kɛ amɛhe woɔ jarayeli nitsumɔi ní yiŋkɔshikɔshifeemɔi yɔɔ he lɛ amli ni amɛtaoɔ shika gbɛfaŋ sɛɛfimɔ kɛtsɔ mɛi krokomɛi ni amɛkɔneɔ amɛyiŋ ni ‘amɛyadamɔ amɛsɛɛ’ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, ehaa amɛyagbeɔ nyɔmɔ mli. Shihilɛi ni tamɔ nakai nɔŋŋ baanyɛ aba ŋmɛnɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nitsumɔhei ni tsuɔ shika he nii lɛ baanyɛ abi ni akɛ woanaagbɛi awo naashiwoo wolo ko shishi dani amɛkpɛlɛ shikafaa ko ni amɛsusuɔ akɛ eyɛ oshara lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni nilee bɛ mli akɛ okɛ ohe aaawo shiwoo ni tamɔ enɛ mli yɛ oyaiyeli mli yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ! Ebaanyɛ eha wɔmɔ nyɔmɔ, ni ebaaha wɔná gbɛi gbonyo yɛ shikatoohei kɛ shikafalɔi krokomɛi ahiɛ!

Ni kɛji wɔna akɛ wɔyaje jaramɔ shihilɛ mli yɛ nɔ ko ni wɔfee ni tsutsu lɛ etamɔ nɔ ni nilee yɔɔ mli shi beni wɔsusu he jogbaŋŋ lɛ ebafee tamɔ nɔ ni nilee bɛ mli lɛ hu? Ŋaawoo ni akɛhaa ji, shɛ́ henɔwomɔ ofɔ̃ afã ni “oyabi onaanyo lɛ veveeve ni otutuu ohiɛ owo lɛ”—ni okã he obi. Esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛsaa sane lɛ. Wolo ko tsɔɔ mli faŋŋ akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ kɛyashi gbeekpãmɔ aaaba okɛ ohenyɛlɔ lɛ teŋ ni nyɛsaa sane lɛ bɔni afee ni ehe sɔ̃ akabakã bo loo oweku lɛ nɔ.” Ni esa akɛ afee enɛ ni shishashaomɔ ko bɛ mli, ejaakɛ maŋtsɛ lɛ kɛfata he akɛ: “Kaaha ohiŋmɛii miiná wɔ̀ miiwɔ̀, ni kaaha wɔ̀ miiba ohiɛsɛɛ. Jiemɔ ohe kɛjɛ edɛŋ tamɔ soŋai, loo tamɔ loofɔlɔ yɛ loofɔlɔdũlɔ dɛŋ.” (Abɛi 6:4, 5) Ehi akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ shiwoo ni nilee bɛ mli lɛ he kɛji eeehi fe ni wɔɔha edu wɔ.

Tsu Nii Waa Tamɔ Tsatsu

Salomo wo ŋaa akɛ: “Hejɔ̃lɔ, yaa tsatsu ŋɔɔ; jwɛŋmɔ egbɛ̀i lɛ ahe ni ole nii!” Mɛɛ nilee wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ gbɛ̀i ni tsatsu bibioo kɛtsuɔ nii lɛ he? Maŋtsɛ lɛ haa hetoo akɛ: “Lɛ ní ebɛ kojolɔ loo nɔkwɛlɔ loo nɔyelɔ lɛ, etaoɔ eniyenii etoɔ yɛ latsaa be mli, ni ebuaa eŋmãa naa yɛ nikpamɔ be mli.”Abɛi 6:6-8.

Ato tsatsubii ahe gbɛjianɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ ni amɛkɛ amɛhe tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli. Yɛ henumɔ ni akɛfee amɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛbua niyenii anaa kɛha wɔsɛɛ. Amɛbɛ “kojolɔ loo nɔkwɛlɔ loo nɔyelɔ.” Eji anɔkwale akɛ, tsatsu maŋnyɛ lɛ yɛ jɛmɛ, shi eji maŋnyɛ yɛ shishinumɔ naa akɛ eŋmɛɔ wɔji ni eji shihemɔhe lɛ nyɛ. Ekɛ famɔ ko haaa. Eyɛ mli akɛ hiɛnyiɛlɔ ko bɛ ni baakudɔ amɛ loo nɔkwɛlɔ ko bɛ ni baakwɛ amɛnɔ moŋ, shi tsatsubii lɛ yaa nɔ amɛtsuɔ amɛnitsumɔ lɛ ni etɔɔɔ amɛ.

