Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Opɛi Jamɔi Krokomɛi Amli?

Ani Esa akɛ Opɛi Jamɔi Krokomɛi Amli?

Ani Esa akɛ Opɛi Jamɔi Krokomɛi Amli?

“MIGUEL ni amrɔ nɛɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome yɛ South America lɛ kɛɛ akɛ: “Mitee Kristofoi akpeei ashishi nɔ ni miihe ashɛ afi nɛ, ni mináa he miishɛɛ akɛ makɛɛ mɛi krokomɛi nɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Kɛkɛ ni mije shishi mibɔi jamɔŋ gbɛjianɔtoi atoiboo yɛ redio lɛ nɔ kɛ jamɔŋ shiɛlɔi lɛ akwɛmɔ yɛ tɛlivishiŋ lɛ nɔ. Misusu akɛ gbɛjianɔtoi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye abua mi koni manu mɛi ni yɔɔ jamɔi krokomɛi amli lɛ shishi jogbaŋŋ. Miyɔse akɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ kɛ Biblia lɛ kpãaa gbee, shi miitao male.”

Yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, Jorge ji mɔ ko ni kɛ ekãa tsɔɔ mɛi anɔkwa jamɔ lɛ. Ni kɛlɛ, eshɛ he ko, ni lɛ hu eje shishi ebɔi jamɔŋ redio kɛ tɛlivishiŋ nɔ gbɛjianɔtoi lɛ atoiboo. Nɔ ni efɔɔ kɛɛmɔ ji akɛ: “Esa akɛ ole nɔ ni mɛi krokomɛi susuɔ he.” Kɛji akɛ abi lɛ osharai ni baanyɛ ajɛ amale tsɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ ni akɛ he haa lɛ lɛ mli aba lɛ, hetoo ni ekɛhaa ji akɛ: “Nɔ ko nyɛŋ agbɔjɔ mɔ ni le Biblia mli anɔkwale lɛ hemɔkɛyeli.” Niiashikpamɔi nɛɛ teeɔ sanebimɔ ko ni he hiaa waa shi akɛ, Ani nilee yɛ mli akɛ aaabo nɔ ni mɛi krokomɛi heɔ amɛyeɔ lɛ atoi?

Anɔkwa Kristojamɔ ní Abaayɔse

Yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ, anɔkwa jamɔ batsɔ nɔ ni awo mli muji kɛtsɔ Kristojamɔ kasemɔ gbɛ̀i babaoo ni bɔi shweremɔ fiofio lɛ nɔ. Akɛni Yesu na enɛ hewɔ lɛ, etsɔɔ gbɛ kome ni aaatsɔ nɔ ana nɛkɛ amale Kristojamɔ srɔtoi nɛɛ kɛjɛ anɔkwa Kristojamɔ lɛ he. Klɛŋklɛŋ lɛ, ebɔ kɔkɔ akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ too wolo amɛhàa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛmligbɛ lɛ klaji fulɔi ji amɛ.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Amɛyibii lɛ nyɛkɛ aaale amɛ.” (Mateo 7:15-23) Yesu anɔkwa kaselɔi lɛ feɔ nɔ ni etsɔɔ lɛ, ni ayɔseɔ amɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ kɛtsɔ amɛyibii kpakpai lɛ anɔ. Taakɛ bɔ ni Yesu diɛŋtsɛ fee lɛ, amɛyasaraa gbɔmɛi koni amɛtsɔɔ amɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ mli. Yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, amɛtsiɔ amɛhe kwraa kɛjɛɔ je lɛŋ maŋkwramɔ kɛ adesai ateŋ béi amli. Amɛkpɛlɛɔ Biblia lɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni amɛkɛ bulɛ haa lɛ akɛ anɔkwale lɛ. Amɛhaa aleɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ. Ni akɛni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsu suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ lɛ he nii hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo tai amli. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ amɛhe yeɔ akɛ nyɛmimɛi.—Luka 4:43; 10:1-9; Yohane 13:34, 35; 17:16, 17, 26.

Taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, abaanyɛ ni ‘ana srɔto ni yɔɔ jalɔ kɛ efɔŋfeelɔ teŋ, kɛ mɔ ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ni sɔmɔɔɔ lɛ lɛ teŋ.’ (Maleaki 3:18) Anɔkwa jálɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ efee ekome yɛ susumɔ kɛ nifeemɔ mli, taakɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ji lɛ. (Efesobii 4:4-6) Akɛni oyoo anɔkwa Kristofoi akuu ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ ofee mɔ ni taoɔ nibii amli ale loo mɔ ni taoɔ ale nɔ ni kɔɔ mɛi krokomɛi ahemɔkɛyelii ahe?

