Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shikpɔŋ—Ani Eji Kaa-Kɛ-Kwɛmɔ He ko Kɛkɛ?

Shikpɔŋ—Ani Eji Kaa-Kɛ-Kwɛmɔ He ko Kɛkɛ?

Shikpɔŋ—Ani Eji Kaa-Kɛ-Kwɛmɔ He ko Kɛkɛ?

KWƐ bɔ ni ehe ejɔ lɛ! Eye kaa lɛ mli omanye. Yɛ naagbee lɛ, nikaselɔ ni kɛ deŋmegbomɔ etsɔ kaai amli otsii enyɔ lɛ nine shɛ amaniɛbɔɔ ko ni ha etsui nyɔ emli lɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ, ebaanyɛ eyatsu nitsumɔ ni etao aahu lɛ.

Mɛi babaoo buɔ wala mli ni ayɔɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Amɛbuɔ enɛ akɛ eji shishijee kaa ni esa akɛ mɛi fɛɛ atsɔ mli. Mɛi ni “yeɔ kaa lɛ mli omanye” lɛ shiɔ kɛyatsuɔ nɔ kroko ni hi fe tsutsu nɔ̃ lɛ ni tamɔ Gbele Sɛɛ Shihilɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eeefee mɔbɔ sane, kɛ́ shihilɛ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ—shihilɛ kɛkɛ ni yɔɔ kɛha mɛi babaoo—lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ ni adesai aaaná. Eyɛ mli akɛ Biblia mli gbɔmɔ Hiob yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni ená shweremɔ bei pii yɛ eshihilɛ mli moŋ, shi ekɛɛ: “Gbɔmɔ ni yoo fɔ lɛ yɔɔ nɛɛ, kukuoo kɛkɛ ji egbii lɛ, ni emli eyi tɔ kɛ haomɔ sɔŋŋ.”—Hiob 14:1.

Beni New Catholic Encyclopedia lɛ jieɔ nɔ ni mɛi pii susuɔ lɛ yi lɛ, ekɛɛ: “Ŋwɛi anunyam ji nɔ ni Nyɔŋmɔ eto akɛ gbɔmɔ aná. . . . Ŋwɛi miishɛɛ ni yeɔ emuu ni gbɔmɔ baaná lɛ ji nɔ ni baanyɛ eha ená miishɛɛ.” Niiamlipɛimɔ ko ni Church of Christ lɛ fee yɛ United States nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni here nɔ lɛ oha mlijaa 87 heɔ yeɔ akɛ eeenyɛ efee akɛ amɛbaaya ŋwɛi yɛ amɛgbele sɛɛ.

Mɛi babaoo ni jeee Kristofoi ji amɛ lɛ hu yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ, amɛbaashi shikpɔŋ nɔ kɛya shihilɛhe kpakpa ko, kɛ́ amɛgboi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eji Muslimbii ahiɛnɔkamɔ akɛ amɛaaya ŋwɛi paradeiso. Buddha jamɔ ni yɔɔ China kɛ Japan lɛ mli Pure Land jamɔ kui lɛ sɛɛnyiɛlɔi heɔ yeɔ akɛ kɛ́ amɛtsĩ “Amitabha,” ni ji Buddha La ni Bɛ Naagbee lɛ gbɛi atã amɛkɛɛ kɛtsara nɔ aahu lɛ, abaafɔ́ amɛ ekoŋŋ yɛ Pure Land, loo Western Paradise lɛ mli, he ni amɛbaahi shi yɛ yɛ miishɛɛ ni yeɔ emuu waa mli.

Miishɛɛ sane ji akɛ, Biblia lɛ ni ji wolo krɔŋkrɔŋ ni atsɔɔ shishi ni aja waa fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ ewieee shikpɔŋ lɛ he akɛ he ko ni ashiɔ, ni atsɔɔ kɛyaa hei srɔtoi babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:29) Anaa Yesu wiemɔ ni ehe gbɛi lɛ hu yɛ Biblia lɛ mli, nɔ ni kɛɛ: “Ajɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ; shi amɛaaye shikpɔŋ lɛ nɔ.”—Mateo 5:5.

Jwɛŋmɔ ni mɛi babaoo hiɛ akɛ be kukuoo ko pɛ wɔkɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ, gbele ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ kɛyaa gbele sɛɛ shihilɛ ni miishɛɛ babaoo yɔɔ mli lɛ mli. Kɛ nakai ni lɛ, belɛ gbele bafeɔ jɔɔmɔ diɛŋtsɛ. Shi ani gbɔmɛi fɛɛ buɔ gbele yɛ nakai gbɛ nɔ, aloo ani amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛha wala ni ayɔɔ mli nɛɛ ahi shi be kakadaŋŋ? Niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ kɛ́ gbɔmɛi ná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ bɔ ni sa lɛ, amɛsumɔɔɔ ni amɛgboiɔ.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛni nɔshafeemɔ kɛ piŋmɔ eyi wala ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ hewɔ lɛ, mɛi babaoo buɔ ŋwɛi akɛ he kome pɛ ni amɛaaná anɔkwa toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ yɛ. Ani ŋwɛi ji he ko kɛkɛ ni toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ni yeɔ emuu yɔɔ, ní nɔshafeemɔ kɛ béi bɛ mli kwraa? Ni ani esa akɛ ŋwɛiniiaŋ afee he ko pɛ ni Gbele Sɛɛ Shihilɛ ko yɔɔ? Hetooi ni Biblia lɛ kɛbaaha bo lɛ baaha onaa akpɛ ohe. Ofainɛ yaa nɔ okane.