Taakɛ tsatsu ji lɛ, ani esaaa akɛ wɔ hu wɔtsuɔ nii waa? Kɛji wɔtsuɔ nii waa ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔha wɔnitsumɔ aya hiɛ lɛ, ehi ha wɔ kɛji aakwɛ wɔnɔ loo afeee nakai. Hɛɛ, yɛ skul, yɛ wɔ nitsumɔhe kɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe woɔ mumɔŋ nitsumɔi amli lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ni fe fɛɛ. Taakɛ bɔ ni tsatsu náa nitsumɔ dɛŋdɛŋ ni etsuɔ lɛ he sɛɛ lɛ, nakai Nyɔŋmɔ hu taoɔ ni ‘wɔye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ wɔdeŋmegbomɔ fɛɛ mli.’ (Jajelɔ 3:13, 22; 5:17) Henilee ni mli tse kɛ miishɛɛ ni mɔ ko náa lɛ ji nyɔmɔwoi ni jɛɔ nitsumɔ dɛŋdɛŋ mli kɛbaa.—Jajelɔ 5:11.

Beni Salomo kɛ sanebimɔi enyɔ ni akpaaa hetoo gbɛ lɛ tsuɔ nii lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni etsiɛ hejɔ̃lɔ lɛ hiɛ kɛjɛ ehejɔ̃feemɔ lɛ mli, akɛ: “Hejɔ̃lɔ, mɛɛ beyinɔ nɔŋŋ ooowɔ kɛyashi? Mɛɛ beyinɔ po ooote shi kɛaajɛ owɔ lɛ mli?” Beni maŋtsɛ lɛ kaseɔ lɛ kɛyeɔ ehe fɛo yɛ wiemɔ mli lɛ, ekɛfata he akɛ: “Mawɔ fioo, majie mihiɛsɛɛ fioo, makota miniji mawɔ fioo! No koni ohia lɛ aaaba tamɔ ojotswalɔ, kɛ ofĩmɔ hu tamɔ nuu ni hiɛ tsɛŋ.” (Abɛi 6:9-11) Yɛ be mli ni hejɔ̃lɔ lɛ ekaje lɛ, ohia baŋɔɔ lɛ oya tamɔ ojotswalɔ, ni fimɔ batutua lɛ tamɔ asraafonyo ni ewula kɛ mɔgbee nibii. Oya nɔŋŋ ni anihaolɔ ŋmɔ lɛ batsɔɔ jwɛi kɛ saŋsɔrɔ sɔŋŋ. (Abɛi 24:30, 31) Ejarayeli nitsumɔi gbeɔ shi yɛ be kukuoo mli. Be enyiɛ nitsumɔtsɛ ko baaná hejɔ̃lɔ he tsui? Ni ani nikaselɔ ni feɔ anihao waa lɛ baanyɛ akpa gbɛ akɛ ebaabɔ mɔdɛŋ yɛ skul?

Ye Anɔkwa

Beni Salomo tsĩɔ su kroko ni fiteɔ mɔ ko gbɛi kpakpa yɛ akutsoŋ kɛ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ tã lɛ, etsa nɔ akɛ: “Yakagbɔmɔ, nɔ sha feelɔ yɔɔ nɛɛ, enyiɛɔ kɛ daa kɔɔdɔŋ, ebɛɔ hiŋmɛii, ekɛ enaji wieɔ, ekɛ ewaobii toɔ okadii, nibii kɔ̃ɔdɔji yɔɔ etsui mli, eshwieɔ eyiŋ ŋaa fɔŋ daa, béi sɔŋŋ ewoɔ.”Abɛi 6:12-14.

Nɔ ni he ni awieɔ nɛɛ kɔɔ amalelɔ he. Bei pii lɛ, amalelɔ bɔɔ mɔdɛŋ ni etsimɔ elakamɔi lɛ anɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Jeee kɛ “daa kɔɔdɔŋ” kɛkɛ shi moŋ kɛ gbɔmɔtso kɛ nitsumɔ hu. Woloŋlelɔ ko wie akɛ: “Gbɔmɔtso kɛ nitsumɔ, gbee nɔwomɔ, kɛ hiɛ su ji gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ akɛlakaa mɔ; nɔ ni hɔ nɔ ni tamɔ anɔkwayeli hiɛ lɛ sɛɛ ji jwɛŋmɔ ni ekpɔtɔ kɛ mligbalamɔ mumɔ.” Nakai yaka gbɔmɔ lɛ toɔ efɔŋ he ŋaa, ni be fɛɛ be lɛ eetée mligbalamɔ shi. Mɛni baajɛ mli aba kɛha lɛ?