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Apasa Tsɔɔlɔi Ahe

Biblia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ beni okase Biblia mli anɔkwale lɛ sɛɛ po lɛ, oshara ni yɔɔ ji akɛ mumɔŋ mujiwoo baanyɛ ajɛ apasa tsɔɔmɔi amli kɛba. Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablemasaji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.” (Kolosebii 2:8) Kwɛ bɔ ni ŋmalɛ nɛɛ feɔ nii ni yaa nɔ diɛŋtsɛ lɛ he mfoniri! Tamɔ kooloi ni miitao aŋɔ bo nom ni amɛyakpe bo lɛ, apasa tsɔɔlɔi baanyɛ amɛkɛ osharai diɛŋtsɛ aba.

Eji anɔkwale akɛ, bɔfo Paulo yɔse nɔ ni mɛi krokomɛi heɔ yeɔ. Be ko lɛ eje wiemɔ ko shishi beni ekɛɛ akɛ: “Ataamɛi Ateenebii, miyooɔ yɛ nibii fɛɛ mli akɛ nyɛjáa wɔji pɛpɛɛpɛ. Ejaakɛ beni mihoɔ ni mikwɛ nii ni nyɛjáa lɛ, mina afɔleshaa latɛ ko hu ni aŋma yɛ nɔ akɛ: Nyɔŋmɔ ni aléko lɛ nɔŋ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:22, 23) Shi kɛlɛ, Paulo kɛ Hela wielɔi ni he esa lɛ ajeŋ nileei lɛ elɛɛɛ ejwɛŋmɔ be fɛɛ be.

Eji nɔ kome akɛ oooná ole hei ni apasa jamɔi jɛ kɛba kɛ amɛhemɔkɛyelii, shi eji nɔ kroko kwraa ákɛ okɛbaalɛ ohe. * Yehowa ehala “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” koni ekɛ tsɔɔmɔi ni damɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ aha. (Mateo 4:4; 24:45) Paulo diɛŋtsɛ ŋma akɛ: “Nyɛnyɛŋ Nuntsɔ lɛ okpɔlɔ lɛ nɔ nii kɛ daimonioi anɔ lɛ nɔ nii nyɛye shikome. Aloo Nuntsɔ lɛ mli la wɔwoɔ?”—1 Korintobii 10:20-22.

Ekolɛ tsutsu lɛ amale tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ji anɔkwa Kristofoi, shi ni eshɛ he ko lɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ anɔkwale lɛ he kɛtee tɔmɔ he. (Yuda 4, 11) Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ. Be mli ni Yesu wie “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni damɔ shi kɛha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ akuu lɛ he sɛɛ lɛ, ewie “tsulɔ fɔŋ” lɛ he, kuu ni wieɔ nii ahe akɛ, “minuntsɔ lɛ miitsi ebaa be lɛ eeto,” ni eje shishi ebɔi enanemɛi tsuji lɛ yii lɛ. (Mateo 24:48, 49) Bei pii lɛ, nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ kɛ amɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ bɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ; nɔ ni he miishɛɛ pɛ ni amɛnáa ji ní amɛfite mɛi krokomɛi ahemɔkɛyeli. Amɛhe bɔfo Yohane ŋma yɛ akɛ: “Kɛ mɔ ko ba nyɛŋɔɔ ni ehiɛɛɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ lɛ, nyɛkaherea lɛ kɛbaa nyɛwe, ni nyɛkafalaa lɛ tete.”— 2 Yohane 10; 2 Korintobii 11:3, 4, 13-15.

Gbɔmɛi anɔkwafoi ni taoɔ anɔkwale lɛ baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu nɔ ni amɛnuɔ kɛjɛɔ jamɔi srɔtoi amli lɛ he jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ jalɛ tsuii ni taoɔ anɔkwale lɛ. Biblia lɛ wieɔ yɛ nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ he akɛ: “Kɛji otao esɛɛgbɛ tamɔ jwiɛtɛi, ní otao tamɔ jwetrii ni aŋɔtee lɛ: No dani . . . oooná Nyɔŋmɔ he nilee.” (Abɛi 2:4, 5) Akɛni anɔkwa Kristofoi ená Nyɔŋmɔ he nilee nɛɛ kɛtsɔ Biblia lɛ kɛ Kristofoi asafo lɛ nɔ, ni amɛna bɔ ni Yehowa jɔɔ mɛi ni nakai nilee lɛ kudɔɔ amɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛkpaa apasa jamɔ tsɔɔmɔi lɛ atoiboo.—2 Timoteo 3:14.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Wolo ni ji Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ, kɛ shishijee saji ni kɔɔ je lɛŋ jamɔi lɛ ateŋ babaoo ashihilɛ kɛ tsɔɔmɔi ahe lɛ haa.