Israel maŋtsɛ lɛ haa hetoo akɛ: “No hewɔ lɛ ehiɛkpatamɔ aaaba trukaa, aaakumɔ lɛ trukaa ni ebɛ tsabaa.” (Abɛi 6:15) Kɛji ayoo lɛ lɛ, amalelɔ lɛ gbɛi kpakpa ni eyɔɔ lɛ fiteɔ amrɔ nɔŋŋ. Namɔ baahe lɛ aye ekoŋŋ? Eji anɔkwale akɛ enaagbee ehiii kwraa, ejaakɛ “amalelɔi fɛɛ” agbɛi fata mɛi ni baaná naanɔ gbele mli amanehulu lɛ he. (Kpojiemɔ 21:8) Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nyɛhaa wɔbaa “wɔjeŋ fɛfɛo yɛ nii fɛɛ mli.”—Hebribii 13:18.

Nyɛ̃ɛ Nɔ ni Yehowa Nyɛ̃ɔ Lɛ

Nyɛ̃ɛ kɛha efɔŋfeemɔ—kwɛ bɔ ni etsĩɔ wɔnaa kɛjɛɔ nii ni wɔɔfee ni baafite gbɛi ni wɔhiɛ lɛ he! Ani esaaa akɛ wɔhiɔ nɔ ni ji efɔŋ? Shi kɛlɛ, mɛni diɛŋtsɛ ji nɔ ni esa akɛ wɔhi lɛ? Salomo kɛɛ akɛ: “Nibii ekpaa Yehowa nyɛ̃ɔ, ni nɔ ni ji kpawo lɛ ji enihiinii: Hewoo hiŋmɛii, apasa lilɛi, kɛ niji ni shwieɔ lá ni eye bem shi, tsui ni shwieɔ eyiŋ jwɛŋmɔi fɔ̃ji, naji ni he yɔɔ oyá kɛ foijee kɛ efɔŋ mli yaa, amale odaseyelɔ ni foɔ sane tãa, kɛ mɔ ni woɔ nyɛmimɛi ateŋ béi.”Abɛi 6:16-19.

Nibii kpawo ni ato naa ni abɛbua lɛ tsĩ tã lɛ ji shishijee nibii ni kɛ hoo lɛ ekɔɔ tɔmɔi srɔtoi fɛɛ he. “Hewoo hiŋmɛii” kɛ “tsui ni shwieɔ eyiŋ jwɛŋmɔi fɔji” ji eshai ni afeɔ yɛ jwɛŋmɔ mli. “Apasa lilɛi” kɛ “amale odaseyelɔ ni foɔ sane tãa” ji eshafeemɔ wiemɔi. “Niji ni shwieɔ lá ni eye bem shi,” kɛ “naji ni he yɔɔ oya kɛ foijee kɛ efɔŋ mli yaa” ji nifeemɔi gbohii. Ni nɔ̃ titri ni Yehowa nyɛ̃ɔ ji mɔ ni náa mɛi ateŋ béi woo he miishɛɛ, mɛi ni kulɛ amɛbaanyɛ amɛhi shi yɛ ekomefeemɔ mli yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ. Yibɔ ni eko bafata he kɛjɛ ekpaa kɛtee kpawo lɛ tsɔɔ akɛ asusuuu akɛ yibɔ lɛ baaba naagbee, ejaakɛ adesai anɔ fɔŋ feemɔ lɛ baaya nɔ aku abɔ he toi abɔ.

Eji anɔkwale akɛ, ehe miihia ni wɔhi nibii ni Nyɔŋmɔ nyɛ̃ɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔkpoo “hewoo hiŋmɛii,” loo henɔwomɔ su ko kpojiemɔ. Ni esa akɛ wɔkpoo oshekuyeli ni fiteɔ mɔ, ejaakɛ ebaanyɛ etée “nyɛmimɛi ateŋ béi” shi. Kɛji wɔgbɛ asɛmsro ni mlihilɛ bɛ mli, niiahewiemɔ ni ejaaa, loo amalei wɔshwã lɛ, ekolɛ ‘wɔshwieŋ lá ni eye bem shi’ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔfite mɛi krokomɛi agbɛi kpakpa ni amɛyɔɔ lɛ.

“Kaadi Ehe Fɛo Sɛɛ”

Salomo je eŋaawoo ni nyiɛ sɛɛ lɛ shishi akɛ: “Mibi, ye otsɛ kitã lɛ nɔ, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ̃! Fĩi okpɛtɛ otsui daa nɛɛ, ni okɛŋmɔ okuɛ!” Mɛni hewɔ? “Kɛ onyiɛ lɛ, eeetsɔ̃ɔo gbɛ; kɛ́ okã shi oowɔ̀ lɛ, eeebu ohe, ni kɛ́ ohiɛ tsɛ̃ lɛ, ekɛo aaagba sane.”Abɛi 6:20-22.

Ani Ŋmalɛ naa tsɔsemɔ ni akɛaaha wɔ lɛ baanyɛ abu wɔhe diɛŋtsɛ kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he tsɔne mli? Hɛɛ, ebaanyɛ ebu wɔhe. Amaa nɔ mi ahaa wɔ akɛ: “Kitã lɛ, kane ni, ni mla lɛ, la ni, ni tsɔsemɔ kãmɔi lɛ, wala gbɛ ni, koni amɛbaa oyi kɛjɛ yoo fɔŋ dɛŋ, kɛ mɔ kroko ŋa lilɛi dɔkɔbii lɛ naa.” (Abɛi 6:23, 24) Kɛji wɔkai Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo lɛ, ni wɔkɛtsu nii akɛ ‘kane ha wɔ nane kɛ la hu yɛ wɔ tempɔŋ lɛ nɔ’ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔte shi wɔshi yoo fɔŋ loo nuu fɔŋ naa dɔkɔbii ninefɔɔ wiemɔi lɛ.—Lala 119:105.

Maŋtsɛ nilelɔ lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Kaadi ehe fɛo sɛɛ yɛ otsui mli, ni kaaha ekɛ ehiɛsɛɛ miimɔo!” Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ yoo ajwamaŋ haa mɔ yashɛɔ aboloo kuku nɔ, ni yoo gbalafitelɔ gbɔbiɔ susuma ni jara wa.”Abɛi 6:25, 26.

Ani Salomo tsɛ́ ŋa gbalafitelɔ akɛ ajwamaŋ? Ekolɛ, nakai. Aloo eeenyɛ efee akɛ eetsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni jɛɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara ni akɛ yoo ajwamaŋ náa lɛ mli kɛbaa, kɛ nɔ ni jɛɔ gbala ni akɛ nuu kroko ŋa fiteɔ lɛ mli kɛbaa lɛ he. Mɔ ni kɛ yoo ajwamaŋ bɔɔ gbagbalii lɛ baanyɛ aha mɔ ayashɛ “aboloo kuku nɔ”—ebaaha eye ohia futaa. Ebaanyɛ eŋmɛɛ ehe eha bɔlɛnamɔ mli helai ni waa mɔ he, ni AIDS ni gbeɔ mɔ lɛ fata he lɛ he. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɔ ni taoɔ ni ekɛ mɔ kroko gbalashihilɛ mli hefatalɔ abɔ gbagbalii lɛ baaje oshara wulu mli amrɔ nɔŋŋ yɛ Mla lɛ shishi. Yoo ajwamaŋ lɛ kɛ ehefatalɔ ni ekɛ lɛ náa bɔlɛ bɔ ni esaaa lɛ “susuma ni jara wa” lɛ woɔ oshara mli. Wolo ko wie akɛ: “Nɔ ni fe ewala ni sɛɛ baanyɛ afo kuku lɛ . . . baanyɛ aba. Abaanyɛ akɛ gbele agbala eshafeelɔ lɛ toi.” (3 Mose 20:10; 5 Mose 22:22) Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni yoo lɛ gbɔmɔtso yɔɔ fɛo ha lɛ, esaaa akɛ anáa ehe miishɛɛ.

‘Kaaje La Oshwie Omiinaa’

Bɔni afee ni ema oshara ni yɔɔ gbalafitemɔ he lɛ nɔ mi lolo lɛ, Salomo bi akɛ: “Aso mɔ ko aaaje la ashwie emiinaa, ni etadei eshãŋ? Aloo mɔ ko aaanyiɛ ŋai kɛ la nɔ, ni enaji eshãŋ?” Beni etsɔɔ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nakai ji mɔ ni yaa enaanyo ŋa ŋɔɔ lɛ; mɔ fɛɛ mɔ ni taa ehe lɛ yeŋ ehe gbi ko gbi ko.” (Abɛi 6:27-29) Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, abaagbala nakai eshafeelɔ lɛ toi.

Akaiɔ wɔ akɛ: “Agbeee julɔ he guɔ, kɛ́ hɔmɔ miiye lɛ ni eyaju ni ekɛha esusuma atɔ lɛ.” Ni kɛ eba lɛ nakai po lɛ, “kɛ́ amɔ lɛ lɛ, etoɔ najiaŋ toi kpawo, ni ekɛ ewe nii fɛɛ tswɛm haa.” (Abɛi 6:30, 31) Yɛ blema Israel lɛ, abiɔ ni julɔ awo nɔ ni eju lɛ he nyɔmɔ, kɛji enɛ baabi ni ekɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ po aha. * Belɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni esaaa akɛ agbalaa gbalafitelɔ, ni bɛ naajiemɔ ko kɛha nɔ ni efee lɛ toi!

Salomo wie akɛ: “Shi mɔ ni kɛ nuu ŋa bɔɔ ajwamaŋ lɛ, ebɛ yitsoŋ.” Mɔ ni bɛ yitsoŋ lɛ bɛ jwɛŋmɔ ejaakɛ “lɛ diɛŋtsɛ esusuma hiɛ ekpata lɛ.” (Abɛi 6:32) Yɛ kponɔgbɛ lɛ, etamɔ mɔ ni yɔɔ gbɛi kpakpa, shi mli gbɛ gbɔmɔ lɛ nyɛɛɛ ada jogbaŋŋ.

Nibii babaoo fata yibii ni gbalafitelɔ kpaa lɛ he. “Pilamɔ kɛ hiɛshishwiemɔ enáa, ni ekpa ni eto lɛ anyɛŋ atsumɔ. Ejaakɛ awuŋayeli lɛ, nuu mlifu ni naa wa ni, ni oweletɔɔ gbi lɛ nɔ lɛ, ekɔŋ efiliŋ. Ebuŋ kpatamɔ nii ko, ni kɛ oha nii pii hu, emii shɛŋ.”Abɛi 6:33-35.

Julɔ baanyɛ eto nɔ ni eju lɛ najiaŋ, shi gbalafitelɔ nyɛŋ ekɛ nɔ ko ato najiaŋ. Mɛɛ najiaŋtoo ebaanyɛ ekɛha wu ni mli efu lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ faikpamɔ falɛ ko nyɛŋ aha ana mɔ ni etɔ lɛ mɔbɔ. Gbɛ ko gbɛ ko bɛ ni gbalafitelɔ lɛ baanyɛ atsɔ nɔ ato ehe eshai lɛ anajiaŋ. Heguɔgbee kɛ hiɛgbele ni ekɛba lɛ diɛŋtsɛ egbɛi lɛ he lɛ hiɔ shi. Kɛfata he lɛ, gbɛ ko bɛ ni ebaanyɛ etsɔ nɔ ekpɔ̃ ehe loo ejie lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛjɛ toigbalamɔ ni sa lɛ lɛ mli.

Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ gbalafitemɔ kɛ agbɛnɛ jeŋbai kɛ sui krokomɛi ni fiteɔ wɔgbɛi kpakpa ni baanyɛ ekɛ heguɔgbee aba Nyɔŋmɔ nɔ lɛ ahe! Belɛ, eba akɛ wɔɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkakã kwashiai akitai. Nyɛhaa nitsumɔ dɛŋdɛŋ kɛ anɔkwayeli awulaa wɔgbɛi kpakpa lɛ. Ni yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔnyɛ̃ nɔ ni Yehowa nyɛ̃ɔ lɛ, eba akɛ wɔɔná gbɛi kpakpa yɛ lɛ kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ hiɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 28 Taakɛ Mose Mla lɛ tsɔɔ lɛ, abiɔ ni julɔ lɛ ato najiaŋ toi enyɔ, toi ejwɛ, loo toi enumɔ. (2 Mose 22:1-4) Eka shi faŋŋ akɛ, wiemɔ “toi kpawo” lɛ tsɔɔ toigbalamɔ ni fe fɛɛ, ni baanyɛ afee toi babaoo fe nɔ ni eju lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ shika ni afa ni okɛ owaonaagbɛi aaawo shishi lɛ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Tsu nii waa tamɔ tsatsu

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Tsi ohe kɛjɛ oshekuyeli ni fiteɔ mɔ lɛ he